4-16-5653/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.09.2016, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-16-5653 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Väärteoasi E.I g 1

süüdistatuna KarS § 218 l järgi Menetlusosalised

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur; esindaja Aulis Vahula

Menetlusalune isik: E.I (ik xxx,

viibimiskoht xxxx; varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral tatud 7-l korral) ; väärteokorras karis Kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev Asja läbivaatamise aeg 20.09.2016 videokohtuistung

RESOLUTSIOON

Tunnistada E.I süüdi KarS § 218 lg 1 järgi õista karistuseks ja m arest 20 (

kakskümmend) päeva.

Arest kuulub kandmisele koheselt peale Viru Maakohtu 21.07.2016 otsusega 1-16-6273 mõistetud karistuse ärakandmist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu

Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Viru

Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud ja menetluse käik

27.07.2016 saatis Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur VTMS § 84 alusel Viru Maakohtule väärteoasjade nr 2590,16,003244 ja 2315,16,003527 materjalid E.I kohta.

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx I O koostas

07.07.2016 E.I suhtes väärteoasjas nr 2590,16,003244 väärteoprotokolli nr AB1461530, mille kohaselt E.I 07.03.2016 xxxx lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles, et internetileheküljel www.soov.ee avaldas E.I kuulutuse, milles pakkus müüa Samsung Galaxy S5, luues sellega tea K, kui viimane avaldas e-posti teel soovi osta dvalt ebaõige ettekujutuse L

kuulutuses müügi jäi uskuma müüja valeväi ks pakutud mobiiltelefoni. L K teid ja kandis

07.03.2016 M E.I nr xxxx 120 eurot, kusjuures kauba müüjal polnud kavatsustki mobiiltelefoni saata, tekitades L K varalist kahju 120 eurot. Antud teoga pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Menetlusalune isik rikkus KarS § 209 lg 1 ning väärtegu kvalifitseeriti KarS § 218 lg 1 järgi. Väärteoprotokolli lt on väärteo

kohase

toimepanemine tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ning koopiaga kriminaalasja nr 15230106268 toimikust.

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx I O koostas

07.07.2016 E.I suhtes väärteoasjas nr 2315,16,003527 väärteoprotokolli nr

AB1461529, mille kohaselt E.I 13.03.2016 kell 19.48 xxxx pöördudes avalikkuse poole,

lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, avaldades internetiportaalis www.okidoki.ee kasutajanime xxxx all kuulutuse tolmuimeja müügi kohta. Tolmuimeja ostuks avaldas soovi A L, kes kandis 13.03.2016 M E arveldusarvele 175 eurot, kuid müüja ei saatnud kokkulepitud kaupa, ega tagastatud raha. Antud teoga pani E.I Menetlusalune toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu.

isik rikkus KarS § 209 lg 1 ning väärtegu kvalifitseeriti KarS § 218 lg 1 järgi.

Väärteoprotokolli väärteo toimepanemine tõendatud menetlusaluse isiku kohaselt on

ülekuulamise protokolli, tunnistaja ülekuulamise protokolli (2 tk), okidoki OÜ vastusega päringutele, selgitus nr. 1564 väljatrüki ja menetlusalluvuse taotluse, xxxx maksekorralduse muutmise määrusega.

Viru Maakohtu 31.08.2016

määrusega liitis kohus väärteoasjad ühiseks menetluseks.

Viru Maakohtus 20.09.2016 toimunud videokohtuistungil tunnistas menetlusalune isik E.I end toimunud episoodi kohta selgitas menetlusalune isik, et tal oli süüdi. 07.07.2016

plaanis osta telefon alla omahinna ning see edasi müüa. Vaatamata sellele, et E.I telefoni ei olnud, leidis pani ta soov.ee internetiportaali kuulutuse telefoni müümiseks ning ostja, kes tasus telefoni eest tema elukaaslase M E arvele saada . E.I ei õnnestunud endale odavalt soovitud telefoni ning ta kulutas telefoni müügist saadud raha ära. Kuna raha oli lõpuks otsas, siis ei saanud ta telefoni ostjale raha tagasi saata. 13.03.2016 toimunud episoodi kohta selgitas menetlusalune isik, et ta plaanis osta odavalt Kuldsest Börsist

to ta lmuimeja ning selle edasi müüa. Enne tolmuimeja ostmist pani tolmuimeja ülesse

müügikuulutuse ning leidis ostja, kes tasus E.I kasutuses olevale elukaaslase arvele tolmuimeja raha. E.I ei õnnestunud osta odavalt tolmuimejat ning ta kasutas tolmuimeja müügist saadud raha ära oma otstarbeks, mistõttu ei olnud tal võimalik ostjale raha tagasi kanda.

Kohtuväline menetleja avaldas videokohtuistungil, et menetlusalune isik pani talle inkrimineeritavad väärteod toime teadlikult ja tahtlikult. E.I on varasemalt karistatud samaliigilise rikkumise eest ning talle määrati karistuseks 7 päeva aresti. Kuna isik on pannud selliseid tegusid toime süstemaatiliselt, asus kohtuväline menetleja seisukohale, et varasem karistus ei ole pannud E.I seaduskuulekalt käituma. Kohtuväline menetleja avaldas, et isiku suhtes tuleks kohaldada aresti sanktsiooni maksimummääras ning, et aresti ei tohiks asendada ÜKT-ga, sest episoode on meeletult palju ning samu asju ka kriminaalmenetluses.

Kaitsja leidis, et menetlusalusele isikule oleks kasulikum määrata ÜKT, sest aresti määramine

ei annaks mingit tulemust. Aresti asendami - tal tuleks sel ÜKT ga saaks isik teha tööd ning järgida kontrollnõudeid.

Kohtuotsuse

põhjendused

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, menetlusaluse isiku kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukoha, leiab, et E.I on süüdi KarS § 218 lg 1 järgi.

KarS § 218 lg 1 sätestab vastutuse kui varavastane süütegu on toime pandud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. Tegemist on viitelise paragrahviga, mis tähendab, et isik paneb toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava koosseisu kui tema tegu vastab mõnele karistusseadustiku 13. peatükis (varavastased süüteod) ettenähtud süüteokoosseisule, välja arvatud KarS § 218 lg-s 1 nimetatud erandid. Lisaks on oluline eeldus see, et kuriteoga tekitatud kahju jääb alla seaduses sätestatud piiri. Kohtuväline menetleja on väärteoprotokollis viidanud KarS § 209 lg 1 rikkumisele. Seega tuleb esmalt analüüsida KarS § 209 lg 1 koosseisu, mis näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil ehk kelmuse eest. KarS § 209 lg 1 järgi vastutaks õiguse subjekt juhul, kui kelmusega tekitatakse teisele isikule varaline kahju. KarS § 218 lg 1 kohaldatakse aga juhul, kui varavastane süütegu, antud juhul kelmus, on toime pandud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. KarS § 218 lg 4 kohaselt loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. KarS § 44 lg 2 kohaselt on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot. Objektiivne koosseis on seega täidetud, kui teisele isikule on tekitatud varaline kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui varalise kahju suurus ei ületa 200 eurot.

07.03.2016 episoodi kohta koostatud väärteoprotokollist nr AB1461530 nähtuvalt avaldas E.I 07.03.2016 xxxx je kaudu kuulutuse, milles pakkus internetilehekül www.soov.ee müüa Samsung Galaxy S5. posti teel soovi osta kuulutuses müügiks pakutud L K avaldas emobiiltelefoni ning kandis 07.03.2016 M E.I pangakontole nr xxxx 120 eurot, kusjuures kauba müüjal polnud kavatsustki mobiiltelefoni saata, tekitades L K varalist kahju 120 eurot.

Kohus loeb 07.03.2016 - episoodis KarS § 218 lg 1 objektiivse süüteokoosseisu tõendatuks e kirjavahetusega L K ja E.I vahel, pangakonto väljavõttega ning videokohtuistungil E.I poolt avaldatuga.

L K ja E.I vahelisest e- , et L K saatis 05.03.2016 E.I-le kirjavahetusest nähtub

kirja, mis sisaldas erinevaid küsimusi telefoni kohta (sh küsimused telefoni vanuse, aku, kohaletoimetamise ja dokumentatsiooni kohta). E.I andis kirjavahetuses teada, et müüb kuulutuses oleva telefoni maha, sest tal on silmapiiril uus Galaxy S7 ning et telefonil probleeme ei esine (telefon ainult mõned kuud vana, aku kestab nagu uuel telefonil, dokumendid ja ostutšekk on olemas). 07.03.2016 andis E.I

L Kle

arvelduskontonumbri (E.I elukaaslase M E arvelduskonto nr), kuhu L K peaks ülekande tegema ning L K andis teada, et talle sobib, kui E.I saadaks telefoni

SmartPostiga Tallinna Kristiine keskuse pakiautomaati. Seejärel andis E.I teada, et viib telefoni posti siis, kui raha laekub. 11.03.2016 andis L K E.I-le kirjavahetuses teada, et tänaseks (11.03.2016) pole telefoni posti pandud.

Ülekande tegemist L K poolt E.I-le summas 120 eurot kinnitab M E pangatehingute väljavõte perioodil 01.01.2015 30.03.2016. Pangakonto väljavõttest nähtub, et - M Ele laekus 07.03.2016 120 eurot ning selgituseks oli märgitud „ Makse“. L K

E.I tunnistas end videokohtuistungil süüdi. Menetlusalune isik väitis, et tal oli plaanis osta alla oma hinna telefon ning see edasi müüa. Vaatamata sellele, et soovitud telefoni tal ei olnud, pani ta müügikuulutuse internetileheküljele ülesse ning müüs telefoni www.soov.ee L Kle. L K kandis raha E.I soovil menetlusaluse isiku elukaaslase E arvelduskonto M numbrile. Kuna E.I ei olnud telefoni, mida L Kle saata, siis kulutas E.I raha ära isiklikuks otstarbeks ning selle tulemusena polnud tal võimalik L Kle enam ka raha tagasi kanda.

KarS § 209 lg 1 sätestatud kelmuse objektiivse koosseisu moodustab petmine, mille tulemusena teeb isik varakäsutuse, saades seeläbi varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu. Petmise all mõistetakse tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomist, mis viib teise inimese eksimusse. E.I e avaldatud lõi internetileheküljel www.soov.e mobiiltelefoni müügikuulutusega le teadlikult ebaõige ettekujutuse, et E.I soovib L K

mobiiltelefoni müüa ja saata seda L Kle Smartpostiga Tallinna Kristiine keskuse pakiautomaati. Oma L K 07.03.2016 des ebaõiget ettekujutust tegelike asjaolude kohta tegi varakäsutuse s.o kandis oma pangakonto kaudu E.I elukaaslase M E pangakontole 120 eurot ja kuna menetlusalune isik E.I mobiiltelefoni vastu ei saatnud (sh ei tagastanud ka raha), sai L K seeläbi varalist kahju summas 120 eurot. Seega leiab kohus, et kelmuse objektiivne

süüteokoosseis on täidetud.

Subjektiivsest küljest eeldab kelmus vähemalt kaudset tahtlust kõigi süüteo asjaolude suhtes. Kohtu hinnangul on seis. E.I täidetud eelnimetatud kvalifikatsiooni subjektiivne süüteokoos tegi kõik endast oleneva, mida pidas vajalikuks, et L K eksimusse viia. E.I pani ülesse mobiiltelefoni kuulutuse internetileheküljele www.soov.ee, vaatamata sellele, et tal tegelikult telefoni olemas ei olnud ning ka kirjeldas e-kirjavahetuses L Kle seda mobiiltelefoni (nt telefoni vanust, aku kestvust). Lisaks andis menetlusalune isik E.I L

Kle arvelduskonto numbri, kuhu ülekanne teha ning lubas saata telefoni SmartPostiga

Tallinna Kristiine keskuse pakiautomaati. Seega tegutses E.I varalise kasu saamise eesmärgil ning pidas võimalikuks, et ülekande Eeltoodust võib jä L K teeb talle . reldada, et E.I teadis, et ta paneb toime süüteokoosseisule vastava asjaolu ning pani KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime otsese tahtlusega.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

07.07.2016 episoodi kohta koostatud väärteoprotokollist nr AB1461529 E.I nähtuvalt 13.03.2016 kell 19.48 xxxx

pöördudes avalikkuse poole, lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, avaldades internetiportaalis

www.okidoki.ee kasutajanime xxxx all kuulutuse tolmuimeja müügi kohta. Tolmuimeja ostuks avaldas soovi A L, kes kandis 13.03.2016 M E arveldusarvele 175 eurot, kuid müüja ei saatnud kokkulepitud kaupa, ega tagastatud raha.

