4-16-6859/6 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anne Randjärv

Otsuse tegemise aeg ja koht 07. oktoober 2016 Rapla

Väärteoasja number 4-16-

6859 Väärteoasi

O.J-i kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Rapla politseijaoskonna 25.08.2016 otsusele väärteoasjas nr 2302,16,011397 LS § 227 lg 4 järgi.

Kaebuse esitaja

O.J xxx elukoht: xxxxx xxxxxx xx xx-xx e-post: xxx@xxx

Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti korrakaitsebüroo Lääne prefektuur

Rapla politseijaoskond

asukoht Savi 2, 79514 Rapla, laane@politsei.ee,

Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku §-d 120 lg 1, 132 p 1, 133, 135 lg 5, 155 ja 156 lg 1 ja lg 1-1

RESOLUTSIOON

Jätta O.J-i kaebus karistuse muutmiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja või

tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib

kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta sellest maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsioon tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Asjaolud

O.J-i karistati Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna 25.08.2016 otsusega nr 2302,16,011397 LS § 227 lg 4 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks (4) kuuks. O.J-i

väärtegu seisnes selles, et tema 04.08.2016 kella 19.25 ajal juhtis mootorsõidukit kiirusega 165

km/h, lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 90 km/h, seega ületas kiirust mitte vähem kui 70 km/h.

20.09.2016 esitas O.J Pärnu Maakohtule kaebuse eelkirjeldatud otsusele, taotlusega

tühistada kohtuvälise menetleja otsus juhtimisõiguse äravõtmise osas ja asendada see rahalise karistusega. Kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel jätnud arvestamata asjaolu, et kaebaja elukoht on xxxxxx, töökoht asub aga xxxxxxxxx, mille tõttu ei ole tööl käimiseks võimalik kasutada

ühistransporti. Kaebaja töötab teedeehituse ettevõttes objektijuhina, mistõttu vajab autot ka

tööülesannete täitmiseks. Kuna kaebajal ei ole varasemaid liiklusrikkumisi, leiab ta, et talle määratud karistus on liiga karm.

Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja leiab, et karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärkidega ning palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja poolt toime pandud väärteo puhul on tegemist ohtliku ja jämeda liikluseeskirjade rikkumisega, millega seati ohtu kaasliiklejate elu, tervis ja vara. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja lähtunud KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse

eesmärkidest, s.o võimalusest karistuse läbi mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Kui kaebaja leiab, et tal on töötamine võimalik vaid juhtimisõiguse olemasolul, peab ta liikluses käituma viisil, mis juhtimisõiguse säilimise tagab,

s.o käituma õiguskuulekalt ja liiklusnõudeid järgides. Kaebaja on enda olukorda tahtliku õigusvastase käitumisega ise halvendanud.

Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kaevatava otsuse tühistamiseks süüdlasele määratud karistuse osas alus puudub.

KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt on

kaebajale karistuse mõistmisel kõiki seaduses sätestatud aluseid arvesse võetud. Kohus nõustub

kohtuvälise menetleja seisukohaga, et tegemist oli enamohtliku väärteoga. Lisaks liiklusohtliku

olukorra tahtlikule tekitamisele demonstreerib toimepandud väärtegu ilmset lugupidamatus

kaasliiklejate ja ühiselu reeglite vastu. Seega on põhjendatud karistuse valikul seada eesmärgiks õiguskorra kaitsmise huvid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Randjärv kohtunik