Legislator Case Law & Legislation
4-16-5945/12 AI generated

4-16-5945/12 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 4-16-5945/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

PPA Lõuna prefektuuri 05.10.2012 otsusega väärteoasjas nr 2602,12,006759 määrati Ilko Mitnitšukile LS § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut, s.o summas 120 eurot.

Legislator headnote

AI generated

4-16-5945/12 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: PPA Lõuna prefektuuri 05.10.2012 otsusega väärteoasjas nr 2602,12,006759 määrati Ilko Mitnitšukile LS § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut, s.o summas 120 eurot.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. oktoober 2016 Tartu (kirjalik menetlus)

Väärteoasja number

4-16-5945 (2602,12,006759)

Kohtukoosseis

Väärteoasi

Mati Kartau

Ilko Mitnitšuk LS § 227 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 20. septembri 2016 määrus

asenduskaristuse määramiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusalune isik Ilko Mitnitšuk (ik 36306132717),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 20. septembri 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

Asjaolud ja menetluse käik

1. PPA Lõuna prefektuuri 05.10.2012 otsusega väärteoasjas nr 2602,12,006759 määrati Ilko

Mitnitšukile LS § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut, s.o summas 120 eurot.

Rahatrahv määrati tasumisele 12 võrdses osas ning viimase osa tasumise tähtaeg oli 05.10.2013.

Otsus jõustus 20.10.2012.

2. I. Mitnitšuki suhtes alustati täitemenetlust, kuna ta ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult. 05.07.2016

teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Kohtutäiturile

teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul sissetulek, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata.

Samuti ei oma I. Mitnitšuk vallas- ega kinnisvara. Seetõttu palutakse võlgnikule määratud rahatrahv

asendada arestiga.

3. 11.08.2016 esitas PPA Lõuna prefektuur Tartu Maakohtule taotluse I. Mitnitšuki poolt tasumata

rahatrahv summas 120 eurot asendada KarS § 72 ja TMS § 201 alusel alusel arestiga.

4. Maakohtus 20.09.2016 toimunud kohtuistungil andis I. Mitnitšuk selgitusi selle kohta, et kuna ta

viibis kinnipidamiskohas, siis tal ei olnud võimalik rahatrahvi tasuda. I. Mitnitšuk ei olnud nõus

sellega, et rahatrahv asendatakse arestiga, vaid taotles võimalust, et pärast vangistusest vabanemist

anda talle aega rahatrahvi tasumiseks. Alternatiivselt taotles I. Mitnitšuk võimalust minna aresti

kandma mitte koheselt pärast kinnipidamiskohast vabanemist, vaid hiljem, kohtu poolt määratud ajal.

Maakohtu määrus

5. Tartu Maakohtu 20.09.2016 määrusega asendati I. Mitnitšukile PPA Lõuna prefektuuri 05.10.2012

otsusega väärteoasjas nr 2602,12,006759 määratud rahatrahv 120 eurot 3 päevase arestiga. Arest

pöörata täitmisele vahetult pärast vangistuse lõppemist Tartu Vangla või selle vangla poolt, kus I.

Mitnitšuk vabanemise ajaks asub, koostöös vastava prefekuuri arestimajaga.

6. Maakohus leidis, et taotlus asenduskaristuse kohaldamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Maakohus leidis, et I. Mitnitšukil puudub vara, millele oleks võimalik nõude rahuldamiseks

sissenõuet pöörata. Sellest tulenevalt ei ole I. Mitnitšuk olnud suuteline rahatrahvi tasuma ega ole

selleks võimeline ka käesoleval ajal.

Esitatud määruskaebus

7. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse I. Mitnitšuk, kes palub tühistada 20.09.2016 määruse ja

mitte kohaldada aresti. I. Mitnitšuk on seisukohal, et karistus, mille maakohus määras, peab olema

vabatahtlik ja isikul on õigus asuda aresti kandma kohtu poolt määratud ajal pärast vabanemist.

Samuti on I. Mitnitšuk seisukohal, et asenduskaristust saab kohaldada kohtu või teiste struktuuride

poolt vaid nende isikute suhtes, keda on eelnevalt hoiatatud, kuid kes sellest hoolimata ei ole oma

kohustusi täitnud. Lisaks on I. Mitnitšuk seisukohal, et tal ei olnud võimalik rahatrahvi tasuda

seetõttu, et Tartu Vangla ei võimaldanud talle töökohta ning heidab maakohtule ette seda, et

maakohus nõudis rahatrahvi kohest, täielikku tasumist, kuid isikul ei olnud võimalik rahatrahvi täies

ulatuses koheselt ära tasuda. I. Mitnitšuk palub anda talle võimalus tulla iseseisvalt Tartu arestimajja

või alternatiivselt lugeda arestikandmise alguseks ajahetk, mil I. Mitnitšukki asutakse Tartu Vangla

poolt toimetama arestimajja karistuse kandmisele.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

8. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja esitatud

määruskaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik ning selle

tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Kuna ringkonnakohus nõustub

täielikult maakohtu määruses toodud põhistustega, peab kohus vajalikuks vastata määruskaebusele

vaid järgmist.

9. Kuigi I. Mitnitšuk kannab ajavahemikul 13.08.2013 kuni 13.10.2016 vabadusekaotuslikku

karistust, ei ole ringkonnakohtul alust tühistada asenduskaristuseks mõistetud 3 päevast aresti ja selle

asemel võimaldada I. Mitnitšukil aresti kandma asuda pärast kinnipidamiskohast vabanemist kohtu

poolt määratud ajahetkel.

Arvestada tuleb, et kohtutäitur tegi juba 05.07.2016 rahatrahvi täitmise võimatuse akti ja avalduse

asenduskaristuse määramiseks ning PPA Lõuna prefektuur esitas 11.08.2016 maakohtule taotluse

asenduskaristuse kohaldamiseks. Nimetatud avaldus saadeti ka teadmiseks I. Mitnitšukile

kinnipidamiskohta. Ringkonnakohus märgib, et seega oli I. Mitnitšukil alates 11.08.2016, mil PPA

Lõuna prefektuur koostas taotluse asenduskaristuse kohaldamiseks ning edastas selle isikule

kinnipidamiskohta, kuni 20.09.2016, mil maakohtus toimus asenduskaristuse kohaldamise taotluse

läbivaatamine, aega rahatrahvi tasuda, kuid I. Mitnitšuk seda võimalust ei kasutanud. Kuni käesoleva

hetkeni on rahatrahv täies ulatuses tasumata. Märkimist väärib ka asjaolu, et kõnealune rahatrahv

määrati I. Mitnitšukile juba 05.10.2012, s.o ajal, mil isik veel kinnipidamiskohas ei viibinud, kuid

enne kinnipidamiskohta karistuse kandmisele asumist ei teinud I. Mitnitšuk mitte ühtegi rahatrahvi

tasumise osamakset. Ringkonnakohus on seisukohal, et väärteo eest karistusena määratud ja

karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub.

Rahatrahvi määramisest on käesoleva hetke seisuga möödas juba 4 aastat. Seega on isikul olnud

piisavalt aega oma rahaliste kohustuste täitmiseks.

9.1. Eelnevast järeldub, et maakohus on õigustatult lähtunud PPA Lõuna prefektuuri 11.08.2016

avaldusest, kuivõrd I. Mitnitšuk ei ole alates 20.10.2012, s.o otsuse jõustumisest kuni käesoleva ajani

tasunud ära talle väärteoasjas nr 2602,12,006759 mõistetud rahatrahvi, siis tuleb I. Mitnitšukile

kohaldada asenduskaristusena aresti.

10. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus I.

Mitnitšuki määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

11. Käesolev määrus ei ole edasikaevatav.

/allkiri/

Mati Kartau

Kohtunik