Kohus loeb 07.07.2016 episoodis KarS § 218 lg 1 objektiivse süüteokoosseisu tõendatuks Okidoki keskkonna kirjavahetusega ning videokohtuistungil E.I poolt avaldatuga.

Okidoki keskkonna kirjavahetusest nähtub, et A L tundis 13.03.2016 huvi E.I poolt

13.03.2016 lisatud kuulutusest „UUS Tolmuimeja Lux“ ning andis teada, et on huvitatud tolmuimejast. E.I ja A Li vahelisest kirjavahetusest nähtub, et E.I pani kuulutuses oleva tolmuimeja müüki, sest talle kingiti see ning tal on endal teine tolmuimeja olemas. Samuti lisas E.I, et ta saadaks tolmuimeja hea meelega DPD kulleriga, mis toimetab kauba otse koju ning A L andis menetlusalusele isikule teada, et soovib tolmuimejat saada xxxx. E.I andis kirjavahetuse käigus teada, et soovib saada tolmuimeja eest 175 eurot ning peale tolmuimeja kättesaamist veel 75 eurot (raha tolmuimeja eest soovis saada enda elukaaslase M E arvelduskontole). Ühtlasi palus menetlusalune isik, et A L annaks talle teada, kui ta on ülekande ära teinud, et ta teaks ajastada tolmuimeja teele panemist. Vaatamata sellelele, et A L avaldas E.I-le , et on varemgi Okidokis petta saanud, kinnitas menetlusalune isik 13.03.2016 kell 18:46, et tema poolt ei tule ühtki viivitust ning et ostja saab oma kauba nagu lubatud. 13.03.2016 kell 19.50 andis A L teada, et ülekanne tolmuimeja eest on tehtud ning ta soovib saada teada, et kui palju talle läheb maksma tolmuimeja saatmine. 14.03.2016 kirjutas E.I, et homme hommikul kell 9 läheb tolmuimeja tema poolt teele. 15.03.2016 lisas menetlusalune isik, et ta ei jõudnud kahjuks hommikul tolmuimejat posti panna, aga lubas, et maksimaalselt paari päeva jooksul on masin ostja käes.

Menetlusalune isik tunnistas end videokohtuistungil süüdi. E.I plaanis osta odavalt tolmuimeja ning see hiljem edasi müüa. Enne tolmuimeja ostmist avaldas menetlusalune isik internetileheküljel tolmuimeja müügikuulutuse. Vaatamata sellele, et E.I www.okitoki.ee

jäi tolmuimeja ostmata, lasi ta kuulutuse peale reageerinud tolmuimeja ostjal teha ülekande tolmuimeja eest oma elukaaslase arvele. E.I kulutas raha ära ning tolmuimeja ostjale raha ei tagastanud.

Kohus leiab, et E.I on varalise kasu saamise eesmärgil loonud ile ebaõige A L

ettekujutuse tegelike asjaolude kohta. E.I pani internetileheküljele www.okidoki.ee 13.03.2016 ülesse tolmuimeja müügikuulutuse „UUS Tolmuimeja Lux“ ajal, mil tal tegelikult tolmuimejat olemas ei olnud. Okidoki keskkonna kirjavahetusest nähtuvalt on E.I varalise kasu saamise eesmärgil esitanud ile teadvalt ebaõiget informatsiooni – A L

menetlusalune isik väidab, et sai kuulutuses oleva tolmuimeja kingituseks (tegelikult tal ei olnud tolmuimejat) ning lubab 15.03.2016 kirjutatud sõnumiga tolmuimeja ostjale, et viimane saab masina kätte paari päeva jooksul. Omades ebaõiget ettekujutust tegelike asjaolude kohta tegi A L 13.03.2016 varakäsutuse s.o kandis oma pangakonto kaudu E.I elukaaslase

M E pangakontole 175 eurot ja kuna menetlusalune isik E.I tolmuimejat vastu ei saatnud (sh ei tagastanud ka raha), sai A L seeläbi varalist kahju summas 175 eurot. Seega leiab kohus, et kelmuse objektiivne

süüteokoosseis on täidetud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

KarS § 218 lg 1 objektiivne süüteokoosseis on täidetud.

