1-16-1054/37 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-16-1054

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2016, (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 11.10.2016 ) Kriminaalasja number 1-16-1054 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sek

retär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Ene Uljanova (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus J.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

elektroonilise järelevalvega Süüdimõistetu J.B

isikukood XXX; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Jätta J.B Harju Maakohtu 23.03.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-

16-1054

elektroonili mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega se järelevalve kohaldamisega vabastamata.

Edasikaebamise kord

K ohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

J.B süüdi tunnistatud on Harju Maakohtu 23.03.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-1054 KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistus varasema 22.09.2014. a Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5790 mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 10 kuud 7 päeva vangistust ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu 7 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 27.03.2015-28.03.2015 ja 11.09.2015, s.o kokku 3 päeva karistusaja

2 (3) hulka. Kandmisele kuuluv karistus oli 2 aastat 1 kuu 4 päeva vangistust, mille algust arvestati alates 20.10.2015. 16.04.2016. Kohtuotsus jõustus Kinnipeetava karistusaeg algas 20.10.2015 24.11.2017.

ja lõpeb KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus

teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise

võimalus koos elektroonilise järelevalvega avanes kinnipeetaval 30.06.2016.

27.07.2016 edastas Tallinna Vangla Harju Maakohtule materjalid J.B vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. 16.08.2016 teatas Tallinna Vangla Harju Maakohtule, et

J.B on edasise karistuse kandmiseks paigutatud Tartu Vanglasse. 22.08.2016. a määrusega edastas Harju Maakohus materjalid J.B vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks menetlemiseks Tartu Maakohtule. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava

J.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist . elektroonilise järelevalve alla

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör märkis, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused, kuid antud isiku puhul puudub kindlus, et ta vabanemisel järgib ühiskonnas kehtestatud reegleid. Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid, eelnevat käitumist ja sõltuvust, ei toeta prokuratuur J.B vabastamist ennetähtaegselt.

J.B enne tähtaega vabaneda avaldas kohtuistungil, et ta soovib ja loodab, et kontrollnõuded aitavad tal seaduskuulekalt hakkama saada selgitas, et enne käesolevat . Kinnipeetav

vangistust pidas ta ennast peaaegu aasta korralikult üleval ja tegi üldkasulikku tööd. J.B tunnistas, et tal on olnud probleeme narkootikumidega, kuid ta on sellega vanglas tegelenud ja väidetavalt , läbinud programmi. probleemi lahendanud. Ta on kirja pannud 12 sammu Rikkumisi ei ole vanglas olnud.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike

9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega

2 punktis . Käesolevaks ajaks on J.B temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud

t elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Korter J.B vabanemisjärgse

kuulub kinnipeetava elukaaslase isale xxxxxxxxxxxxxxxxe. Nii korteri omanik kui korteris elav kinnipeetava elukaaslane xxxxxxxxxxxxxxx on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused

J.B tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku 17 korral, vanglas viibib ta 12. korda.

Toimepandud kuriteod on varieeruvad, nii isikukui varavastased. Varasemalt on teda karistatud

3 (3) varguste, varguse katsete eest ka vägivallaga, omastamise, kehalise väärkohtlemise, võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise ja solvamise, kinnipeetava poolt narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. Käesolevat karistust kannab J.B varguse eest. Kohtule materjalide esitamise ajal kandis J.B karistust Tallinna Vanglas, käesolevalt kannab isik karistust Tartu Vanglas. Tallinna Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei olnud seisuga

27.07.2016 ava, kuna kinnipeetav viibis J.B-le koostatud individuaalset täitmisk vastuvõturežiimil. Kinnipeetava istungil antud selgituse kohaselt on ta Tartu Vanglas käesolevaks ajaks läbinud programmi „12 sammu“ ning tegelenud narkootikumide tarvitamisest tuleneva sõltuvusprobleemiga. Kinnipeetav on enda hinnangul sõltuvusest vabanenud.

Kohus seisukohal, et J.B tingimisi enne tähtaega vabastamine seaduses sätestatud esimese võimaluse avanemisel ei ole põhjendatud. J.B kannab karistust kurieo eest, ,

millise ta pani toime eelmise otsusega asenduskaristuseks määratud üldkasuliku töö tegemise perioodil. V oli kohus aatamata tema varasemale pikaajalisele ja korduvale õigusvastasele käitumisele andnud tanud seda J.B-le võimaluse kanda karistust vabaduses. Süüdimõistetu ei kasu võimalust, vaid pani toime uued kuriteod. Isik, keda on karistatud vangistusega nii palju kordi, kuid kellele on siiski antud ka võimalus karistust vabaduses kanda, peaks arvestama, et uue kuriteo toimepanemisel selle eest mõistetud karistuse tä ära kandmine on pigem reegel ja sellest ies ulatuses tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. äesoleval K t selliseid erandlikke asjaolusid, mis vabastamist võimaldaks, kohtu arvates ei esine.

J.B puhul on endiselt suur oht uute kuritegude toimepanemiseks, Tallinna Vangla hinnangul on J.B puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 87%.

Kohtuistungil poolt avaldatud J.B soov narkootikumidest hoiduda, töötada ja seaduskuulekalt elada võib praegu olla siiras, kuid kohus ei ole veendunud, et ärakantud vangistuse kestus on olnud piisav, et saaks asuda seisukohale, et isiku hoiakud ja suhtumi ne on jõudnud

vajalikul määral kujun Järelejäänud vangistuse jooksul tuleb täiendavalt tegeleda eda ja kinnistuda.

kuriteoriskide maandamisega ning taasühiskonnastava tegevusega, mis tagab isikule eeldused seadusekuulekaks toimetulekuks pärast karistuse kandmiselt vabanemist.

Asjaolu, et ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama varasemasse elukohta ning tal on säilinud toetavad suhted ema, venna ja elukaaslasega paraku käesolevalt ei toeta vabastamist. Lähedaste olemasolu ei ole varasemalt isikut positiivselt mõjutanud ja kuritegusid on ta toime pannud nii elukaaslase kui vennaga.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus J.B tingimisi enne tähtaega elektroonilise

järelevalvega vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik