2-16-5940/29 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

14. oktoober 2016 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-16-5940;

Swedbank AS versus Alliku Talu OÜ ja Kadri-Ann Gross;

hagi võlgnevuse ja kõrvalnõuete saamiseks;

tsiviilasja hind 2719,95 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

Swedbank AS (registrikood 10060701; aadress Liivalaia 8,

Tallinn 15040)

Hageja esindaja

Jüri Puust (juripuust@sewdbank.ee)

Kostja 1

Kostja 2

Alliku Talu OÜ (registrikood 11989497; aadress Vardja küla,

Viljandi vald, Viljandimaa 70109)

Kadri-Ann Gross (isikukood xxx; aadress xxx, xxx)

Asja lahendamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused:

Otsustused

1. Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista solidaarselt Alliku Talu OÜ-lt ja Kadri-Ann

Grossilt Swedbank AS- i kasuks võlgnevus 2719,95 eurot.

Täiendavad otsustused

2. Seoses ülalmärgituga:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need solidaarselt kostjate kanda;

2.2 välja mõista solidaarselt Alliku Talu OÜ-lt ja Kadri-Ann Grossilt Swedbank AS-i kasuks

menetluskulud 275 eurot;

2.3 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Selgitused

3. Selgitada:

3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2);

3.2 kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega (TsMS § 630);

3.3 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest;

3.4 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil;

3.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagi sisu

Hageja poolt esitatud asjaolud ja väited on kokkuvõtlikult järgmised: 05.05.2015 sõlmisid

Swedbank AS ja OÜ Alliku Talu laenulepingu nr 15-035555-JK, mille alusel andis hageja

kostjale I laenu summas 10 000,00 eurot, intressimääraga 10,00% aastas (punkt 2.8) ja

laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 05.11.2015 (punkt 2.5). Graafiku koostamise

tingimusena leppisid pooled kokku annuiteetmaksegraafikus. Laenusumma tagasimaksete

tähtpäevadeks iga kuu 05. kuupäev (punkt 2.7). Kostja I kohustus tagama, et intressi

tasumiseks ja laenusumma tagastamiseks graafikujärgselt maksmisele kuuluvad summad on

tähtaegselt (iga kuu 05. kuupäeval) Kostja I arvelduskontol olemas (Lepingu 1 punktid 2.7,

2.10, 6.1 ja 7.3). Lepingu 1 punkti 10.1. kohaselt, kui arvelduskontol ei ole varaliste

kohustuste (v.a. intress) täitmise tähtpäeval rahalisi vahendeid tasumisele kuuluva summa

ulatuses, on Hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud

tähtpäevale järgnevast päevast arvates, lepingu põhitingimustes fikseeritud määra alusel

(Lepingu 1 punkti 2.14. kohaselt 0,150% päevas). Lepingu 1 punkti 7.1 kohaselt kohustus

Kostja I tasuma intressi Hagejale tagasi maksmata laenusummalt Lepingu 1 järgse

intressimäära alusel (so 10,00% aastas). Hageja võtab intressi maksete tähtpäevadel, milleks

on iga kuu 05. kuupäev (Lepingu 1 punkt 2.10), tasumisele kuuluva intressi Kostja I

arvelduskontolt maha. Kostja I kohustus tähtaegselt omama arvelduskontol intressi tasumiseks

piisavat summat. Kostja I ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ning jättis

tasumata laenusumma tagasimaksed. 04.09.2015 saatis Hageja Kostjale I teatise lepingust

tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingu ülesütlemise tahteavalduse. Seisuga 04.09.2015 oli

Kostja I võlgnevus kokku 2 851,75 eurot. Hageja andis Kostjale I täiendava tähtaja

võlgnevuse tasumiseks kuni 21.09.2015. Hageja andis teada, et käsitab seda kirjalikku teatist

lepingu ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks kohustuse täitmata

jätmise korral loeb Hageja lepingu ühepoolselt üles öelduks. Samasuguse sisuga teate

(käendusnõude esitamine) saatis Hageja 04.09.2015 ka Kostjale II. Vaatamata Hageja poolt

antud täiendavale tähtajale (21.09.2015) Kostja I ja Kostja I võlgnevust ei tasunud, mistõttu

ütles Hageja laenulepingu üles 22.09.2015. Kostja I Lepingust 1 tulenev võlgnevus Hageja ees

on kokku 2 719,95 eurot, mis koosneb põhiosast summas 2 691,67 eurot ja viivistest summas

28,28 eurot.

05.05.2015 sõlmisid Hageja ja Kadri-Ann Gross käenduslepingu nr 15-035555-KÄ, mille

alusel võttis Kostja II endale kohustuse tagada solidaarselt Kostjaga I Lepingust 1 tulenevate

Kostja I kohustuste kohane täitmine. Kostja II vastutuse maksimumsumma on 10000,00 eurot.

Hageja saatis 23.09.2015 Kostjatele I ja II teatised (maksenõuded) võlgnevuse kohta, milles

palus kõik (mitte rohkem kui vastutuse maksimumsummas) Lepingust 1 tulenevad

võlgnevused Hagejale tasuda. Kostjad ei ole kohustust täitnud.

Hageja nõue Kostja I ja Kostja II vastu on kokku 2 719.95 eurot, mis koosneb

põhivõlgnevusest summas 2 691,67 eurot ja viivisest summas 28,28 eurot.

Hageja täiendavalt lisab, et 28.03.2016 e-kirjas palus hageja kostjatel tasuda liisinglepingu

võlgnevus ja laenulepingu võlgnevuse põhiosas hiljemalt 31.03.2016.a. Nimetatud

tähtpäevaks mõlema võlgnevuse tasumisel oli hageja nõus kaaluma laenulepingust tulenevate

intressi ja viivisvõlgnevustest loobumist. Kostjad ei tasunud tähtpäevaks mõlemat võlgnevust.

31.03.2016 tasuti laenulepingu võlgnevuste katteks 7692,45 eurot, kuid liisinglepingu

müügikahju nõude osas keeldusid kostjad võlgnevust tasumast. Seega ettepanekut

kokkuleppeks kostjate poolt ei täidetud ja kokkulepet ei õnnestunud saavutada, mistõttu

lõppesid ka pooltevahelised läbirääkimised.

04.04.2016 e-kirjas teatas hageja kostjatele võlgnevuste suuruse nii liisinglepingu kui ka

laenulepingu osas ja palus need tasuda hiljemalt 11.04.2016 (04.04.2016 seisuga oli

laenulepingu võlgnevus summas 2691,67 EUR ja liisinglepingu nõue summas 925,60 EUR).

31.03.2016 tasutud summa ei katnud olemasolevaid võlgnevusi.

Kostjate põhjendused

Kostja poolt esitatud asjaolud ja väited on kokkuvõtlikult järgmised: kostjad paluvad jätta

hagi rahuldamata. Kuna hageja Swedbank AS on esitanud valeandmeid ja jätnud avaldamata

Alliku Talu OÜ ja Swedbank AS vahelised kokkulepped. Seejuures oli kokkulepe, et kui

31.03.2016.a. tasub Alliku Talu OÜ Swedbank AS-ile ära Laenuleping nr 15-035555-JK

põhivõlgnevuse summas 7692,45 €, siis muid nõudeid pole. Alliku Talu OÜ tasus

maksekorralduse alusel 31.03.2016.a. laenu summa 7692,45€ ja peab asja lõpetatuks.

Kohtu põhjendused

Poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab

kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente,

samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele (TsMS § 403

lg 1).

Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on määrusega andnud

pooltele võimaluse esitada kirjalikus menetluses avaldusi ja dokumente ning teinud pooltele

teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja.

Kohus leiab, et hagi tuleb allosundatud sätete alusel rahuldada täielikult.

Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle.

1. 05.05.2015 sõlmisid Swedbank AS ja OÜ Alliku Talu laenulepingu nr 15-035555-JK,

mille alusel andis hageja kostjale 1 laenu summas 10 000 eurot, intressimääraga

10,00% aastas ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 05.11.2015 (tl 5-11).

2. 05.05.2015 sõlmisid Swedbank AS ja Kadri-Ann Gross käenduslepingu nr 15-035555-

KÄ (tl 18-19);

3. 04.09.2015 saatis hageja kostjale 1 teatise lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ja

lepingu ülesütlemise tahteavalduse (tl 13) ja kostjale II (tl 15).

Kostjad esitavad asjaolu, et poolte vahel oli kokkulepe, mille kohaselt Alliku Talu tasub OÜ

31.03.2016.a. Swedbank AS-ile ära Laenuleping nr 15-035555-JK põhivõlgnevuse summas

7692,45 €, siis muid nõudeid pole.

Hageja leiab, et 28.03.2016 e-kirjas palus hageja kostjatel tasuda liisinglepingu võlgnevus ja

laenulepingu võlgnevuse põhiosas hiljemalt 31.03.2016.a. Nimetatud tähtpäevaks mõlema

võlgnevuse tasumisel oli hageja nõus kaaluma laenulepingust tulenevate intressi ja

viivisvõlgnevustest loobumist. Kostjad ei tasunud tähtpäevaks mõlemat võlgnevust.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p 1 kohasel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

viivist.

VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

Kohus leiab, et kostjate poolt esitatud vastuväited (et poolte vahel oli kokkulepe võlgnevuste

tasutuks lugemise kohta) on tõendamata. Seega on hagi põhjendatud.

Kostjad on kohtule esitanud e-kirja 04.04.2016 kell 12:04 (tl 75), milles on hageja poolne

väidetav kinnitus võlgnevuse 7692,45 euro tasumise kohta. Hageja on nimetatud kinnitusele

vastu vaielnud ja edastanud kohtule nimetatud e-kirja muutmata kujul, millega küll

kinnitatakse võlgnevuse tasumist, kuid märgitakse ka summad so võlgnevused 2691,67 eurot

ja 925,60 eurot, mis on veel kostjate poolt tasumata (tl 87).

Seega on kostjate poolt esitatud kostjate vastuse lisas 7 esitatud 04.04.2016 12:04 saadetud e-

kiri (tl 75) kostjate poolt kohtule esitatud muudetud kujul ja seega täiesti ebausaldusväärne.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad

kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.

Menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda.

Hageja poolt on esitatud menetluskuluna riigilõiv 275 eurot, mis tuleb solidaarselt kostjatelt

hageja kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik