2-16-13749/10 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

12. oktoober 2016 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-16-13749;

AS SEB Pank versus Aare Linder;

hagi kahju hüvitamise nõudes;

tsiviilasja hind 100 456,96 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

AS SEB Pank (registrikood 10004252; aadress Tornimäe 2,

Tallinn 15010)

Hageja esindaja

Maire Saare (menetlus@seb.ee)

Kostja

Aare Linder (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxx, xxxx xxxx,

xxxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx xxxxx)

Asja lahendamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused:

Otsustused

1. Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista Aare Linderilt AS-i SEB Pank kasuks 100456.96

eurot.

Täiendavad otsustused

2. Seoses ülalmärgituga:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda;

2.2 välja mõista Aare Linderilt AS-i SEB Pank kasuks 1500 eurot;

2.3 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Selgitused

3. Selgitada:

3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2);

3.2 kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega (TsMS § 630);

3.3 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest;

3.4 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil;

3.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagi sisu

Hageja poolt esitatud asjaolud ja väited on kokkuvõtlikult järgmised: AS SEB Pank ja Aare

Linder 02.12.2005 sõlmitud laenulepingust nr L050039641 tulenevate kohustuste täitmise

tagamiseks oli 07.12.2005 sõlmitud Tallinna notar Kai Sepp notari ametitoimingute raamatu reg.

nr. 11042 all tõestatud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping. Hageja esitas 24.04.2009

avalduse täitemenetluse algatamiseks kostja suhtes kinnistule Gregory reg.osa nr 798633 Luidja

küla, Kõrgessaare vald Hiiu maakond seatud hüpoteegi realiseerimiseks täitemenetluses, et

kinnistu müügist saadavatest vahenditest rahuldada laenulepingust tulenevad nõuded. Gregory

kinnistul asuv ehitis hävis 19.08.2009 toimunud tulekahjus. Kostja ja Seesam Insurance AS

vahel oli sõlmitud kodukindlustuse leping MM00169-235/1, milles soodustatud isikuks oli

märgitud AS SEB Pank. Pärast kindlustusjuhtumit esitas kostja Seesamile koduvarakindlustuse

kahjuavalduse ning taotles kogu kindlustussumma hüvitamist. Seesam saatis 09.10.2009 hagejale

teate kahju käsitlemise peatamise kohta, milles hagejat teavitati, et kuivõrd kindlustusjuhtumi

toimumise, Seesami täitmise kohustuse ning ulatuse kindlaksmääramise vajalikud toimingud ei

olnud ajaks lõppenud, peatab Seesam ÜL punktide 18.1, 18.2 ja 18.2.1. alusel kahju 2009007998

käsitlemise kuni kriminaalmenetluse tulemuste selgumiseni. Seesam saatis 03.09.2010 hagejale

e-posti teel kirja (lisa 4), milles teavitati, et kuna hoonet taastama ei hakata, siis jääb hüvitise

suuruseks 2 321 723.29 krooni, millest lahutatakse maha lepingu nr MM00169-235/ 1 järgne

omavastutus 5000 krooni ja hagejat paluti teatada, kelle arvele hüvitis maksta. Hageja teatas

27.08.2010 Seesamile, et ASi SEB Panga kui hüpoteegipidaja nõue Aare Linderi vastu on 2 275

443.11 krooni ja kindlustushüvitis paluti tasuda kostja laenukaardile viitenumbriga

760500405607. Seesam tasus 14.09.2010 kostjale kindlustushüvitise summas 41 280.18 krooni

s.o 2638.28 eurot ning hagejale summas 2 275 443.11 krooni s.o 145 427.32 eurot.

Kindlustushüvitise laekumisega luges hageja laenulepingust tulenevad kohustused täidetuks ning

laenumaksete ja nõuete arvestamiseks avatud laenukaart suleti. Kostjat süüdistati kriminaalasjas

nr 1-13-8579 selles, et ta kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil kutsus esile

kindlustusjuhtumi. Tartu Maakohtu 26.09.2013 otsusega tunnistati kostja KarS § 212 lg 1 järgi

süüdi ning talle mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Seesam esitas 25.10.2013 hagejale

tagasinõude kahju nr 2009007998 asjas summas 145 427.32 eurot ja kuna hageja vaidles nõudele

vastu, esitati kohtusse hagi. Kohus rahuldas Seesami hagi, mõistis hagejalt ja kostjalt solidaarselt

välja 145 427.32 eurot ning hageja tasus kindlustushüvitise arvelt laekunud summa (145 427.32

eurot) Seesamile tagasi. Hagejal tekkis kostja õigusvastase teo tõttu kahju summas 145 427.32

eurot. Hageja esitas 10.07.2015 avalduse täitemenetluse algatamiseks kostja suhtes kinnistule

Gregory reg.osa nr 798633 Luidja küla, Kõrgessaare vald Hiiu maakond seatud hüpoteegi

realiseerimiseks täitemenetluses. Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa alustas täitemenetlust

(täitetoimik nr. 175/2015/1073) ning kinnistu arestiti hinnaga 25 000 eurot. Kinnistu 17.12.2015

enampakkumisel toimus ülepakkumine, kinnistu müüdi hinnaga 52 100 eurot ning müügist

laekus hagejale kokku 47 022.56 eurot (12.01.2016 laekus 46 312.16 eurot ning 18.02.2016

laekus 710.40 eurot). Hagiavalduse esitamise seisuga 12.09.2016 on hageja nõue kostja vastu

100 456.96 eurot, millest tagasimaksmata laenu põhiosa nõue 71 190.46 eurot ning kõrvalnõuded

29 266.50 eurot. Hagejale on kostja õigusvastase teo tõttu tekkinud kahju summas 100 456.96

eurot. Hageja hinnangul on kostjapoolne kohustuse rikkumine, hagejal kahju tekkimine ning

põhjuslik seos kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel tõendatud ning hageja nõuab

kostjalt kahju hüvitamist summas 100 456.96 eurot.

Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetlus-

kuludena riigilõiv 1500 eurot.

Kostja põhjendused

Kostja poolt esitatud asjaolud ja väited on kokkuvõtlikult järgmised: kuna laenulepingust

tulenevalt on hüpoteek realiseeritud ja sellega kostja kohustused AS SEB Panga ees täidetud.

Eelnevalt on toimunud kõik kohtuprotsessid kus kostjat on juba piisavalt palju kordi süüdi

mõistetud ja ka rahalised nõuded esitatud mida pole siiani täita suutnud. Rahaliste nõuetega on

kaasnenud ka kohtutäiturite tasud, mis ka on kõik siiani tasumata. AS SEB Pank on kogu aeg

olnud tugevama jõupositsioonil ja siiani pole kordagi lähenetud asjale inimlikust aspektist. AS

SEB Pank võiks seda asja lahendama hakata hoopis sellest, kuidas laenukomisjon selle laenu

üldse väljastas, kes siis võttis vastutuse, et üldse laenu anda.

Kostja palus kohtul asja mitte menetlusse võtta ja menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohtu põhjendused

Poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab

kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente,

samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele (TsMS § 403 lg

1).

Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on määrusega andnud

pooltele võimaluse esitada kirjalikus menetluses avaldusi ja dokumente ning teinud pooltele

teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja.

Kohus leiab, et hagi tuleb allpool osundatud sätete alusel rahuldada täielikult.

Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:

1. hageja ja kostja vahel on sõlmitud 02.12.2005 laenuleping sõlmitud laenulepingust nr

L050039641 (tl 5-9);

2. hageja esitas 24.04.2009 avalduse täitemenetluse algatamiseks kostja suhtes kinnistule

Gregory reg.osa nr 798633 Luidja küla, Kõrgessaare vald Hiiu maakond seatud hüpoteegi

realiseerimiseks täitemenetluses (tl 10);

3. Gregory kinnistul asuv ehitis hävis 19.08.2009 toimunud tulekahjus;

4. kostja ja Seesam Insurance AS vahel oli sõlmitud kodukindlustuse leping MM00169-

235/1, milles soodustatud isikuks oli märgitud AS SEB Pank;

5. Seesam Insurance AS saatis 09.10.2009 hagejale teate kahju käsitlemise peatamise kohta

(tl 11);

6. Seesam Insurance AS saatis 03.09.2010 hagejale e-posti teel kirja (tl 12), milles teavitati,

et hüvitise suuruseks jääb 2 321 723.29 krooni, millest lahutatakse maha lepingu nr

MM00169-235/ 1 järgne omavastutus 5000 krooni;

7. Seesam Insurance AS tasus 14.09.2010 kostjale kindlustushüvitise summas 41 280.18

krooni s.o 2638.28 eurot ning hagejale summas 2 275 443.11 krooni s.o 145 427.32 eurot

(tl 13-14);

8. kostjat süüdistati ja mõisteti süüdi kriminaalasjas nr 1-13-8579 selles, et ta

kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil kutsus esile kindlustusjuhtumi (tl

15-16);

9. Seesam Insurance AS esitas 25.10.2013 hagejale tagasinõude kahju nr 2009007998 asjas

summas 145 427.32 eurot (tl 17);

10. hageja esitas 10.07.2015 avalduse täitemenetluse algatamiseks kostja suhtes kinnistule

Gregory reg.osa nr 798633 Luidja küla, Kõrgessaare vald Hiiu maakond seatud hüpoteegi

realiseerimiseks täitemenetluses (tl 20);

11. kohtutäitur Rannar Liitmaa alustas täitemenetlust (täitetoimik nr. 175/2015/1073) ning

kinnistu arestiti hinnaga 25 000 eurot (tl 21-23) ja kinnistu müüdi hinnaga 52 100 eurot

(tl 24) ning müügist laekus hagejale kokku 47 022.56 eurot.

Vastavalt Võlaõigusseaduse § 3 p-le 2 võlasuhe võib tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest.

VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist,

välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu

seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise

kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks

tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel,

võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist

kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.

VÕS § 132 lg 2 kohaselt kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele

hävinud või kaotsiläinud asja väärtus.

VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele.

VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati

kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Asjaõigusseaduse § 345 lg 1 kohaselt kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi on kindlustatud,

ulatub hüpoteek ka kindlustushüvitise nõudele.

Kohus leiab, et kostja poolt esitatud vastuväited on asjasse mittepuutuvad ja tõendamata. Kostja

seisukoht, et kostja kohustused AS SEB Panga ees on täidetud läbi hüpoteegi realiseerimise on

ebaõige. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud kogu ulatuses. Kostja tahtlik tegevus,

mis viis tema süüdimõistmiseni kriminaalasjas, tõi kaasa kahju, mille hüvitamise nõue (ületavas

osas hüpoteegi realiseerimise järel) on hagi esemeks.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Hageja poolt on esitatud menetluskuluna riigilõiv 1500 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik