1-16-7510/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2016, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-7510 (16284000240) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Kriminaalasi T.T süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Triin Tumala Süüdistatav T.T (isikukood xxxxxxxxxxxx ; elukoht xxxxxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxxx Kaitsja vandeadvokaat Margo Normann (riigi õigusabi korras)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada T.T süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 18.-19.06.2016, s.o 2 (kaks) päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda T.Tl kandmata karistuseks vangistus 1 (üks) kuu

28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

KarS § 87 lg 1 p 2 alusel arvestades T.T kõlbelise ja vaimse arengu taset ning tema võimet oma teo keelatusest aru saada ning oma käitumist vastavalt selle arusaamisele juhtida, vabastada T.T karistusest ning kohaldada tema suhtes alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit, s.o allutamist käitumiskontrollile 10 (kümneks) kuuks.

Vastavalt KarS § 75 lg-le 1 on T.T kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 2) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx; 3) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

7) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista T.Tlt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 322 (kolmsada kakskümmend kaks) eurot 50 senti ja riigi õigusabi tasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 418 (nelisada kaheksateist) eurot 50 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2016 a novembrikuust igakuise menetluskulu osa 34 (kolmkümmend neli) eurot 88 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Vandeadvokaadi Margo Normann kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus 24 eurot (s.h käibemaks) rahuldada.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kontrollnõuete järgimata jätmise või pandud kohustuste täitmata jätmise korral võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada talle määratud käitumiskontrolli tähtaega kuni ühe aasta võrra või erandina kuni süüdlase kaheksateistaastaseks saamiseni või määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on T.T toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 18.06.2016.a. kella 05.59 ajal Viljandi linnas Loode 10 juures mootorsõidukit Subaru Impreza registreerimismärgiga XXX XXX alkoholi joobe seisundis. T.T kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM-0074 mõõdeti tema poolt ühes liitris välja hingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 0,78 mg/l, seega rikkus T.T oma tahtliku tegevusega LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 sätteid.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata T.Tl 18.06.2016-19.06.2016 eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu ja 28 päeva vangistust. KarS §

87 lg 1 p 2 alusel arvestades T.T kõlbelise ja vaimse arengu taset ning tema võimet oma teo keelatusest aru saada ning oma käitumist vastavalt selle arusaamisele juhtida, vabastada ta karistusest ning kohaldada mõjutusvahendina allutamist käitumiskontrollile 10 kuuks.

Põhjendused süüdimõistmises

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. KrMS §

179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Süüdistatava T.T kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 72 eurot.

Süüdistatava T.T kaitsja vandeadvokaat Margo Norman on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas koos käibemaksuga 24 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ja asjaolu, et süüdistatava puhul on tegemist alaealisega õpilasega, kellel puudub iseseisev sissetulek tuleb T.Tl vähendada sundraha poole võrra.

Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 418,50 eurot: sundraha 322,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 96 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus

T.T on kahtlustatavana kinni peetud 18.-19.06.2016, seega on T.T viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik