Legislator Case Law & Legislation
3-16-1764/15 AI generated

3-16-1764/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-16-1764/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Halduskohtusse saabus 30.08.2016 N. Lilitškini kaebus Tartu Vangla peale. Lilitškini väitel soovib ta esitada kohustamis-, hüvitamis- ja tuvastamisnõudeid, viidates, et

Legislator headnote

AI generated

3-16-1764/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Lilitškini kaebus Tartu Vangla peale. Lilitškini väitel soovib ta esitada kohustamis-, hüvitamis- ja tuvastamisnõudeid, viidates, et

Keywords

AI generated
medical care requirements unfit notwithstanding health condition inadequate medical assessment paralysis insurance case of extreme hardship deportation despite health issues
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

12.10.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-1764

Haldusasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla peale

Vaidlustatud kohtulahend

Menetluse alus ringkonnakohtus

Asja läbivaatamine

Tartu Halduskohtu 15.09.2016. a määrus

Nikolai Lilitškini määruskaebus

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Nikolai Lilitškin

RESOLUTSIOON

1. Jätkata Nikolai Lilitškinile Tartu Halduskohtu 15.09.2016. a määrusega antud

menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

2. Võtta Nikolai Lilitškini määruskaebus Tartu Halduskohtu 15.09.2016. a määruse

resolutsiooni pi 2 peale ringkonnakohtu menetlusse.

3. Jätta Nikolai Lilitškini määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

15.09.2016. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtusse saabus 30.08.2016 N. Lilitškini kaebus Tartu Vangla peale.

N. Lilitškini väitel soovib ta esitada kohustamis-, hüvitamis- ja tuvastamisnõudeid, viidates, et

valvurid on erinevatel aegadel (alates 2007. a) ära võtnud erinevaid asju, mille osas on ta

vanglale esitanud hulgaliselt pöördumisi, kuid neid ei ole läbi vaadatud. N. Lilitškin viitas ka

meditsiinilise abi osutamata jätmisele ja kirjavahetuse kinni pidamisele. N. Lilitškin palus

kohtul kohaldada esialgset õiguskaitset ja kohustada vanglat tagastama talle vangla laost

habemeajamispintsel.

2. Tartu Halduskohus vabastas 15.09.2016. a määrusega N. Lilitškini riigilõivu tasumise

kohustusest esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse esitamisel (resolutsiooni p 1); jättis

N. Lilitškini esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2); andis

kaebajale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse

kättesaamisest (resolutsiooni p 3).

Kohus leidis, et N. Lilitškini esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlust ei saa rahuldada, sest

kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kohus märkis, et esialgset õiguskaitset

kohaldatakse selleks, et ära hoida kahjulikud tagajärjed, mis võivad saabuda kohtumenetluse

ajal, kuid N. Lilitškin ei ole taotluses märkinud, millised oleksid need kahjulikud tagajärjed,

mis esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel talle saabuksid. Kohtu arvates ainukeseks

kahjulikuks tagajärjeks saaks olla see, et kaebaja ei saa ajada habet, kuid habemeajamispintsel

ei ole habeme ajamisel vältimatult vajalik, seega on habet võimalik ajada ka pintsli

puudumisel. Kohus leidis, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine ei too

kaebajale kaasa ühtegi kahjulikku tagajärge.

3. 10.10.2016 saabus Tartu Ringkonnakohtusse N. Lilitškini määruskaebus, milles ta palub

tühistada Tartu Halduskohtu 15.09.2016. a määruse p 2 ning rahuldada tema nõuded. Lisaks

palub N. Lilitškin ennistada kaebuse esitamise möödalastud tähtaeg. Määruskaebuse

põhjendused:

N. Lilitškinile on keelatud õigus kohtule ja juurdepääs kohtule, sest korduvalt on kohtutele

esitatud kaebusi jäetud läbi vaatamata või tagastatud ning ka on rikutud tema õigust asja

avalikule läbivaatamisele. Vastustaja poolsed rikkumised peavad olema kõrvaldatud asja

sisulise läbivaatamise raames, kuid vahepeal tekitatud kahju hüvitamine võib muutuda

võimatuks. Vangla võttis ära hügieenitarbed habeme ajamiseks ja väärika välimuse

säilitamiseks, sundides ajama habet ilma habeajamispintslita, mis ei ole olnud ega ole

kuriteovahend, sest oli valduses seaduslikult ja kasutati vastavalt otstarbele ning pintsli

äravõtmine tekitas ebamugavust ning kahju elukvaliteedile ja heaolule, alandades

inimväärikust ja tekitades füüsilisi kannatusi, millel on negatiivsed tagajärjed näonahale,

pidevad sisselõikamised, sügelus ja ekseemid. Kohus jättis kaebuse läbi vaatamata ja

menetlusse võtmata, kuigi kohtule on teada, et omand on seaduslik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Haldusasja nr 3-16-1764 toimik saabus ringkonnakohtusse 11.10.2016.

Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel,

samuti kohtu määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot.

Halduskohus vabastas 15.09.2016. a määruse (tl 20-21) resolutsiooni p 1 kohaselt N.

Lilitškini riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 114 lg 2 kohaselt eeldatakse, et menetlusabi kehtib ka igas järgmises

kohtuastmes, kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi.

Ringkonnakohus leiab, et menetlusabi jätkamine apellatsiooniastmes määruskaebemenetluses

on käesolevas asjas põhjendatud. Ringkonnakohtule nähtub asja materjalides olevatelt

isikukonto väljavõtetelt (tl 19), et N. Lilitškini isikukontol olev summa (12,48 eurot) on

muutumatu. Ringkonnakohus võtab eelnevad andmed aluseks ka käesolevas

määruskaebemenetluses. Eelnevast tulenevalt loeb ringkonnakohus N. Lilitškinile

menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetuks ja seetõttu jätkab menetlusabi

andmist.

5. N. Lilitškini väitel vaidlustab ta Tartu Halduskohtu 15.09.2016. a määruse p-i 2, millega

halduskohus jättis N. Lilitskini esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata.

Ringkonnakohus leiab, et N. Lilitškini määruskaebus vastab määruskaebusele esitatavatele

nõuetele ja on esitatud tähtaegselt (kuna määruskaebuse esitamise tähtaeg saabus 08.10.2016,

mis on laupäev, on järgneval tööpäeval 10.10.2016 saabunud määruskaebus tähtaegselt

esitatud) ning ringkonnakohus võtab N. Lilitškini määruskaebuse Tartu Halduskohtu

15.09.2016. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale HKMS § 206 lg 1 alusel koosmõjus HKMS

§ 252 lg-ga 7 menetlusse.

6. Ringkonnakohus leiab, et N. Lilitškini määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 15.09.2016. a määruses esitatud seisukohtadega

ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses

esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses

väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus vaidlustatud määruses asjakohaselt viidanud

esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel HKMS §-le 249 ning on N. Lilitškini esialgse

õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega lahendanud, esitades endapoolsed põhjendused

määruse p-s 3 (tl 20p). Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et vaidlustatud

määruses lahendas halduskohus üksnes kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse,

mitte ei lahendanud kaebust sisuliselt. Kuivõrd käesolevas asjas ei ole halduskohus N.

Lilitškini kaebust veel menetlusse võtnud, vaid jättis selle 15.09.2016. a määrusega käiguta ja

andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mida N. Lilitškin on asja materjalidest nähtuvalt ka

tegema asunud, siis on põhjendamatud N. Lilitškini väited, et ta on ilma juurdepääsust kohtule

ja õigusest kohtulikule läbivaatamisele. N. Lilitškini etteheited seonduvalt varasemalt esitatud

kaebustega ei ole käesoleva vaidluse seisukohalt asjakohased. Kuna halduskohtul puudub

esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel kohustus kaebajat üle kuulata istungil, siis

sellekohane N. Lilitškini etteheide on asjakohatu. Ringkonnakohtu hinnangul järeldub

N. Lilitškini määruskaebuse väidetest, et tal on võimalik habet ajada, kuid ta peab seda ilma

pintslita liiga ebamugavaks. Seega ei ole N. Lilitškin ka määruskaebuses sisuliselt toonud

välja selliseid kahjulikke tagajärgi, mis võivad kohtumenetluse ajal saabuda ja muuta kaebuse

eesmärgi saavutamise kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks, mistõttu tuleks

asjas esialgset õiguskaitset kohaldada. Eelnevat arvestades ringkonnakohus nõustub

halduskohtu seisukohaga, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine ei too N.

Lilitškinile kaasa ühtegi kahjulikku tagajärge.

8. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus N. Lilitškini määruskaebuse rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 15.09.2016. a määruse resolutsiooni p-i 2 osas muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel