2-16-1150/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-16-1150

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-16-1150

Määruse tegemise aeg ja koht 11.10.2016.a, Tallinn

Kohtukoosseis Liis Arrak, Krista Kirspuu, Kaupo Paal Kohtuasi

SD, DD, ND hagi GE vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30.03.2016.a otsus ja Harju Maakohtu 30.05.2016.a täiendav otsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses SD osas 967,50 eurot, DD osas 967,50 ja ND osas 967,50 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik GE apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I (apellatsioonimenetluses vastustaja I): SD (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): DD (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja III (apellatsioonimenetluses vastustaja III): ND (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hagejate seaduslik esindaja laste isa VD ja tehinguline esindaja Anatoli Jort

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): GE (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaadi abi Anna Solomko ja vandeadvokaat Vladimir Sadekov

Kohtuistungi toimumise aeg 07.10.2016.a Istungil osalenud isikud Hagejate seaduslik esindaja VD ja hagejate tehinguline esindaja Anatoli Jort ning kostja GE ja kostja

Tsiviilasi nr 2-16-1150

2(3) tehingulised esindajad vandeadvokaadi abi Anna Solomko ja vandeadvokaat Vladimir Sadekov

Resolutsioon:

1. Kinnitada poolte vahel kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Kostja, GE kohustub tasuma hageja I, SD ülalpidamiseks elatist 2016.a oktoobrikuu eest 50 eurot.

1.2. GE kohustub tasuma hageja II, DD ülalpidamiseks elatist 2016.a oktoobrikuu eest 50 eurot ja alates 2016.a novembrist kuni DD täisealiseks saamiseni 75 eurot kuus.

1.3. GE kohustub tasuma hageja III, ND ülalpidamiseks elatist 2016.a oktoobri eest

50 eurot, alates 01.11.2016.a kuni DD täisealiseks saamiseni 75 eurot kuus ja alates DD täisealiseks saamisest kuni ND täisealiseks saamiseni 107,50 eurot kuus.

1.4. Kõik eespool nimetatud maksed tuleb tasuda hiljemalt vastava jooksva kuu 15ndaks kuupäevaks VD´i pangaarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX.

2. Tühistada Harju Maakohtu 30.03.2016.a otsus ja Harju Maakohtu 30.05.2016.a täiendav otsus.

3. Lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus.

4. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

5. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1. 22.01.2016.a esitasid hagejad maakohtusse hagi, milles palusid laste ema NE isalt (kostjalt) mõista välja elatis igale hagejale alammääras täisealiseks saamiseni. Laste ema kolis 2008.a Dubaisse ja tema uus pere on seal. NE-lt on elatis välja mõistetud Harju Maakohtu 22.03.2010.a otsuses tsiviilasjas nr 2-09-19720 iga lapse kasuks 2500 krooni alates 30.04.2009.a kuni laste täisealiseks saamiseni. NE elatise võlgnevus on käesolevaks ajaks 42

000 eurot. Hageja on korduvalt proovinud pöörduda kohtutäiturite poole, kuid saanud eitava vastuse. Hageja on pöördunud ka Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi poole, kuid saanud eitava vastuse. Hageja pöördus kohtuväliselt elatise saamiseks kostja poole, kes vastas, et ei esine aluseid vanavanemalt elatise nõudmiseks.

Kostja vastuväited 2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagejad ei ole tõendanud, et laste vanemalt on võimatu või ülemäära raske elatist saada. Hagejad ei ole teinud kõike võimalikku elatise saamiseks. Nad on küll pöördunud kohtutäiturite ja Justiitsministeeriumi poole, kuid ei ole pöördunud Araabia Ühendemiraatide vastavatesse asutustesse. Laste ema on alati oma lapsi üleval pidanud – toetas rahaliselt, ostis riideid, mänguasju, mobiiltelefone, sülearvuti, tasus adenoidide eemaldamise operatsiooni eest, kandis passi ja ID-kaardi taotlemisega seotud kulud ja kavatseb seda teha ka edaspidi. Kostja sissetulek ei võimalda tal elatist tasuda. Kostja igakuine keskmine sissetulek on 1999,74 eurot juhul, kui kostja ja saab preemiat ja 1843,48 eurot, kui preemiat ei saa. Kostja igakuised kulutused on 1778 eurot. Seega

Tsiviilasi nr 2-16-1150

3(3) jääb kostja ja tema abikaasa ülalpidamiseks igas kuus 221,50 eurot või 65,24 eurot vastavalt sellele, kas kostja saab preemiat või mitte. Lastel on ka vanaema VE, kes elab Kreekas. Isegi, kui kostja peaks kandma hagejate ülalpidamiskohustust, siis ½ osa peaks kandma laste vanaema.

Esimese astme kohtu otsus 3. Harju Maakohus tegi 30.03.2016.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt osavõlgnikuna igakuise elatise ½ elatise alamäärast iga hageja kasuks alates 22.01.2016.a kuni täisealiseks saamiseni. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda.

4. Harju Maakohus tegi 30.05.2016.a täiendava otsuse, millega jättis menetluskulud kostja kanda ja jättis rahuldamata hagejate taotluse menetluskulude väljamõistmiseks.

Apellatsioonkaebus 5. Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega vabastatakse kostja täielikult elatise maksmisest hagejatele, ja jäetakse menetluskulud hagejate kanda.

Vastustajate seisukoht 6. Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.

Menetluse käik 7. 07.10.2016.a kohtuistungil avaldasid menetlusosalised ringkonnakohtule, et nad on saavutanud ülaltoodud tingimustega kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja mille kinnitamise korral paluvad nad maakohtu otsuse tühistada ja tsiviilasja menetluse lõpetada.

Ringkonnakohtu määruse põhjendused 8. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Samuti tuleb tühistada ka Harju Maakohtu 30.05.2016.a täiendav otsus (TsMS § 448 lg 5). TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1).

9. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Liis Arrak

Krista Kirspuu

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)