2-16-101242/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedV. esitas 22.01.2016.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D.l D.ilt 1 861, 74 euro saamiseks. Kohus tegi 29.01.2016.a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud viimasele mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 04.04.2016.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja asi anti üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2. 07.04.2016.a määrusega jättis maakohus hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks: nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, kostja eluvõi viibimiskoha andmete täpsustamiseks, täiendava riigilõivu tasumiseks. Muuhulgas selgitas kohus, et Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni õigusabilepingu art 21 lg
Legislator headnote
AI generatedArt. 21 lg, Art. 1 järgi; 2-16-101242/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1(5)
K O H T U M Ä Ä R U S
RESOLUTSIOON
1. Keelduda K. V. hagi menetlusse võtmisest.
2. Menetluskulud jätta hageja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.
K. V. esitas 22.01.2016.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D.l D.ilt 1 861, 74 euro saamiseks. Kohus tegi 29.01.2016.a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud viimasele mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 04.04.2016.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja asi anti üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2. 07.04.2016.a määrusega jättis maakohus hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks: nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, kostja eluvõi viibimiskoha andmete täpsustamiseks, täiendava riigilõivu tasumiseks. Muuhulgas selgitas kohus, et Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni õigusabilepingu art 21 lg
1 kohaselt on pädev asja lahendama kostja elukohajärgne kohus. Kohus viitas ka art 21 lg 2, Kohtuasja number 2-16-101242 Määruse tegemise aeg ja koht
12. oktoober 2016.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi
K. V. hagi D.l D.i vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K. V. (IK xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx) Kostja: D.l D. (sünd. xxx elukoht: xxx)
2(5)
mille kohaselt on pädevad lepingupoolte kohtud asja arutama kui selleks on olemas poolte kirjalik nõusolek.
3. 16.05.2016.a esitas hageja hagiavalduse koos lisadega. Hageja märgib hagis kohtualluvuse osas, et kuna kostja üüris hagejalt eluruumi xxx siis on lepingu täitmise asukoha järgne kohus, so Viru Maakohus, pädev asja lahendama.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest.
5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.
TsMS § 75 lg –st 1 tuleneb kohtu kohustus kontrollida, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt võib avalduse esitada Eesti kohtule. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohtus (TsMS § 70 lg 1). Eesti Vabariigi põhiseaduse § 123 tulenevalt omavad rahvusvahelised lepingud prioriteeti riigisiseste seaduste suhtes (sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku suhtes).
6. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades (Eesti-Vene õigusabilepingu) art 1 järgi on ühe lepingupoole koD.kel teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole koD.kelgi. Eeltoodud sättest tulenevalt saab Eesti-Vene õigusabileping tulla kohaldamisele, kui mõni menetlusosalistest on Vene Föderatsiooni koD.k. Kostja D.l D. on Vene Föderatsiooni koD.k (Vene Föderatsiooni pass nr 71 8495319. Seega kuulub kohtualluvuse määratlemisel kohaldamisele Eesti-Vene õigusabileping, mitte tsiviilkohtumenetluse seadustik.
Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 järgi on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Art 21 lg 2 järgi arutavad lepingupoolte kohtud asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Kostja elab Vene Föderatsioonis, Sverdlosvki oblastis, Jekaterinburgis. Eesti kohus saaks asja arutada juhul, kui selleks on olemas kostja kirjalik nõusolek. Vaatamata kohtu nõudmisele (tl 9) ei ole hageja esitanud kostja kirjalikku nõusolekut asja arutamiseks Eesti kohtus
7. Eeltoodud põhjendustel ja TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest.
Kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest, kannab menetluskulud hageja (TsMS § 168 lg 1).
Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagastab kohus hagejale sellekohase avalduse alusel menetluses tasutud riigilõivu.
3(5)
/allkirjastatud digitaalselt /
Piret Raik Kohtunik