2-16-7328/28 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Legislator summary
AI generatedKinnitada hageja Natalia Popkova (seadusliku esindaja vahendusel), kostja Oleg Kurikov'i ja menetlusse kaasamata kolmanda isiku V K'i (isikukood *) vahel 12.10.2016. a
Legislator headnote
AI generated2-16-7328/28 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: a
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Määruse tegemise aeg ja koht
14. oktoober 2016. a Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-7328
Tsiviilasi
Natalia
Popkova
hagi
Oleg
Kurikov'i
vastu
28.03.2016. a
sõlmitud
kinnistu
mõttelise
osa
kinkelepingu ja asjaõiguslepingu nr 622 tühisuse
tuvastamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja Natalia Popkova, isikukood *, elukoht *
Hageja seaduslik esindaja eestkostja Evgeny Kurikov,
isikukood *, elukoht *
Hageja lepinguline esindaja Valeria Titova, STK
õigusbüroo OÜ, asukoht Jõe 3, Tallinn, 10151, e-post *
Hageja lepinguline esindaja Katrin Kiisk
Kostja Oleg Kurikov, isikukood *, elukoht *
Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere
Läänemaa I Advokaadibüroo, e-post *
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
I. Kinnitada hageja Natalia Popkova (seadusliku esindaja vahendusel), kostja Oleg
Kurikov'i ja menetlusse kaasamata kolmanda isiku V K'i (isikukood *) vahel 12.10.2016. a
kirjalikult sõlmitud kompromissileping alljärgnevatel tingimustel:
1. Oleg Kurikov (isikukood *) annab kinkena V K (isikukood *) omandisse poole ehk 1/2
osa endale kuuluvast 51/100 mõttelisest osast kinnisasjast, s.o 51/200 mõttelist osa
kinnisasjast, asukohaga * (registriosa nr *).
2. Oleg Kurikov ja V K paluvad kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel kustutada
kinnisasja,
asukohaga
*
kohta
Tartu
Maakohtu
Kinnistusosakonna
kinnistusraamatus avatud registriosa nr * 2. jaost kandena 3.4. tehtud omanikukanne
„01eg Kurikov (isikukood *) 51/100 kaasomandist" ning teha kinnistusraamatu
registriosa nr * 2. jakku uued omanikukanded „Oleg Kurikov (isikukood *) 51/200
kaasomandist" ja „V K (isikukood *) 51/200 kaasomandist".
3. Oleg Kurikov ja V K lepivad kokku 11.05.2006. a kasutuskorraga 51/100 mõttelise osa
omaniku (Natalia Popkova) ainukasutusse antud kinnisasja osa kasutusõiguse
jagamises alljärgnevalt:
3.1. Kompromissile lisatud ja selle osaks oleval elamu * kinnisasja oluliseks osaks oleva
elamu põhiplaanil kollase värvi ja numbritega 9, 10, 11 ja 12 tähistatud ruumid
jäävad kaasomanik V K ainukasutusse;
3.2. Kompromissile lisatud ja selle osaks oleval elamu * kinnisasja oluliseks osaks oleva
elamu põhiplaanil rohelise värvi ja numbritega 13, 14, 15 ja 16 tähistatud ruumid
jäävad kaasomanik Oleg Kurikov'i ainukasutusse;
3.3. Kompromissile lisatud ja selle osaks oleval elamu * kinnisasja oluliseks osaks oleva
elamu põhiplaanil punase värviga tähistatud ruumide 3 ja 4 asemel ehitatud hoone
osa jääb kaasomanike Oleg Kurikov'i ja V K ühiskasutusse;
3.4. Kinnisasja õuemaa ja kõrvalhooned, mis jäid 11.05.2006. a kasutuskorraga 51/100
mõttelise osa omaniku Natalia Popkova mõttelise osa igakordse omaniku
ainukasutusse, lähevad kaasomanike Oleg Kurikov'i ja V K ühiskasutusse.
4. Oleg Kurikov ja V K paluvad kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel teha
kinnistusraamatu registriosa nr *. jakku esimesele vabale järjekohale märkus
kaasomandi valdamise ja kasutamise täiendava kokkuleppe kohta vastavalt tsiviilasjas
2-16-7328 kompromissi kinnitamise kohta tehtud kohtumääruse punktile 3 ja
kompromissi lisaks olevale plaanile.
5. Pooled on kokku leppinud, et hagejale Natalia Popkova'le (isikukood *) jääb õigus oma
eluajal tasuta kasutada kompromissile lisatud ja selle osaks oleval elamu * kinnisasja
oluliseks osaks oleva elamu põhiplaanil kollase värvi ja numbritega 9, 10, 11 ja 12
tähistatud ruume, elamu põhiplaanil punase värviga tähistatud ruumide 3 ja 4 asemel
ehitatud hoone osa ning 11.05.2006. a kasutuskorraga 51/100 mõttelise osa omaniku
Natalia Popkova mõttelise osa igakordse omaniku ainukasutusse jäetud õuemaad ja
kõrvalhooneid.
6. Oleg Kurikov (isikukood *), V K (isikukood *) ja Natalia Popkova (isikukood *) paluvad
kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel teha kinnistusraamatu registriosa nr * 3.
jao esimesele vabale järjekohale märkus „Isiklik kasutusõigus elamule Natalia
Popkova (isikukood *) kasuks. Kasutusõiguse kustutamiseks piisab õigustatud isiku
surma tõendamisest."
7. Oleg Kurikov ja V K on kokku leppinud, et kui k.o kokkuleppe punktides 2, 4, 6
nimetatud kannete tegemiseks on vaja tasuda riigilõivu, siis tasuvad nad riigilõivu
kumbki võrdsetes osades.
II. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi
kinnitamisega.
III. Tühistada käesolevas tsiviilasjas 18. oktoobriks 2016. a kell 10.00 määratud
kohtuistung tsiviilasjas menetluse lõpetamise tõttu kompromissi kinnitamisega.
IV. Käesoleva kompromissi kinnitamise määruse jõustumisel tühistada Pärnu Maakohtu
23.05.2016. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-7328 kohaldatud hagi tagamise abinõu
ja kustutada Natalia Popkova hagi tagamiseks seatud keelumärge kinnistu käsutamise
keelamiseks Oleg Kurikov'ile (isikukood *) kuuluvale kaasomandi osale, s.o 51/100
kaasomandist Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr * kantud kinnistule.
V. Edastada määrus menetlusosalistele ja peale jõustumist kannete tegemiseks Tartu Maakohtu
kinnistusosakonnale koos 12.10.2016. a kompromisslepingu ja selle lisaks oleva plaaniga.
Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1. Vastavalt kompromisslepingule jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud poolte endi
kanda.
2. Vabastada hageja Natalia Popkova riigilõivu, mille tasumisest hageja oli menetlusabi korras
vabastatud, riigituludesse tasumise kohustusest osaliselt, s.o summas 775 eurot. Riigilõiv
summas 275 eurot jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale on pooltel õigus esitada määruskaebus 1 päeva jooksul Tallinna
Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale
kättetoimetamisest.
1. Hagiavaldus, menetluse käik
09.05.2016. a esitas hageja Natalia Popkova lepingulise esindaja vahendusel hagi kostja Oleg
Kurikov'i vastu 28.03.2016 sõlmitud kinnistu mõttelise osa kinkelepingu ja asjaõiguslepingu nr
* tühisuse tuvastamise nõudes ja avalduse hagi tagamiseks.
23.05.2016. a rahuldas maakohus osaliselt hageja esitatud hagi tagamise avalduse ja seadis
Natalia Popkova hagi tagamiseks keelumärke kinnistu käsutamise keelamiseks Oleg
Kurikov'ile kuuluvale kaasomandi osale, s.o 51/100 kaasomandist Tartu Maakohtu
kinnistusosakonna registriosa nr * kantud kinnistule asukohaga * (katastritunnus *), hageja
Natalia Popkova kasuks kuni käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni.
2. Kompromissleping
12.10.2016. a esitasid pooled ja menetlusse kaasamata kolmas isik V K kohtule allkirjastatult
alljärgneva kompromisslepingu:
1. Oleg Kurikov (isikukood *) annab kinkena V K (isikukood *) omandisse poole ehk 1/2
osa endale kuuluvast 51/100 mõttelisest osast kinnisasjast, s.o 51/200 mõttelist osa kinnisasjast,
asukohaga * (registriosa nr *).
2. Oleg Kurikov ja V K paluvad kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel kustutada
kinnisasja, asukohaga * kohta Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatus avatud
registriosa nr * 2. jaost kandena 3.4. tehtud omanikukanne „01eg Kurikov (isikukood *) 51/100
kaasomandist" ning teha kinnistusraamatu registriosa nr * 2. jakku uued omanikukanded „Oleg
Kurikov (isikukood *) 51/200 kaasomandist" ja „V K (isikukood *) 51/200 kaasomandist".
3. Oleg Kurikov ja V K lepivad kokku 11.05.2006. a kasutuskorraga 51/100 mõttelise osa
omaniku (Natalia Popkova) ainukasutusse antud kinnisasja osa kasutusõiguse jagamises
alljärgnevalt:
3.1.
Kompromissile lisatud ja selle osaks oleval elamu * kinnisasja oluliseks osaks oleva
elamu põhiplaanil kollase värvi ja numbritega 9, 10, 11 ja 12 tähistatud ruumid jäävad
kaasomanik V K ainukasutusse;
3.2.
Kompromissile lisatud ja selle osaks oleval elamu * kinnisasja oluliseks osaks oleva
elamu põhiplaanil rohelise värvi ja numbritega 13, 14, 15 ja 16 tähistatud ruumid jäävad
kaasomanik Oleg Kurikov'i ainukasutusse;
3.3.
Kompromissile lisatud ja selle osaks oleval elamu * kinnisasja oluliseks osaks oleva
elamu põhiplaanil punase värviga tähistatud ruumide 3 ja 4 asemel ehitatud hoone osa jääb
kaasomanike Oleg Kurikov'i ja V K ühiskasutusse;
3.4.
Kinnisasja õuemaa ja kõrvalhooned, mis jäid 11.05.2006. a kasutuskorraga 51/100
mõttelise osa omaniku Natalia Popkova mõttelise osa igakordse omaniku ainukasutusse,
lähevad kaasomanike Oleg Kurikov'i ja V K ühiskasutusse.
4. Oleg Kurikov ja V K paluvad kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel teha
kinnistusraamatu registriosa nr * 3. jakku esimesele vabale järjekohale märkus kaasomandi
valdamise ja kasutamise täiendava kokkuleppe kohta vastavalt tsiviilasjas 2-16-7328
kompromissi kinnitamise kohta tehtud kohtumääruse punktile 3 ja kompromissi lisaks olevale
plaanile.
5. Pooled on kokku leppinud, et hagejale Natalia Popkova'le (isikukood *) jääb õigus oma
eluajal tasuta kasutada kompromissile lisatud ja selle osaks oleval elamu * kinnisasja oluliseks
osaks oleva elamu põhiplaanil kollase värvi ja numbritega 9, 10, 11 ja 12 tähistatud ruume,
elamu põhiplaanil punase värviga tähistatud ruumide 3 ja 4 asemel ehitatud hoone osa ning
11.05.2006. a kasutuskorraga 51/100 mõttelise osa omaniku Natalia Popkova mõttelise osa
igakordse omaniku ainukasutusse jäetud õuemaad ja kõrvalhooneid.
6. Oleg Kurikov (isikukood *), V K (isikukood *) ja Natalia Popkova (isikukood *)
paluvad kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel teha kinnistusraamatu registriosa nr * 3.
jao esimesele vabale järjekohale märkus „Isiklik kasutusõigus elamule Natalia Popkova
(isikukood *) kasuks. Kasutusõiguse kustutamiseks piisab õigustatud isiku surma
tõendamisest."
7. Oleg Kurikov ja V K on kokku leppinud, et kui k.o kokkuleppe punktides 2, 4, 6
nimetatud kannete tegemiseks on vaja tasuda riigilõivu, siis tasuvad nad riigilõivu kumbki
võrdsetes osades.
8. Pooled taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist ilma selleks kohtuistungit pidamata
ja Poolte või nende esindajate vahetu osavõtuta. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud
kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, mis on sätestatud TsMS §-
s432.
9. Pooled paluvad lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega kompromissi kinnitamise
ja menetluse lõpetamise kohtumääruse peale. Pooled paluvad määrata määruskaebuse esitamise
tähtajaks ühe (1) päeva arvates kohtumääruse tegemisest.
10. Menetluskulud (s.h kulud õigusabile) jäävad kompromissi kinnitamisel kummagi Poole
enda kanda.
11. Pooled paluvad, et kohus jätaks TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu tasumise kohustuse riigi
kanda.
12. Pooled on kokku leppinud, et kui kohus mistahes põhjusel ei kinnita käesolevat
kompromisslepingut kohtumäärusega, ei ole käesolevas kompromisslepingus väljendatul
mistahes faktilist või õiguslikku tähendust ning Poolte kokkuleppel pole käesolev
kompromissleping sellisel juhul käsitletav lubatud tõendina tsiviilkohtumenetluses.
Juhindudes TsMS § 206 lg-st 2 ja § 430 lg-st 1 paluvad Pooled kohtul kinnitada kompromissi
oma määrusega ning ühtlasi lõpetada asjas menetlus.
3. Kohtu seisukoht
Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte
sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.
3.1.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus
menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi
jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi
lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi
tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad
kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.
TsMS § 430 lg 5 alusel kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva
isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse.
Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade
kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik
täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada
kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt
kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine.
Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas
tuleb lõpetada.
3.2.
TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega
hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad TsMS § 661 lg 4 alusel lühendada
määruskaebuse esitamise aega 1 päevani, millest tulenevalt on käesoleva kohtumääruse peale
õigus esitada määruskaebus 1 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest.
3.3.
TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda
tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle
üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle
tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes
kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks
tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole
täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
3.4.
TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda
kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on
lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud
ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene
teisiti.
3.5.
Kohus
edastab
käesoleva
määruse
kannete
tegemiseks
Tartu
Maakohtu
kinnistusosakonnale. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 6 järgi kokkuleppe sõlmimine kohtu
kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist.
3.6.
TsMS § 386 lg 4 alusel tühistab kohus hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus
lõpetatakse. Seega tuleb käesoleva kompromissi kinnitamise määruse jõustumisel Pärnu
Maakohtu 23.05.2016. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-7328 kohaldatud hagi tagamise
abinõu tühistada ja kustutada Natalia Popkova hagi tagamiseks seatud keelumärge kinnistu
käsutamise keelamiseks Oleg Kurikov'ile (isikukood *) kuuluvale kaasomandi osale, s.o 51/100
kaasomandist Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr * kantud kinnistule.
3.7.
TsMS § 352 lg 1 alusel võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda muuta,
samuti istungi edasi lükata. Käesolevas tsiviilasjas on määratud kohtuistung 18. oktoobriks
2016. a kell 10.00. Kuna käesoleva määrusega kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab
tsiviilasjas menetluse, siis kohus tühistab määratud kohtuistungi aja.
4. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
4.1.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud
ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et menetluskulud (s.h
kulud õigusabile) jäävad kompromissi kinnitamisel kummagi poole enda kanda. Seega on
menetlusosalised kokku leppinud menetluskulude jaotuse ning kompromisslepingu alusel jäävad
menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda.
4.2.
Pooled on palunud, et kohus jätaks TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu tasumise kohustuse
riigi kanda.
TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse
temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.
Käesolevas tsiviilasjas rahuldas maakohus 23.05.2016. a määrusega hageja Natalia Popkova
menetlusabi taotluse ja andis hagejale menetlusabi riigilõivu tasumisel ning vabastas hageja
N. Popkova täielikult hagi esitamisel makstava riigilõivu tasumisest summas 1000 eurot ja hagi
tagamise avalduse esitamisel makstava riigilõivu tasumisest summas 50 eurot /I kd tlk 56-58/.
Kohus selgitas menetlusabi taotlejale/saajale ka TsMS § 190 lõikes 4 sätestatut.
Kuna käesolevas tsiviilasjas menetlus lõpetatakse kompromissi kinnitamise tõttu, siis tulenevalt
TsMS § 190 lõikest 4 kuulub riigilõiv kogusummas 1050 eurot hagejalt väljamõistmisele riigi
tuludesse.
TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib
kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude
riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja
jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
Kohus on seisukohal, et arvestades menetluskulude suurust ja käesoleva tsiviilasja menetluse
kestust ja mahtu, ei ole põhjendatud hageja vabastamine täies ulatuses menetluskulude tasumise
kohustusest riigile. Menetlusabi andmise eesmärk ei ole menetlusosaliste täielik vabastamine
menetluskuludest, vaid tagada, et rahaliste vahendite puudumisel ei jääks isiku huvid kaitseta.
Samuti arvestab kohus sellega, et tegemist on lähisugulaste vahelise vara puudutava vaidlusega
ning seetõttu ei ole ka põhjendatud kogu ulatuses menetluskulude riigi kanda jätmine. Kohus
arvestab asjaoluga, et menetlusosalised on sõlminud käesolevas asjas kompromisslepingu.
Kuna riigilõivu tasumisel TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud
riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi, siis eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka
hagejal puudub ½ hagiavalduse esitamisel tasutava riigilõivu tasumise kohustus riigi tuludesse
summas 500 eurot (1/2 1000 eurost).
Ülejäänud riigilõivu, s.o ½ hagi esitamise riigilõivust summas 500 eurot ja hagi tagamise
riigilõivu summas 50 eurot, osas leiab kohus, et on põhjendatud hageja vabastamine selle
tasumise kohustusest riigi tuludesse ½ ulatuses, s.o summas 275 eurot (500 + 50 / 2).
Eeltoodust tulenevalt on hageja vabastatud menetluskulude tasumise kohustusest riigi tuludesse
summas 775 eurot (500 + 275) ning hageja on kohustatud tasuma riigituludesse menetluskulud
summas 275 eurot. Selles osas teeb kohus eraldi määruse, milles toob välja arvelduskontode
numbrid, kuhu hagejal tuleb menetluskulu tasuda ja märgib ära menetluskulude tasumise tähtaja.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ruth Sild
kohtunik