2-14-27137/28 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-14-27137

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja

koht

12.10.2016, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-27137

Tsiviilasi

TF Bank AB hagi Aita Nõgesmaa vastu võla, viivise,

intressi ja kahju nõuetes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: TF Bank AB (registrikood: 556158-1041; asukoht:

Box 947, SE-501 10, Borås, Rootsi),

Hageja esindaja: Anne-Liis Veski (OK Incure OÜ, e-post:

anne-liis.veski@okincure.ee);

Kostja: Aita Nõgesmaa (isikukood: 46909072762; elukoht:

Lullikatku tee 29, Torma vald, 48502 Jõgevamaa; e-post:

aitanogesmaa@hotmail.com)

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

Jätta läbi vaatamata TF Bank AB hagi Aita Nõgesmaa vastu võla, viivise, intressi ja

kahju nõuetes.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.

Asjaolud ja menetluse käik

Hageja esitas 30.09.2014 kohtule hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista

laenulepingust tulenev võlgnevus.Kostja vaidles 24.11.2014.a vastuses hagile vastu.

Kohus võttis 09.02.2015.a määrusega menetlusse kostja võlgade ümberkujundamise avalduse

ning liitis selle ühte menetlusse kostja avaldusega enda pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi

2-14-61461). Sama määrusega peatas kohus menetluse tsiviilasjas nr 2-14-27137 kuni

võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseni.

Kohus tegi 25.06.2015.a tsiviilasjas nr 2-14-61461 määruse, millega kinnitas

ümberkujundamiskava. Määrus jõustus 21.09.2015.

21.09.2016.a määrusega uuendas kohus tsiviilasjast nr 2-14-27137 peatatud menetluse ning

jätkas menetlust sealt, kus see enne menetluse peatamise pooleli jäi. Kohus palus pooltel

esitada seisukoht menetluse edasise läbiviimise ja nõude osas.

27.09.2016 esitas kostja seisukoha menetluse uuendamise suhtes. Kostja sõnul on

ümberkujundamiskava kehtiv ja kinnitas, et ta on kohtu poolt kinnitatud

ümberkujundamiskava täitnud, sh ka hageja nõude osas. Kostja leidis, et menetluse

uuendamine ei ole kooskõlas võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadusega ja palus

menetlusega mitte jätkata.

10.10.2016 hageja poolt esitatud arvamuse kohaselt ei ole käesoleva hagimenetlusega

jätkamine põhjendatud, kuivõrd poolte suhted on reguleeritud kohtu poolt kinnitatud

ümberkujundamiskavaga.

Kohtu seisukoht

Kohus, vaadanud läbi kohtule esitatud menetlusdokumendid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta

läbi vaatamata.

Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 31 lg 2 sätestab, et

ümberkujundamiskava kinnitamisel jätkatakse ümberkujundamisavalduse menetlusse

võtmisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta

ümberkujundamiskava ei kehti. VÕVS § 31 lg 3 kohaselt ei piira ümberkujundamiskava

kinnitamine võlausaldaja õigust vaielda kohtumenetluses nõuete üle, mida

ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja vaielda kohtumenetluses

nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud.

TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et

hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele

riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada.

Hageja esitas kohtule hagiavalduse laenulepingust nr 500065831 tuleneva võlgnevuse

2771,35 euro nõudes (põhinõue 1920,45 eurot, viivis 264,33 eurot, intress 440,55 eurot, kahju

146,02 eurot). Võlgade ümberkujundamise menetluses kinnitati hageja nõue kostja suhtes

summas 2914,89 eurot (põhinõue 1920,45 eurot ja kõrvalnõuded 994,44 eurot). Eeltoodust

nähtuvalt tunnustati ümberkujundamiskavas hageja sama nõuet, mille välja mõistmist ta

taotles käesolevas menetluses. Seetõttu kehtib ümberkujundamiskava hageja kogu nõude

ulatuses ja hageja nõue on seega hõlmatud ümberkujundamiskavaga ja kohus ei saa VÕVS §

31 lg-test 2 ja 3 tulenevalt jätkata menetlust käesolevas tsiviilasjas.

Kohus leiab, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik enam saavutada, sest hageja

nõude osas kehtib ümberkujundamiskava.

Arvestades eelpool toodut, jätab kohus hagi läbi vaatamata ja lõpetab käesolevas tsiviilasjas

menetluse.

Kohus selgitab hagi läbivaatamata jätmise tagajärgi. TsMS § 426 lg 1 loetakse hagi

läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda

hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või

kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

Käesolevalt ei esine TsMS § 168 lg 3-5 asjaolusid ja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

Kohtule teadaolevalt ei ole kostja käesolevas menetluses kulusid kandnud, mistõttu rahaliselt

kohus kostja menetluskulusid kindlaks ei määra. Hageja kanda jäävad tema enda katud

menetluskulud.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

Kohtunik