4-16-5945/12 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedPPA Lõuna prefektuuri 05.10.2012 otsusega väärteoasjas nr 2602,12,006759 määrati Ilko Mitnitšukile LS § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut, s.o summas 120 eurot.
Legislator headnote
AI generated4-16-5945/12 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: PPA Lõuna prefektuuri 05.10.2012 otsusega väärteoasjas nr 2602,12,006759 määrati Ilko Mitnitšukile LS § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut, s.o summas 120 eurot.
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
11. oktoober 2016 Tartu (kirjalik menetlus)
Väärteoasja number
4-16-5945 (2602,12,006759)
Kohtukoosseis
Väärteoasi
Mati Kartau
Ilko Mitnitšuk LS § 227 lg 2 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 20. septembri 2016 määrus
asenduskaristuse määramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Menetlusalune isik Ilko Mitnitšuk (ik 36306132717),
määruskaebus
RESOLUTSIOON
1. Tartu Maakohtu 20. septembri 2016 määrus jätta muutmata.
2. Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
Asjaolud ja menetluse käik
1. PPA Lõuna prefektuuri 05.10.2012 otsusega väärteoasjas nr 2602,12,006759 määrati Ilko
Mitnitšukile LS § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut, s.o summas 120 eurot.
Rahatrahv määrati tasumisele 12 võrdses osas ning viimase osa tasumise tähtaeg oli 05.10.2013.
Otsus jõustus 20.10.2012.
2. I. Mitnitšuki suhtes alustati täitemenetlust, kuna ta ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult. 05.07.2016
teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Kohtutäiturile
teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul sissetulek, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata.
Samuti ei oma I. Mitnitšuk vallas- ega kinnisvara. Seetõttu palutakse võlgnikule määratud rahatrahv
asendada arestiga.
3. 11.08.2016 esitas PPA Lõuna prefektuur Tartu Maakohtule taotluse I. Mitnitšuki poolt tasumata
rahatrahv summas 120 eurot asendada KarS § 72 ja TMS § 201 alusel alusel arestiga.
4. Maakohtus 20.09.2016 toimunud kohtuistungil andis I. Mitnitšuk selgitusi selle kohta, et kuna ta
viibis kinnipidamiskohas, siis tal ei olnud võimalik rahatrahvi tasuda. I. Mitnitšuk ei olnud nõus
sellega, et rahatrahv asendatakse arestiga, vaid taotles võimalust, et pärast vangistusest vabanemist
anda talle aega rahatrahvi tasumiseks. Alternatiivselt taotles I. Mitnitšuk võimalust minna aresti
kandma mitte koheselt pärast kinnipidamiskohast vabanemist, vaid hiljem, kohtu poolt määratud ajal.
Maakohtu määrus
5. Tartu Maakohtu 20.09.2016 määrusega asendati I. Mitnitšukile PPA Lõuna prefektuuri 05.10.2012
otsusega väärteoasjas nr 2602,12,006759 määratud rahatrahv 120 eurot 3 päevase arestiga. Arest
pöörata täitmisele vahetult pärast vangistuse lõppemist Tartu Vangla või selle vangla poolt, kus I.
Mitnitšuk vabanemise ajaks asub, koostöös vastava prefekuuri arestimajaga.
6. Maakohus leidis, et taotlus asenduskaristuse kohaldamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
Maakohus leidis, et I. Mitnitšukil puudub vara, millele oleks võimalik nõude rahuldamiseks
sissenõuet pöörata. Sellest tulenevalt ei ole I. Mitnitšuk olnud suuteline rahatrahvi tasuma ega ole
selleks võimeline ka käesoleval ajal.
Esitatud määruskaebus
7. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse I. Mitnitšuk, kes palub tühistada 20.09.2016 määruse ja
mitte kohaldada aresti. I. Mitnitšuk on seisukohal, et karistus, mille maakohus määras, peab olema
vabatahtlik ja isikul on õigus asuda aresti kandma kohtu poolt määratud ajal pärast vabanemist.
Samuti on I. Mitnitšuk seisukohal, et asenduskaristust saab kohaldada kohtu või teiste struktuuride
poolt vaid nende isikute suhtes, keda on eelnevalt hoiatatud, kuid kes sellest hoolimata ei ole oma
kohustusi täitnud. Lisaks on I. Mitnitšuk seisukohal, et tal ei olnud võimalik rahatrahvi tasuda
seetõttu, et Tartu Vangla ei võimaldanud talle töökohta ning heidab maakohtule ette seda, et
maakohus nõudis rahatrahvi kohest, täielikku tasumist, kuid isikul ei olnud võimalik rahatrahvi täies
ulatuses koheselt ära tasuda. I. Mitnitšuk palub anda talle võimalus tulla iseseisvalt Tartu arestimajja
või alternatiivselt lugeda arestikandmise alguseks ajahetk, mil I. Mitnitšukki asutakse Tartu Vangla
poolt toimetama arestimajja karistuse kandmisele.
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja esitatud
määruskaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik ning selle
tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Kuna ringkonnakohus nõustub
täielikult maakohtu määruses toodud põhistustega, peab kohus vajalikuks vastata määruskaebusele
vaid järgmist.
9. Kuigi I. Mitnitšuk kannab ajavahemikul 13.08.2013 kuni 13.10.2016 vabadusekaotuslikku
karistust, ei ole ringkonnakohtul alust tühistada asenduskaristuseks mõistetud 3 päevast aresti ja selle
asemel võimaldada I. Mitnitšukil aresti kandma asuda pärast kinnipidamiskohast vabanemist kohtu
poolt määratud ajahetkel.
Arvestada tuleb, et kohtutäitur tegi juba 05.07.2016 rahatrahvi täitmise võimatuse akti ja avalduse
asenduskaristuse määramiseks ning PPA Lõuna prefektuur esitas 11.08.2016 maakohtule taotluse
asenduskaristuse kohaldamiseks. Nimetatud avaldus saadeti ka teadmiseks I. Mitnitšukile
kinnipidamiskohta. Ringkonnakohus märgib, et seega oli I. Mitnitšukil alates 11.08.2016, mil PPA
Lõuna prefektuur koostas taotluse asenduskaristuse kohaldamiseks ning edastas selle isikule
kinnipidamiskohta, kuni 20.09.2016, mil maakohtus toimus asenduskaristuse kohaldamise taotluse
läbivaatamine, aega rahatrahvi tasuda, kuid I. Mitnitšuk seda võimalust ei kasutanud. Kuni käesoleva
hetkeni on rahatrahv täies ulatuses tasumata. Märkimist väärib ka asjaolu, et kõnealune rahatrahv
määrati I. Mitnitšukile juba 05.10.2012, s.o ajal, mil isik veel kinnipidamiskohas ei viibinud, kuid
enne kinnipidamiskohta karistuse kandmisele asumist ei teinud I. Mitnitšuk mitte ühtegi rahatrahvi
tasumise osamakset. Ringkonnakohus on seisukohal, et väärteo eest karistusena määratud ja
karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub.
Rahatrahvi määramisest on käesoleva hetke seisuga möödas juba 4 aastat. Seega on isikul olnud
piisavalt aega oma rahaliste kohustuste täitmiseks.
9.1. Eelnevast järeldub, et maakohus on õigustatult lähtunud PPA Lõuna prefektuuri 11.08.2016
avaldusest, kuivõrd I. Mitnitšuk ei ole alates 20.10.2012, s.o otsuse jõustumisest kuni käesoleva ajani
tasunud ära talle väärteoasjas nr 2602,12,006759 mõistetud rahatrahvi, siis tuleb I. Mitnitšukile
kohaldada asenduskaristusena aresti.
10. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus I.
Mitnitšuki määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
11. Käesolev määrus ei ole edasikaevatav.
/allkiri/
Mati Kartau
Kohtunik