2-16-15327/2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Egert Übner

Määruse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2016, Pärnu

Tsiviilasja number

2-16-15327

Tsiviilasi

K. M.i

hagiavaldus

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks ja hagi tagamise taotlus

Menetlustoiming

Menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K. M. (isikukood xxxxxxxxxxx) lepinguline

esindaja Suido Västra (e-post suido.vastra@hotmail.com)

Kostja: V. K.

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast K. M.i hagiavaldust sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks koos taotlusega hagi tagamiseks. Kohus elektrooniliselt esitatud

dokumente füüsiliselt ei tagasta.

2. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Kohus menetluskulude suurust kindlaks ei

määra ja kulusid hagejalt välja ei mõista.

3. Toimetada kohtumäärus hageja lepingulisele esindajale kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

AVALDUSE ASJAOLUD

K. M. esitas 11.10.2016 Pärnu Maakohtule hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

nõudes koos hagi tagamise taotlusega. Hagiavalduse kohaselt kostja esitas 23.09.2016 Pärnu

kohtutäitur Rocki Albertile täitmisavalduse kohustada hagejat vormistama kinnistusraamatu

kanne, millega kantakse kinnistu, kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxx (xxxxxxxx xxx xx

xxxxx, kinnistu), ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja ning tasuma kostjale tema

kaasomandi osa eest 15 000 eurot (hüvitis), mille alusel kohtutäitur algatas täiteasja nr

176/2016/1538. Kohtutäituri tasu otsusega 26.09.2016 mõistis täitur hagejalt välja täitemenetluse

alustamise tasu ,16 eurot ja kohtutäituri põhitasu 168 eurot. Vabatahtliku täitmise tähtaja

möödumisel nõuab täitur hagejalt 187,16 eurot.

Täitedokumendiks on Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2016 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-12-

56617, mille resolutsiooni kohaselt: „ Lõpetada kaasomand selliselt, et xxxxxx, xxxxxxxx xxx

xx asuva kinnistu (registriosa nr xxxxxx) jääb hageja K. M.i ainuomandisse ja hageja kohustub

tasuma V. K.le tema kaasomandi osa eest 15 000 eurot“.

Tsiviilasi nr 2-16-15327

2(4)

Kostja esitas 25.05.2016 Pärnu Maakohtule avaldus, millega soovib, et kohus tagaks määruse

täitmise ja palub seada kinnistule või osale sellest kohtulik hüpoteek summas 15 000 eurot kuni

kohtuotsuse täieliku täitmiseni. Kostja väitel hageja võib nõuda enda sissekandmist kinnistu

ainuomanikuna ning sellise nõude esitamise korral tehakse kanne, sõltumata sellest, ka hageja on

oma kohustuse kostja ees täitnud või mitte.

Pärnu Maakohus 26.05.2016 määrusega keeldus kostja avaldust määruse täitmise tagamiseks

menetlusse võtmast.

Tallinna Ringkonnakohus 01.07.2016 kohtumäärusega tühistas Pärnu Maakohtu 26.05.2016

määruse, asudes seisukohale, et jõustunud kohtulahendi resolutsiooni punkti 1 sundtäidetavus on

kaheldav.

Kostja 25.05.2016 avalduse alusel Pärnu Maakohus 11.08.2016 kohtumäärusega seadis Tallinna

Ringkonnakohtu 28.01.2016 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-12-56617 täitmise tagamiseks kostja

kasuks kohtuliku hüpoteegi hagejale kuuluvale kaasomandi osale (4/5 kinnistust, registriosa nr

xxxxxx) summas 15 000 eurot kuni kohtuotsuse täieliku täitmiseni.

Hageja leiab, et kostja täitmisavalduse esitamise ja täitemenetluse alustamise ajaks oli kostja

jaoks väidetava kahjuliku tagajärje võimalus ära langenud, sest hageja kaasomandi osale

kinnistust seatud kohtulik hüpoteek on see abinõu, mida kostja ise kohtult oma õiguse tagamiseks

taotles. Hageja ei ole ilma kostjale hüvitist tasumata enda sissekandmist kinnistusraamatusse

kinnistu ainuomanikuna taotlenud ega kavatse seda teha.

Kostja ei ole hagejale pakkunud oma kohustuse täitmist, s.t kinnistust kostjale kuuluva

kaasomandi osa hageja omandisse andmist. Hageja on lähtunud eeldusest, et kostja ei soovi enda

omandist ilma jääda ja soovib oma praeguses elukohas edasi elada, seetõttu on kostja nõue hageja

jaoks üllatuslik ja hageja vajab aega kostjale hüvitise maksmiseks. Hageja töötab xxxxxx ja

viibib seal ka praegu. Hageja on teinud kulutusi tema ainukasutuses xxxxxxxx xxx xx elamu osa

hädavajalikele

renoveerimistöödele

ja

10.04.2015

omandanud

kinnistu

kolmandalt

kaasomanikult A. - R. S.-lt kaasomandi osa hinnaga 20 000 eurot. Hageja ettepanek kostjale,

lähtudes hageja praegustest reaalsetest võimalustest, on sõlmida leping kostjalt kaasomandi osa

omandamiseks ja selle valduse ülevõtmiseks koos kostjale hüvitise tasumisega hiljemalt

01.05.2017.

Hageja väitel ei ole täitmisteadet hageja pereliikmele allkirja vastu üle antud. Hageja pereliige

leidis täituri kirja 26.09.2016 täitmisteatega juhuslikult postkastist 06.10.2016.

Hageja viitab täitemenetluse seadustiku § 21 lg-le 1 ja kohtupraktikale, mille kohaselt

rahuldatakse hageja nõue omandi üleandmiseks samaaegselt kostja rahalise nõude täitmisega,

ning kohtutäituril puudub õigus algatada sissenõudja avalduse alusel rahalise nõude täitmiseks

avaldaja vastu täitemenetlust enne, kui sissenõudja kohustus anda nõusolek omandi

üleandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks on täidetud ja sissenõudja on esitanud TMS

§ 21 lg 2 kohaselt kohtutäiturile vastava kirjaliku dokumendi, ning taotleb tunnistada lubamatuks

sundtäitmine Pärnu kohtutäituri Rocki Alberti täiteasjas nr 176/2016/1538. Hageja taotleb hagi

tagamiseks peatada täitemenetlus täiteasjas kuni hagi suhtes lõpliku kohtulahendi jõustumiseni,

kuna kohtutäitur käsitleb kostja õigust saada hagejalt 15 000 eurot sundtäidetava nõudena ja

hagejat ähvardab oht, et täitur pöörab sissenõudja hageja varale, millele kohtulik hüpoteek on

seatud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Hageja esitas hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) §

221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vast hagi täitedokumendi alusel

Tsiviilasi nr 2-16-15327

3(4)

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või

tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama

paragrahvi lõike 11 kohaselt muu kui kohtulahendi sundtäimise puhul, iseäranis käesoleva

seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18 – 191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist

tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.

2. Praegusel juhul on täitedokumendina kohtutäiturile esitatud jõustunud kohtuotsus. Hageja

vastuväited on aga peamiselt suunatud kohtutäituri tegevuse õigusvastasusele: hageja arvates

TMS § 21 lg-st 1 tulenevalt ei olnud kohtutäituril õigust Tallinna Ringkonnakohtu otsuse alusel

alustada täitemenetlust hageja suhtes enne, kui sissenõudja on oma kohustuse täitnud. Samuti

nähtub hagiavalduse põhjendustest, et hageja arvates on kaheldav, kas Tallinna Ringkonnakohtu

otsus saab olla hagejalt kostja kasuks raha sissenõudmise osas üldse täitedokumendiks olla.

Kohus leiab, et täitemenetluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ei saa hageja nõuda

põhjendusel, et tema arvates on kohtutäitur täitemenetluse algatanud valesti. Vastuväited

kohtutäituri tegevuse kohta, muu hulgas täitemenetluse algatamisel, tuleb esitada kaebuses

kohtutäituri tegevuse ja/või otsuse peale. Kohus juhib tähelepanu, et ka Tartu Ringkonnakohtu

tsiviilasjas nr 2-11-27381, mille lahendile hageja hagiavalduse põhjendustes viitab, menetles

kohus kaebust kohtutäituri otsuste peale, mitte sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. TMS

§ 217 lg 1 kohaselt tuleb kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel

või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada esmalt kohtutäiturile endale. Kui kohtutäitur

kaebust ei rahulda, saab täitemenetluse osaline pöörduda kaebusega kohtutäituri otsuse peale

edasi maakohtu poole.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub

seaduses sätestatud korraskohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

Täitemenetluse põhjendamatu alustamise vaidlustamiseks on seaduses ettenähtud kohustuslik

kohtueelne kord. Praegusel juhul hageja ei ole kaebust kohtutäiturile esitanud. TsMS § 371 lg 1

p 3 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunu huvitatud isik ei ole

kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud

kohustuslikust korrast.

4. Lisaks kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks annab aluse ka TsMS § 371 lg

2 p 2, sest hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks või eesmärgil,

millele riik peaks andma õiguskaitset. Hageja leiab, et lisaks kaasomandi lõpetamisele jõustunud

kohtuotsusega, tuleb hagejal sõlmida kostjaga leping kaasomandi osa omandamiseks ja selle

valduse ülevõtmiseks koos kostjale hüvitise tasumisega. Kohus leiab, et kui eeldada sellise

seisukoha õigsust, muutub kaasomandi lõpetamise menetlus mõttetuks ja jõustunud kohtuotsus

oleks sisutühi.

Kohus leiab, et kaasomandi lõpetamise kohta jõustunud kohtuotsuse alusel on hagejal õigus

nõuda enda omanikuna kandmist kinnistusraamatusse, kuna kohtuotsusega on tuvastatud ka

kostja kohustus anda kinnistusraamatusse kannete muutmiseks/tegemiseks vajalikud

tahteavaldused. Seega kohtuotsus asendab kostja tahteavaldusi. Kuigi kaasomandi lõpetamine

kohtuotsuses nimetatud viisil, et kinnistu jääb ühe kaasomaniku ainuomandisse ja ta kohustub

teisele kaasomanikule tema osa väärtuse hüvitama, tähendab sisuliselt vastastikust kohustust, ei

ole kohtuotsuses omandi üleminek ega kinnistusraamatus omanikukande muutmine seotud

hüvitise maksmise kohustuse täitmisega. Seega omanikukande muutmine sõltub üksnes ja ainult

hageja enda tegevusest (kas ja millal ta otsustab kinnistusosakonnale selleks kinnistamisavalduse

ja kohtuotsuse esitada). Kostjal võib olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 110 alusel õigus keelduda

valduse hagejale üleandmisest enne hüvitise saamist. Hageja märgib, et kostja ei ole talle täitmist

pakkunud, kuid hageja ei too välja, et ta ise oleks kostjale hüvitise maksmist pakkunud ning

Tsiviilasi nr 2-16-15327

4(4)

taotlenud kinnistu valduse üleandmist. Eelkõige kostja õigusi rikub see, kui hageja ise viivitab

kohtuotsuse täitmisega ja selle tõttu püsib kinnistu omandiõiguse osas ebamäärane õiguslik

olukord (kas ja kelle arvel peaks toimuma kinnistu hädavajalik hooldamine sellel ajal, kuna

hüvitise suurus on kindlaks määratud ning võimalikud kulud kinnistu hooldamisse tekitavad uusi

nõudeid/kohtuvaidlusi).

5. Hagiavalduse põhjendustest nähtuvalt hagejal ei ole piisavalt raha kostjale hüvitise

maksmiseks ning sundtäimise lubamatuks tunnistamise peamine eesmärk on täitmisnõude

edasilükkamine: hageja soovib kostjaga sõlmida kokkuleppe, et tasub hüvitise 1.maiks 2017.

Kohus selgitab, et täitmise osas kokkuleppeid võib võlgnik sõlmida sissenõudjaga ka

täitemenetluse raames.

6. Kohus möönab, et kohtuotsuse resolutsiooni sõnastus jätab kahtlusi, kas kohtuotsus on

täitedokumendiks ka kostja hüvitise sissenõudmise osas, kuid täitedokumendi puudumine on

kohtutäituri tegevuse kohta esitatav vastuväide, mis tuleb esitada kohtutäiturile esitatavas

kaebuses. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eeldab, et formaalselt on tegemist

täitedokumendiga.

7. Eeltoodu alusel, juhindudes TsMS § 371 lg 1 p-st 3 ja § 371 lg 2 punktist 2, kohus keeldub

hagiavalduse menetlusse võtmisest.

TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle

määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses. Kuna

hagiavaldus esitati kohtule elektrooniliselt, siis kohus avalduse menetlusse võtmisest

keeldumisel dokumente reaalselt hagejale ei tagasta. Hagiavalduse menetlusse võtmisest

keeldumise korral kohus ei menetle ka hagi tagamise taotlust.

8. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad

menetluskulud vastavalt TsMS § 168 lg-le 1 hageja kanda. Teadaolevaid hüvitatavaid kulusid ei

ole asjas tekkinud ja kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. TsMS § 150 lg 1 punkti 2

ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda menetluses tasutud riigilõivu tagastamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik