4-16-3673/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-16-3673

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

11. oktoober 2016. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-16-3673 Kohtunik Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30. mai 2016

. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

menetlusalune isik M.E (ik XXX), määruskaebus

RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 30. mai 2016. a kohtumäärus ) M.E (M.E kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta jätta muutmata ja esitatud määruskaebus jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Käesolev määrus on VTMS § lõp

-st 198 tulenevalt lik ja ei kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. kaebus Politseija Harju Maakohtu 30. mai 2016 M.E . a määrusega jäeti

Piirivalveameti refektuuri k Põhja p orrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 05.04.2016. a otsuse peale väärteoasjas nr 2

317,16,000949 M.E karistamises LS § 224 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks VTMS §

126 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kohus põhjendas oma seisukohta alljärgnevalt. Kaebuse kohtulik arutamine määrati 30.05.2016. a kell 09.00. Kaebuse esitanud isikule saadeti kohtukutse käsipostiga kaebuses märgitud kaebuse esitaja elukoha aadressile XXX Tallinnas ning kaebuse esitaja sai kohtukutse allkirja vastu isiklikult kätte. 30.05.2016. a kell 09.00 kaebuse esitaja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud ka ilmumata jäämise põhjustest. Seejuures ei ole kaebuse esitaja

taotlenud ka kaebuse arutamise edasilükkamist.

Arvestades eeltoodud asjaolusid leidis kohus, et esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd vastavalt VTMS § 126 lg 2 sätetele jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle on kohtukutse edastatud ning temale on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud vastavalt VTMS § 125 sätetele. Antud juhul on kohus kaebuse esitajale kutse edastanud ja kaebuse esitaja on kutse vastu võtnud ning kaebuse arutamist ei ole VTMS § 125 sätete kohaselt edasi lükatud. Seega on kaebuse esitaja kohtuistungi ajast ja kohast piisava ajavaruga teadlik ega ole taotlenud kaebuse arutamise edasilükkamist. Kuivõrd kaebuse esitaja ei ilmunud kohtuistungile, kohus, et kaebus tuleb VTMS § 126 leidis lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

2. M.E esitas maakohtu määruse peale määr tühistada Harju uskaebuse, milles palub

Maakohtu 30.05.2016. a jas nr 4-16- määrus väärteoas 3673, millega jäeti tema kaebus läbi

vaatamata. M.E väidab esitatud määruskaebuses, et ta ei saanud ilmuda 30.05.2016. a toimunud kohtuistungile, kuna oli haigestunud. Haigestumisest proovis kohtule teatada telefoni teel, aga ei saanud sekr M.E palub uuendada menetlust etäri kätte. ja määrata uus kohtuistungi aeg, millest soovib kindlasti osa võtta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja seda alljärgneval põhjusel. Maakohus jättis kaebuse läbi vaatamata viitega VTMS § 126 lg 2. VTMS § 126 lg 2 M.E kohaselt, kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole VTMS § 125 alusel edasi lükatud jätab kohus kaebuse läbi vaatamata. ,

Maakohus märkis määruses, et M.E-le edastati kohtukutse istungile ilmumiseks, mille isik ka kätte sai. Vaatamata sellele M.E ei ilmunud istungile ja ei teatanud ka ilmumata jäämise põhjustest. M.E ei ole antud juhul esitatud kaebuses eitanud seda, et kohtukutse talle saadeti, mille ta ka kätte sai ehk et ta oli teadlik kohtuistungi toimumise ajast 30. mail 2016. a algusega kell 9.00, kuid määruskaebuses märgitu kohaselt ei saanud ta kohtuistungile ilmuda haigestumise tõttu, millest proovis kohut teavitada ka telefoni teel, kuid ei saanud sekretäri kätte. Kohtuistungi protokollist nähtub, et istungi toimumise ajaks kohtuistungile ei ilmunud ja samuti ei M.E teavitanud ta kohut sellest, et tal ei ole võimalik kohtuistungile ilmuda haigestumise tõttu, samuti ei esitanud ta vastavasisulist arstitõendit. Seega ei esitanud ta enne kohtuistungit ega ka selle toimumise järgselt kohtule mitte mingit informatsiooni või tõendeid sel mõjuv le kohta, et tal oli põhjus mitteilmumiseks, mistõttu maakohtul esines seaduslik alus jätta kohtuistungile M.E kaebus läbi vaatamata. Kuivõrd istungi alguseks ei olnud kaebaja istungile ilmunud ja ei olnud kohut teavitanud ka ilmumise võimatusest või mõjuvast põhjusest mitteilmumiseks, siis oli kohtul küllaldane alus arvata, et kaebaja jättis istungile ilmumata ja esines alus VTMS § 126 lgst 2 tulenevalt Seda enam, et M.E-le saadetud kohtukutses on jätta kaebus läbi vaatamata.

märgitud, et mõjuval põhjusel kohtuistungile mitteilmumisest õigeaegselt teatada

tuleb , mida aga M.E ei teinud. Seega oleks pidanud ta takistuse ilmnemisest kohtuistungile ilmumiseks kohut õigeaegselt teavitama, mida ta aga ei teinud. Samuti väidab isik, et üritas teavitada kohut telefoni teel, a kutsest ga ei saanud sekretäri kätte, kuid nähtuvalt oli võimalik kohut sellest teavitada ka muul moel elektrooniliselt, sest kahtlemata kohtuistungi toimumise ajal sekr – etär te väited selle kohta, et lefoni teel kättesaadav ei ole ega saagi olla. M.E ta üritas kohtuga

ühendust saada ja teavitada mitteilmumisest ja selle põhjustest, on paljasõnalised, kuivõrd materjalidest ei nähtu, oleks koh et M.E tuga ühendust võtnud. Haigestumisest ta õigeaegselt kohut ei teavitanud, kohtuistungi protokollist nähtuvalt mitteilmumise põhjustest isik ei teatanud ja samuti ei esitanud ta haigestumise kohta kinnitada väidetava arstitõendit, mis oleks võinud

te kaebus läbi ma ilmumise võimatust. Seega esines seaduslik alus jätta M.E maakohtul vaatamata, mistõttu alus seadusliku ja põhjendatud maakohtu määruse puudub ringkonnakohtul

tühistamiseks. Märkimist väärib seegi, et edastatud kohtukutsest nähtub sedagi, et M.E-le isikut on teavitatud ka sellest, et ta on kohustatud ilmuma kohtukutses märgitud ajal, ja kui isik ei ilmu kaebuse arutamisele, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. VTMS § kui isikul ei ole võimal k kutses märgitud ajal menetleja -st 1 tulenevalt, lg i juurde

ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama. VTMS § 42 lg 2 kohaselt on ilmumata jäämise mõjuvad põhjused väljakutsutu äraolek, mida ei saa käsitada väärteomenetlusest :

kõrvalehoidumisena; kutse kättesaamise hilinemine või muu asjaolu, mida menetleja peab ; mõjuvaks. Käesoleval juhul nähtub, et kohtuistungile ei ilmunud ja mitte ilmumisest M.E

ega väidetava ut ei teavitanud, samuti ei esitanud oma väidetava st haigestumisest koh

haigestumise kohta kohtule arstitõendit ei enne ega ka pärast kohtuistungit, mis ühest küljest muudab tema väited haigestumise ja sellest tingitult kohtuistungile ilmumise takistuse esinemise kohta paljasõnaliseks ja teisest küljest võimaldab jõuda järeldusele, et kohtul esines seaduslik alus jätta isiku kaebus läbi vaatamata. käesoleval Ringkonnakohtu arvates esines maakohtul juhul seaduslik kaebus M.E ei VTMS § 126 lg 2 tulenevalt alus jätta läbi vaatamata, sest ilmunud kaebuse arutamisele, kuigi talle oli asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning talle saadetud kutses oli teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei olnud ka edasi lükatud, mistõttu maakohus jättis seaduslikult ja põhjendatult määrusega kaebus läbi vaatamata.

4. Eeltoodu alusel ning juhindudes -dest 42, 126 lg 2, 194, 196, 198, VTMS § jätab

ringkonnakohus Harju Maakohtu 30. mai 2016 muutmata ja M.E esitatud . a määruse määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola