1-15-8305/52 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 07.10.2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-8305 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Prokurör Kriminaalasi Ain Tali

Viru Vangla materjalid Vladimir elektroonilise Kutšuni valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

VLADIMIR KUTŠUN, isikukood 38903235231, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 08.01.2016 05.01.2018 ja lõpp Kohtuasja läbivaatamise aeg 28.09.2016, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 751; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387

RESOLUTSIOON

Jätta VLADIMIR KUTŠUN elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Vladimir Kutšun ja prokurörile. i le

Asjaolud

Viru Vangla esitas 30.08.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Kutšuni elektroonilise valve kohaldamisega

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu 08.10.2015 otsusega tunnistati 183 lg - Vladimir Kutšun süüdi KarS § 1 § 25 lg 2 ja § 26 lg 1 järgi, KarS § 121 lg 2 p 3 järgi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi KarS § 64 lg 1 ja ning alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise liitkaristuseks teel 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 2 päeva ning kanda

jäi 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus

täielikult täitmisele pööramata Katseajaks allutati Vladimir Kutšun 2-aastase katseajaga. kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 ja 2 toodud kontrollnõudeid. Viru Maakohtu 14.01.2016 määrusega pöörati täitmisele Viru Maakohtu

08.10.2015 otsusega Vladimir Katšunile mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 08.01.2016.

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise

tõenäosust tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve , ei toeta kinnipeetava kohaldamisega.

Kohtuistung

Kinnipeetav elektroonilise valve alla, kuna tahab soovib vabaneda enne tähtaega võlgadest vabaneda. Plaanib minna , et ltuvust ning enam tööle võlgasid tasuda. Leiab, et tal ei ole narkosõ ka alkoholist sõltuvust mitte. Varem ei olnud aega, et minna alkoholivastasele ravile, samuti on ta rääkinud inimestega, kes on alkoholiravil käinud ning kelle sõnul

see ei ole aidanud vaid peab ise hakkama saama. Distsiplinaarkaristuse sai kuna lubati, et selle eest, et keeldus koristustööst, saab . kööki tööle

P

rokuröri seisukoht

Oma kirjalikus seisukohas ei toeta , kuna kinnipeetav prokurör isiku ennetähtaega vabastamist

kannab liitkari - stust mh § 183 lg 1 § 25 lg 2 § 26 lg 1 järgi , kvalifitseeritud II astme

rahvatervisevastase ning

kuritegude KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ettenähtud isikuvastase

toimepanemise eest saaks tema e

, mistõttu nnetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et nii narko- kui ka isikuvastaste kuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära

kandmises. Enne vangistust oli isikul probleeme alkoholi kuritarvitamisega (diagnoositud

sõltuvus) mida võib pidada uue kuriteo ja narkootikumide tarbimisega, toimepanemise

riskifaktoriks. Iseloomustuse kohaselt on isiku süüdimõistmise tõenäosus mittevägivaldse kurit ja v eo ägivaldse kuriteo toimepanemise eest järgmise 2 a

asta jooksul vastavalt 39% ja 52%. Seega on tema puhul olemas arvestatav uute kuritegude Samuti on toimepanemise tõenäosus.

kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

02.11.2006 määrusele nr 3 06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks -1-1-91- tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud.

Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ng ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema ni ennetähtaegse vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur i tingimisi

Vladimir Kutšun ennetähtaegset vabastamist.

Kohtumääruse põhjendused

KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, lei süüdimõiste ab, et tu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele,

olenemata asjaolust, et isik viibib vangistuses esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju

pidada isiku edaspidisele käitumisele potentsiaalselt tugevaks. Kohtu hinnangul ei kaalu Vlaidimir Katšunit positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus järgnevalt peatub ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg s 4 sätestatud asjaolude kogumis. - Isikut on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, seega ei avaldanud esimene karistus mõistetud

vajalikku eripreventiivset mõju ning isik jätkas kuritegude toimepanemist. Kuriteod on

muutunud raskemaks, varem kehaline väärkohtlemine ja vargus, käesolev kuritegu on

rahvatervisevastane narkokuritegu. Soodusteguriks sõltuvust tekitavad ained (alkohol ja narkootikumid).

Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on

vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. 1 kehtiv Vladimir Kutšunil on distsiplinaarkaristus, mis määrati korrale allumatuse pärast. Seega ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud. Tegemist on isikuga, kes ei suuda ka vangistuses viibides

õiguskuulekalt käituda, kuna ta ei ole ka range järelevalve all viibides suutnud alluda

korraldustele ning järgida kehtestatud nõudeid. Kinnipeetav määrati tööle vangla majandustöödele koristajaks, kuid ta keeldus tööle minemisest.

Kinnipeetaval on vabanemisel olemas kindel alaline elukoht oma emale kuuluvas korteris, kus elas ka enne vangistust ning mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Seega formaalsed eeldused isiku tingimisi ennetähtaega vabastamiseks on olemas. Samas, garanteeritud

töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek majanduslikuks toimetulekuks,

vabanemisejärgselt puudub. Iseloomustusest nähtuvalt omab tasumata nõudeid 1800 euro

ulatuses, mida ei olnud vabaduses olles motiveeritud tasuma. See võib samuti mõjuda negatiivselt isiku majanduslikule toimetulemisele. On varem pannud toime varavastase kuriteo majandusliku kasu saamise eesmärgil, mistõttu võib kehv majanduslik olukord suurendada uue

kuriteo toimepanemise riski. Kuna isikul puudub põhiharidus ja ei ole omandatud ka kutseharidust, siis võib sobiva töökoha leidmine olla raskendatud, eriti olukorras, kus isik ise on samuti töö suhtes valiv, mida näitab asjaolu, et isik keeldus vanglas majandustöödel koristajana tööle asumast.

Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus, kõik kuriteod on toimepandud alkoholijoobes. Kasutab alkoholi mõju all olles vägivalda. Samuti on isikul probleem narkootiliste ainete tarvitamisega,

mida ise ei tunnista. Suhtlusringkonda kuulub kriminaalse taustaga isikuid, kelle poolt on

mõjutatav, eriti alkoholijoobes olles. Seega seisneb uue kuriteo toimepanemise risk kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemisel ning alkoholi tarvitamisest tingitud vägivalduses ja mõjutatavuses.

Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 39% ja uue vägivaldse kuriteo puhul e näol on tegemist 52%, millist keskmisest enamarvestatavate

riskidega. Kohtu hinnangul ei suudaks isiku kontrollnõuetele allutamine käesoleval juhul vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna käesolev algselt tingimisi mõistetud vangistus

pöörati täitmisele seetõttu, et isik ei järginud talle pandud kontrollnõudeid ega täitnud lisakohustusi. Seega puudub kohtul kindlus, et sel korral kulgeks katseaeg ja käitumiskontroll probleemideta. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et

Vladimir Kutšuni puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval

ajal ei esine. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Vladimir Kutšuni vabastamisega enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Vedro Kohtunik