3-15-1694/58 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

12.10.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-1694

Haldusasi

Aleksei Pokrase kaebus haldusaktide õigeaegse

väljastamata jätmise, iga distsipliinirikkumise kohta

eraldi

karistuse

määramata

jätmise

ning

distsiplinaarkorras karistamisega seotud Viru Vangla

tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja tekitatud

3800 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10.12.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja - Aleksei Pokras

Vastustaja - Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

10.12.2015. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 12.10.2016, arvates (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav Aleksei Pokras esitas 18.02.2015 Viru Vanglale avalduse (tl 96),

milles nõudis, et kõigi tema poolt toime pandud distsipliinirikkumiste kohta vormistataks ja

väljastataks iga päev eraldi käskkirjad, et ta saaks neid eraldi vaidlustada.

2. Viru Vangla tagastas 04.03.2015. a kirjaga nr 6-10/6602-2 (tl 97) A. Pokrase taotluse ja

selgitas taotluse esitajale, miks iga distsipliinirikkumise eest talle karistust ei kohaldata.

3. Viru Vangla 09.03.2015. a käskkirjaga nr 6-3/308-D (tl 98-99p) karistati A. Pokrast

distsiplinaarkorras ebaviisaka käitumise eest Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 alusel ning

määrati talle distsiplinaarkaristuseks 20 ööpäevaks kartserisse paigutamine.

4. A. Pokras esitas 11.03.2015 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tõlge tl 23), mis

registreeriti vanglas 11.03.2015 numbriga 6-16/30-1. Selle kohaselt taotles A. Pokras talle

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 2000 eurot. Kahjuna käsitles A. Pokras

vangla tegevusetust, mis seisnes selles, et talle ei koostata iga temapoolse vangla

distsipliinirikkumise eest distsiplinaarkaristust.

5. A. Pokras esitas 12.03.2015 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tõlge tl 17), mis

registreeriti vanglas 17.03.2015 numbriga 6-16/32-1. A. Pokras taotles talle tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamist summas 5000 eurot. Kahjuna käsitles A. Pokras seda, et ta on

distsipliinirikkumiste eest viibinud vangla kartseris juba 355 päeva. Samuti on taotluse

kohaselt vangla meditsiiniosakond rikkunud tema juurdepääsuõigust meditsiiniteenustele.

6. A. Pokras esitas 16.03.2015 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tõlge tl 20-21),

mis registreeriti vanglas 17.03.2015 numbriga 6-16/31-1. A. Pokras taotles talle tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamist summas 1800 eurot. Kahjuna käsitles A. Pokras seda, et Viru

Vangla 09.03.2015. a käskkirjaga nr 6-3/308-D määrati talle distsiplinaarkaristuseks

20 ööpäeva kartserit ebaviisaka käitumise eest. A. Pokras väidab, et ta ei ole ebaviisakalt

käitunud.

7. Viru Vangla 10.04.2015. a otsusega nr 6-12/51-2 (tl 104-104p) jäeti rahuldamata

A. Pokrase 11.03.2015 esitatud vaie, millega vaide esitaja oli taotlenud Viru Vangla käskkirja

nr 6-3/308-D kehtetuks tunnistamist.

8. Viru Vangla jättis 01.06.2015. a otsustustega nr 6-16/30-4, nr 6-16/31-4 ja nr 6-16/32-4

(tl 14-15) A. Pokrase taotlused nr 6-16/30-1 ja nr 6-16/31-1 kahju hüvitamiseks rahuldamata

ning kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/32-1 läbi vaatamata.

9. A. Pokras esitas 01.07.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-3), milles palub tunnistada

õigusvastaseks Viru Vangla 01.06.2015. a vastused nr 6-16/30-4, nr 6-16/31-4, nr 6-16/32-4,

tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla ametnike tegevus ja tegevusetus ning hüvitada

kaebajale mittevaraline kahju summas 8000 eurot. Kaebaja märgib, et kõik faktid ja nõuded

koos põhjendustega on ta esitanud kahju hüvitamise taotlustes nr 6-16/30-1, nr 6-16/31-1,

nr 616/321. Samuti märgib kaebaja, et Viru Vangla ei ole tõlkinud talle vastuseid nr 616/304,

nr 6-16/31-4 ja nr 6-16/32-4 vene keelde, jättes ta ilma võimalusest esitada kohtule

vastuväiteid nendele vastustele. Seega on Viru Vangla diskrimineerinud teda keele- ja

rahvusvähemusse kuuluvuse tunnuste alusel ning takistanud tal kaitsta oma õigusi kohtus.

10. Tartu Halduskohus jättis 13.07.2015. a määrusega kaebuse käiguta ja palus täpsustada

nõudeid ning selgitas, et tervishoiutöötajate tegevuse alaste vaidluste lahendamine ei kuulu

halduskohtu pädevusse.

11. Kaebaja märgib 27.07.2015 avalduses (tõlge tl 39), et ta ei saa aru, milliste puuduste

kõrvaldamist kohus temalt nõuab.

12. Tartu Halduskohus tagastas 28.09.2015. a määrusega kaebuse osas, milles soovitakse

analüüside tegemisest ja perearsti vastuvõtule registreerimisest keeldumises seisneva Viru

Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamist ja tekitatud 5000 euro suuruse mittevaralise

kahju hüvitamist. Nimetatud määrus on jõustunud.

13. Tartu Halduskohus jättis 10.12.2015. a otsusega kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

Halduskohus märkis, et käesolevas asjas on vaidluse all küsimus, kas vastustajal esines

õiguspärane alus kaebaja käitumise ebaviisakaks pidamiseks ja talle selle eest

distsiplinaarkaristuse kohaldamiseks ning kas iga distsipliinirikkumise eest eraldi karistuse

määramise ja sellekohase käskkirja vormistamise nõude rahuldamata jätmise läbi on saanud

kaebajale tekkida tema poolt nimetatud suurusega mittevaraline kahju. Vaidlustatud käskkirja

kohaselt süüdistati kaebajat Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8 alusel selles, et ta kasutas

10.02.2015 õhtusel loendusel vanglateenistuse ametnikuga suheldes ebaviisakaid ja

ebatsensuurseid väljendeid. Halduskohus märkis küll, et mida täpselt pidada ebaviisakaks

käitumiseks, on suures osas hinnangute küsimus, kuid konkreetsed väljendid, mida kaebaja

kasutas, saab halduskohtu hinnangul käsitleda kodukorra punktis 1.12.8 sätestatud kohustuse

eiramises seisneva rikkumisena. Halduskohus tegi distsiplinaarmenetluse materjalide alusel

kindlaks, et kaebaja süü ebaviisakas käitumises on tõendatud ning distsiplinaarmenetluse

läbiviimisel on järgitud ka kõiki vangistusseaduse (VangS) § 64 lg-test 1-4 tulenevaid

nõudeid. Samuti leidis halduskohus, et ka kaebajale määratud distsiplinaarkaristus ei ole

ebaproportsionaalne.

Kaebaja väite osas, et iga distsipliinirikkumise osas tuleb määrata eraldi karistus, asus

halduskohus seisukohale, et VangS § 63 lg 1 kohaselt on kinnipeetava suhtes

distsiplinaarmenetluse algatamine ja talle distsiplinaarkaristuse määramine kaalutlusõiguse

alusel langetatavad otsustused, mille puhul on vanglal ka laia ulatusega kaalumisruum selles

osas, kas üldse vastav menetlus algatada ning kas ja milline konkreetne karistus

distsipliinirikkumise toime pannud isikule määrata. Seega ei saa kinnipeetav nõuda, et teda

tingimata karistataks ega kirjutada vanglale ette seda, kuidas täpselt peab iga rikkumise kohta

määratava karistuse vormistama. Kuna vaidlusalune käskkiri ning ka vastustaja tegutsemine

olid õiguspärased, siis ei saanud see kaebajale kaasa tuua riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 7 lg 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud hüvitamisele kuuluvat mittevaralise kahju tekkimist.

Viitega keeleseaduse (KeeleS) § 9 lg-tele 1-3, § 10 lg-le 1 ja § 12 lg-le 3 leidis halduskohus,

et kuna Jõhvi vallas, kus Viru Vangla asub, moodustab vene rahvusest elanike arv vähem kui

poole selle omavalitsusüksuse elanike arvust, siis ei saanud vastustaja koostada vaidlusalust

käskkirja vene keeles ning tal ei olnud kohustust vastata kaebaja vaidele ja kahjunõuetele

vene keeles ega eestikeelset vastust talle omal kulul tõlkida. Kahjunõuete kohta vormistatud

vastusele tehtud märgete kohaselt on dokumentide sisu kaebajale vene keeles selgitatud. Isegi

juhul, kui selgitamist ei toimunud, ei ole see kaebajal takistanud oma kaebeõiguse

realiseerimist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

14. Kaebaja esitas 10.01.2016 Tartu Halduskohtu 10.12.2015. a otsuse peale

apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ning tema kaebuse

rahuldada. Kaebaja arvates hindas halduskohus ebaõigesti tõendeid ning rikkus oluliselt

kohtumenetluse normi. Halduskohus tugines ainult vastustaja väidetele ning oli erapoolik.

Vanglale laia diskretsiooni andmisega võimaldab kohus vanglaametnikel kohaldada

kinnipeetavate suhtes piinamist, peksmisi ja palju muud. Apellatsioonkaebuse kohaselt

võetakse vanglasse tööle homoseksuaale ning vangla sisekontroll ja prokuratuur ei reageeri

rohkearvulistele kaebustele. Homoseksuaalid provotseerivad oma tegevusega kinnipeetavaid

ebaseaduslikule tegevusele. Kaebaja jääb oma seisukoha juurde, et dokumente, käskkirju ja

protokolle ei ole tõlgitud talle arusaadavasse vene keelde, millega takistatakse tal efektiivselt

oma õiguste kaitsmist ja diskrimineeritakse teda keele ja rahvusvähemuse hulka kuulumise

alusel.

15. Vastustaja palub vastuses kaebaja apellatsioonkaebusele jätta see rahuldamata. Vastustaja

leiab, et halduskohus on põhjendatult jätnud kaebuse rahuldamata ning apellatsioonkaebusest

ei tulene midagi sellist, mis tingiks halduskohtu otsuse muutmise. Apellatsioonkaebus on

sisutühi ning kaebaja on selles asunud solvama halduskohtu kohtunikku ja vanglaametnikke.

Vastustaja märgib, et jääb kõigi varem esitatud seisukohtade juurde ja palub nendega

arvestada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Ringkonnakohus leiab, et ükski kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust

vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Samuti ei nähtu

ringkonnakohtu hinnangul 10.12.2015. a otsusest ega ka asja materjalidest, et halduskohus

oleks vaidlusalust otsust tehes kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt, hinnanud

ebaõigesti olemasolevaid tõendeid või rikkunud kohtumenetluse norme. Samuti ei ole

ringkonnakohtul asja materjalide pinnalt alust arvata, et tegemist ei olnud õiglase ja avaliku

kohtumenetlusega, mis viidi läbi sõltumatu ja erapooletu ning seaduse alusel moodustatud

kohtu poolt.

Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

17. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et vaatamata tema poolt vanglas toime pandud

korduvatele korrarikkumistele ei ole igal korral kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlust läbi

viidud ja teda distsiplinaarkorras karistatud, mis ei võimalda tal aga distsiplinaarkaristuste

määramise käskkirjade vaidlustamisega oma õigusi kaitsta ja rikkumiste aluseks olevaid

seadusi, määrusi või haldusakte vaidlustada. Sel põhjusel peab A. Pokras vastustaja tegevust

õigusvastaseks ja leiab, et eeltooduga on talle tekitatud mittevaralist kahju 2000 euro

väärtuses.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et VangS §-st 63 lg 1 tuleneb vanglale

üksnes õigus, mitte kohustus kohaldada vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või

muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale distsiplinaarkaristusi ja

kaebajal puudub õigus nõuda, et tema suhtes viidaks iga rikkumise järel läbi

distsiplinaarmenetlus ja teda karistataks distsiplinaarkorras, mistõttu ei ole tegemist ka

vanglapoolse õigusvastase käitumisega. Lisaks sellele koheldakse kaebajat

distsiplinaarmenetluse läbi viimata jätmisega ja talle distsiplinaarkorras karistuse

mittemääramisega seaduses sätestatust soodsamalt ning ka seetõttu ei saa antud juhul olla

tegemist vangla õigusvastase tegevusega, mistõttu ei saanud kaebajale kaebuses märgitud

väidetavat mittevaralist kahju tekkida.

18. Asja materjalidest nähtuvalt oli Viru Vangla 09.03.2015. a käskkiri A. Pokrasele

distsiplinaarkaristuse määramise kohta kehtiv haldusakt ning halduskohus tegi

distsiplinaarmenetluse materjalide alusel kindlaks, et ka sellega seonduva

distsiplinaarmenetluse läbiviimisel on Viru Vangla järginud kõiki VangS § 64 lg-test 1-4

tulenevaid nõudeid. Seetõttu on igati põhjendatud halduskohtu seisukoht, et 09.03.2015. a

käskkiri ei olnud õigusvastane haldusakt ning vastustaja ei ole selle andmisega ega ka selle

täitmisega (kaebaja paigutamine 20-ks ööpäevaks kartserikaristust kandma) kaebajale

mittevaralist kahju tekitanud ja sellest tulenevalt on Viru Vangla oma 01.06.2015. a

otsustusega õigesti jätnud 09.03.2015. a käskkirjaga nr 6-3/308-D seonduvalt esitatud kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata.

19. Põhiseaduse § 52 lg 1 kohaselt on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel

eesti keel. KeeleS § 10 lg 1 sätestab samuti, et riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse

asjaajamine toimub eesti keeles. Lisaks sellele sätestab ka HMS § 20 lg 1, et

haldusmenetluse keel on eesti keel. Seega on halduskohus põhjendatult leidnud, et kaebajal ei

ole seadusest tulenevat subjektiivset õigust nõuda, et Viru Vangla suhtleks temaga vene

keeles, s. o koostaks ka kaebajale suunatud haldusaktid vene keeles, kuna kaebaja eesti keelt

väidetavalt ei valda. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole põhjendatud ka A. Pokrase see väide,

et vangla diskrimineeris teda keele- ning vene rahvusvähemusse kuulumise pinnalt, sest ei

tõlkinud talle oma 01.06.2015. a vastust vene keelde. VangS ega ka ükski muu sama

valdkonda reguleeriv seadus, määrus või haldusakt ei kohusta vanglaid tõlkima vene keelt

kõnelevatele kinnipeetavatele oma haldusakte vangla kulul kirjalikult eesti keelest vene

keelde. Vanglate, s. h Viru Vangla praktika on kohtule teadaolevalt ja ka vastustaja enda

selgituste kohaselt (tl 64) selline, et vene keelt kõnelevatele kinnipeetavatele, kes eesti

keelt ei oska, tõlgivad nendega seotud haldusaktid vajalikus ulatuses suuliselt ära nii eesti- kui

vene keelt oskavad vanglaametnikud. Ka vaidlusaluse 01.06.2015. a otsusega on nii tehtud,

sest inspektor-kontaktisik märkis 02.06.2015 otsusele (tl 15), et koopia sellest

anti 02.06.2015 A. Pokrasele kätte ning selle sisu selgitati talle vene keeles, kuid

kaebaja keeldus haldusaktile selle kohta allkirja andmast. Ringkonnakohtul puudub alus

kahelda inspektor-kontaktisik M. Variku sellekohase väite õigsuses, sest kaebaja on

esitatud kaebuses ka ise kinnitanud, et ta sai 02.06.2015 kätte Viru Vangla 01.06.2015. a

vastuse, millega vangla jättis tema kahjunõuded nr 6-16/30-1, 6-16/31-1 ja 6-16/31-1

rahuldamata.

20. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellatsioonkaebuses välja toodud need kaebaja

väited, mis puudutavad tema hinnangut sellele, keda Viru Vangla valvuritena tööle võtab ja

viited konkreetsetele valvuritele nimeliselt, sest eelnimetatuga seonduv ei ole olnud käesoleva

vaidluse esemeks.

21. Eeltoodust lähtuvalt jätab ringkonnakohus esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmata.

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/