2-16-7028/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2016 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-7028

Tsiviilasi

Osaühing

Xxxxhagi

Osaühing

XXXX

vastu

võlgnevuse nõudes ja Osaühing XXXX vastuhagi

osaühing Xxxxvastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

Hagihind 12 774,20 eurot ja vastuhagi hind 3 265 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja, vastuhagi kostja osaühing Xxxx(registrikood

xxxx, asukoht xxxx), lepinguline esindaja Janno Perv

(e-post info@consigliori.ee)

Kostja,

vastuhagi

hageja

Osaühing

XXXX

(registrikood xxxx, asukoht xxxx), lepinguline esindaja

Aarne Akerberg (e-post aarne@advokaat.ee)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 21.09.2016

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Osaühingult XXXX osaühing Xxxxkasuks põhivõlgnevus 1 462,80

eurot.

3. Jätta hagiavaldus rahuldamata põhivõlgnevuse 8 788,80 euro ja viivise nõude

osas.

4. Vastuhagiavaldus rahuldada.

5. Välja mõista osaühingult Xxxx Osaühing XXXX kasuks 3 265 eurot.

6. Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad

summad ning tasaarvestuse tagajärjel mõista osaühingult Xxxx Osaühing

XXXX kasuks välja 1 802,20 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta hagiavalduse menetluskulud poolte endi kanda.

8. Jätta vastuhagiavalduse menetluskulud osaühingu Xxxx kanda.

9. Välja mõista osaühingult Xxxx Osaühing XXXX kasuks menetluskulud summas

1 140 eurot.

10. Käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb osaühingul Xxxx tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 140 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Osaühing Xxxx(edaspidi hageja) esitas Harju Maakohtule 04.05.2016 hagi Osaühing

XXXX (edaspidi kostja) vastu põhivõlgnevuse 10 974 euro ja seisuga 04.05.2016

sissenõutavaks muutunud viivise 1016,88 euro nõudes. Samuti palub hageja kostjalt välja

mõista alates hagiavalduse esitamise seisuga kuni võlgnevuse kohase tasumiseni viivis

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras põhisummalt. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda. Hageja täpsustas 21.09.2016 toimunud kohtuistungil oma nõuet ja

palub kostjalt välja mõista põhivõlg 10 582,80 eurot ja seisuga 21.09.2016 viivised 1341,50

eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu poolte vahel sõlmitud järgnevatest

müügitehingutest. Pooled sõlmisid 30.10.2014 müügitehingu sõiduki Nissan Pathfinder,

reg.märgiga nr xxxx võõrandamiseks. Müügitehingu kinnituseks väljastas hageja 30.10.2015

kostjale arve nr 625 summas 4200 eurot (koos käibemaksuga). Kostja nimetatud arvet tasunud

ei ole. Nimetatud sõiduk anti kostjale üle 11.11.2014, mida kinnitab kostja allkiri arvel.

Pooled sõlmisid 16.12.2014 müügitehingu sõiduki Renault Magnum 440, reg.märgiga nr xxxx

võõrandamiseks. Müügitehingu kinnituseks väljastas hageja 16.12.2014 kostjale arve nr 648,

summas 4080 eurot (koos käibemaksuga). Kostja nimetatud summat hagejale tasunud ei ole.

09.10.2015 sõlmisid pooled müügitehingu sõiduki MAN 14.264 FLC, reg.märgiga nr xxxx

võõrandamiseks. Müügitehingu kinnituseks väljastas hageja 09.10.2015 kostjale arve nr

15106, summas 1854 eurot (koos käibemaksuga). Kostja on nimetatud arvest tasunud 60

eurot, tasumata on 1794 eurot. Pooled sõlmisid 22.10.2015 müügitehingu sõiduki Peugeot

5008, reg.märgiga nr xxxx võõrandamiseks. Müügitehingu kinnituseks väljastas hageja

22.10.2015 kostjale arve nr 15112, summas 5040 eurot (koos käibemaksuga). Käesolevaks

ajaks on võlgnik arvest tähtajaliselt tasunud summa 4531,20 (koos käibemaksuga).

Käesolevaks ajaks on kostja tasunud arvest 4531,20 eurot, tasumata on 508,80 eurot

3. Hageja on sõidukite valdused üle andnud, kuid kostja ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud

ning ei ole tasunud talle esitatud arveid kas täielikult või osaliselt, samuti ei ole esitanud ka

pretensioone müügiobjektide kvaliteedi või kättesaamise kohta. Hageja edastas kostjale

05.01.2016 kirjaliku võlgnevuse tasumise nõude ning palus kostjal võlgnevus tasuda.

Võlgnevuse tasumise nõue on kostja seaduslikule esindajale kätte toimetatud, mida kinnitab

väljastusteade. Kostja lepinguline esindaja tunnistas 20.01.2016 kirjas võlgnevust hageja ees

summas 1462,80 eurot ning lubas võlgnevuse tasuda 3 kuu jooksul. Kostja oma lubadust

täitnud ei ole ning tunnistatud võlgnevus on tasumata. Hageja lepinguline esindaja selgitas

22.01.2016 kostjale edastatud nõude selgituses esitatud nõude põhjendusi ning viitas

asjaolule, et nõude aluseks olevad müügitehingud on deklareeritud 2015 oktoobri kuu

käibedeklaratsioonis ning hageja eeldas, et ka kostja on antud tehingud deklareerinud.

Käibemaksu deklaratsioonis kajastuv tehingute summa sisaldab arveid nr 15112 ja nr 15106.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja

nõustub, et hageja ja kostja sõlmisid 30.10.2014 müügilepingu sõiduki Nissan Pathfinder, reg.

märgiga xxxx müügiks. Hageja müüs nimetatud sõiduki kostjale hinnaga 4 200 eurot

(sealhulgas käibemaks). Hageja esitas kostjale Nissan Pathfinderi müügihinna kohta

30.10.2014 (mitte 30.10.2015) arve nr 625. Kostja on Nissan Pathfinderi hinna 4 200 eurot

tasunud hagejale 31.10.2014 sularahas. Hageja on sularaha kättesaamise kohta andnud

31.10.2014 kassa sissetuleku orderi kviitungi nr 296. Nimetatud kviitungil nr 296 on märgitud

alus „14.10.30 arve 625“. Hageja esindaja on 05.01.2015 kirjas märkinud: „Vastuvõtu aktile

on lisatud sularaha order/kviitung nr 296, 31.10.2014, summas 4 200 eurot.“ Sellega on

hageja kinnitanud täitmise kviitungi andmist. Kostja nõustub, et hageja andis Nissan

Pathfinder’i kostjale üle 11.11.2014. Kuna kostja on Nissan Pathfinder’i müügihinna tasunud,

siis on vastav võlasuhe lõppenud ja hageja nõue kostjalt Nissan Pathfinder’i müügihinna 4

200 euro väljamõistmiseks on põhjendamatu.

5. Hageja ja kostja sõlmisid 11.12.2014 (mitte 16.12.2014) müügilepingu sõiduki Renault

Magnum reg. märgiga xxxx (mitte xxxx) müügiks. Hageja müüs nimetatud sõiduki kostjale

hinnaga 4 080 eurot (sealhulgas käibemaks). Hageja esitas kostjale Renault Magnum’i

müügihinna kohta 16.12.2014 arve nr 648. Kostja on Renault Magnum’i hinna 4 080 eurot

tasunud hagejale 31.12.2014 sularahas. Hageja on sularaha kättesaamise kohta andnud

31.12.2014 kassa sissetuleku orderi kviitungi nr 310. Nimetatud kviitungil nr 310 on märgitud

alus „14.12.16 arve 648“.

6. Kostja nõustub, et hageja ja kostja sõlmisid 09.10.2015 müügilepingu sõiduki MAN 14.264

FLC, reg. märgiga xxxx müügiks. Hageja müüs nimetatud sõiduki kostjale hinnaga 1 854

eurot (sealhulgas käibemaks). Hageja esitas kostjale MAN 14.264 FLC müügihinna kohta

09.10.2015 arve nr 15106. Kostja on MAN 14.264 FLC eest tasunud 60 eurot, kuid kuna

kostja on Peugeot 5008 eest tasunud 331,20 eurot enam, siis kostja tasaarvestab Peugeot

5008 eest enam tasutud 331,20 euro tagasinõude MAN 14.264 FLC müügihinna

võlgnevusega 331,20 euro osas. Seega on MAN 14.264 FLC müügihinna võlgnevus 1854 –

60 – 331,20 = 1 462,80 eurot.

7. Hageja ja kostja sõlmisid 16.10.2015 (mitte 22.10.2015) müügilepingu sõiduki Peugeot

5008 reg. märgiga xxxx müügiks. Hageja müüs nimetatud sõiduki kostjale hinnaga 3 500

eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on müügilepingu järgseks käibemaksuga hinnaks 4

200 eurot. Hageja esitas kostjale Peugeot 5008 müügihinna kohta 22.10.2015 arve nr 15112,

kuid arvel näidatud müügihinnaks on 4 200, millele lisandub käibemaks. Seega on arvel

toodud käibemaksuga hinnaks 5 040 eurot. See on vastuolus 16.10.2015 müügilepingus

kokkulepituga. Võlasuhte tekkimise aluseks ei saa olla arve või saldokinnitus. Hageja on

hagiavalduses kinnitanud, et kostja on tähtajaliselt tasunud 4 531,20 eurot ja esitanud

hagiavalduse lisas nr 5 saldokinnituse seisuga 01.12.2015, mis kajastab 4 531,20 euro

tasumist arve nr 15112 katteks. Kuna kostja on Peugeot 5008 müügihinna tasunud, siis on

vastav võlasuhe lõppenud ja hageja nõue kostjalt Peugeot 5008 müügihinna osa 508,80 euro

väljamõistmiseks on põhjendamatu.

8. Kuna Nissan Pathfinder’i müügihinna nõue (30.10.2014 arve nr 625), Renault Magnum’i

müügihinna nõue (16.12.2014 arve nr 648) ja Peugeot 5008 müügihinna nõue (22.10.2015

arve nr 15112) kui põhinõuded on põhjendamatud, siis on põhjendamatud ka nendelt

müügihindade nõuetelt arvestatud viiviste nõuded. MAN 14.264 FLC müügihinna

(09.10.2015 arve nr 15106) võlgnevuselt leppisid pooled kokku arvestamisele kuuluvaks

viivise määraks 0% päevas. Seetõttu on põhjendamatu ka MAN 14.264 FLC müügihinna

nõudelt arvestatud viivise nõue.

9. Käesoleva tsiviilasja seisukohalt ei oma tähtsust vaidlusaluste arvete nr 15112 ja 15106

deklareerimine hageja käibedeklaratsioonis. Alusetu nõude deklareerimine hageja poolt oma

käibena ei tekita kostjale tsiviilõiguslikke kohustusi. Hagejal on võimalik oma vastavat

käibedeklaratsiooni parandada või esitada arvete osaliseks krediteerimiseks kreeditarve.

VASTUHAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

10. Osaühing XXXX esitas 19.08.2016 kohtule vastuhagi, milles palub välja mõista

osaühingult Xxxx 3 265 eurot Osaühing XXXX kasuks. Osaühing XXXX palub panna

menetluskulud osaühing Xxxx kanda. Xxxxoli osaühing Xxxxjuhatuse liige alates 15.08.1996

kuni tema surmani 23.08.2015. 2014. aastal kandis Xxxxosaühingule Xxxxüle rahasummasid

selgitusega „maksete jaoks“. Seisuga 01.01.2015 moodustas osaühingu Xxxxvõlgnevus

Xxxxees 3 230 eurot.

11. 2015. aastal kandis Xxxx oma arvelduskontolt nr EExxxxxxxxxxxxxx OÜ

Xxxxarvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxx üle kokku 3 240 eurot selgitusega „maksete

jaoks“ järgmiselt: 14.01.2015 summa 1 000 eurot; 16.01.2015 summa 1 000 eurot; 19.01.2015

summa 700 eurot; 29.06.2015 summa 220 eurot; 01.07.2015 summa 20 eurot; 22.07.2015

summa 300 eurot.

12. 2015. aastal tagastas osaühing Xxxxoma arvelduskontolt nr EExxxxxxxxxxxxxx

Xxxxarvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxx kokku 2 915 eurot selgitusega „tagastus“

järgmiselt: 31.01.2015 summa 300 eurot; 06.02.2015 summa 250 eurot; 27.02.2015 summa

350 eurot; 17.03.2015 summa 460 eurot; 31.03.2015 summa 200 eurot; 24.04.2015 summa

200 eurot; 18.05.2015 summa 100 eurot; 30.06.2015 summa 150 eurot; 10.07.2015 summa

225 eurot; 02.08.2015 summa 350 eurot; 16.08.2015 summa 50 eurot; 17.08.2015 summa 280

eurot. Raamatupidamise konto kaardilt nähtub 18.08.2015 summa 100 euro tagastamine ja

21.08.2015 summa 190 euro tagastamine. Seega 2015. aastal tagastas osaühing Xxxx Xxxx

kokku 3 205 eurot.

13. Kuna seisuga 01.01.2015 moodustas OÜ Xxxxvõlgnevus Xxxx ees 3 230 eurot ning 2015.

aastal kandis XxxxOÜ-le Xxxxüle 3 240 eurot ning samal ajal tagastas OÜ Xxxx Xxxx 3 205

eurot, siis oli Xxxx surma ajal 23.08.2015 osaühing Xxxxvõlgnevus Xxxx ees 3 265 eurot.

OÜ Xxxxja Xxxx vahel ei ole tehtud tehingut, millest tulenes Xxxx kohustas maksta

osaühingule Xxxx3 265 eurot. Samuti puudus Xxxx seadusest tulenev kohustus maksta

osaühingule Xxxx3 265 eurot. Tegemist on OÜ Xxxxpoolt alusetult saadud summaga.

Osaühinguk Xxxxpuudub õiguslik alus seda endale pidada.

14. Tallinna notar Priidu Pärna poolt 10.12.2015 koostatud ja tõstatud pärimistunnistuse

kohaselt on 23.08.2015 surnud Xxxx ainupärijaks Xxxx . Seega on Xxxx pärinud ka Xxxx

nõude osaühingu Xxxxvastu summas 3 265 eurot. Xxxx esitas osaühingule Xxxx22.01.2016

nõudeavalduse, milles nõudis võlgnevuse 3 265 euro tasumist. Osaühingu Xxxxesindaja

teatas 29.01.2016 e-kirjas, et nõudeavaldus on kätte saadud ja edastatud nii juhatusele kui ka

raamatupidamisele seisukoha võtmiseks.

15. Xxxx ja osaühing XXXX sõlmisid 16.06.2016 nõude loovutamise lepingu, millega Xxxx

loovutas nõude osaühingu Xxxxvastu Osaühingule XXXX. Nimetatud lepingu p-i 4 kohaselt

loeti nõue Osaühingule XXXX üleläinuks lepingu sõlmimise hetkest. Xxxx koostas

16.06.2016 teate nõude loovutamisest, milles teatati nõude loovutamisest ja paluti nõue täita

uuele võlausaldajale Osaühingule XXXX. Nimetatud teade edastati 16.06.2016 e-kirjaga

osaühingule Xxxx . Osaühing Xxxxei ole nõuet ka uuele võlausaldajale Osaühingule XXXX

täitnud.

16. Vastuseks vastuhagis kostja vastuväidetele esitas vastuhagi hageja 07.09.2016 vasuhagi

täpsustuse. 2013. aastal kandis Xxxxoma arvelduskontolt osaühingu Xxxxarvelduskontole

kokku 8465 eurot selgitusega „maksete jaoks”. 2013. aastal tagastas osaühing Xxxx oma

arvelduskontolt Xxxx arvelduskontole kokku 4 215 eurot selgitusega „tagastus”. 2014. aastal

kandis Xxxxoma arvelduskontolt osaühingu Xxxxarvelduskontole üle kokku 7 380 eurot

selgitusega „maksete jaoks”. 2014 aastal tagastas osaühing Xxxxoma arvelduskontolt Xxxx

arvelduskontole kokku 7 300 eurot selgitusega „tagastus” ning 1100 eurot selgitusega

„tagastus”.

17. Kuna 2013. ja 2014. aastal kandis Xxxxosaühingule Xxxxüle 8 465 ja 7 380, kokku 15

845 eurot ning samal ajal osaühing Xxxxtagastas Xxxx 4 215 + 7 300 + 1 100, kokku 12 615

eurot, siis seisuga 01.01.2015 moodustas osaühingu Xxxxvõlgnevus Xxxx 15 845 – 12 615

= 3 230 eurot. Seega on raamatupidamise konto kaardil ajavahemiku 01.01.2015 – 21.08.2015

kohta kajastatud õigesti, et seisuga 01.01.2015 moodustas osaühingu Xxxxvõlgnevus Xxxx

ees 3 230 eurot. Kuna 2013, 2014 ja 2015 aastal on Xxxxkandnud osaühingule Xxxxüle

kokku 19 085 eurot ja samal ajal on osaühing Xxxxtagastanud Xxxx kokku 15 820 eurot, siis

on OÜ Xxxxjätnud tagastamata 19 085 – 15 820 = 3 265 eurot. Kuna osaühing Xxxxei ole

tagasimakseid tehes määranud, millised maksed ta tagastab, siis on osaühingu Xxxxpoolt

tagastamata kõik 2015. aastal saadud maksed 3240 eurot ja 27.12.2014 saadud 500 euro

suurusest maksest 25 eurot.

VASTUHAGI KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

18. Vastuhagi kostja palub jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud vastuhagi hageja

kanda. Hageja on vastuhagi punktis 3.2. viidanud asjaolule, et hageja väidetav nõue

(võlgnevus) kostja vastu on seisuga 01.01.2015.a summas 3230 eurot. Hageja on oma

õigusliku väite tõendmiseks esitanud väidetavalt osaühingu Xxxxraamatupidamise konto

kaardi ajavahemikust 01.01.2015.a – 21.08.2015. Kontokaart on kinnitamata ning

allkirjastamata. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas üldse on väidetavalt osaühingu

Xxxxkontokaart sattunud hageja valdusesse, kes ei ole kostja töötaja ega seaduslik esindaja.

Kostja järeldab, et Xxxx (nõude loovutaja) on ebaseaduslikult selle enda valdusse saanud või

siis üldse võltsinud. Hageja poolt esitatud väidetav kontokaarti ei ole võimalik

identifitseerida. Kostja leiab, et tegemist on ebaselge tõendiga. Kostja ei tunnista tõendina

kostja poolt esitatud väidetavat kontokaarti ning on seisukohal, et kostja nõue summas 3230

eurot on tõendamata.

19. Kostja nõustub hageja poolt vastuhagi punktis 3.3 ja 3.5 esitatud väidetega ja neid

tõendavate tõendiga. Vaidlus puudub asjaolu üle, et Xxxxon oma arvelduskontolt nr

EExxxxxxxxxxxxxx osaühingu Xxxxarvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxx üle kokku 3 240

eurot selgitusega „maksete jaoks“ Samuti puudub vaidlus asjaolu üle, et osaühing

Xxxxtagastas

2015.

aastal

ettevõtte

arvelduskontolt

nr

EExxxxxxxxxxxxxx

Xxxxarvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxx kokku 2 915 eurot selgitusega „tagastus“ ning

Xxxxarvelduskontole nr EExxxxxxxxxxx kokku 290 eurot selgitusega „tagastus või laen

tagasi“. Kostja on seisukohal, et isegi, kui hagejal on kehtiv nõue kostja vastu siis see on

tõendanud ainult summas 35 eurot (3240 – 3105 = 35 eurot). Vastuhagi hageja ei ole

tõendanud Xxxx arvelduskontolt osaühing Xxxxarvelduskontole 3230 euro ülekandmist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

20. Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.

Vastuhagiavaldus on põhjendatud ja tuleb täielikult rahuldada.

21. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teisest lõikest

tulenevalt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Pooled ei vaidle järgmiste õiguslikku tähendust omavate oluliste asjaolude üle, mis kohus

loeb tuvastatuks:

1. pooled sõlmisid 30.10.2014 müügilepingu sõiduki Nissan Pathfinder võõrandamiseks

hinnaga 4 200 eurot (sh käibemaks);

2. pooled sõlmisid müügilepingu sõiduki Renault Magnumi võõrandamiseks hinnaga

4 080 eurot (sh käibemaks);

3. pooled sõlmisid 09.10.2015 müügilepingu sõiduki MAN 14.264 FLC võõrandamiseks

hinnaga 1 854 eurot (sh käibemaks), kostja on nimetatud sõiduki ees tasunud 60 eurot;

4. pooled sõlmisid müügilepingu sõiduki Peugeot 5008 müügiks;

5. kõik eelpool nimetatud sõidukid on hageja kostjale üle andnud;

6. hageja edastas 05.01.2016 kostjale võlgnevuse tasumise nõude ja lepingust taganemise

avalduse (tl 11-12);

7. kostja edastas 20.01.2016 hagejale vastuse võlgnevuse nõudele ja müügilepingust

taganemise avaldusel (tl 18-19).

Pooled vaidlevad sõiduki Peugeot 5008 hinna üle. Samuti on vaidlus selles, kas kostja on

tasunud 31.10.2014 sõiduki Nissan Pathfinderi eest hagejale 4200 eurot sularahas ja Renault

Magnumi eest 31.12.2014 sularahas või on jätnud nimetatud summad tasumata.

22. Hageja nõue kostja vastu on esitatud müügilepingute alusel. Seega kuuluvad

kohaldamisele müügilepingu sätted ja hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 208

lg 1 alusel. VÕS 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna

rahas ja võtma asja vastu. Seega on müüja põhikohustuseks müüdud asja üleandmise kohustus

ning ostja põhikohustuseks on ostuhinna tasumise kohustus ja müüdud asja vastuvõtmise

kohustus.

Kohus tuvastas käesoleva kohtuotsuse p-is 21, et pooled ei vaidle selle üle, et pooled sõlmisid

sõidukite Nissan Pathfinderi, Renault Magnumi, MAN 14.264 FLC ja Peugeot 5008

müügilepingud ning hageja on nimetatud sõidukid kostjale üle andnud. Vaidlus on sõiduki

Peugeot 5008 hinna üle. Samuti on vaidlus selles, kas kostja on tasunud sõiduki Nissan

Pathfinderi eest hagejale 4200 eurot sularahas ja Renault Magnumi eest 31.12.2014 sularahas.

23. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1

sätestatu annab võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist.

Hageja on esitanud kohtule dokumentaalsete tõenditena 30.10.2014 arve/saatelehe nr 625,

summas 4 200 eurot, sh käibemaks (tl 6); 16.12.2014 arve/saateleht nr 648 summas 4 080

eurot (tl 7); 09.10.2015 arve/saateleht nr 15106 summas 1 854 eurot (tl 8) ning 22.10.2015

arve saatelehe nr 15112 summas 5 040 eurot (tl 9). Nimetatud saldokinnitusest nähtub, et

seisuga 01.12.2015 on kostjal tasumata 09.10.2015 arve nr AS 15106 summas 1 794 eurot ja

22.10.2015 arve nr AS 15112 summas 508,80 eurot, kokku 2 302,80 eurot (tl 10).

24. Kohus on seisukohal, et tõendamist on leidnud, et kostja on tasunud Nissan Pathfinderi

müügihinna 4 200 eurot koos käibemaksuga 31.10.2014 hagejale sularahas. Samuti on

tõendamist leidnud, et kostja on tasunud hagejale Renault Magnum müügihinna 4 080 eurot

koos käibemaksuga 31.12.2014 sularahas. Hageja väidab, et ta ei ole nimetatud summat

saanud. Kostja esitas kohtule 31.10.2014 orderi kviitungi nr 296, mille kohaselt on Osaühing

Xxxx tasunud summa 4 200 eurot ja nimetatud orderi kviitungil on märgitud aluseks 14.10.30

arve 625 (tl 45). Kostja poolt kohtule esitatud 31.12.2014 kassa sissetuleku orderi kviitungi nr

310 kohaselt on tõendatud, et kostja tasus hagejale 31.12.2014 4 080 eurot sularahas (tl 47).

Nimetatud kviitungil on märgitud tasumise alusena 14.12.16 arve 648. Kohus nõustub kostja

seisukohaga, et nimetatud kviitungitel on daatum väljendatud vormingus aasta.kuu.kuupäev.

Samuti on hageja ise kohtule esitanud 31.12.2014 kassa sissetuleku orderi nr 310 koos

kviitungiga. Sellega on hageja kinnitanud VÕS § 95 nimetatud täitmise kiivtungi andmist.

25. VÕS § 95 lg 1 kohaselt võlausaldaja peab kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma

võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise

kviitungi). Võlgnik võib nõuda kviitungi andmist muus vormis, kui tal on selleks õigustatud

huvi. Kohus leiab, et kassa sissetuleku orderite kviitungite näol on tegemist VÕS § 95

nimetatud täitmise kviitungitega, mis tõendavad kohustuse täitmist kostja poolt summas 4 200

eurot ja 4 080 eurot. Riigikohus on 17. detsembril 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09 tehtud

otsuse p-s 10 ja 2. juunil 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-39-08 tehtud otsuse p-s 15 selgitanud, et

VÕS § 95 järgi täitmise kviitungi väljaandmisel eeldatakse üldjuhul, et võlgnik on kohustuse

täitnud, ning tõendamiskoormus selle tõendamiseks, et täitmist ei toimunud, läheb üle

võlausaldajale. Võlausaldajal on võimalus selline eeldus ümber lükata, kui ta tõendab, et

võlgnik on jätnud kohustuse täitmata. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on jätnud 4 200 eurot

ja 4 080 eurot tasumata. Samuti kinnitab nimetatut ka asjaolu, et hageja on saatnud kostjale

saldokinnitusi, kuid kohtule tõendina esitatud saldokinnitus seisuga 01.12.2015 kajastab

üksnes arveid nr AS 15106 ja AS 15112 (tl 10). Hageja ei ole esitanud kohtule 2014 aasta

saldokinnitust, millest nähtuks asjaolu, et kostja on jätnud 30.10.2014 arve nr 625 summas 4

200 eurot ja 16.12.2014 arve nr 648 summas 4 080 tasumata.

26. Hageja märkis 21.09.2016 toimunud istungil, et sularahas tasutud arved ei kajastu mitte

kuskilt ja kui arvetel allkirjad puuduvad, siis raha üleandmist ei toimunud (tl 109 pöördel).

Raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg 1 kohaselt raamatupidamise algdokument on

majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1)

dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4)

tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte

asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast

esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist ning 8)

vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. RPS § 7 lg kohaselt lõike 1 punktides 6–8

sätestatud nõuet ei kohaldata algdokumentidele, kui nendes punktides nimetatud andmed on

kajastatud vastavate algdokumentide alusel koostatud koonddokumendis. Kõige tavalisem

raamatupidamiseks koostatav koonddokument on aruandva isiku majanduskulude aruanne.

Seega ei ole nõutav algdokumentidel (käesoleval juhul arvetel) allkirjad.

27. Järgmisena tuleb võtta seisukoht sõiduki MAN 14.264 FLC müügihinna tasumise osas.

Pooled ei vaidle sõiduki MAN 14.264 FLC müügihinna 1 854 euro (sh käibemaks osas).

Samuti puudub vaidlus selles, et kostja on nimetatud sõiduki eest tasunud 60 eurot. Seega on

kostja poolt omaksvõtuga tõendatud, et tasumata on sõiduki MAN 14.264 FLC eest 1 794

eurot. Kostja leiab, et kuna kostja on Peugeot 5008 eest tasunud 331,20 eurot enam, siis

tasaarvestab kostja Peugeot 5008 eest enam tasutud 331,20 euro tagasinõude MAN 14.264

FLC müügihinna võlgnevusega 331,20 euro osas. Kostja leiab, et MAN 14.264 FLC

müügihinna võlgnevus hageja ees on 1 462,80 eurot (1854 – 60 – 331,20 = 1 462,80).

28. Hageja väidab, et pooled sõlmisid 22.10.2015 müügitehingu sõiduki Peugeot 5008,

reg.märgiga nr xxxx võõrandamiseks summas 4 200 eurot + käibemaks, kokku 5 040 eurot.

Kostja on seisukohal, et pooled sõlmisid 16.10.2015 müügilepingu sõiduki Peugeot 5008 reg.

märgiga xxxx müügiks hinnaga 3 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et

tõendamist on leidnud, et pooled sõlmisid 16.10.2015 müügilepingu sõiduki Peugeot 5008

müügiks hinnaga 3 500 eurot + käibemaks. Nimetatut tõendab kohtule kostja poolt esitatud

dokumentaalne tõend, mille kohaselt hageja müüb kostjale sõiduki Peugeot 5008, reg.nr xxxx

hinnaga 3 500 eurot + käibemaks (tl 48). Nimetatu on allkirjastatud hageja juhatuse liikme

Xxxx ja Xxxx poolt. Hageja poolt kostjale 22.10.2015 väljastatud arve on vastuolus poolte

poolt lepingus kokkulepituga. Hageja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid Peugeot 5008,

reg.nr xxxx müügilepingu hinnaga 4 200 eurot + käibemaks, so 5 040 eurot. VÕS § 3 p 1

kohaselt võlasuhe võib tekkida lepingust ning käesoleval juhul on tegemist müügilepingust

tuleneva võlasuhtega. Kohus nõustub kostja poolt esile toodud asjaoluga, et võlasuhte

tekkimise alus ei saa olla arve või saldokinnitus. Seega on sõiduki Peugeot 5008

müügilepingu järgseks hinnaks koos käibemaksuga 4 200 eurot. Hageja on hagiavalduses

kinnitanud, et kostja on tähtajaliselt tasunud 4 531,20 eurot ning nimetatut tõendab ka

saldokinnitus seisuga 01.12.2015 (tl 10). Seega on tõendamist leidnud, et kostja on tasunud

hagejale sõiduki Peugeot 5008 eest 331,20 eurot enam, kui müügilepingus kokkulepitud.

Kuna kostja on Peugeot 5008 müügihinna tasunud, siis on vastav võlasuhe lõppenud ja hageja

nõue kostjalt Peugeot 5008 müügihinna osa 508,80 euro väljamõistmiseks on põhjendamatu.

29. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei oma tähtsust vaidlusaluste arvete nr 15112 ja 15106

deklareerimine hageja käibedeklaratsioonis. Nõuete deklareerimine hageja poolt oma käibena

ei tekita kostjale tsiviilõiguslikke kohustusi. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hagejal on

alati võimalik oma vastavat käibedeklaratsiooni parandada või esitada arvete nr 15112

osaliseks krediteerimiseks kreeditarve ja saada seeläbi enamtasutud käibemaks riigilt tagasi.

Eeltoodus tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sõiduki MAN 14.264 FLC eest

tasumata 1 794 eurot. Tulenevalt asjaolust, et kostja on tasunud hagejale sõiduki Peugeot

5008 eest 331,20 eurot enam, siis tuleb nimetatud summa tasaarvestada ja kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista 1 462,80 eurot.

30. Hageja on esitanud kostja vastu ka sissenõutavaks muutunud viivise ja kuni võlgnevuse

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhisummalt viivise väljamõistmise nõude.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult

kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt

VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt,

et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

31. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata Nissan Pathfinderi, Renault Magnumi ja Peugeot

5008 müügihinna nõuete osas, kuna kohus tuvastas, et kostjal ei ole hageja vastu nimetatud

müüügilepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi. Seega on põhjendamata viivsenõue, kuna

hageja ei saa nõuda kostjalt nendelt müügihindade nõuetelt viivist. Järgnevalt kohus

analüüsib kas hagejal on õigus nõuda kostjalt MAN 14.264 FLC müügihinna tasumisega

rikkumise tõttu viivist. Kostja leiab, et on põhjendamatu MAN 14.264 FLC müügihinna

nõudelt arvestatud viivise nõue, kuna (09.10.2015 arve nr 15106) võlgnevuselt leppisid

pooled kokku arvestamisele kuuluvaks viivise määraks 0% päevas. Hageja ei ole nimetatule

vastuväiteid esitanud. Seega tunnistab hageja nimetatud kokkulepet viivise osas, pooled on

sõiduki müügilepingu sõlminud majandustegevuses ning sellest tulenevalt on viivise

kokkulepe 0 % päevas kehtiv. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus viivise nõude tasumata

summalt 1 462,80 eurot välja mõistmata.

32. Järgmisena analüüsib kohus vastuhagiavaldust. Osaühing XXXX esitas 19.08.2016

kohtule vastuhagi, milles palub välja mõista osaühingult Xxxx 3 265 eurot. Vastuhagi on

suunatud põhihagi tasaarvestamisele.

33. Vastuhagi hageja nõue kostja vastu on esitatud alusetu rikastumise sätete alusel ja võiks

kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel. VÕS § 1028 lg 1

kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase

kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas,

kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastuhagi hageja leiab, et Xxxx on

tasunud vastuhagis kostjale ilma õigusliku aluseta 3 265 eurot. VÕS § 1028 lg 1

kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1

mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt Riigikohtu 22. oktoobri

2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 10). Eeltoodust tulenevalt on oluline hageja tahe

teha sooritus teatava kohustuse täitmiseks.

34. Vastuhagi hageja poolt kohtule esitatud kontoväljavõtetega on tõendamist leidnud

järgmised asjaolud: 2013. aastal kandis Xxxx oma arvelduskontolt nr EExxxxxxxxxxxxxx

osaühingu Xxxxarvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxx üle kokku 8 465 eurot selgitusega

„maksete jaoks“ (tl 95); 2013. aastal tagastas osaühing Xxxxoma arvelduskontolt nr

EExxxxxxxxxxxxxx Xxxx arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxx kokku 4 215 eurot

selgitusega

„tagastus“

(tl

95);

2014.

aastal

kandis

Xxxxoma

arvelduskontolt

EExxxxxxxxxxxxxx osaühingu Xxxxarvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxx üle kokku 7 380

eurot selgitusega „maksete jaoks (tl 95-96); 2014. aastal tagastas osaühing Xxxxoma

arvelduskontolt nr EExxxxxxxxxxxxxx Xxxx arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxx kokku

7 300 eurot selgitusega „tagastus“ (tl 96); 2014. aastal tagastas osaühing Xxxxoma

arvelduskontolt nr EExxxxxxxxxxxxxx Xxxx arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxx kokku

1 100 eurot selgitusega „tagastus“ (tl 97); 2015. aastal kandis Xxxxoma arvelduskontolt nr

EExxxxxxxxxxxxxx osaühingu Xxxxarvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxx üle kokku

3 240 eurot selgitusega „maksete jaoks“ (tl 62-66); 2015. aastal tagastas osaühing Xxxxoma

arvelduskontolt nr EExxxxxxxxxxxxxx Xxxx arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxx kokku

2 915 eurot selgitusega „tagastus“ (tl 62-67).

35. Seega on tõendamist leidnud, et aastatel 2013. 2014. 2015 kandis Xxxxosaühingule

Xxxxüle 8 465 eurot, 7 380 eurot ja 3 240 eurot; kokku 19 085 eurot ning osaühing

Xxxxtagastas Xxxx 4 215 eurot, 7 300 eurot, 1 100 eurot ja 3 205 eurot, kokku 15 820 eurot.

Eeltoodust tulenevalt moodustab osaühingu Xxxxvõlgnevus Xxxx ees 3 265 eurot (19 085

eurot – 15 820 eurot). Eeltoodust tulenevalt on Xxxxteinud kostjale soorituse 3 265 euro

ulatuses ning on täidetud VÕS § 2018 lg 1 kohaldamise esimene eeldus.

36. Järgmisena tuleb analüüsida, kas nimetatud sooritus on tehtud ilma õigusliku aluseta.

Riigikohus on selgitanud, et hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta

tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis

langes hiljem ära (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-134-11, p 13). Seega peab VÕS § 1028 lg 1

teise eeldusena üleandmine olema toimunud ilma õigusliku aluseta. Õiguslik alus puudub, kui

kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. Kohus on

seisukohal, et tõendamist on leidnud asjaolu, et Xxxxon teinud vastuhagis kostja kasuks

soorituse summas 3 265 ilma õigusliku aluseta. Kostja ei ole tõendanud asjaolu, et Xxxxpoolt

osaühingu Xxxxarvelduskontole tasutud summa tasumiseks on lepingust või seadusest

tulenev alus. Vastuhagis kostja on üksnes esitanud 21.09.2016 toimunud kohtuistungil

vastuväite, et Xxxx ei olnud selliseid sissetulekuid, et kanda nimetatud summad osaühingule

Xxxx . Kohtu hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, kellelt sai Xxxxrahalisi vahendeid nimetatud

summade kandmiseks osaühing Xxxxarvelduskontole. Sellest tulenevalt jätab kohus TsMS §

238 lg 5 alusel arvestamata vastuhagis kostja poolt 19.09.2016 kohtule esitatud tõendid Xxxx

töötasude kohta (tl 100-101). Vastuhagis hageja on tõendanud, et Xxxxon osaühing

Xxxxarvelduskontole eelpool nimetatud summad kandnud. Osaühing Xxxx ei ole tõendanud,

et Osaühingul XXXX ei ole kohustust summat 3 265 eurot tagasi maksta. Eeltoodust

tulenevalt on täidetud VÕS § 1028 kohaldamise eeldused.

37. Kohtule esitatud Tallinna notar Priidu Pärna poolt 10.12.2015 koostatud ja tõestatud

pärimistunnistusega on tõendatud, et 23.08.2015 surnud Xxxx ainupärijaks on tema poeg

Xxxx (tl 68-69). Xxxx on pärinud ka kõik Xxxx varalised õigused, mis ei ole lahutamatult

seotud Xxxx isikuga. Pärimisseaduse (PärS) § 2 kohaselt pärand on pärandaja vara ning

pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt

on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Seega on Xxxx pärinud ka Xxxx nõude OÜ

Xxxxvastu summas 3 265 eurot.

38. Xxxx ja Osaühing XXXX sõlmisid 16.06.2016 nõude loovutamise lepingu, millega Xxxx

loovutas nõude OÜ Xxxxvastu Osaühingule XXXX (tl 75-76). Nimetatud lepingu p 4

kohaselt nõue loetakse Osaühingule XXXX üleläinuks lepingu sõlmimise hetkest. VÕS §

164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata andalepingu

alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude

loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Seega on tõendamist leidnud, et nõue

summas 3 265 eurot OÜ Xxxxvastu kuulub alates 16.06.2016 Osaühingule XXXX. Xxxx

teavitas osaühingut Xxxx16.06.2016 teatega nõude loovutamisest, milles palus nõue täita

uuele võlausaldajale Osaühingule XXXX (tl 78). Osaühing Xxxxei ole nõuet summas 3 265

eurot uuele võlausaldajale Osaühingule XXXX täitnud.

Tulenevalt ülaltoodust kuulub vastuhagi täielikult rahuldamisele ning vastuhagi kostjalt tuleb

vastuhagi hageja kahjuks välja mõista võlgnevus 3 265 eurot.

39. Vastuhagiavaldus oli suunatud põhihagi tasaarvestamisele. TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui

pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole

nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded

rahuldatud osas. Eeltoodust tulenevalt tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused

kohtuotsusega välja mõistetavad summad ning tasaarvestuse tagajärjel mõistab osaühingult

XxxxOsaühing XXXX kasuks välja võlgnevuse summas 1 802,20 eurot (3 265 eurot –

1 462,80 eurot). Samuti on Riigikohus märkinud, et vastastikuste rahaliste nõuete

lahendamisel saab nõuded lugeda vastastikku tasaarvestatuks (n-ö saldeerida) ja nõuda otsuse

resolutsiooniga välja üksnes nõuete vahe sellelt poolelt, kelle kahjuks jääk (saldo) jääb.

Selleks ei ole poolel vaja teha eraldi tasaarvestusavaldust (vt Riigikohtu 20.12.2005 otsus 3-2-

1-136-05, p 27).

MENETLUSKULUD

40. Kohus leiab, et hagiavalduse osas tuleb poolte menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel

vaidluse asjaolusid arvestades täielikult poolte endi kanda. Tulenevalt asjaolust, et kohus

rahuldab osaliselt hagi, siis on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.

41. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb vastuhagiavalduse menetluskulud jätta vastuhagi kostja kanda.

TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

42. Vastuhagi hageja märkis oma menetluskulude suuruseks kokku 1 620 eurot. Nimetatud

summast moodustab vastuhagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot. Hageja tasus riigilõivu

õigesti vastavalt hagihinnale. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja

põhjendatud ja mõistab nimetatud summa vastuhagi kostjalt vastuhagi hageja kasuks välja.

Vastuhagi hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on õigusabikulud

1 320 eurot. Lepingulise esindaja poolt Osaühingule XXXX maakohtu menetluses seoses

vastuhagiga osutatud õigusabi hõlmas järgmisi toiminguid:

15.08.2016 nõupidamine kliendiga seoses vastuhagi koostamisega 30 min; 15.08.2016

vastuhagile tõendite kogumine 30 min; 18.08.2016 vastuhagi koostamine 2 tundi 45 minutit;

19.08.2016 vastuhagi esitamine kohtule 15 min; 07.09.2016 seisukoha koostamine 2 tundi;

20.09.2016 valmistumine maakohtu istungiks 1 tund ja osalemine kohtuistungil, iga

istungiminuti eest 2 eurot. Esindaja osutas vastuhagis hagejale õigusabi tunnihinnaga 120

eurot tund ilma käibemaksuta. Vastuhagis kostja hageja menetluskuludele vastuväidet ei

esitanud.

43. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt

Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas

asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kohus kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole

mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

Vastuhagis hageja lepinguline esindaja vastab lepingulisele esindajale TsMS § 218 lg 1 p 1

sätestatud nõuetele. Kohus loeb esindaja toimingute kestvuse kokku vastuhagi menetluses

hagimenetluses 7 tunni ulatuses põhjendatuks ja tsiviilasja olemusega kooskõlas olevaks.

44. Kohus selgitab, et kohtul tuleb muu hulgas hinnata ka õigusabi tunnitasu põhjendatust ja

vajalikkust. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale

õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohus on pidanud

põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos

käibemaksuga (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu

120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on kohus seiskohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu

120 eurot ilma käibemaksuta, on mõistlik ja põhjendatud. Vastuhagi hageja esindaja

kinnitab, et õigusteenus on osutatud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Kohus määrab

eeltoodut arvestades kindlaks hageja lepingulise esindaja kulude suuruseks 840 eurot ilma

käibemaksuta. Nimetatule lisandub riigilõiv 300 eurot. Kohus mõistab kokku vastuhagi

kostjalt vastuhagi hageja kasuks välja 1 140 eurot.

45. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus, et käesoleva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb vastuhagi kostjal tasuda vastuhagi hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (1 140 eurot) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

46. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik