1-16-4470/30 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6.oktoober 2016.a, Tallinn Kriminaalasja number 1- -4470 16 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Orvi Tali Kesküla , Ivi

Kriminaalasi M.T süüdist KarS § – uses -de 199 lg 2 p 9 25 lg 2

; de 209 lg 2 p 1, 344 lg 1, 349 järgi lühimenetluses

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 6.septembri 2016.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav M.T ja tema

kaitsja adv. Marina Leis Süüdistatav Kaitsja Prokurör M.T (ankeetandmed maakohtu otsuses) Adv. Marina Leis Katrin Kabel RESOLUTSIOON Süüdistatava M.T kaitsja adv. M.Leisi

apellatsioon Harju Maakohtu 6.septembri 2016.a otsusele

– jätta läbi vaatamata.

Välja mõista M.T-lt

riigieelarve

tuludesse 24 eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu 24 eurot kuulub tasumisele Maksu- ja

Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-s

(a/a EE EE502200221014193355), AS-s SEB

Pank (a/a EE351010052031000004), Danske

Bank AS Eesti filiaalis (a/a

EE873300333499990003) või Nordea Bank

Finland PLC Eesti filiaalis (a/a

2

EE401700017002872300). Riigilõivu tasumiseks

vajalik viitenumber on kättesaadavad taotlejale saadetavas makseinfos. Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale saab advokaadi

vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule

15 päeva

jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Harju Maakohus otsustas 6.septembri

2016.a otsusega süüdi mõista M.T KarS § – 2 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta. Süüdi -de 199 lg 2 p 9 25 lg mõista M.T KarS § de 209 lg 2 p 1, 344 lg 1, 349 järgi ja karistada KarS § - 63 lg 1 alusel KarS § 209 lg 2 p 1 järgi vangistusega 2 (kaks) aastat.

KarS § 64 lg 1 järgi suurendada M.T-le mõistetud üksikkaristustest raskemat. Mõista M.T-le liitkaristus – 2 (kahe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkune vangistus.

Vähendada M.T-le mõistetud liitkaristust 1/3 võrra. M.T tuleb ära kanda 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkune vangistus.

KarS § 68 lg 1 järgi lugeda M.T poolt eelvangistuses viibitud aeg 19.11.2015-20.11.2015, 04.12.2015-05.12.2015, 29.04.2016-30.04.2016, so 6 (kuus) päeva karistusaja hulka. M.T tuleb ära kanda 1 (ühe) aasta, 5 (viie) kuu ja 25 (kahekümne nelja) päeva pikkune vangistus. Kinnipidamisasutusel arvestada M.T karistusaja alguseks isiku kinnipidamine 16.06.2016.

M.T suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ära kandmisel.

M.T mõisteti süüdi selles, et tema

- olles 10.02.2009.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud mh KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, st isikuna, kes on varem toime pannud varguse, varalise kasu saamise eesmärgil pani toime kelmuse, mis seisnes selles, et tema 20.05.2015.a. ajavahemikul kella 10.05 kuni kella

10.15, viibides Tallinnas, X asuvas kaupluses X , esitas nimetatud XX XX kaupluse esindajale AT nimele väljastatud ID – kaardi nr XXXXXXXXXX selleks,

et sõlmida OÜ – ga järelmaksuleping nr 1514298/96tl Apple iPad Mini3 K

WiFi+4G 16GB väärtusega 519 eurot ostmiseks. Selliselt tegutsedes lõi M.T

–le teadvalt ebaõige X kaupluse esindaja kaudu K XX OÜ

ettekujutuse tegelikust järelmaksuvõtjast. Kuritegu jäi lõpule viimata ning järelmaksuleping sõlmimata nimetatud kaupluse esindaja sekkumise tõttu.

3

- 20.05.2015.a. kella 10.08 ajal, viibides aadressil Tallinn, X asuvas kaupluses XX

XXX, esitas kaupluse müüjale teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku

dokumendi, nimelt

-kaardi nr XXXXXXXXXX AT nimele väljaantud ID , eesmärgiga saada õigus osta Apple IPad Mini 3 WiFi+4G, väärtusega 519 eurot ning vabaneda kohustusest maksta selle ostu eest. Seega M.T, teise

isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisega eesmärgiga

omandada õigusi või vabaneda kohustustest, pani toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

- olles 03.05.2015.a. ning 20.05.2015.a. karistatud PPA Põhja prefektuuri poolt

kiirmenetluse otsustega KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavate pisivarguste

toimepanemiste eest rahatrahvidega, uuesti 19.11.2015 kella 13.16 ajal Tallinnas, aadressil X asuvas S -le kuuluvas kaupluses X XX AS XX, võõra

vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil üritas varastada kaks pakki tagavaražilette Proglide, ühe paki maksumus 25,50 eur/tk,

seega kokku S -le kuuluvat kaupa maks AS umusega 51 eurot. Riiulilt võetud kauba pani M.T kaupluse müügisaalis oma jope taskusse ning möödus kaupluse kassadest, jättes nimetatud kauba eest tahtlikult tasumata.

Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna M.T

oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja pool

- 04.12.2015.a. kella 17.05 ajal Tallinnas, aadressil XXX asuvast K -le AS kuuluvast kauplusest XXX, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil üritas varastada kaupluse müügisaalist ühe pudeli

Brandyt „Ararat“ 50cl maksumusega 12,99 eurot. Nimetatud kauba pani M.T kaupluse müügisaalis endale jope taskusse ja läbis kassarivi, jättes

kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest

olenematutel põhjustel, kuna M.T oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt.

- 29.04.2016.a. kella 22.02 ajal Tallinnas, aadressil X asuvas A -le XX AS kuuluvas kaupluses XXX, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil üritas varastada Rakvere suitsusingi väärtusega 1,99

eurot, mille peitis kaupluse müügisaalis endale põue ning möödus seejärel kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna M.T oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt

- 16.06.2016.a. kella 15.54 ajal Tallinnas, aadressil X asuvas X XX XX kaupluses,

võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas kaks pudelit 1,5 liitrist džinni „Sakuld Greip“ maksumusega - 3.85 eur/tk, kokku kaupa kogumaksumusega 7.70 eurot. Nimetatud kauba pani

kaupluse müügisaalis endale varrukatesse ning möödus kassadest, jättes

tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna M.T peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt.

Seega M.T , võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9- eo. § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kurit

- olles 10.02.2009.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud mh KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuroteo toimepanemise eest, st isikuna, kes on varem toime pannud varguse, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest

ebaõige ettekujutuse loomise teel, kasutades kohtueelse menetluse käigus

4

tuvastamata asjaoludel saadud , 25.07.2014 seoses vargusega kehtetuks tunnistatud, LP´i nimele väljastatud juhiluba nr XXXXXXX, 19.02.2015 esitas

elektrooniliset LP S -le tellimuse nurgadivaanvoodi Davos, ’i nimelt OÜ

maksumusega 1133 eurot, järelmaksuga ostuks. Vastavalt tellimusele 19.02.2015 OÜ K koostas laenulepingu nr 0030502196, mille alusel andis

LP´i nimelt esinenud M.T-le laenu 1133 eurot S OÜ-st nurgadiivani Davos järelmaksuga ostmise finantseerimiseks . Laenulepingu OÜ töötaja saatis K

M.T poolt tellimusel osutatud e-posti aadressile XXX, mille

süüdistatav välja trükkis , allkirjastas võltsides ’i allkirju ja saatis OÜ LP -le K

tagasi posti teel . 31.03.2015 toimetati nurgadivaanvoodi Davos,

maksumusega 1133 eurot , M.T ’i osutatud aadressile XXX. Kelmusega M.T -le K varalist kahju summas 1133 eurot. tekitas OÜ Seega M.T isikuna, kes on varem toime pannud varguse, tekitades teisele isikule varalist kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

- eesmärgiga omandada õigusi kauba saamiseks ja kauba eest tasumise

kohustusest vabanemiseks, kelmuse toimepanemisel kasutades LP’i nimele välja antud juhiluba nr , Tallinna linnas oma elukohas võltsis ´i XXXXXXX LP

allkirju 19.02.2015 S -st nurgadiivani Davos, maksumusega 1133 eurot, OÜ järelmaksuga ostmise finantseerimiseks sõlmitud OÜ-ga K laenulepingul nr

0030502196. Seega pani M.T toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise, see on KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

- 19.02.2015 Tallinna linnas oma elukohas kelmuse toimepanemisel kasutas

LP’i XXXXXXX S -st nurgadiivani Davos, nimele väljastatud juhiluba nr

OÜ maksumusega 1133 eurot, järelmaksuga ostmise finantseerimiseks OÜ-ga K

laenulepingu nr 0030502196 sõlmimisel, seega kasutas võõrast ametlikku

isiklikku dokumenti

eesmärgil lepinguga kaasnevatest kohustustest vabanemiseks

Seega M.T , teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, pani toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

APELLATSIOONI SISU: DE

Süüdistatava kaitsja adv. Marina Leis vaidlustab maakohtu otsust mõistetud karistuse

osas leides, et mõistetud karistus peaks toimepandud kuritegude raskust ja süüdistatava isikut arvestades olema kergem.

Süüdistav on oma apellatsioonis täiendanud kaitsja kaebust ning esitanud seal

asjaolusid, millised olid tema poolt ka maakohtus esitatud. Soov kannatanute ees

vabandada, toimepandu kahetsemine ning soov hakata elama õiguskuulekat elu. Arvab, et vahi all viibitud 3 kuust on temale piisav, et aru saada, et on elanud valesti. Kohtu ettekujutus tema isikust on olnud väär. Ta ei nõustu sellega, et tema suhtes ei ole võimalik kohaldada tingimuslikku vangistust. Vabaduses on temal toetav perekond

5

ja kuni ta leiab tööd, on nad nõus teda ka toetama. Taotleb tingimusliku vangistuse kohaldamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooni ga, de

leia

d, perspektiivitud ning b üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatu

tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1- -07). Riigikohtu 55 kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud

argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles

esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt

põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide

asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1- - 96 09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti

põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis,

kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt mõistetud karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist

on perspektiivitu apellatsiooniga. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist

taotleva apellatsiooni KrMS § 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata 326 lg põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKo nr 3-1-1- - 120 09). Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et eelosutatud Riigikohtu lahendites viidatud KrMS § 326 lg le 2 vastab käesoleval ajal samas sõnastuses KrMS - § 326 lg 3.

Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apellatsioonides

ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata

põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Vaidluse esemeks on üksnes süüdistatavale kohtuotsusega mõistetud karistuse rangus.

Riigikohus on karistuse mõistmise osas märkinud, et KarS § st 56 lähtudes peab kohus - pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki

ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Veel on Riigikohus selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate

ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava

karistuse eripreventiivseid eesmärke (RKKKo nr 3 07). Täiendavalt tuleb -1-1- - 14 karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse

üldpreventsiooni tähenduses. Hinnates apellatsiooni põhjendatust ja selle kohtuliku

läbivaatamise otstarbekust, leiab kohtukolleegium, et maakohtu otsus vastab ülaltoodud nõuetele täiel määral.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on

stmisel M.T-le karistuse mõi arvestanud kõigi KarS §-s 56 kirjeldatud asjaoludega.

6

Maakohus on põhjendanud, miks peab ainuvõimalikuks M.T karistamist

vangistusega ja miks leiab, et mõistetud vangistuses tuleb ka reaalselt ära kanda.

Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga selles, et isik, kes on varasemalt katseajal toimepandud kuritegude eest kandnud reaalset pikaajalist vangistust ja kes jätkab kuritegude toimepanemist, ei sobi kriminaalhooldusele. Kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistuse kergendamiseks puudub alus ning ka llatsiooni s ei ole ape de

esitatud ühtegi põhjendust ega ka väidet, miks maakohtu poolt mõistetgud sisulist

vangistus liiga range apellantidele tundub. Maakohus on karistuse mõistmisel juba

arvestanud nii toimepandud kuritegude tehiolusid ja pidanud just toimepandud kuritegude tehiolusid arvestades võimalikuks karistada M.T alla sanktsioonide

keskmäära. Kohtukolleegium ei saa nõustuda seisukohaga, et M.T

karistusõiguslik kohtlemine on olnud ülemäära range. Konkreetse karistusmäära valikul on arvestatud eelkõige süü suurust, mida iseloomustab kuriteoepisoodide arv.

Ka liitkaristuse mõistmisel on maakohus kohaldanud osalist karistuste liitmise põhimõtet, mis sisuliselt tähendab seda, et olukorras, kus seadus võimaldanuks mõista liitkaristusena 3 aastat vangistust, on mõistetud liitkaristus 9 kuu võrra lühem.

Eeltoodud põhjendusi arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks arutada apellatsioonides esitatud taotlusi apellatsioonikohtu istungil.

S

kulud üüdistatava kaitsja adv. M. Leis on esitanud taotluse hüvitada õigusabi

summas 48 eurot. Taotluse kohaselt kulus tal 1 tund apellatsioonkaebuse koostamiseks. Kohtukolleegium peab taotlust osaliselt . Arvestades, et põhjendatuks

kaitseväited on esitatud apellatsioonis ühe lausega, peab kohtukolleegium põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi ja hüvitamisele kuuluv summa koos käibemaksuga on

seega 24 eurot. KrMS prg 185 lg 2 alusel jäävad apellatsioonimenetluse kulud süüdistatava kanda.

Neil asjaoludel -st 326 lg 3 ja lähtuvalt KrMS § leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon d. id on ilmselt põhjendamatu

/

Paran

datud 10.10.2016 määrusega