Samuti on kohtu hinnangul täidetud eelnimetatud kvalifikatsiooni subjektiivne süüteokoosseis. E.I tegi kõik endast oleneva, mida pidas vajalikuks, et A Li eksimusse viia. E.I avaldas teadlikult eksitava kuulutuse ning kirjeldas tolmuimejat, mida olemas ei olnud. Samuti lubas ta A Lile saata DPD kulleriga tolmuimeja pärast ülekande laekumist olukorras, kus tal tegelikult tolmuimejat olemas ei olnud ning hiljem kulutas ta raha ära, teades, et tal ei ole võimalik A Lile raha tagastada. Seega tegutses E.I varalise kasu saamise eesmärgil ning pidas võimalikuks, et teeb talle ülekande. Eeltoodust võib A L järeldada, et E.I teadis, et ta paneb toime süüteokoosseisule vastava asjaolu ning pani KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime otsese tahtlusega.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Kohus on seisukohal, et ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid - asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et KarS § 218 lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik.

KarS § 218 lg 1 kohaselt karistatakse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri või ajalooväärtusega eseme vargus või -

süstemaatiline vargus, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. KarS § 48 kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, raskendavaid asjaolusid väärteomenetluses ei tuvastatud.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, kehtivat väärteokaristust, et menetlusalusel isikul on 7

millest neljal gkorral on teda karistatud KarS § 218 l s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest. Lisaks on isikut karistatud KarS § 209 lg 2 p 1, 5 järgi (KarS § 209 lg 2 p 1 tähendatud isikuna, tekitades teistele isikutele varalist kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel var

alise kasu saamise eesmärgil, avalikkuse poole pöördudes).

Kuivõrd KarS § 218 lg 1 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetel on is neljal korral ning korral on m ikut KarS § 218 lg 1 järgi karistatud ühel õistetud karistuseks arest. Lisaks on isikut kriminaalkorras karistatud KarS § 209 lg 2 p 1,5 järgi ning talle mõisteti tingimisi vangistus 3 aastat. Kohus asub seisukohale, et kuna varasemad karistused ei ole avaldanud isikule positiivset eripreventiivset mõju ning ta on jätkanud väärtegude toimepanemist, siis ei ole käesoleval juhul põhjendatud kergemaliigilise karistuse kohaldamine menetlusaluse isiku suhtes. Kohus leiab, et menetlusalust isikut tuleb karistada väärteo sanktsiooni keskmist ületaval määral toimepanemise eest arestiga . Kohus ei pea võimalikuks aresti asendamist üldkasuliku tööga. Kohtul puudub veendumus,et E.I isikuna, kes enne vahistamist ei omanud töökohta ja kel puudub töökogemus, on võimeline end mobiliseerima üldkasuliku töö tegemiseks. Varasemad korduvad rahatrahvid on tal tasumata, mis samuti viitab temapoolse valmisoleku puudumisele karistust vabatahtlikult täita.

Juhindudes eeltoodust ja VTMS § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 tuleb menetlusalune isik E.I

KarS

§ 218 lg 1 järgi süüdi tunnistada ning mõista talle karistuseks arest päeva.

Arest kuulub ärakandmisele koheselt peale Viru Maakohtu 21.07.2016 otsusega nr 1-16-6273 mõistetud aresti ärakandmist.

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Kullerkupp

Tartu Ringkonnakohtu 09.11.2016 kohtuotsuse RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 20. septembri

2016 otsus jätta muutmata.

2. Menetlusaluse isiku E.I lepingulise kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustus 10. detsembril 2016. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega.

Referent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne