4-16-6549/11 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

4-16-6549

13. oktoobril 2016.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna juuresolekul, kohtuvälise menetleja – PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Enel Kuiv osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

S.T, ik XXX, Eesti kodakondsusega, elukoht XXXX(reg.XXXX), juhutöödel, üks kehtiv kriminaalkaristus, üks kehtiv väärteokaristus -

- väärteoasja LS § 201 lg 2 ning LS § 201 lg 2 järgi.

Vastavalt 15.08.2016 koostatud nr 20160815084311 (2302,16,011615) väärteoprotokollile 15.08.2016 kell 08:55 Harju maakonnas, Tallinnas, Pärnamäe teel, Kloostrimetsa tee ja Kassikapa tee vahelisel lõigul liikudes Kloostrimetsa tee suunas S.T juhtis mootorsõidukit Opel

Omega reg.nr XXXXomamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus S.T LS § 90 lg 1 p 1,3 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Vastavalt 22.08.2016 koostatud nr 20160822213101 (2316,16,009070) väärteoprotokollile 22.08.2016 kell 01:16 Harju maakonnas, Tallinnas, Suur-Ameerika 18 juures liikudes Endla tn suunas

S.T juhtis mootorsõidukit Opel Omega reg.nr XXXXomamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus S.T LS § 90 lg 1 p 1,3 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuistungil karistuseks LS § 201 lg 2 kohtuvälise menetleja esindaja taotles S.T-le ja § 201 lg 2 järgi 20 päeva aresti.

Menetlusalune isik tunnistas ennast täielikult süüdi, kahetses ja palus asendada arest üldkasuliku tööga. Ta seletas, et ei oma enam autot, käib tööl XXXXühekordsete töölepingutega öökölubis.

Kohtule on väärteoasjas nr 2302,16,011615 esitatud järgmised tõendid:

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, mille kohaselt kõrvaldati S.T sõiduki juhtimiselt 15.08.2016, sest ta juhtis sõidukit Opel Omega reg.nr XXXX, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti kõrvaldati S.T sõiduki juhtimiselt

17.10.2014, sest ta juhtis sõidukit Mazda reg.nr XXXX, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

- Menetlusaluse isiku S.T ütluste kohaselt 15.08.2016 liikus sõidukiga Opel Omega

Caravan reg.nr XXXX, mis kuulub talle. Alustas sõitu Kristiines ja soovis sõita Mustamäe-Pirita, et tuttavat koolitusele viia, liikluses osales umbes 2 tundi. Sõitis juhilubadeta, sest oli vaja Piritale minna, et tuttav jõuaks õigel ajal koolitusele. See oli vale otsus nii teha. Saab oma rikkumisest aru ja tunnistab ennast süüdi.

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, millest nähtub, et S.T puudub juhtimisõigus (22.08.2016).

- Helija videosalvestused CD-plaadil 2302,16,011615, mis on seotud väärteoasjaga nr

2302,16,011615. Salvestistest nähtub millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestised loodud. Samuti salvestisest nähtuvad väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud – mootorsõiduki Opel Omega Caravan reg.nr XXXXjuhtis S.T.

Kohtule on väärteoasjas nr 2316,16,009070 esitatud järgmised tõendid:

- Menetlusaluse isiku S.T ütluste kohaselt sõitis koju, kahetseb tehtud tegu.

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati S.T sõiduki juhtimiselt 22.08.2016, sest ta juhtis sõidukit Opel Omega reg.nr XXXX, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, millest nähtub, et S.T puudub juhtimisõigus. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on S.T 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 1 kehtiv väärteokaristus, viimati karistatud 06.06.2015 KarS § 4231 järgi tingimisi vangistusega 30 päeva, 1- aastase katseajaga (KarS § 73 lg 1).

Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning S.T süü rikkumistes on tõendatud: 15.08.2016 kell 08:55 juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning 22.08.2016 kell 01:16 juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. S.T käitumine sisaldab LS § 201 lg 2 väärteokoosseise ja tema teod on õigusvastased. S.T käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt S.T on 2014 aastal karistatud LS § 223 lg 1 § 201 lg 2 ning LS § 236 lg 1 järgi rahatrahvidega, mis on tasutud. Samuti S.T on 2015 aastal karistatud KarS § 4231

järgi 30-päevase tingimisi vangistusega, katseaeg lõppes 05.06.2015. Käesolevalt mõistab kohus karistuse kahe rikkumise eest, millised on toime pandud ühe kuu jooksul ning pärast esimest kinnipidamist ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamist ei suutnud S.T teha vastavaid järeldusi. Sellise käitumisega on S.T näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Kohus leiab, et arvestades S.T süü suurust ning asjaolu, et teda on varem kriminaalja väärteokorras karistatud samaliigilise liiklusrikkumise eest, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada arestiga. S.T puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast. Eelnevalt on S.T väärteokorras karistatud rahatrahviga, mis ei ole mõjutanud isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud liiklusrikkumiste toimepanemist, mis näitab, et varasemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et S.T-le tuleb toimepandud rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest sanktsiooni keskmäära ületavas suuruses, so 20 päeva. 15.08.2016 kell 08.55 pani S.T toime ühe teo ning 22.08.2016 kell 01:16 pani ta toime veel ühe uue süüteo, kuid nende tegude eest tuleb mõista üks põhikaristus analoogselt kriminaalasjades mitme analoogse episoodi eest mõistetava karistusega. Eeltoodud väärtegude puhul tuleb karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg 1, sest tegemist on ideaalkogumiga ehk kahe teoga (LS § 201 lg 2 ja § 201 lg 2), mis täidavad kaks väärteokoosseisu.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada S.T LS § 201 lg järgi (15.08.2016 ja 22.08.2016 toimepandud rikkumiste eest) ning põhikaristuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõista arest 20 päeva.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada S.T-le mõistetud arest 20 päeva üldkasuliku tööga 20 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kolm kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata S.T üldkasuliku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri (tel 6124962) järelevalve alla.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest.

kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt