2-15-12897/19 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-12897

Tsiviilasi

VHR Ehitus OÜ hagi OÜ GLORIOUS TRADE vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

2316 eurot 40 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. veebruari 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ GLORIOUS TRADE apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): OÜ GLORIOUS TRADE (registrikood:

11166318); esindaja advokaat Janar Kuus

Vastustaja (hageja): VHR Ehitus OÜ (registrikood:

11426848); volitatud esindaja Juhan Raudam

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 22. veebruari 2016 otsus

hagi rahuldamise ulatuse ja menetluskulude jaotuse osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada VHR

Ehitus OÜ hagi osaliselt ning mõista OÜ-lt GLORIOUS

TRADE VHR Ehitus OÜ kasuks välja põhivõlg 1800 (üks

tuhat kaheksasada) eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

167 eurot 28 senti ja alates 10. oktoobrist 2016 jooksev

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhinõude, s.o 1800 eurot, täieliku tasumiseni. Jätta

maakohtu

otsus

hagi

sissenõudmiskulude

nõude

rahuldamise osas muutmata.

3. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

4.1.Rahuldada hagi osaliselt.

4.2. Välja mõista OÜ-lt GLORIOUS TRADE VHR Ehitus

OÜ kasuks:

4.2.1. põhivõlg 1800 (üks tuhat kaheksasada) eurot;

4.2.2. viivis alates 15. augustist 2015 kuni 9. oktoobrini

2016 167 (ükssada kuuskümmend seitse) eurot 28

(kakskümmend kaheksa) senti;

4.2.3. viivis protsendina põhinõudelt alates 10. oktoobrist

2016 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

4.3. sissenõudmiskulu 40 eurot.

5. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 85%

ulatuses OÜ GLORIOUS TRADE kanda ning 15%

ulatuses VHR Ehitus OÜ kanda.

Menetlusosaliste menetluskulude rahalise suuruse maa- ja

ringkonnakohtus määrab kindlaks asja lahendanud

maakohus.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. VHR Ehitus OÜ (hageja) esitas 31. augustil 2015 hagi OÜ GLORIOUS TRADE (kostja)

vastu põhinõude 2100 euro, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutnud viivise,

jooksva viivise ning sissenõudmiskulude väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt on kostja internetiaadressil www.hange.ee asuva teenuse osutamise

keskkonna haldaja ja hageja on eelnimetatud keskkonna registreeritud kasutaja. Hageja kui

ehitusettevõtja osales kostja keskkonnas korraldatud hankel „8 korteriga korterelamu

renoveerimine ja pööningu väljaehitamine (Tallinn)“ esitades sellel oma pakkumuse. Hankija

tunnistas hageja hanke võitjaks. Hageja tasus kooskõlas kasutuslepingu tingimuste p-ga 4.3

kostjale 29. mail 2015 võidu teenustasu 2100 eurot, et kostja avaldaks hagejale hankija

kontaktandmed ning et hagejal oleks võimalik hankijaga sõlmida hankele vastav leping.

Kasutajalepingu tingimuste p 5.1 kohaselt annab keskkonna haldaja tema poolt vahendatud

hangetele garantii, tagastades hanke luhtumise korral hanke võitjale viimase poolt keskkonna

haldajale tasutud teenustasu alates teenustasu summast 300 eurot. Hageja oli tunnistatud hanke

võitjaks kuid hankelepingut temaga ei sõlmitud. Kuivõrd hageja poolt tasutud teenustasu oli

suurem kui 300 eurot, palus hageja 14. juuli 2015 e-kirjas teenustasu tagastada. Vastusena

kostja 16. juuli 2015 järelepärimisele esitas hageja samal päeval selgitused hanke luhtumise

põhjuste kohta. 28. juulil 2015 informeeris kostja hagejat teenustasu mittetagastamisest,

põhjendades seda sellega, et hageja ei saatnud tähtaegselt kirjalikke põhjuseid hanke luhtumise

põhjuste kohta. 5. augustil 2015 andis hageja kostjale tähtaja teenustasu tagastamiseks

14. augustini 2015. Kostja hagejale ei vastanud ja teenustasu ei tagastanud.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kasutajalepingu p 5.3.3. kohaselt garantii ei kehti, kui hanke

võitja ei saada kostja palvel kirjalikke seisukohti hanke luhtumise põhjustest seitsme päeva

jooksul peale saadud kirja. Samuti ei tagastata kasutajalepingu p 5.3.1 kohaselt teenustasu juhul,

kui hange luhtus hanke võitja süül.

Vaatamata sellele, et kostja palus hagejal esitada hanke luhtumise põhjused 14. juulil 2015

(tl 44) ja 20. juulil 2015 (tl 45), hageja seda ei teinud. Kuna hageja ei esitanud kostjale

omapoolseid hanke luhtumise põhjuseid 7 päeva jooksul alates kostjalt vastava e-kirja

saamisest, lõpetas kostja 28. juuli 2015 hanke luhtumise menetluse kasutajalepingu p 5.3.4

alusel. Hageja ei ole hanke luhtumise kohta piisavalt põhjendusi esitanud. Hageja ei ole

esitanud põhjendusi, millest tulenevalt saaks väita, et ta ei olnud hanke luhtumises süüdi.

Hageja pidi arvestama, et kui ta soovib hanke luhtunuks tunnistamist enne hankekuulutuses

tööde alustamise ajaks märgitud tähtaja, s.o 20. juuli 2015, saabumist, siis ei teki tal õigust

nõuda tagasi kontaktandmete eest tasutud teenustasu. Hageja esitas kostjale taotluse hanke

luhtunuks tunnistamiseks enne 20. juulit 2015. Hanke luhtumise taotluse esitamise ajal ei olnud

hanke korraldaja sõnaselgelt hagejale teatanud, et ta ei telli hankekuulutuse esemeks olnud

ehitustöid. Hanke korraldaja on alles 13. oktoobril 2015 teatanud, et renoveerimine jääb ära.

Kostja on 11. juunil 2015 saatnud hagejale e-kirja (tl 46), milles selgitatakse, et garantiiperiood

on kaks kuud ning juhul, kui läbirääkimised venivad antud perioodist pikemaks, on hanke

võitjal õigus kostja poole pöördudes garantiiperioodi pikendada. Kui hagejal oli võimalik ainult

teatud perioodil hankekuulutuse esemeks olevaid töid teostada, oleks ta oma pakkumises

pidanud sellest hanke korraldajat informeerima.

Hageja nõue kostja vastu 2100 euro väljamõistmise osas on alusetu, kuna kasutuslepingu p 5.1

kohaselt tagastab kostja hanke võitjale teenustasu alates summast 300 eurot, s.t vaid summa,

mis ületab 300 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 22. veebruari 2016 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks

välja põhinõude 2100 eurot, viivise perioodi 15. august 2015 kuni 31. august 2015 eest 7 eurot

35 senti, viivise perioodi 1. september 2015 kuni 21. veebruar 2016 eest 66 eurot 23 senti,

viivise protsendina põhinõudelt alates 22. veebruarist 2016 kuni põhinõude tasumiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning sissenõudmiskulu 40

eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 950 eurot.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1

p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Kostja kasutajalepingu tingimuste p 5.1 kohaselt tagastab kostja hanke võitjale kontaktide eest

tasutud teenustasu kreeditarve alusel hanke luhtumisel alates teenustasu summast 300 eurot

(sisaldab käibemaksu). Pooled ei vaidle, et hageja on kostjale tasunud teenustasu 2100 eurot,

kostja on hageja teate alusel alustanud hanke luhtumise menetlust ning hanke luhtunuks

tunnistanud. Seega on lepingu p-s 5.1 sätestatud eeldused teenustasu tagastamiseks täidetud.

Kasutajalepingu tingimuste p 5.2 kohaselt määrab kostja hanke võitjale kontaktide eest tasutud

teenustasu hanke luhtumisel kogu ulatuses ettemaksuks juhul kui teenustasu summa on väiksem

kui 300 eurot (sisaldab käibemaksu). Ettemaksu saab kasutada tulevikus hanke võidu

teenustasude tasaarveldamisel. Kostja kasutajalepingu tingimused on tüüptingimused VÕS

§ 35 lg 1 mõttes. Maakohus leidis, et arvestades VÕS § 39 lg-s 1 sätestatud tõlgendusreegleid,

saab lepingu p-st 5.2 koostoimes p-ga 5.1 järeldada, et 300 eurot ületava teenustasu puhul

tagastatakse teenustasu hanke luhtumise korral tervikuna.

Pooled vaidlevad selle üle, kas garantii kehtib või mitte. Kasutajalepingu tingimuste p 5.3.1.

kohaselt garantii ei kehti juhul, kui hange luhtus hanke võitja süül ning p 5.3.4 kohaselt juhul,

kui hanke võitja ei saada kostja palvel kirjalikke põhjendusi hanke luhtumise põhjustest mailile

seitsme päeva jooksul peale kostjalt saadud kirja.

Maakohus leidis, et hageja on tõendanud, et ta on kostja 16. juuli 2015 kirjale samal päeval

vastanud (tl 16) ning on selles kirjas välja toonud hanke luhtumise põhjused. Kuna hageja on

kostja kirjale vastanud, puudus alus jätta teenustasu lepingu p 5.3.4 alusel tagastamata, põhjusel

et ta ei saatnud kostja palvel kirjalikke põhjendusi hanke luhtumise põhjustest.

Hageja põhjendustest nähtuvalt ei olnud hanke korraldaja veendunud, et pakutud tööde osas

üldse leping sõlmitakse ning et leping sõlmitakse hagejaga. Hageja on täiendavate tõenditena

esitanud kohtule hanke korraldaja 11. juuni 2015 e-kirja, milles on märgitud, et lisaks hagejale

on väljastpoolt kostja keskkonda veel kaks pakkujat, kelle vahel valitakse (tl 60). Sellest

tulenevalt luhtus hange hanke korraldajatest tulenevatel asjaoludel ning mitte hageja süül.

Maakohtu hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, et hageja on taotlenud tööde luhtunuks

tunnistamist enne tööde teostamise tähtaja saabumist ning enne kui oli lõplikult selge, et neid

töid üldse ei teostata.

Hageja viivsenõue ja sissenõudmiskulude nõue on VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja § 1131 lg 1

alusel põhjendatud. Hageja on andnud kostjale tähtaja kohustuse täitmiseks kuni 14. augustini

2015 ning arvestab viivist alates 15. augustist 2015. Hageja nõuab sissenõudmiskulude

hüvitamist summas 40 eurot, vastav õigus tuleneb seadusest.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskuluks

on riigilõiv 250 eurot ning lepingulisele esindajale õigusabi eest tasutud 1000 eurot. Hageja

lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabiteenust hinnaga 100 eurot tunnis (ilma

käibemaksuta) 10 tunni ulatuses. Kostja hinnangul saab põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks

pidada 5 tundi.

Hageja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses, mistõttu riigilõivu osas on hageja

menetluskulud põhjendatud. Maakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja põhjendatud

ja vajalik ajakulu TsMS § 175 lg 1 järgi 6 tunni ulatuses. Hageja tunnitasu 100 eurot tunnis on

tavapärane. Sellest tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis kuulub

kostjalt väljamõistmisele 950 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus täies ulatuses ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning esimese astme

ja apellatsiooniastme kohtu menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei saa hageja nõue kostja vastu olla 300 euro nõude osas

muutunud sissenõutavaks. Kasutajalepingu tingimuste p 5.1 kohaselt tagastatakse teenustasu

alates 300 eurost, mistõttu saab hageja põhinõue kostja vastu olla 1800 eurot, mitte 2100 eurot.

Hagi tuleks jätta rahuldamata ka 1800 euro nõudes. Kohtuotsusest ei nähtu, millest tulenevalt

jõudis maakohus järeldusele, et mõistlik isik ei saa kasutajalepingu tingimuste p 5.1 aru selliselt,

et teenustasu tagastatakse alates 300 eurost. Hageja mõistliku isikuna oleks pidanud aru saama,

et kui hange tunnistatakse luhtunuks, ei tagastata talle kogu summat, vaid alates 300 eurost.

Tartu Ringkonnakohus on leidnud 8. aprilli 2016 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-15-1148, et

kasutajalepingu sätetest on üheselt arusaadav, et hanke luhtumisel tagastatakse hanke võitjale

tema poolt tasutud teenustasu alates summast, mis ületab 300 eurot ning maakohus on

põhjendamatult tõlgendanud kasutajalepingu p 5.1 ja p 5.2 selliselt, et igal juhul tagastatakse

teenustasu täies ulatuses.

Maakohus on valesti jaotanud tõendamiskoormist. Süü puudumist oleks pidanud tõendama

hageja, sest tema pidas kirjavahetust hanke korraldajaga. Kostja sai hageja süü hindamisel

tugineda üksnes hageja poolt esitatud andmetele, sest kostja ei osalenud hanke korraldaja ja

hanke võitja vahelistes läbirääkimistes. Kostjal puudub võimalus esitada tõendeid hindamaks

süü küsimust ilma hageja poolt põhjendusi saamata.

Teenustasu tagastamata jätmiseks piisas sellest, et hanke luhtumise põhjuseks oli hageja

hooletus VÕS § 104 lg-te 2 ja 3 mõistes. Hageja ei ole esitanud dokumentaalset tõendit, millest

nähtuks, et tema poolt hanke luhtunuks tunnistamise taotluse esitamise ajaks oli hanke

korraldaja öelnud, et ta hankekuulutuse esemeks olnud töid ei telli või oleks olnud ilmselge, et

neid töid hagejalt ei tellita. Hanke luhtunuks tunnistamise taotluses esitatud hageja väide, et

hange on luhtunud hanke korraldajast tulenevatel põhjustel, on paljasõnaline.

Maakohus on rajanud otsuse dokumendile, mida ei ole võimalik käsitleda dokumentaalse

tõendina TsMS § 272 lg 1 mõistes. Hageja ei ole lisanud seoses 14. ja 16. juuli 2015 e-kirjadega

ühtegi hanke korraldaja kirja, millest oleks võimalik välja lugeda hanke korraldaja soovimatust

hagejaga lepingut sõlmida või et hanke korraldaja oleks asunud pidama läbirääkimisi kellegi

kolmanda isikuga. Hageja e-kirjad on oma sisult käsitletavad poole seletusena. Selliseid

dokumente ei saa pidada dokumentaalseks tõendiks TsMS § 229 lg 2 mõistes. Maakohus ei ole

põhjendanud, miks vaatamata sellele, et hageja jättis sisuliselt hanke luhtumise põhjused

kostjale esitamata, tuleb lugeda hageja põhjendamise kohustus täidetuks. Kui hankekuulutuses

märgitud tähtaeg ei ole veel saabunud, siis ei saa jõuda järeldusele, et hange luhtus hanke

korraldaja süül. TsMS § 238 lg 5 sätestab, et kui kohus on juba tõendi vastu võtnud või tõendeid

kogunud, võib ta jätta asja lahendamisel TsMS § 238 lg-tes 1–3 sätestatud juhtudel tõendi

arvestamata. Kasutajalepingu tingimuste kohaselt ei kehti kostja garantii juhul, kui pole kindlalt

selgunud, et hankekuulutuse esemeks olevaid töid hanke võitjalt ei tellita.

Maakohus on ebaõigesti hinnanud kasutajalepingu p-d 5.3.1 ja 5.3.4. Maakohus jättis

tähelepanuta kostja väite, et hageja esitas kostjale hanke luhtunuks tunnistamise taotluse

ennatlikult, sest selleks hetkeks ei olnud formaal-juriidiliselt hange luhtunud ehk hanke

korraldaja ei olnud öelnud, et ta ei telli hagejalt hankekuulutuse esemeks olevaid töid.

Maakohus ei ole põhjendanud, miks kohus ei arvesta kostja poolt esitatud hanke korraldaja

(Raul Leppik) 8. septembri 2015 e-kirja (tl 51), millest nähtub, et tegelikult ei ole hanke

korraldaja keeldunud hankekuulutuse esemeks olnud töid hagejalt tellimast.

Maakohus ei andnud hinnangut kostja väitele, et hageja viivisenõude puhul on tegemist hea usu

põhimõtte vastase nõudega.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata ning menetluskulud kostja kanda.

Vastuse kohaselt on maakohus tuvastanud õigesti, et kostja kasutajalepingu tingimused on

tüüptingimused, mida tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega (s.t. hagejaga) sarnane

mõistlik isik neid samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tuleb neid tõlgendada kostja

(mitte hageja) kahjuks.

Puudub vaidlus, et hange on luhtunud, sest kostja on ise selle 28. juulil 2015 luhtunuks

tunnistanud (tl 17). Kostja on kinnitanud, et hange on luhtunud ja hagejale jääb teenustasu

kasutajalepingu tingimuste p 5.3.4. alusel tagastamata seetõttu, et ta ei ole esitanud kostjale

hanke luhtumise põhjuste kohta kirjalikke põhjendusi. Kostja ei saa enam tagantjärgi

kohtumenetluses hakata oma positsiooni muutma ja väitma, et hageja poolt esitatud taotlus oli

„ennatlik“ ja et hange polnudki luhtunud või et võib-olla eksisteerivad mingid muud

alternatiivsed alused teenustasu tagastamata jätmiseks.

Kasutajalepingu tingimuste p 5.3.4. ei sätesta kvalitatiivseid või kvantitatiivseid nõudeid

esitatavatele põhjendustele. Nende nõuete täitmist, mida kostja ei ole oma tüüptingimustes

sätestanud, ei saa ta hagejalt nõuda või nende rikkumist hagejale ette heita. Kasutajalepingu

tingimuste p 5.3.4. ei sätesta formaalseid piiranguid, millal tohib ja millal ei tohi avaldust hanke

luhtunuks tunnistamiseks esitada ega sätesta lisatingimust, et hanke saab tunnistada luhtunuks

üksnes siis, kui hanke korraldaja selgesõnaliselt kinnitab, et hanke esemeks olnud kaupu või

teenuseid ei tellita. Kasutajalepingu tingimuste p 5.3.4. kohaldamise seisukohast on olulised

kaks nõuet, s.o põhjenduste esitamise aeg 7 päeva ja põhjenduste esitamise vorm, s.o kirjalikult

taasesitatav vorm. Hageja on mõlemad nõuded täitnud.

Hageja ei ole vältinud põhjenduste esitamist, vaid on need reaalselt esitanud. Kostja hinnang

põhjenduste sisule on subjektiivne, meelevaldne ja halvustav.

Hange ei luhtunud mitte hageja süül, vaid hanke korraldajast tulenevatel asjaoludel. Kuivõrd

kostja kasutajalepingu tingimuste p 5.3.1., ehk garantii mitte kehtimine hanke võitja süül hanke

luhtumise korral, oma 28. juuli 2015 otsuses ei kohaldanud, siis on ebaõige

apellatsioonkaebuses esitatud väide, nagu saanuks kostja hageja süü hindamisel tugineda

üksnes hageja poolt esitatud andmetele. Kasutajalepingu tingimuste p 5.5. kohaselt on kostja

oma otsusega seotud.

Õige on maakohtu järeldus, et hagejale tuleb tema poolt tasutud teenustasu tagastada tervikuna.

Isegi kui asuda vastupidisele järeldusele, ei tähenda see, et hagi oleks tulnud 300 euro osas jätta

rahuldamata. Kasutajalepingu tingimuste kohaselt oleks kostja pidanud nimetatud summa

arvestama hageja tulevaste teenuste ettemaksuks, millise alternatiivnõude hageja kohtule esitas.

6. Hageja on pärast maakohtu otsuse tegemist, kuid enne apellatsioonkaebuse esitamist esitanud

maakohtule taotluse kohtuotsuse täiendamiseks TsMS 177 lg 5 alusel, mille kohaselt võib

menetlusosaline nõuda kohtult menetluskulude kohta tehtud kohtuotsuse või määruse

täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud või asja materjalidest nähtuvate

menetluskulude suhtes. Erinevalt maakohtu otsuses kajastatust esitas hageja kolm

menetlusdokumenti, s.o lisaks maakohtu otsuses käsitletud hagiavaldusele ja vastuse kostja

vastusele ka hageja lõplikud seisukohad. Hageja palub mõista nimetatud dokumendiga

seonduva menetluskulu kostjalt välja.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus

tühistab maakohtu otsuse hagi rahuldamise ulatuse ja menetluskulude jaotuse osas.

Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud

osas uue otsuse, millega rahuldadab hagi osaliselt ning mõistab VÕS § 76, § 658, § 108 lg 1 ja

§ 113 lg 1 hagejalt kostja kasuks välja põhivõla 1800 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 167 eurot 28 senti, alates 10. oktoobrist 2016 jooksva viivise

põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras ja sissnenõudmiskulu 40 eurot.

8. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud teenuse osutamise leping, mille järgi kostja võimaldas

hagejal osaleda kostja pakutud internetikeskkonnas tellimuse (internetiportaalis nimetatud

hanke) saamiseks. Ringkonnakohus leiab, et oma olemuselt vastab hageja ja kostja vaheline

leping maaklerlepingu (VÕS § 658 jj) tunnustele. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgse

teenustasu tagastamist, maakohus rahuldas hageja nõude.

Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Hageja osales

hange.ee internetikeskkonnas korraldatud hankel „8 korteriga korterelamu renoveerimine ja

pööningu väljaehitamine (Tallinn)“. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja pakkumus osutus

edukaks, hageja tunnistati hanke võitjaks ning hageja tasus kostja kasutajalepingu tingimuste

p-i 4.3 järgi kostjale 29. mail 2015 teenustasu 2100 eurot, et hagejal oleks võimalik sõlmida

tellijaga leping. VÕS § 664 järgi on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise

või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Hageja ja kostja ei ole hange.ee kasutajalepingu

tingimustes teisiti kokku leppinud: tingimuste p 4.3 järgi on kasutaja, kes on võitnud hanke,

kohustatud tasuma kostjale teenustasu vastavalt kehtestatud hinnakirjale.

Seega oli hagejal juhul, kui ta võidab hanke, kohustus tasuda kostjale teenustasu.

9. Kasutajatingimuste p 5.1 järgi (garantiitingimused) tagastab hange.ee hanke võitjale

kontaktide eest tasutud teenustasu kreedit arve alusel hanke luhtumisel alates teenustasu

summast 300 eurot (sisaldab käibemaksu). Hanke luhtumine tähendab kasutajalepingu

tingimuste p 1.2 kohaselt situatsiooni, kus peale hanke võitja valikut hanke korraldaja ja hanke

võitja ei saa omavahel kokkuleppele ning hankes kirjeldatud töid ei teostata hanke võitja poolt.

Maakohus on õigesti leidnud, et hageja on tõendanud, et hange on luhtunud. Kostja

apellatsioonkaebuse p-s 2.8 väljendatud seisukohad dokumentaalse tõendi suhtes ei ole

õiguslikult põhjendatud, kostja käsitlus Riigikohtu seisukohtadest tõendite hindamisel ei ole

asjakohane. Hageja poolt kohtule esitatud enne hagiavalduse esitamist saadetud e-mailid

kostjale (apellatsioonkaebuses on esile toodud hageja 14. juuli 2015 e-mail) nõude

selgitamiseks on käsitletavad dokumentaalse tõendina TsMS § 229 lg 2 mõttes. Kostja ei ole

hageja esitatud kirjavahetuse suhtes ühtegi sisulist vastuväidet esitanud. Arvestades kostja

vastuväiteid menetluses pöördus hageja kohtumenetluses hankija poole, kes kinnitas, et töö jääb

ära (tl 59).

10. Kasutajalepingu p 5.3 loetleb juhud, millal ei pea kostja tagastama teenustasu,

kasutajatingimuste kohaselt juhud, kui nn garantii ei kehti.

Kasutajalepingu p 5.3.1 järgi ei kehti garantii siis, kui hange luhtus kostja süül. Maakohus on

põhjendatult leidnud, et hange luhtus hanke korraldajatest tulenevatel asjaoludel ning kohus on

teinud selle järelduse hageja esitatud tõenditele tuginedes. Maakohus on õigesti hinnanud

hageja esitatud tõendeid. Hageja esitas hankija 11. juuni 2015 e-maili (tl 60), mille kohaselt ei

ole kindel, kas hageja on ikka parim pakkuja ning hankija on suhelnud ka hange.ee portaaliga

ning hageja peaks juhul, kui ta ei osutu siiski valituks, raha tagasi saama. Maakohus tugines ka

hageja menetluses esitatud hankija kirjale töö ärajäämise suhtes.

Maakohtu otsuse p-s 7 väljendatud seisukoht, mille kohaselt tuleb kostjal tõendada hageja süüd,

on põhjendatud, kuna hageja oli esitanud süü puudumist tõendavad tõendid ning

tõendamiskoormis pöördus. Kui pool on tõendanud menetluses oma seisukohti TsMS § 230

lg 1 järgi, siis tuleb teisel poolel oma vastuväiteid tõendada.

Kostja apellatsioonkaebuse p-des 2.5, 2.6 ja 2.9 väljendatu hageja süü suhtes on paljasõnaline,

arusaamatud on viited süü käsitlusele tööohutusnormide rikkumisel (ebaselgeks jääb, kas kostja

on silmas pidanud deliktiõigust) ning protsessiõiguste kuritarvitamisele hageja poolt. Kostja

käsitlus apellatsioonkaebuse p-s 6 õiguskaitsevahendite kohaldamisest tsiviilõiguses ei ole

asjakohane. Maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja kui hanke võitja sai eeldada, et

temaga sõlmitakse leping. Kohtule esitatud tellija (hankija) e-mailid tõendavad, et lepingu

sõlmimine ei olnud kindel juba kohe pärast pakkumise võitmist. Kostja teavitamine nimetatust

ei ole süüline käitumine ega õiguste kuritarvitamine.

11. Kasutajalepingu p-i 5.3.4 järgi ei kehti garantii juhul, kui hanke võitja ei saada hange.ee

palvel kirjalikke põhjendusi hanke luhtumise põhjustest mailile abi@hange.ee seitsme päeva

jooksul peale hange.ee-lt saadud kirja hanke võitja hange.ee kasutajaankeedis olevale mailile.

Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et hageja on kostjale kasutajalepingus

kokkulepitud viisil hanke luhtumisest teatanud. Maakohus on õigesti hinnanud hageja kostjale

esitatud e-maile, kostja on hageja e-mailidele ka vastanud. Kasutajalepingust ei tulene, et

põhjendustele tuleb lisada tõendeid või muud nõudeid. Hageja on 14. juuli 2015 e-mailis

kirjeldanud, mis põhjusel ta loeb hanget luhtunuks. Põhjendatud on hageja vastuses

apellatsioonkaebusele väljendatu, mille kohaselt saab kostja nõuda üksnes seda, milles pooled

on kokku leppinud. Apellatsioonkaebuse väited hageja hea usu vastasest või kostjale kahju

tekitavast käitumisest hageja poolt on paljasõnalised. Lepingu nõuetekohase täitmise nõue (tasu

tagastamise nõue hanke luhtumise korral) ei ole õiguste kuritarvitamine. Hagejal oli kostjale

hanke luhtumisest teatades hankija 11. juuni 2015 e-maili järgi teadmine, et ta ei ole ainus

pakkuja (seega hanke võitja). Hageja põhjendused ei ole suvalised, kostja ei ole millegagi

põhistanud oma väidet, et hageja oleks keeldunud tõendite esitamisest.

Apellatsioonkaebuses viidatud kostja kohtule esitatud R. Leppiku 8. septembri 2015 e-kirjas

kinnitab R. Leppik, et tellimus ei pruugi õnnestuda. Hageja esitas kostja tõendile vastu

R. Leppiku 13. oktoobri 2015 kirja, mille kohaselt hankija kinnitab, et ei saa ehitusega alustada

ning „jätame asja ära“. Kasutajalepingu p 4.3 järgi on hanke võitja kohustatud tasuma

teenustasu. Kui hankija kinnitas 11. juuni 2015 e-mailis, et ta ei ole kindel, kas hageja on ikka

parim pakkuja, ei ole hageja pakkumist ka võitnud. Praeguseks on selgunud, et hanget ei

toimunud. Hanke luhtumine ei tähenda kasutajalepingu p-i 1.2 järgi üksnes hankija

selgesõnalist keeldumist, nagu ekslikult viitab apellatsioonkaebuses kostja.

Maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja on menetluses tõendanud, et ükski

kasutajalepingu p-s 5.3 nimetatud juhtumitest ei ole saabunud, seega on kostjal teenustasu

tagastamise kohustus hageja ees.

12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud hagi rahuldamise ulatuse osas.

Kasutajalepingu p 5.1 kohaselt tagastab hange.ee võitjale kontaktide eest tasutud teenustasu

kreeditarve alusel hanke luhtumisel alates teenustasu summast 300 eurot. Tulenevalt

kasutajalepingu p-st 5.2 määrab hange.ee hanke võitjale kontaktide eest tasutud teenustasu

hanke luhtumisel kogu ulatuses ettemaksuks juhul, kui teenustasu summa on väiksem kui 300

eurot. Ettemaksu saab kasutada tulevikus hanke võidu teenustasude tasaarveldamisel.

VÕS § 667 lg 1 järgi võib maakler lisaks maakleritasule nõuda maaklerlepingu täimisel

tekkinud kulude hüvitamist vaid juhul, kui selles on eraldi kokku lepitud. Ringkonnakohus

leiab, et praegusel juhul on hageja ja kostja kokku leppinud teenustasus. Nimetatud

kasutajalepingu sätted on tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 mõttes.

Ringkonnakohtu hinnangul on aga praegusel juhul kasutajalepingu punktist üheselt arusaadav,

et hanke luhtumisel tagastatakse hanke võitjale tema poolt tasutud teenustasu alates summast,

mis ületab 300 eurot ning maakohus on põhjendamatult tõlgendanud kasutajalepingu p 5.1 ja p

5.2 selliselt, et igal juhul tagastatakse teenustasu täies ulatuses. Maakohus on seega põhjendatult

tuginenud VÕS § 39 lg-le 1, mille järgi tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise

lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Mõistlik ei oleks

tõlgendus, mille järgi alla 300 eurose teenustasu puhul ei tagastata midagi, aga üle 300 eurose

teenustasu puhul tuleb kõik täies ulatuses tagastada.

Antud juhul on hageja tasunud teenustasu 2100 eurot ning seetõttu peab kostja tagastama

hagejale 1800 eurot (1800–300).

13. Hageja viivisenõue ei ole hea usu põhimõtte vastane nõue. Asjas puuduvad tõendid, mille

alusel saaks asuda seisukohale, et hageja on olnud lepingu täitmise nõude esitamisel olnud

pahatahtlik.

Hageja nõuab kostjalt viivist alates 15. augustist 2015. Maakohus on põhjendatult leidnud, et

kuivõrd hageja on andnud kostjale tähtaja kohustuse täitmiseks kuni 14. augustini 2015 ning

arvestab viivist alates 15. augustist 2015, siis on hageja viivisenõue muutunud alates

15. augustist 2015 sissenõutavaks ning viivise nõue on põhjendatud.

Viivise seadusjärgne määr alates 15. augustist 2015 kuni 30. juunini 2016 oli 8,05% aastas ning

alates 1. juulist 2016 on see 8% aastas. Sellest tulenevalt on viivisenõue põhinõudelt (1800

eurot) 15. augustist 2015 kuni 30. juunini 2016, s.o 321 päeva eest, 127 eurot 43 senti, ning

1. juulist 2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o 9. oktoobrini 2016 (k.a), s.o 101 päeva eest, 39

eurot 85 senti. Ringkonnakohtu otsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis

kokku 167 eurot 28 senti. Alates kohtuotsuse tegemise päevast, s.o 10. oktoobrist 2016 tuleb

kostjalt mõista hageja kasuks välja põhinõudelt, s.o 1800 eurolt, jooksev viivis VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Kostja ei ole hageja nõuet sissenõudmiskulu 40 eurot osas vaidlustanud.

14. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega tuleb TsMS § 173 lg 3 alusel muuta

menetluskulude jaotust. Kuna ringkonnakohus vähendab hagi rahuldamise ulatust, siis tuleb

muuta maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotust ning vastavalt TsMS § 163

lg-le 1 jäävad menetluskulud 85% ulatuses kostja kanda ning 15% ulatuses hageja kanda.

Maakohus jättis hagi rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda ning sellest tulenevalt ei

määranud maakohus kostja menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Samuti on hageja pärast

maakohtu otsuse tegemist esitanud taotluse kohtuotsuse täiendamiseks TsMS § 177 lg 5 alusel,

kuna maakohus ei ole võtnud seisukohta kõigi hageja menetluskulude osas.

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine alles kõrgema astme kohtus ei ole

kooskõlas mõistlikkuse ega menetlusökonoomia põhimõtetega. Ei ole mõistlik ega loogiline, et

juhul, kui maakohus määrab ühe poole menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, tuleb teise poole maakohtu menetluses kantud menetluskulude

rahaline suurus määrata kindlaks esimesena vastavalt kas ringkonnakohtus või Riigikohtus.

Seepärast toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tervikuna maakohtus

TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist (Riigikohtu 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 22).

TsMS § 174 lg 4 teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude

rahalist suurust kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale,

millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Seega määrab kogu asja

menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Kui

menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata,

et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks

sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel. TsMS § 445 lg 1 teise

lause kohaselt kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus

mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte

nõuded rahuldatud osas.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke