4-16-6615/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.september 2016

.a, Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-16-6615

(2440,16,005950) Väärteoprotokolli number AB1484665 Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekre

tär Ingrid Koddo Väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2

järgi Menetlusalune isik D.D isikukood xxx, xxx Kohtuväline menetleja

Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuur, asukoht Rahu 38, Jõhvi Kohtuistungil osalenud isikud

Kohtuistungi aeg PPA Ida prefektuuri esindaja Mx xxx xx Kaitsja Monica Merosto-Dmitrijev 22.09.2016 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p- -dest 108-111 kohtunik

st 1 ja § otsustas:

Tunnistada D.D s 18.08.2016.a kell 11.40 üüdi mootorsõiduki juhtimise eest omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud s.o Liiklusseaduse § 201 lg ettenähtud väärteo toimepanemises päeva ning karistada arestiga 20 .

KarS § 68 lg 2 alusel arvata kinnipidamise aeg 18.08.2016 kell 11.55 kuni 20.08.2016 kell 11.55, s.o 2 päeva karistusaja hulka, ärakandmis päeva ele kuulub 18 aresti.

Aresti kandmise aja algust arvata D.D alates tema saabumisest arestimajja karistuse kandmisele. KrMS § 414 alusel saadab kohus teatise millal ja kuhu ta peab karistust kandma ilmuma.

Määrus saata ning PPA Ida prefektuurile. D.D-le

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

Viru Maakohtule Jõhvi kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s.o .a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist 23.09.2016

kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana.

Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates 14.

oktoobrist 2016.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

18.08 kolli AB 1484665 D.D .2016 koostatud väärteoproto kohaselt süüdistatakse

xxx km-l ´t selles, et tema juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Oma tegudega rikkus Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 ja § 94 lg 1 D.D

sätet. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris teo LS § 201 lg 2 järgi. D.D

Kohtuistungil D.D ei ilmunud, paludes asi arutada ilma tema osavõtuta. e Kaitsja sõnade kohaselt tunnistab isik ennast süüdi.

Kohus avaldas järgmised tõendid:

Väljavõte Maante kehtiv eameti registrist (lk 6), mille kohaselt puudub D.D juhiluba. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk mille kohaselt otsus võeti vastu ), 18.08.2016 ning

D.D kõrvaldati sõiduki juhtimiselt Liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel alates 18.08.2016 kell 11-52 kuni aluse D.D ja äralangemiseni. Otsus on allkirjastatud koostaja poolt. Päring maanteeametile (lk 8) D.D juhtimisõigus kohta.

Maanteeameti vastus (lk 9 mille kohaselt on D.D-lt ), juhtimisõigus ära võetud 6

kuuks 02.07.2015 01 1.2016. juhtimisõigus on taastamata ning tema – .0 D.D juhiluba on kehtetu vastavalt LS § 98 lg 7.

Otsus 2440,15,003521 (lk 10 millega D.D väärteoasjas ), tunnistati süüdi LS §

227 lg 3 järgi ning talt oli ära võetud juhtumisõigus 6 kuuks kohtuotsuse jõustumisest. Otsus jõustus 02.07.2015. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (lk 12 mille kohaselt ), 18.08.2016 teisaldati sõiduauto xxx hoiukohta, kuna sõiduki juhil D.D puudus vastava kategooria juhtimisõigus. Isiku kinnipidamise protokoll (lk 13 mille kohaselt peeti 18.08.2016 kell 11.55 kinni D.D ),

D.D vabastati , kuna ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid. 20.08.2016 kell 11.55.

Karistusregistri väljavõtte (tl on 3 korda 15-17 kust tuleneb, et D.D ), kriminaalkorras karistatud ning 13

korda väärteokorras karistatud.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele.

Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et väärteoprotokollis kirjeldatud teod LS § 201 lg 2 järgi on aset leidnud, teo pani toime D.D

ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud.

KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt.

Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07).

Väärteoasjas kogutud kirjalike tõenditega (sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 7), sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (lk 12), isiku kinnipidamise protokoll (lk 13)) on leidnud kinnitust, et

D.D juhtis xxxkmise tunnistas l juhtis mootorsõidukit. D.D ennast süüdi.

Ida Prefektuuri 08.06.2015 otsusega (lk 10), eroasjas 2440,15,003521 D.D-le väärt mõisteti

6 kuuks. LS § 227 lg alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine Otsus jõustus 02.07.2015. Maanteeameti vastuse (lk 8-9), kohaselt oli D.D-lt juhtimisõigus ära võetud – 02.07.2015 01.01.2016. Maanteeameti registrist v kohaselt puudub äljavõte (lk 6) D.D kehtiv juhiluba.

LS § 129 lg 1 kohaselt kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi või lisakaristusena ära -

võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt liiklusteooriaeksami.

Asja materjalidest ei nähtu, et D.D oleks sooritanud edukalt

liiklusteooriaaksamit, et taastada oma juhtimisõigus, mis oli temalt ära võetud Ida Prefektuuri

08.06.2015 otsusega. .07.2015. Seega on Sellest tulenevalt oli juhtimisõigus peatatud alates 02 tõendatud, et juhtis 18.08.2016 mootrosõidukit ajal, mil tal oli juhtimisõigus D.D ära võetud.

Ülaltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks juhtis xxx km-l juhtis , D.D mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt LS §

91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrval pani toime datud. D.D väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus § 201 lg 2 järgi, rikkudes Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 ja § 94 lg 1 sätet.

ASJASSEPUUTUVAD NORMID

Liiklusseaduse § 90 lg 1 p sätestab:

Mootorsõidukit ei tohi juhtida is kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki ik, juhtimisõigust.

Liiklusseaduse § 64 lg 1 sätestab: Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

Liiklusseaduse § 201 lg 2 sätestab:

Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Liiklusseaduse § ga 201 kaitstakse liiklusohutust. Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise - teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja formaalse väärteokoosseisuga.

Liiklusseaduse § 201 lg 2 objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhtimises ajal, mil isikul oli juhtimisõigus ära võetud ning ta on juhtimiselt kõrvaldatud.

Käesoleval juhul tuvastati, et juhtis xxx km-l juhtis mootorsõidukit D.D

omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et

D.D juhtis mootorsõidukit ajal, mil temal puudus vastava kategooria juhtimis -le 1 p 1. õigus vastavalt Liiklusesaduse § 90 lg

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et

D.D pani toime LS

otsese tahtlusega. § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo

KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokooseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

D.D teadis, et tal on juhtimisõigus ära võetud kuid vaatamata selle juhtis mootrosõidukit. 18.08.2016

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

KARISTUS

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ja ettevaatamatu tegu.

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetava karistuse liigis ja määras nii üld s

- kui ka eripreventiivsed eesmärgid.

Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. (RKKK 3-1-1-14-07)

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi süüteo toimepanemise eest näeb Liiklusseadus ette karistusena rahatrahv kuni kolmsada trahviühikut, või aresti.

Tegemist on tahtliku ja teadliku teoga ja menetlusaluse isiku mootorsõiduki juhtimine oli sihikindel ja kavatsetud käitumine. Menetlusalune isik, kes on juhtimisõiguse saanud isikuna teadlik liiklusseaduse nõuetest, täitis tegu toime pannes teadlikult väärteokoosseisu tunnused.

Menetlusaluse isiku karistusandmetest saab järeldada, et liiklusseaduse rikkumise osas on

D.D ka väga suur kogemus olemas. D.D on 3 kehtiv at

kriminaalkaristust ja

D.D-le

13 kehtivat väärteokaristust. on karistusena

määratud nii rahatrahvi, aresti kui ka juhtimisõiguse äravõtmist. Viimati karistati D.D samalaadse väärteo toimepanemise eest Viru Maakohtu 04.02.2016 kohtuotsusega

(tegu oli 03.02.2016) arestiga 8 D.D päeva. pani toime järjekordse väärteo kuue kuu möödumisel peale kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmist pani . D.D

toime väärteo otsese tahtlusega. Kergendavad ja raskendavad asjaolud pole tuvastatud. Kohtu hinnangul on D.D süü suur. Kõik eelnevad rahalised karistused on tasumata, seega pole rahalise karistuse mõistmine teda vajalikul määral mõjutanud ning ta jätkas süütegude toimepanemist.

Kaitsja taotles kohtuistungil küll üldkasuliku töö (ÜKT) määramist , kuid D.D-le kohus märgi , et ÜKT d saab isikule KarS § 69 lg 1 kohaselt määrata vaid süüdlase nõusolekul. b - Kuna D.D ise kohtuistungile ei ilmunud ning oma nõusolekut ÜKT tegemiseks ei andnud, siis ei ole kohtul võimalik ka temale mõistetud aresti asendada üldkasuliku tööga.

Arvestades süüdlase tegu iseloomu ja tehiolusid, menetlusaluse isikut, tema varasemad karistused, süü suurust, või üldkasuliku töö määramine ei ole leiab kohus, et rahalise karistuse tulemuslik. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul karistuse liiki – arest sanktsiooni keskmisest määrast veidi määras n tuleb karistada suuremas ing D.D

arestiga 20 Arvata karistuse hulka kinnipidamise aeg 18.08.2016 kell 11.55 kuni päeva. 20.08.2016 kell 11.55, s.o 2 päeva, ärakandmisele kuulub 18 päeva aresti.

Kohtuotsuse lõpposa vormistamisel tegi kohus ilmse ebatäpsuse, märgates edasikaebamise korra osas 14.09.2016. kohtuotsuse kättesaadavaks kuupäevaks – KrMS § 306 lg 5 kohaselt võib kohus pärast kohtuotsuse allkirjastamist omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirjaja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Kuna on tegemist ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta kohtuotsuse sisu, kohus parandab motiveeritud kohtuotsusega tekkinud ebatäpsuse, a lugedes õigeks, et pellatsiooniõiguse a kasutamise korral on koh

tuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates 14. oktoobrist 2016.a

( ) digitaalselt allkirjastatud Larissa Prokopenko Kohtunik