4-16-6960/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev

10.10.2016.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

Kohtunik Aime Ivanson

Kaevatav otsus Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 06.09.2016.a. otsus väärteoasjas nr 2315,16,008414 H.D karistamises LS § 224 lg 2 järgi

Menetlusalune isik H.D, isikukood XXX, (kaebuse esitaja) Elukoht: XXXX Töökoht: OÜ XXXX, kliendihaldur

Menetlusaluse isiku kaitsja Danil Lipatov jurist Progressor Õigusbüroo OÜ, asukohaga Endla 4, 10142 Tallinn

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri KKB Liiklusjärelevalvekeskus

Menetluse liik

kaebemenetlus, kirjalik menetlus

LÕPPOSA 1. Rahuldada H.D kaebus.

2. Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 06.09.2016.a.

otsus väärteoasjas nr. 2315,16,008414 H.D-le LS § 224 lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse, s.o sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas.

3.Rahatrahvi osas jätta otsus muutmata.

Rahatrahv tasuda 30 päeva jooksul alates kohtotsuse jõustumisest Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 06.09.2016.a. otsuses

väärteoasjas nr. 2315,16,008414 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE

891010220034796011 SEB Pangas või EE 932200221023778606 Swedbankis, EE

403300333416110002 Danske Bank või EE 701700017001577198 №rdea Pangas.

Kohustuslik on märkida kohtuvälise menetleja otsuses märgitud viitenumber 10220165159679. Väärteoasi nr.4-16-6960

2

Edasikaebe kord Otsuse peale võib esitada menetlusalune isik advokaadi vahendusel või kohtuväline menetleja kirjalikult kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades

kirjalikult Harju Maakohtule kassatsiooni esitamise soovist eelnevalt 7 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud

kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist.

Kaevatav otsus H.D karistati LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 210 trahviühikut, s.o 840 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks selle eest, et tema

18.08.2016.a. kell 01.13 Tallinnas Kivila 28 juures liikudes Laagna tee suunas, juhtis

mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,43 mg. Sellise tegevusega rikkus H.D LS § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Taotlus

Kohtule esitatud kaebuses palub H.D tühistada kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole kohtuväline menetleja lisakaristuse määramisel arvesse võtnud

kõiki asjaolusid. Kaebuse esitaja tunnistab oma süüd ja kahetseb, mis on karistust kergendav

asjaolu. Kohtuväline menetleja ei ole karistuse määramisel sellega arvestanud. Määratud rahatrahv -210 trahviühikut koos lisakaristusega, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks on liiga karm karistus. Juhtimisõigust vajab seoses tööga. Juhul kui juhtimisõigus

võetakse ära, siis võib kaebuse esitaja kaotada töökoha. Lisaks ei ole kaebuse esitajat varem karistatud LS § 224 lg 2 alusel. Kaebuse esitaja leiab, et puudub alus arvata, et menetlusalust

isikut saab mõjutada ainult läbi lisakaristuse kohaldamise. Kaebaja mõistab oma teo hukka ja lubab edaspidi käituda seaduskuulekalt.

Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei vaielnud vastu kaebuse arutamisele kirjalikus menetluses, märkides, et jääb väärteoasjas tehtud otsuses toodud seisukohtadele ja palub jätta kaebus rahuldamata.

Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud H.D poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga

ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

Otsustamaks H.D-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja

proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb esmalt kohtul kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos on süüteokoosseis.

LS § 224 lõikes 2 sätestatud koosseisupärane tegu eeldab mootorsõiduki, maastikusõiduki või

trammi juhtimist isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 mg.

Nähtuvalt kohtule esitatud kaebusest ei vaidlusta H.D mootorsõiduki juhtimist

juhile keelatud seisundis väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal ja

3

kohas ning lisaks süü omaksvõtule menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis, tõendavad rikkumist tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja tunnistaja ütlused.

Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt kasutati H.D joobeseisundi kindlakstegemiseks 18.08.2016.a. kell 01.30 kuni 01.34 tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 Typ MKIII EST, seerianumber ARBK-0032, taatlustunnistuse nr TTRC-16-00072, mille lõplik

lugem oli 0,48 mg/l kohta, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mistõttu oli H.D väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem 0,43 mg/l.

Tunnistaja Anatoli Sergejev, kes 18.08.2016.a sõitis koos patrullpolitseinik Alan Leesaluga mööda Kärberi tänavat Kivila suunas, nägi Kivila –Kärberi ristmikul Kivila 21 poolt Laagna tee suunas liikuvat tumedat Audit universaalkerega, mis vilistades võttis kurvi ja hooga sõitis edasi. Sõidukile anti peatumismärguanne siniste ja punaste vilkuritega. Sõiduk peatus kell 01.13 Kivila

28 juures, kontrollides tema joovet indikaatorvahendiga, oli tulemuseks 0,50 mg/l. Sõiduk oli

Audi r/nr XXXX ja roolis H.D. Isik toimetati jaoskonda tõenduslikku alkomeetrisse puhumiseks.

Väärteotoimikus on ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati H.D

sõiduki juhtimiselt alates 18.08.2016.a. kell 01.13 kuni kõrvaldamise asjaolude äralangemiseni, kuna tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus oli alust arvata, et ta veres või

väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või ta on joobeseisundis. Vastuväiteid nimetatud tõenditele H.D esitanud ei ole.

Kohus leiab, et subjektiivsete tunnuste poolest on väärtegu toime pandud tahtlikult ja tahtluse

liigiks on kavatsetus. H.D on vastulauses selgitanud, et tarvitas koos oma

tütarlapsega veini. 18.08.2016.a. kell 01.13 otsustas ümber parkida oma sõiduki Audi 6 reg.märgiga XXXX, sest märkas, et tema sõiduk takistab väikebussi hoovi sissesõidul. Otsustas

viia oma sõiduki lähimasse parklasse Kivila 28. Ei olnud soovi sõita linnaliiklusesse.

Menetlusalune isik on ise tunnistanud, et öösel enne mootorsõiduki juhtima asumist oli ta eelnevalt tarvitanud alkoholi ja seega oli ta teadlik, et igasugune sõiduki juhtimine lähiajal võib osutuda keelatuks.

Kohus leiab, et H.D on rikkunud LS § 69 lõike 3 nõudeid (mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või

rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem) ning tema poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseerinud LS § 224 lõike 2 järgi. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.

LS § 224 lg 2 sanktsioon annab võimaluse rikkumise toimepanijat karistada rahatrahviga kuni

300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõige 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.

Vastavalt karistusseadustiku §-le 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Samuti tuleb arvestada

karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

H.D karistati kohtuvälise menetleja poolt rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses

ehk summas 840 eurot. Seega on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut

põhikaristuse osas üle sanktsiooni keskmise määra. Lisaks põhikaristusele on kohtuväline

menetleja võtnud LS § 224 lg 3 p 1 alusel ära menetlusaluselt isikult juhtimisõiguse neljaks

4

kuuks. Karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja tuvastanud kahetsuse. Raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et mootorsõiduki joobes juhtimisega paneb isik toime enamohtliku väärteo ning tegu on äärmiselt taunitav, kuid kohus leiab, et H.D-le määratud põhikaristus ja lisakaristus kokku ületavad tema süü suurust. Riigikohtu lahendis nr. 3-1-1-59-15 punktis 12 on märgitud, et lisakaristus on üks osa karistusest

ning menetleja peab ka seda mõistes või määrates lähtuma teo toimepanija süüst. Ehkki ka

lisakaristuse kohaldamisel tuleb arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-122-13 on selgitatud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele.

Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte

ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub

lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Sama lahendi punktis 11

selgitab Riigikohtu kriminaalkolleegium veel järgnevalt, et iseenesest ei ole ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam

samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks

piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära

oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks.

Antud juhul ei esine kohtu arvates H.D suhtes aga sellist erandlikku asjaolu, mis ilmtingimata tooks kaasa lisakaristuse kohaldamise vajalikkuse ning kohus leiab, et KarS § 56 lg.-s 1 toodud karistuse eesmärke on võimalik saavutada ka ilma lisakaristust kohaldamata. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud raskendavaid asjaolusid, kergendava asjaoluna on arvestanud kahetsust.

Kohtu hinnangul ei ole H.D isikuks, kes järjepidevalt ja süstemaatiliselt rikuks

liikluskorda ning kelle suhtes tuleks õiguskorra kaitsmise huvisid silmas pidades kohaldada

ilmtingimata lisakaristust. Karistusregistri andmete kohaselt on menetlusalune isik varem

karistamata isik. Sellest tulenevalt ei saa ka väita, et H.D oleks mootorsõiduki juhina liikluses niivõrd ohtlik ning teisi ja ennast ohustav, et tema liiklusest kõrvaldamine oleks hädavajalik, mõjutamaks teda seeläbi õiguskuulekale käitumisele. Üldjuhul on mõistlik eeldada, et ka süüdlase poolt põhikaristuse kandmise läbi on võimalik heastada tema poolt kahjustatud õiguskord ning selline karistusliik ilma lisakaristuseta mõjub liikluses osalejale distsiplineerivalt ning välistab edasised õigusrikkumised. Hinnates toimepandud tegu (tegemist ei olnud sellise raske joobega, mis kahjustaks õigushüve niivõrd olulisel määral, et lisakaristuse kohaldamine oleks ainuvõimalik) ja menetlusalust isikut

iseloomustavaid andmeid (varem karistamata), on kohus seisukohal, et antud rikkumine oli

pigem juhuslikku laadi, mitte teadlik hoolimatu käitumine liikluskorra vastu tervikuna. Antud

juhul on kohtuväline menetleja määranud teo ohtlikkust arvestades isikule juba põhikaristuserahatrahvisanktsiooni keskmisest määrast suuremana. Kohus leiab, et H.D näol on tegemist isikuga, kelle puhul täidab ka põhikaristus oma eesmärkimõjutab isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

5

Eeltoodu alusel kohus rahuldab kaebuse ja tühistab Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 06.09.2016.a. H.D suhtes tehtud otsuse väärteoasjas nr 2315,16,008414 lisakaristuse osas

Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, § 132 p. 2

Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/