3-15-608/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. oktoober 2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-608

Haldusasi

Juri Prokopenko kaebus Tallinna Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28. septembri 2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Juri Prokopenko

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 28. septembri 2015. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega

rahuldada Juri Prokopenko kaebus osaliselt ja mõista Tallinna Vanglalt tema kasuks välja

hüvitis 40 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 10.

november 2016).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Juri Prokopenko viibis Tallinna Vanglas vahistatu ja kinnipeetavana muuhulgas aastatel 2012

kuni 2013.

2. Pärast seda, kui J. Prokopenko poolt 20. novembril 2014 esitatud kahju hüvitamise taotlus jäeti

Tallinna Vangla poolt rahuldamata, esitas J. Prokopenko kaebuse halduskohtule, milles palus

Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest välja mõista hüvitis 2000 eurot. Kaebuse

põhjenduste kohaselt oli Tallinna Vanglas tagatud kinni peetavatele isikutele vähem kui 3

ruutmeetrit põrandapinda. Ka muud kinnipidamistingimused olid õigusvastased.

3. Tartu Halduskohtu 28. septembri 2015. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ning mõisteti

kaebaja kasuks välja 453 eurot järgmistel põhjendustel.

3.1. Kaebaja oli Tallinna Vanglas perioodidel veebruar 2012 – november 2012 ja jaanuar 2013 –

mai 2013. Enamuse ajast oli kaebaja vahistatu. Pärast 3. aprillil 2013 süüdimõistva kohtuotsuse

täitmisele pööramisest kuni vaidlusaluse perioodi lõpuni oli ta lukustatud kambrites

vastuvõturežiimil. Kogu vaidlusaluse perioodi ajal oli kaebajal võimalik jalutada 1 tund

jalutusboksis.

3.2. Kambri põrandapinnast tuleb maha arvata tualeti pindala.

3.3. Alla 3 ruutmeetri oli kaebaja kasutuses kambripinda kokku 190 päeva vältel.

3.4. Muid kaebaja õiguste rikkumisi kohus ei tuvastanud.

3.5. Mittevaralise kahju hüvitiseks mõistis kohus kaebaja kasuks välja kokku 453 eurot.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Tallinna Vangla apellatsioonkaebuses palutakse tühistada kohtuotsus osas, milles kaebus

rahuldati ja uue otsusega kaebus täielikult rahuldamata jätta. Apellatsioonkaebuse põhjendused

on järgmised.

4.1. Tualett oleks tulnud arvata kambripinna sisse. Selle arvutuse järgi oleks kaebajale igal

päeval tagatud vähemalt üle 2,5 ruutmeetri põrandapinna.

4.2. Kohus pole arvestanud muid vangistustingimusi.

4.3. EIK-i praktika pole järjekindel ning Eesti riik on võtnud tarvitusele meetmeid kinnipeetavate

ruumikitsikuse vähendamiseks.

5. J. Prokopenko apellatsioonkaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

7. Käesolevaks ajaks on analoogilistes asjades, st Tallinna Vangla poolt kambripinna suurusega

tekitatud kahju hüvitamise asjades, kujunenud arvestatav hulk Riigikohtu praktikat. Käesoleva

vaidluse lahendamise seisukohalt omavad tähtsust eeskätt järgmised Riigikohtu seisukohad.

7.1. Tualett ja mööblialune pind tuleb kambripindala arvestamisel kambripinna sisse arvestada

(nt RKHKo 3-3-1-21-16, p 8; 3-3-1-42-15, p 17).

7.2. Kui isik oli vanglas 2,5-3 ruutmeetrises kambris kinnipeetavana ja tavarežiimil, ei ole tal

õigust kahju hüvitamisele, kui tema muid vangistusalastest õigusaktidest tulenevaid õigusi ei ole

rikutud, eeskätt kui tal olid tagatud vanglas väljaspool kambrit piisavad liikumisvõimalused.

(RKHKo 3-3-1-68-15, p-d 18-19).

7.3. Kui isik oli vanglas 2,5-3 ruutmeetrises kambris vahistatuna, kellel on võimalik viibida

kambrist väljapool vaid üks tund päevas, võib tal olla õigus kahju hüvitamisele. Sealjuures on

hüvitise määramine kohtu individuaalne ja hinnanguline otsus, mille puhul tuleb arvesse võtta

kõiki asjaolusid (RKHKo 3-3-1-21-16, p 10.3 ja 12).

Ringkonnakohus ei näe alust neist Riigikohtu poolt võetud seisukohtadest käesoleva asja

lahendamisel kõrvale kalduda.

8. Ülaltoodust (p 7.1) tuleneb esiteks, et tualeti pindala tuleb kaebaja isikliku ruumi arvutamisel

arvata kambri üldpindala sisse. Nähtuvalt vastustaja esitatud andmetest oli sellisest arvutusest

lähtudes kaebaja kasutuses olnud isiklik pind vaidlusalusel perioodil 111 päeva 2,9 ruutmeetrit ja

73 päeval 2,7 ruutmeetrit (tl 57-59). Kuna kaebaja oli enamiku ajast vahistatu ja alates 3. aprillist

2013 vastuvõturežiimil ning kogu vaidlusaluse perioodi jooksul oli tal regulaarselt võimalik

viibida väljaspool kambrit vaid ühetunnise jalutuskäigu ajal (vt tl 54), oleks kaebajal

põhimõtteliselt õigus kahju hüvitamisele (vt ülal p 8.3).

9. Hüvitise suuruse määramisel arvestab ringkonnakohus järgnevat.

Esiteks tuleb ringkonnakohtu hinnangul hüvitise suuruse määratlemisel arvesse võtta seda, kui

palju alla kolme ruutmeetri kaebaja isiklik ruum langes. Rõhutada tuleb, et kaebaja isiklikus

kasutuses olev ruum ei langenud kordagi üle 2,5 ruutmeetri, st tollal siseriiklikus õiguses

(justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 kehtestatud vangla sisekorraeeskirja § 6 lg

6) sätestatud 2,5 ruutmeetri. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas ja siseriiklikus kohtupraktikas

oluliseks peetud 3 ruutmeetri piirist jäi kaebaja isiklikus kasutuses olnud pind allapoole enamiku

vaidlusalusest ajast vaid 0,1 ruutmeetri ehk 10 ruutsentimeetri võrra (2,9 ruutmeetrit 111 päeva

jooksul). Suures kambris, kus viibis 6 inimest, ei olnud selline puudujääk põrandapinnas ilmselt

reaalselt tajutav, rääkimata sellest, et see oleks saanud isiku väärikust suurel määral kahjustada.

Ka 2,7 ruutmeetrit, mis oli kaebaja kasutuses 73 päeval, ei ole tegelikult oluliselt alla nõutava 3

ruutmeetri (vaid 0,3 ruutmeetrit ehk 10 protsenti nõutavast pinnast).

Siinjuures tuleb arvestada sedagi, et ehkki perioodi kogupikkus võib tunduda pikk, vaheldusid

õigusvastaselt kitsastes tingimustes olemise perioodid ajavahemikega, kus kaebaja kasutuses oli

märksa rohkem pinda (tl 57-59). Vahepeal, 5. oktoober 2012 kuni 21. jaanuar 2013, oli kaebaja

üldse vabaduses.

Muus osas olid kaebaja õigused tagatud. Vangla on välja toonud positiivsed aspektid kaebaja

kinnipidamistingimuste juures (tl 89p).

Lisaks, ehkki Riigikohus ei ole pidanud hüvitise väljamõistmist välistavaks asjaoluks seda, et

kinnipeetav ei ole kasutanud kahju kõrvaldamiseks või vähendamiseks RVastS § 7 lg-s 1

sätestatud esmaseid õiguskaitsevahendeid (RKHKo 3-3-1-21-16, p-d 10-10.2), iseloomustab

ringkonnakohtu hinnangul see, et kaebaja ei esitanud väidetavalt liiga kitsastes tingimustes

viibides mitte mingisuguseid pöördumisi ega kaebusi seoses kitsikusega (vt tl 56p) siiski üheselt

sellele, et kaebaja jaoks ei olnud ruumikitsikus kuigi intensiivne probleem.

Ringkonnakohus märgib siinkohal samuti, et väljamõistetav hüvitis peab lisaks vastama Eesti

riigi ühiskondliku heaolu tasemele ning avalikkuse õiglustundele. Ehkki kohtupraktika sellistes

asjades on ebaühtlane, ei saa absoluutsena juhinduda varasemas praktikas väljamõistetud

hüvitistest. Riigikohus on sõnaselgelt rõhutanud, et hüvitise määramine on kohtu individuaalne

ja hinnanguline otsus (RKHKo 3-3-1-21-16, p 12). Reeglina tuleb erinevates asjades, mis võivad

esmapilgul näida sarnastena, võtta arvesse siiski erinevaid aspekte, mis hüvitise suurust

mõjutavad.

Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kohaseks hüvitiseks kaebajale on 40 eurot.

10. Kuna eelnevalt viidatud Riigikohtu lahendid on kujundanud kambripinna suurusega tekitatud

kahju hüvitamise asjades suhteliselt jäiga kohtupraktika ning sealjuures ei ole aktsepteeritud

hüvitist välistava asjaoluna neid argumente, mis on Tallinna Vangla esitanud ka käesolevas asjas,

ei peatu ringkonnakohus lähemalt kõigil apellatsioonimenetluses vangla poolt esitatud

argumentidel.

11. Halduskohus ei tuvastanud muid rikkumisi kaebaja kinnipidamistingimustes. Kaebaja ei ole

apellatsioonkaebust esitanud, millest võib järeldada, et ta nõustus halduskohtu seisukohtadega.

Seetõttu ei käsitle ringkonnakohus enam kaebuse neid väiteid, kus heideti ette ka muude

kinnipidamistingimuste õigusvastasust.

12. Eeltoodust tulenevalt tuleb Tallinna Vangla apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada ning

kaebaja kasuks väljamõistetavat hüvitist vähendada 40 euroni. Resolutsiooni selguse huvides

teeb ringkonnakohus asjas uue otsuse.

13. Riigilõivu tasumisest oli kaebaja vabastatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene