1-16-2422/81 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-16-2422

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. august 2016, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-2422 (15233001126) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Irina Galnykina

Kriminaalasi D.J-i süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1 - § 25 lg 1, 2 §

199 lg 2 p 7, 8, 9, § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 2 järgi; K.T süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi; Aleksandr Vassiljevi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 202 lg 2 p 2 järgi, lühimenetluse korras

Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Zagorets

Süüdistatav

D.J Elukoht: xxx; viibimiskoht Viru Vangla; isikukood: XXX;

Eesti Vabariigi kodakondsus; põhiharidus; emakeel: vene keel; xxx. Kriminaalkorras karistatud 5-l korral, neist viimane:

- Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 12.08.2015 2 p 7, 8, 9 järgi vangistusega 1 aasta 1 kuu 9 päeva. Karistus loeti täielikult ärakantuks. Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 06.10.2015.

Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin

Süüdistatav

K.T Elukoht: xxx; viibimiskoht Viru Vangla; isikukood: XXX; määratlemata kodakondsus; põhiharidus; emakeel: vene keel; xxx. Kriminaalkorras karistatud 6-l korral, neist viimane:

- Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 10.03.2016 2 p 5, 9 järgi vangistusega 1 aasta 2 kuud.

Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 19.01.2016. Kannab karistus kohtuotsuse 10.03.2016 järgi alates 10.03.2016.

1-16-2422

2 Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev

Süüdistatav

Aleksandr Vassiljev

Elukoht: xxx; registreeritud aadressil xxx; isikukood:

38111022213; määratlemata kodakondsus; põhiharidus; emakeel: vene keel; töökoht: xxx. Kriminaalkorras karistatud 7-l korral, neist viimane:

- Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 22.01.2016

2 p 4 järgi KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1, § 74 alusel tingimisi vangistusega 6 kuud katseajaga 1 aasta. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 19.01.2016. Kaitsja Vandeadvokaat Tatjana Massalina

Kohtuistungi toimumise aeg

10.06.2016

RESOLUTSIOON

Mõista D.J osaliselt õigeks KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi esitatud süüdistuses, so 02.07-05.07.2015 episoodis (kannatanu xxx).

Tunnistada D.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi (sh süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1 - § 25 lg 1,2 järgi kvalifitseeritud episoodis) ning mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust.

Tunnistada D.J süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

Tunnistada D.J süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Vastavalt KarS § 64 lg 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista D.J-ile liitkaristuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada D.J vangistusega 3 (kolm) aastat.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 14.01.2015 kuni 15.01.2015, so 2 (kaks) päeva, alates 17.01.2015 kuni 18.01.2015, so 2 (kaks) päeva, alates 14.05.2015 kuni 15.05.2015, so 2 (kaks) päeva, kokku 6 (kuus) päeva ja mõista ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu

Narva kohtumaja 12.08.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistusega – 1 (üks) aasta, 1 (üks)

kuu ja 9 (üheksa) päeva – ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista D.J-ile liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust.

Arvata liitkaristusest maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.08.2015 kohtuotsuse järgi ärakantud karistus – 1 (üks) aasta, 1 (üks) kuu ja 9 (üheksa) päeva vangistust, ärakandmisele kuulub 2 (kaks) aastat, 1 (üks) kuu ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust.

1-16-2422

3

Karistuse kandmise alguseks lugeda 06.10.2015.

D.J-ile valitud tõkend, vahistamine, jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni muutmata.

Tunnistada K.T süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada K.T vangistusega 2 (kaks) aastat.

KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu

Narva kohtumaja 10.03.2016 kohtuotsusega mõistetud karistusega – 1 (üks) aasta, 2 (kaks)

kuud vangistust - ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista K.T-le

liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust. Arvata liitkaristusest

maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.03.2016 kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud

karistus - 3 (kolm) kuud vangistust - ning ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta ja 11 (üksteist) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 19.01.2016

kuni 09.03.2016, so 1 (üks) kuu ja 19 (üheksateist) päeva ning mõista K.T-le lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust.

Karistuse kandmise alguseks lugeda 10.03.2016.

K.T-le valitud tõkend, vahistamine, jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni muutmata.

Tunnistada Aleksandr Vassiljev süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Tunnistada Aleksandr Vassiljev süüdi KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 64 lg 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Aleksandr Vassiljevile liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Aleksandr Vassiljevit vangistusega 10 (kümme) kuud.

KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu

Narva kohtumaja 22.01.2016 kohtuotsusega mõistetud karistusega – 6 (kuus) kuud vangistust

– ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista Aleksandr Vassiljevile liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 18.01.2016 kuni 19.01.2016, so 2 (kaks) päeva ja mõista lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

1-16-2422

4

KarS § 69 lg 1 alusel asendada Aleksandr Vassiljevile mõistetud karistus üldkasuliku tööga 358 (kolmesaja viiekümne kaheksa) tunni ulatuses.

KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 alusel kohustada Aleksandr Vassiljevit üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg-s 1 ja lg 2 p-s 21 sätestatule. Ta on kohustatud: - elama kriminaalhooldusametnikuga kooskõlastatud aadressil;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

Aleksandr Vassiljevile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 310 lg 2 alusel jätta kannatanu xxx (sünd. xxx) tsiviilhagi läbi vaatamata.

KrMS § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 ning TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätta läbi vaatamata: - Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248, asukoht: Liivalaia 12, Tallinn) tsiviilhagi 3056 (kolm tuhat viiskümmend kuus) euro ja 12 sendi nõudes;

- Ergo Insurance SE (registrikood 10017013, asukoht: A.H.Tammsaare tee 47, Tallinn) tsiviilhagi 246 (kakssada nelikümmend kuus) euro nõudes ning

- AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829, asukoht: Pärnu mnt 141, Tallinn) tsiviilhagi 206 (kakssada kuus) euro ja 17 sendi nõudes, kuna nimetatud isikud ei ole KrMS § 37 mõttes kannatanud.

Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista D.J-ilt välja:

-

kannatanu Xx (sünd. xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 1645 (üks tuhat

kuussada nelikümmend viis) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxx;

-

kannatanu Xx (sünd. xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 130 (ükssada

kolmkümmend) eurot ja 36 senti. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxx;

-

kannatanu Xx (sünd. xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 1745 (üks tuhat

seitsesada nelikümmend viis) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxx;

- kannatanu Xx (sünd. xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 681 (kuussada

kaheksakümmend üks) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxx;

Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista K.T-lt välja:

- kannatanu Rimi Eesti Food AS (registrikood 10263574, asukoht: Rakvere 71, Narva) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 16 (kuusteist) eurot ja 14 senti. Nimetatud

1-16-2422

5 summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele EE092200221001172813;

Võlaõigusseaduse § 137 lg 1, 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista K.T-lt ja D.J-ilt solidaarselt välja:

- kannatanu Xx (sünd. xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 475 (nelisada seitsekümmend viis) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxx.

Võlaõigusseaduse § 137 lg 1, 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista K.T-lt ja Aleksandr Vassiljevilt solidaarselt välja:

- kannatanu Fionamagic OÜ (registrikood 11945672, asukoht: xxx) kasuks kuriteoga

tekitatud kahju summas 5860 (viis tuhat kaheksasada kuuskümmend) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele EE622200221049760614;

-

kannatanu Xx (sünd. xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 140 (ükssada nelikümmend) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxx;

- kannatanu Eesti Ühistuliising OÜ (registrikood 11317579, asukoht: Pärnu mnt 326,

Tallinn) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 63 (kuuskümmend kolm) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxx;

-

kannatanu Imhotepkomp OÜ (registrikood 11482887, asukoht: xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 595 (viissada üheksakümmend viis) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxx;

Kannatanu FIE xxx tsiviilhagi rahuldada osaliselt ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel

mõista K.T-lt välja kuriteoga tekitatud kahju kannatanu FIE xxx (registrikood

xxx asukoht: xxx) kasuks summas 1515 (üks tuhat viissada viisteist) eurot. Ülejäänud osas jätta tsiviilhagi rahuldamata.

Asitõendid: - CD plaadid – jätta kriminaalasja juurde;

- sündmuskohalt äravõetud jalatsijälje fragmendid, kartongkarp, plastikkarp ja DNA-

proovid, mis asuvad Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva

politseijaoskonna hoiuruumis (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 946, nr 988, nr 874, nr 876, nr 1014, nr 1031) - hävitada kohtuotsuse jõustumisel;

- Spordikott, mis oli ära võetud D.J-ilt ja mis asub Politseija

Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (asitõendi

üleandmise-vastuvõtmise akti nr 994) - tagastada D.J-ile kohtuotsuse jõustumisel;

- Jalanõud, mis võeti ära D.J-ilt ja mis asuvad Politseija Piirivalveameti

Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (asitõendi üleandmisevastuvõtmise akti nr 1097) –tagastada kohtuotsuse jõustumisel D.J-ile; - kaks kummikinnast, LG pult, sinist värvi kott, EMC puur, haamer, kirves, taskulamp,

puuride komplekt, mutrivõtmete komplekt, ketaslõikur „Elektromaš“, spordikott,

gaasipliit, lihvimiskettad, raadiojaam, AEG automagnetoola, Blaupunkt

automagnetoola, Pioneer automakk, kanister jahutusvedelikuga, seadmetepaneel,

tõstuk ja mälupulk, mis võeti ära D.J-ilt ja mis asuvad Politseija

Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (asitõendi

üleandmise-vastuvõtmise akti nr 1079) - tagastada D.J-ile kohtuotsuse jõustumisel;

- Jope ja 5 lusikat, mis võeti ära K.T-lt ja mis asuvad Politseija

Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (asitõendi

üleandmise-vastuvõtmise akti nr 1068) – säilitada kuni omaniku tuvastamiseni asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis.

1-16-2422

6

Mõista D.J-ilt riigituludesse välja menetluskulud: uriiniproovi võtmise ja

terviseseisundi kirjeldamise kulud 31 (kolmkümmend üks) eurot 19 senti; joobeseisundi tuvastamise ekspertiisi kulud 35 (kolmkümmend viis) eurot; DNA-ekspertiisi nr 15E-GE1020

kulud summas 342 (kolmsada nelikümmend kaks) eurot; DNA-ekspertiisi nr 15E-GE1100

kulud 171 (ükssada seitsekümmend üks) eurot; kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud 690 (kuussada üheksakümmend) eurot ja 84 senti; kaitsja Irina

Gromtsevi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud 72 (seitsekümmend kaks) eurot ning kaitsja Igor Belugini poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi kulud summas 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot.

Jätta riigi kanda sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot.

Määrata, et D.J on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas

1702,03 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul.

Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr

EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700056543 ning selgitus „D.J, 1-16-2422, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Mõista K.T-lt riigituludesse välja menetluskulud: pool DNA-ekspertiisi nr 15E-

GE1450 kuludest, so 199 (ükssada üheksakümmend üheksa) eurot ja 50 senti; pool DNA- ekspertiisi nr 15E-GE0755 kuludest, so summas 627 (kuussada kakskümmend seitse) eurot; kaitsja Irina Gromtsevi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud 300 (kolmsada) eurot ja 72

senti ning kaitsja Irina Gromtsevi poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi kulud summas 228 (kakssada kakskümmend kaheksa) eurot ja 72 senti.

Jätta riigi kanda sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot.

Määrata, et K.T on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas

1355,94 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul.

Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr

EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700056556 ning selgitus „K.T, 1-16-2422, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Mõista Aleksandr Vassiljevilt riigituludesse välja menetluskulud: pool DNA-ekspertiisi nr 15E-GE1450 kuludest, so 199 (ükssada üheksakümmend üheksa) eurot ja 50 senti; pool DNA- ekspertiisi (ekspertiisiakti nr 15E-GE0755) kuludest, so summas 627 (kuussada kakskümmend

seitse) eurot; kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud 288

(kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot ning kaitsja Tatjana Massalina poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi kulud summas 216 (kakssada kuusteist) eurot.

Jätta riigi kanda sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot.

1-16-2422

7

Määrata, et Aleksandr Vassiljevil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas

1330,50 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul.

Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr

EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700056569 ning selgitus

„Aleksandr Vassiljev, 1-16-2422, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Jätta riigi kanda DNA-ekspertiisi nr 15E-GE0982 kulud summas 741 (seitsesada

nelikümmend üks) eurot, DNA-ekspertiisi nr 15E-GE0916 kulud summas 399 (kolmsada

üheksakümmend üheksa) eurot ja jäljeekspertiisi (ekspertiisiakti nr 15E-TJ0020) kulud summas 314 (kolmsada neliteist) eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 06.10.2016. a kell 16:00. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse

ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 06.10.2016.a kell 16:00.Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule

15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1. Maakohtu seisukoht esitatud süüdistuse osas

Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt leiab järgmist:

1.1 D.J on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9, § 120 lg 1, §

121 lg 2 p 2 ja § 266 lg 2 p 1 - § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. K.T on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Aleksandr Vassiljev on antud kohtu alla

süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 202 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

1-16-2422

8

KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi on karistatav võõra vallasasja äravõtmine ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt.

KarS § 266 lg 2 p 1 järgi on karistatav valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi,

sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslik sisenemine, kui see on toime pandud elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega.

KarS § 120 lg 1 järgi on karistatav tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises

ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.

KarS § 121 lg 2 p 2 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti

löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähivõi sõltuvussuhtes. KarS § 202 lg 2 p 2 järgi on karistatav süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara

omandamine, hoidmine või turustamine, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara

omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise.

Vastavalt KrMS § 233 lg-le 1 lahendab kohus käesolevat kriminaalasja lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal.

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav D.J ennast süüdi osaliselt. Ta ei tunnista seotust Xx ja Juri Kovaljovi episoodidega. Samuti ei tunnista ta Xx tsiviilhagi. Lisaks

eelnevale ei tunnista D.J end süüdi KarS § 121 ja 120 järgi kvalifitseeritavas episoodides. Muus osas on ta süüdistusega nõus ning tunnistas ennast süüdi.

Süüdistatav K.T tunnistas ennast süüdi kõikides temale etteheidetavates süütegudes. Ka süüdistatav Aleksandr Vassiljev tunnistas ennast täielikult süüdi KarS § 199 järgi esitatud süüdistuses, kuid eitas KarS § 202 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemist.

1.2 D.J-ile on esitatud süüdistus selles, et tema 16.04.2015 ajavahemikul kella 14.20-15.00, kasutades võtmeid, mis olid varastatud 09.04.2015 korterist aadressil: xxx grupis Xxiga xxx asuvast ja Xxle kuuluvast korterist panid toime televiisori maksumusega 279 eurot, sülearvuti Aser maksumusega 400 eurot, arvutihiire maksumusega 15 eurot, väärtust omamata rahakoti, milles olid Xx ja Xxi nimele ID-kaardid, plastikkaart terviserikke kohta Xxi nimele,

SEB panga pangakaardid Xx ja Xxi nimele koos väärtust omamata pangakaardi internetiparoolidega, varguse, tekitades Xxle varalist kahju summas 694 eurot.

Süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas varguse toimumist kinnitavad eelkõige kannatanu Xx

ütlused, mille kohaselt 16.04.2015 ajavahemikul kl 14:20-15:00 ta oma korteris ei viibinud,

vaid viibis politseijaoskonnas. Kell 14:19 helistas talle D.J , kes palus temaga kohtumist kaupluse Prisma juures Narvas. Ta ütles, et ta oli hõivatud. 20 minuti pärast koju

jõudes ning avanud oma võtmega korteriukse, avastas, et korterist on kadunud temale

kuuluvad asjad: televiisor Philips, musta värvi korpuses, maksumusega 300 eurot;

distantsjuhtimispult, musta värvi korpuses; valge televisioonikaabel; sülearvuti Acer, musta

värvi korpuses, maksumusega 400 eurot; juhtmeta arvutihiir, bordoopunast värvi,

maksumusega 15 eurot; musta värvi nahast rahakott, suurusega 10x10 cm. Rahakotis olid dokumendid, aga nimelt ID-kaart tema poja Xxi nimele; plastikkaart invaliidsuse kohta Xxi nimele; SEB plastikkaart tema nimele ning poja nimele; panga paroolikaart poja Xxi nimele

ning panga parooli-kaart tema nimele. Kõik kaardid olid SEB pangast. Samuti Xx ülekuulamise protokollis märkis, et D.J viibis tema juures külas 8. või 9. aprillil

ning peale tema lahkumist avastas välisukse võtmete ühe komplekti kadumise. Kannatanu

1-16-2422

9 kahtlustas D.J tema vara varguses ning teadis, et D.J-i hüüdnimi oli sakslane. Varastatud asjade maksumus on 715 eurot. (k 3, tl 1-12). Hiljem täiendas kannatanu oma ütlusi öeldes, et varastatud võtmetel puudus varaline väärtus,

aga kuna Xx kartis, et jälle võidakse vargus toime panna, siis vahetas peitluku ära. Luku vahetus maksis 170 eurot. Varalisi pretensioone tal ei ole, kuna kindlustusfirma kompenseeris kogu kahju. (k 1, tl 149-154). Viimast kinnitab ka toimiku materjalides olev dokument, millest nähtub, et ERGO Insurance SE on registreerinud kahjujuhtumi kindlustuslepinguga nr 2141570/2. Kindlustusobjektiks on korter ja kodune vara aadressil xxx. (k 3, tl 32).

Kannatanu ütlusi kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, millelt nähtub, et maja on nelja trepikojaga 9-korruseline hoone. Trepikojal on metalluks, millel on fonolukk.

Iga korrusel on neli korterit. Vaadeldav korter asub kuuendal korrusel. Korteril on pruun

metalluks, mis avaneb väljapoole, uksel on üks lukk. Lukk on töökorras, visuaalse vaatluse käigus kahjustusi ei avastatud. Korteris kappide uksed on avatud. (k 1, tl 13-20).

Kannatanu ütluseid varguse toimumise osas kinnitavad ka tunnistaja Xxi ütlused, millest

järeldub, et kannatanult varastatud teler oli antud pandimajja. OÜ Mezola pandimaja

laenulepingu nr A14841 ja kviitungi nr 150418-8 kohaselt andis Xx 17.04.2015 panti televiisori Philips 32PF, nr 8054482 ja sai 80 eurot ning 18.04.2015 ostis selle televiisori välja 92 eurot eest. (k 1, tl 26-31).

Ülekuulamisel kahtlustatav Xx tunnistas, et ta teadis D.J umbes aasta. 2015 aprilli keskel, täpset kuupäeva Xx ei mäletanud, kohtus D.J-iga. D.J ütles, et tal oli olemas korteri võtmed, kust saab vargust toime panna, kuid ise ta sinna ilmuda ei taha, kuna naabrid võivad teda ära tunda. D.J tegi Xxile ettepaneku panna toime vargus, aga tema

ise jälgis õues olukorda. Xx kohtus D.J-iga Mõisa 12 maja juures Narvas. D.J oli

oma tumesinise sõiduautoga Saab. Nad sõitsid autoga Pähklimäe 2 maja juurde. D.J andis Xxile võtmed ja nimetas korteri aadressi. Nad leppisid omavahel kokku, et Xx varastab korterist televiisori ja sülearvuti. Xx väljus maja nr 2 juurest ja läks majja nr 4, et panna toime

vargus korterist nr 131. D.J jäi autosse Pähklimäe 2 juurde teda ootama. Xx võttis

korterist, vist köögist, sülearvuti ja rahakoti, mõeldes, et seal oli raha. Ta pani asjad kotti,

mille leidis korterist. Võttis toast televiisori. Televiisori peitis seejärel trepikojas 3. korruse

prügišahti taha. Peale seda läks sülearvuti ja rahakotiga D.J-i juurde autosse. Tee peal

viskas kusagile haljasalale korteri võtmed. Jättis autosse koti koos sülearvuti ja rahakotiga. D.J sõitis minema, aga Xx pöördus trepikotta tagasi ja võttis televiisori. Järgmisel päeval

kohtus Xx D.J-iga ning nad viisid televiisori D.J-i autoga pandimajja. Xx pantis televiisori oma nimele. Televiisori eest saadi 80 eurot. Raha jagas D.J-iga pooleks. (k 1, tl 47-57).

Fakti et vargus aset leidis ning selle pani koos Xxiga toime just D.J, kinnitavad

eelkõige D.J-i enda ütlused. D.J on ise tunnistanud, et pani nimetatud varguse toime ning seletas, et tundis Xxt. Xx elas aadressil xxx. Üksvahe D.J elas tema

korteris. Kui ta tema juures elas, siis võttis endale ühe komplekti võtmeid. Umbes 2015. aprilli keskel, kohtus oma tuttava Xxiga. Nad hakkasid rääkima ning D.J ütles, et temal on olemas korteri võtmed, kust saaks varguse toime panna. Xx nõustus. Nad leppisid kokku,

et Xx paneb varguse toime, aga D.J jälgib õues olukorda. Xx läks korterisse vargust

toime panema, aga D.J ootas teda autos, naabermaja juures. Mõne aja pärast tuli Xx

tema juurde ja tõi koti sülearvuti ja rahakotiga. Peale seda läks ta trepikotta tagasi, et

televiisor ära tuua. Sülearvuti müüs D.J Venemaal maha. Kuhu jäi rahakott, seda ta ei tea. Järgmisel päeval viisid Xxiga televiisori pandimajja, mis asub aadressil Partisani 6, Narva. Xx pantis televiisori oma nimele. Said televiisori eest 80 eurot. Raha jagasid pooleks. (k 1, tl 58-66).

1-16-2422

10

D.J-i poolt kõnealuse varguse toimepanemist kinnitab ka ütluste olustikuga seostamise

protokoll, kus D.J osutas korterile, mis asub xxx, selgitades, et varastas selle korteri võtmed. Hiljem ta andis võtmed Xxile varguse toimepanemiseks sellest korteris. (k 3, tl 68- 82).

Kõik eelloetletud tõendid kogumis kinnitavad, et süüdistuses kirjeldatud vargus on aset leidnud ning selle pani toime D.J grupis Xxiga. Kannatanu ütlustega on tuvastatud varastatud esemete kogus ning väärtus summas 694 eurot. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt oli

tegemist sihipärase ja planeeritud vargusega, eesmärgiga varastada esemeid. Ta läks

sündmuskohale koos Xxiga olles eelnevalt kuriteo sooritamise plaani omavahel

kooskõlastanud. Seega on tuvastatud, et süüdistataval oli kavatsus asjad omastada ja enda kasuks pöörata. Seega võttis D.J kavatsetult ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil isikute grupis ning sissetungimisega ja pani sellega toime KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2.1 D.J-ile on esitatud süüdistus ka selles, et ajavahemikul 18.04.-19.04.2015 klaasi lõhkumise teel (klaasi vahetamine maksab 67 eurot) Narvas, Tallinna maanteel maja nr 42 juurde pargitud ja xxxle kuuluvast sõiduautost Saab 9-5 registreerimisnumbriga xxx, pani

koos Xxiga toime paneeli - millel asusid CD magnetofon, konditsioneer, kütusekulu ja

temperatuuri andurid üldmaksumusega 380 eurot, varguse; kahjustasid pakiruumi kaant

(vahetus maksab 100 eurot); pakiruumist varastasid kanistri õliga maksumusega 59 eurot;

autorehvide pumba maksumusega 15 eurot; sõiduautost varastasid kaks Saab 9-5 logo üldmaksumusega 60 eurot, tekitades Xxle varalist kahju summas 681 euro.

Kannatanu on kõnealuse sündmuse kohta andnud ütlusi, et elas aadressil xxx. 19.04.2015

umbes kell 10:50 väljudes majast, nägi, et tema autol Saab 9-5, reg nr xx oli katki löödud

eesmise juhipoolse ukse klaas. Samuti oli kapott lahti ning akumulaatorilt oli üks klemm

maha võetud. Lähemal vaatlusel selgus, et autost oli välja kistud roolist paremal pool asuv

armatuurlaud. Armatuurlaual asusid CD-mängija, konditsioneer, kütusekulu ja temperatuuri

andur. Samuti oli pagasiruumist varastatud pool kanistrit masinaõli. 18.04.2015 umbes kell

16:00 parkis auto maja taha parklasse aadressil Tallinna mnt 42. Varastatud armatuurlaua väärtuseks hindas kannatanu 380 eurot. (k 3, tl 87-92). Hiljem täiendas kannatanu oma ütlusi öeldes, et kanister masinaõli maksis 58 eurot, kanister

oli terve, maht 5 l. Pakiruumist varastati ka tume autorattapump maksumusega 15 eurot, vasakpoolse esiklaasi maksumus on 67 eurot. Mehhaanilise tegevuse tagajärjel oli vigastada

saanud kapott, kapotil olid sügavad kriimustused. Töökojas kannatanule öeldi, et kapott on

vaja ringi vahetada. Kapoti vahetuse maksumus on 100 eurot. Samuti auto kapotilt ja

pakiruumi ukselt oli varastatud Saab 9-5 märgid - logod, ühe märgi maksumusega 30 eurot, kokku summas 60 eurot. Sel moel kannatanule tekitatud täiendav kahju on 301 eurot. Kokku on kahju 681 eurot. (k 3, tl 189-193).

Kannatanu ütlustega haakub asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt sõiduauto Saab reg xx

juhi poolne aknaklaas on katki löödud ning on näha, et salongist on võetud terve Saabile kuuluv paneel, mille küljes oli raadio, display ja puhuri suunajad. Juhi poolsest aknast sisse vaadates oli veel näha, et varastati aknaklaasi elektroonilised nupud 4 tk, millega saab aknaid

kinni panna. Vaadates sõiduki Saabi esiotsa oli visuaalselt näha, et kapott oli lahti ning üks aku klemmidest oli lahti võetud, kuid aku oli alles. (k 3, tl 99).

1-16-2422

11

Asjaolu, et kõnealuse teo panid toime just Xx ja D.J , kinnitavad nende endi ütlused. Ülekuulamisel tunnistas kahtlustatav Xx, et 2015 aprillis, täpset kuupäeva ta ei mäleta, pani

koos D.J-iga toime varguse sõiduautost Saab, mis oli pargitud Narvas Tallinna mnt 42 maja juurde. Koos D.J-iga möödusid öösel sellest majast ning nägid, et maja ette

on pargitud sõiduauto Saab. Kuna D.J on ka sõiduauto Saab, siis nad otsustasid

varastada autost detaile ja tagavaraosasid. Nad lõid autol aknaklaasi katki. Auto oli signalisatsiooni all. Nad tõstsid kapoti üles ja ühendasid klemmi lahti, et signalisatsioon välja

lülitada. Peale seda ronisid autosse. Xx vaatas kindalaekast, mida võiks varastada. Xx

mäletas, et võttis pagasiruumist pumba ja masinaõli. D.J tiris sel ajal esipaneelist magnetoolat välja. Varastasid kõik, mis tarvis oli. D.J võttis magnetoola endale. Pumba jättis Xx endale, aga õli jättis prügikasti juurde. D.J kontrollis peale vargust magnetoolat, tahtes seda enda autosse paigaldada, kuid see ei sobinud. (k 3, tl 47-57).

Süüdistatav D.J tunnistas samuti oma süüd ning seletas, et 2015 aprillis, täpset

kuupäeva ta ei mäleta, pani koos Xxiga toime varguse sõiduautost Saab, mis oli pargitud

Narvas Tallinna mnt 42 maja juurde. D.J tahtis varastada sellest autost magnetoola.

Xxiga tulid varahommikul auto juurde, lõhkusid aknaklaasi ja tungisid autosse. D.J hakkas magnetoolat lahti ühendama, aga Xx võttis mingisugused asjad, mis asusid salongis ja pagasiruumis. Tahtis magnetoola paigaldada oma autosse, kuid see ei sobinud. (k 3, tl 58-66).

Süüdistatava D.J-i poolt kõnealuse varguse toimepanemist kinnitab ka ütluste

olustikuga seostamise protokoll, kus D.J osutas kohale hoovis, kuhu oli pargitud sõiduauto Saab, kust nad koos Xxiga panid toime magnetoola ja teiste asjade varguse. Auto oli pargitud maja, korterite numbritega xxx, hoovi. (k 3, tl 68-82).

Kõik eelloetletud tõendid kogumis kinnitavad, et süüdistuses kirjeldatud vargus on aset leidnud ning selle pani toime D.J grupis Xxiga. Kannatanu ütlustega on tuvastatud

varastatud ja lõhutud esemete kogus ning väärtus summas 681 eurot. Süüdistatava ütlustest

nähtuvalt oli tegemist sihipärase ja planeeritud vargusega, eesmärgiga varastada esemeid. Seega on tuvastatud, et süüdistataval oli kavatsus asjad omastada ja enda kasuks pöörata.

Seega võttis D.J kavatsetult ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil isikute grupis ning sissetungimisega ja pani sellega toime KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2.2. D.J-ile on esitatud süüdistus ka selles, et ajavahemikul 18.04.-19.04.2015

koos Xxiga Narvas, Tiimani 12 juurde pargitud ja Xxile kuuluvast sõiduautost Saab 3-9/D,

registreerimisnumbriga 976BCM, juhipoolse ukse lõhkumise teel, panid toime magnetoola maksumusega 400 eurot, varguse, tekitades Xxile kahju nimetatud summas.

Süüdistuses kirjeldatud asjaoludel varguse toimumist kinnitavad eelkõige kannatanu Xxi

ütlused, mille kohaselt ta elas aadressil xxx korteris. Aknad olid paraadna vastas küljel.

Kannatanu omandis oli hõbedane sõiduauto Saab 9-3/D, 2002 väljalase, reg nr xxx, mis oli

varustatud keskluku ja signalisatsiooniga. 18.04.2015 kella 20:00 paiku parkis sõiduauto

trepikoja vastas. Sõiduauto uksed ja pagasiruum olid kesklukuga suletud. Pani auto signalisatsiooni alla. Pühapäeval, 19.04.2015 kella 08:00 paiku läks kannatanu õue ning kui tuli auto juurde, siis avastas, et juhipoolne uks polnud mitte suletud asendis vaid poolsuletud.

Teised uksed ja pagasiruum olid suletud. Teinud juhipoolse ukse pärani lahti, avastas, et

automagnetoola pesa, mis asub käigukasti ees, on tühi ning sealt tolknevad juhtmed.

Magnetoola koos paneeliga oli puudu. Väike ümmargune padi, mida kannatanu endale

taguotsa alla pani, oli juhiistmelt tõstetud eesmisele kaasreisija istmele. Tõstnud padja üles,

avastas, et selle all lebab automagnetoola paneel ilma magnetoolata. Magnetoola on tehase

1-16-2422

12 oma, tootja on Saab, mudel on Saab SID2. Kannatanu teatas, et magnetoola ilma paneelita ei tööta, nagu ka paneel ilma magnetoolata. Eraldi neid ei müüda. Tegi ringi ümber auto, mingisuguseid nähtavaid vigastusi sellel ei tuvastanud. Lukkudel puudusid kahjustused. Seega

tekitati kannatanule vargusega materiaalne kahju summas 400 eurot. (k 3, tl 93-98). Hiljem lisas kannatanu, et talle käidi pärast pakkumas sarnast magnetoolat, mis temalt oli varastatud. (k3, tl 103)

Äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt käis pärast vargust kannatanu juures Xx ning pakkus talle 50 euro eest magnetoolat. (k 3, tl 106-110).

Ülekuulamisel kahtlustatav Xx tunnistas ka ise, et pani koos D.J-iga toime varguse sõiduautost Saab, mis oli pargitud Narvas Tiimani 12 maja juurde. Öösel, umbes 2015 aprilli keskel, läksid koos D.J-iga mööda Tiimani tänavat ja kui nad möödusid majast nr 12, siis nägid, et maja juurde pargitud sõiduauto Saab uksed polnud lukus. Nad astusid auto juurde, avasid uksed ja istusid kahekesi auto salongi. Xx vaatas, mis oli auto kindalaekas, leidis seal

mingisuguse noa ja võttis selle endale. D.J tiris sel ajal magnetoolat esipaneelist välja.

Kui D.J oli magnetoola välja tirinud, siis nad läksid autost minema. D.J varastas magnetoola, et panna see oma autossa, kuid see talle ei sobinud. Vist järgmisel päeval, täpselt

ei mäletanud, andis D.J Xxile magnetoola, mille nad olid varastanud sõiduautost Saab

aadressil Tallinna mnt 42, Narva, ja ütles, et Xx pidi selle magnetoola maha müüma sellele

inimesele, kelle sõiduautost Saab nad öösel magnetoola ära varastasid. Kui Xx tuli maja

juurde, siis helistas trepikotta ja küsis, millises korteris elas Saabi peremees. Temale öeldi korteri number ning Xx helistas fonoluku kutsepaneelilt korterisse. Xx ütles, et tema tuttaval on ka Saab ja tema tuttav müüs magnetoolat. Meesterahvas küsis, kust Xx teadis vargusest.

Xx ütlesin, et oli pandimajas ning samal ajal oli tema pandimajas ja rääkis, et tal varastati autost magnetoola ära. Peale seda tuli õue elatanud meesterahvas ja vaatas magnetoolat. Xx pakkus kannatanule osta magnetoolat 50 euro eest. (k 3, tl 47-57).

Süüdistatav D.J tunnistas samuti oma süüd ning seletas, et panid Xxiga toime

varguse sõiduautost Saab, mis oli pargitud Narvas Tiimani 12 maja juurde. Panid varguse

toime aprillis. Nägid autot juhuslikult. Nad nägid, et auto oli lahti ning otsustasid autost varguse toime panna. Istusid Xxiga kahekesi auto salongi. Xx hakkas autost otsima asju, mida

ta saaks ära varastada, aga D.J ühendas sel ajal magnetoolat lahti. D.J tahtis magnetoola enda autosse paigaldada, kuid see ei sobinud. Neil tekkis idee müüa Tallinna mnt

42 juurest sõiduautost Saab varastatud magnetoola Tiimani 12 sõiduauto peremehele. Xx

võttis magnetoola ning käis üksinda otsimas Tiimani 12 auto peremeest ja magnetoolat müümas. (k 3, tl 58-66).

Süüdistatava D.J-i seotust kõnealuse vargusega kinnitab ka ütluste olustikuga seostamise protokoll, kus D.J oskas osutada kohale hoovis, kuhu oli pargitud sõiduauto

Saab, millest nad koos Xxiga panid toime magnetoola ja teiste asjade varguse. Auto oli pargitud aadressil Tiimanni 12, Narva. (k 3, tl 68-82).

Kõik eelloetletud tõendid kogumis kinnitavad, et süüdistuses kirjeldatud vargus on aset

leidnud ning selle pani toime D.J koos Xxiga. Kannatanu ütlustega on tuvastatud varastatud esemete kogus ning väärtus summas 400 eurot. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt oli tegemist sihipärase ja planeeritud vargusega, eesmärgiga varastada esemeid - vara varguseks avati võõra sõiduki uks ning ühendati lahti selles olnud magnetoola. Seega on tuvastatud, et süüdistataval oli kavatsus asjad omastada ja enda kasuks pöörata.

Seega võttis D.J kavatsetult ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil isikute grupis ning sissetungimisega ja pani sellega toime KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-16-2422

13

1.2.3. D.J-ile on esitatud süüdistus ka selles, et 23.04.2015 ajavahemikul kella

07.15-16.10, kasutades Xxle kuuluva korteri aadressil: xxx võtmeid, mis olid varastatud

ajavahemikul 22.04.-23.04.2015 sõiduautost, grupis Xxiga panid toime korterist aadressil: xxx kuldketi koos „Püha ema“ kuloniga kokku maksumusega 1500 eurot; tualettvee 5Avenue

30 ml maksumusega 15 eurot; Samsung telefoni maksumusega 15 eurot; meeste

habemeajamispardli maksumusega 12 eurot; kehatemperatuuri mõõtmise termomeeteri

infrapunase kiirgumisega maksumusega 30 eurot; digi-boksi puldi maksumusega 13 eurot; neli kilo OMA pesupulbrit maksumusega 6 eurot; šampooni maksumusega 2 eurot; Palmolive dušigeel maksumusega 2 eurot; kohvipaki maksumusega 5 eurot; spordikoti maksumusega 15

eurot; ehted (pärlid, kõrvarõngad, ketid) kokku summas 30 eurot; kolm kehtetut passi,

abielutunnistuse, abielulahutamise tunnistuse, sünnitunnistused Xx ja tema tütre nimele, mis ei oma materiaalset väärtust, tekitades Xxle varalist kahju üldsummas 1645 eurot.

Varguse toimumise fakt süüdistuses nimetatud ajavahemikul ja kohas on tõendatud eelkõige

kannatanu ütlustega, mille kohaselt 23.04.2015 lahkus kannatanu kodust kell 07.15. Pani

välisukse lukku ühe võtmepöördega, kuna lukk viimase nädala jooksul temale teadmata põhjusel keeras lukku vaid ühe pöördega. Naasis koju tagasi kell 16.10, püüdis lukku avada, aga võti ei pööranud. Siis tõmbas lingist ja uks avanes. Sisenedes korterisse nägi, et tubades

on asjad laiali loobitud ja temalt oli varastatud kuldkett ruudukujulise ripatsiga ikooniga

„Püha jumalaema" maksumusega kokku 1500 eurot (keti pikkus 68 cm), kolm vana katkilõigatud passi, abielutunnistus, lahutustunnistus. Kannatanule on tekitatud varalist kahju 1500 eurot. (k 3, tl 111-116). Hiljem täiendas kannatanu oma ütlusi öeldes, et 03.05.2015 avastas, et tema autost Audi A6 reg nr xxx kadus korterivõtmete teine komplekt, samuti oli kindalaekas asjade asetus rikutud,

oli näha, et keegi oli tuhninud kindalaekas. Võtmed ta pani auto kindalaekasse 20.04.2015

paiku ja rohkem autost neid välja ei võtnud ja nende olemasolu ei kontrollinud. 23.04.2015

hommikul kannatanu märkas, et oli 22.04.2015 autot parkides unustanud auto parempoolse

akna kinni panna. Aken oli lahti kogu öö umbes 10-15 cm. Autol signalisatsiooni ei olnud.

Auto esipaneelil oli tema korteriühistu parkimiskaart, millel oli kirjas kannatanu korteri

number. Kannatanu tahtis täpsustada, et varastatud ripats oli ovaalne, mitte ruudukujuline nagu esimesel ülekuulamisel mainis. Samuti ta täiendas korterist varastatud asjade nimekirja: tualettvesi 5Avenue, 30 ml, maksumusega 15 eurot; telefon Samsung punases korpuses koos akulaadijaga, telefon oli kodus ja seda ei kasutatud, telefoni maksumus koos akulaadijaga on

15 eurot; raseerija meestele, maksumusega 12 eurot; kraadiklaas infrapunakiirega kehatemperatuuri mõõtmiseks maksumusega 30 eurot; digiboksipult maksumusega 13 eurot;

pesupulber OMO, 4 kg, maksumusega 6 eurot; šampoon, maksumusega 2 eurot; dušigeel

Palmolive maksumusega 2 eurot; kohvipakk, maksumusega 5 eurot; must spordikott peale

pandud taskuga ja kollase pealdisega, maksumusega 15 eurot; ehted (pärlid, kõrvarõngad, ketid) kokku summale 30 eurot. Sel moel oli kannatanule tekitatud täiendavalt varalist kahju summas 145 eurot. (k 3, tl 141-145).

Kannatanu ütlusi kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, millelt nähtub, et

kannatanu korter asub aadressil xxx. Korteril on kaks välisust, väline uks on metallist ja

sisemine uks on puidust. Uksed, uksekarbid, lukud olid nähtavate vigastusteta. Esikus

sissepääsust vasakul oli kapp ja riidenagid. Kapiuksed, alumiste riiulite uksed ja nagid olid

lahti. Kapis riidepuudel olid riided, põrandal riidenagide ja kapi ees olid asjad laiali. Kapis riiulil oli digiboksi karp. Ukse vastas oli tuba nr 1 suurusega 16 m2. Toas uksest vasakul oli

riiul. Riiulitel raamatud, plaadid, teler Samsung, küünlajalg, kujud. Osade riiulite ees on

klaasuksed. Vaatluse momendil uksed olid lahti. Riiulitel olid nõud, pudelid alkoholiga, kommikarp. Toas uksest paremal oli 2 diivanit ja diivanilaud. Korteriuksest vasakul läbi esiku oli tuba nr 2 suurusega 12 m2. Toas vasakul oli nelja poolega kapp, ukse vastas kapi kõrval lastemaneež. Kapiuksed olid lahti. Kapis ja kapi kõrval põrandal olid riided. Kapi ja maneeži

1-16-2422

14 vahel riiete all oli kilekott, mille sangadelt oli võetud proov DNA ekspertiisiks. Toas uksest paremal oli kapike ja voodi. Kapikese alumine sahtel oli lahti tõmmatud. Kapikesel oli ikoon,

kosmeetikavahendid, riideesemed. Kapikese kõrval põrandal oli föön, kaal, laste jalatsid, muud asjad. (k 3, tl 121-140).

Ülekuulamisel tunnistas kahtlustatav Xx, et pani kõnealuse varguse toime koos D.J-iga

. 2015 aprilli teisel poolel jalutasid koos D.J-iga mööda linna ja kui nad möödusid Rahu 14A majast, siis nägid, et pargitud autol oli lahti esimene kaasreisijapoolne

aken. Xx pistis käe sisse ja avas auto kindalaeka. Auto salongi ta ei roninud. Xx nägi, et

kindalaekas on korterivõtmed ning ta võttis need endale. Koos D.J-iga käisid kohe trepikodade fonolukud läbi, et kindlaks määrata, millise trepikoja võtmed need on. Võti avas

ühe trepikoja ukse. Nad sisenesid trepikotta ja hakkasid otsima, millisele korterile võtmed sobivad. Võtmed sobisid ühele korterile 6. korrusel. Kui nad olid korteri leidnud, siis lahkusid

trepikojast. Järgmisel päeval päevasel ajal kohtusid D.J-iga Rahu 14A maja juures, et

panna toime vargus korterist. D.J saabus autoga, aga Xx tuli jalgsi. Helistas fonoluku

kutsepaneelilt korterisse. Kodus kedagi polnud. Läksid koos 6. korrusele, avasid võtmetega

korteri ja sisenesid. Korteris läksid laiali ning igaüks võttis seda, mida leidis. Xx võttis

korterist mingisuguseid odavaid ehteid, pesupulbrit, šampooni, geeli, raseerimisaparaadi.

Mida D.J võttis, seda Xx ei teadnud. Ise ta mingisuguseid kuldehteid korterist ei varastanud. (k 3, tl 47-57).

Xxi ütlustega haakuvad ka süüdistatava D.J-i ütlused, milles ta tunnistas oma

süüd ning seletas, et koos Xxiga panid toime varguse korterist, mis asus Narvas Rahu 14A

majas. Varguse panid toime aprilli teisel poolel. Ühel päeval läksid Xxiga mööda Rahu

tänavat ja nägid, et ühel autol, vist Audi, oli aken lahti. Xx pani käe aknaavast sisse ning

hakkas vaatama, mis kindalaekas oli. Ta leidis sealt korterivõtmed ning võttis need kaasa. D.J seisis sel ajal kõrval ja jälgis seda. Nad otsisid üles korteri, mille võtmed need olid.

Kui nad olid korteri leidnud, siis läksid laiali. Samal päeval umbes kell 08:00 helistas

D.J-ile Xx ja ütles, et korteris kedagi ei ole ning võib varguse toime panna. D.J sõitis autoga Rahu 14A maja taha. Helistasid Xxiga fonoluku kutsepaneelilt korterisse. Kodus kedagi ei olnud ning nad sisenesid koos korterisse. Korteris nad liikusid igaüks omaette. Xx

võttis, mida tahtis, aga D.J otsis ka väärisesemeid. D.J võttis hõbeehted. Mingisuguseid kuldehteid ta korterist ei võtnud. Kui nad korterist ära laksid, siis panid kõik

asjad auto pagasiruumi ja salongi. Kui nad maja juurest ära sõitsid, siis Xx võttis osa kotte

kaasa, osa jättis autosse. Kui D.J hakkas Xxi kotte sorteerima, siis ta nägi, et auto

salongis oli ripatsiga kuldkett. Kuldketi ta võttis endale ning hiljem müüs vähetuttavale noormehele. (k 3, tl 58-66).

Süüdistatava D.J-i poolt kõnealuse varguse toimepanemist kinnitab ka ütluste

olustikuga seostamise protokoll, kus D.J osutas kohale Tallinna mnt 65 maja kõrval, kuhu oli pargitud sõiduauto Audi, millest Xx varastas korterivõtmed. Samuti D.J osutas

Rahu 14a hoone 1-le trepikojale ja korterile nr 22, selgitades, et nad Xxiga panid toime varguse just sellest korterist. (k 3, tl 68-82).

Kõik eelloetletud tõendid kogumis kinnitavad, et süüdistuses kirjeldatud vargus on aset

leidnud ning selle pani toime D.J koos Xxiga. Kannatanu ütlustega on tuvastatud

varastatud esemete kogus ning väärtus summas 1645 eurot. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt

oli tegemist sihipärase ja planeeritud vargusega, eesmärgiga varastada esemeid.

Ettevalmistatud ja sihipärast käitumist näitab ka asjaolu, et korteri võtmete varastamise järgselt tegid süüdistatavad jõupingutusi tuvastamaks, millise korteri võtmetega tegemist on

ning olles vastava asjaolu tuvastanud, tungisid hiljem korteri valdajate äraolekul korterisse. Seega on tuvastatud, et süüdistataval oli kavatsus asjad omastada ja enda kasuks pöörata.

1-16-2422

15 Seega võttis D.J kavatsetult ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil isikute grupis ning sissetungimisega ja pani sellega toime KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2.4 D.J-ile on esitatud süüdistus ka selles, et ajavahemikul 02.07.2015- 05.07.2015 välisukse lukkude lõhkumise teel (ukse ja lukkude vahetus maksab 395 eurot) xxx asuvast ja xxxle kuuluvast korterist varastas sularaha summas 150 eurot; metallist rahakarbi maksumusega 10 eurot, milles olid mündid summas 70 eurot; seakujulisest rahakarbist münte kokku summas 7 eurot; Sony muusikakeskuse maksumusega 80 eurot; laste tahvelarvuti Archos 101 maksumusega 150 eurot; T-link ruuter maksumusega 16 eurot; televiisor Samsung

Smart mõõduga diagonaalis 32 maksumusega 446 eurot, millesse oli paigaldatud modemi

kaart maksumusega 35 eurot; naistebotased Nike maksumusega 104 eurot; kodukinoteater

Philips maksumusega 200 eurot; telerijalg maksumusega 69 eurot; karp koos elektrikohvikeetjaga maksumusega 20 eurot; elektripuuride komplekt maksumusega 20 eurot; pappkarp milles olid haamer, ehitusnuga, lapiktangid, kruvikeerajate komplekt kokku summas 30 eurot; Tefal triikraud maksumusega 50 euro; spordi treeningseade maksumusega 150 eurot;

Philips tolmuimeja maksumusega 70 eurot; kõrvaklapid maksumusega 300 eurot; Korg süntesaator maksumusega 120 eurot; teeserviis maksumusega 80 eurot; 100 tükki CD-plaate

muusika ja filmidega kokku maksumusega 100 euro; kaks pakki naistepardli Gilette maksumusega 17 eurot, kokku summas 34 eurot; naiste päikeseprillid maksumusega 60 euro;

naiste päikeseprillid maksumusega 100 eurot; nõgese šampoon maksumusega 2 eurot;

dušilasjoon Nivea maksumusega 15 eurot; massaažikamm maksumusega 3 eurot; massaažikamm maksumusega 2 eurot; massaažikamm maksumusega 2,80 eurot; kümme tükki

telefonilaadijaid üldsummas 100 eurot; kaks lauatelefoni Panasonic üldmaksumusega 40 eurot; Omron inhalaator maksumusega 78 eurot; naistebotased Nike maksumusega 80 eurot; meeste sulejope Camel maksumusega 300 eurot; xxx ja Xx nimele isikutunnistuste parooli ja

koodi kaardid, mis ei oma väärtust; lastebotased Adidas maksumusega 60 eurot; ECG

köögikombain maksumusega 34,98 eurot; spordijope Nike maksumusega 98 eurot; mobiiltelefon Nokia C2 maksumusega 60 eurot; mobiiltelefon Nokia maksumusega 25 eurot;

naistekampsun Nike maksumusega 20 eurot, tekitades xxxle varalist kahju üldsummas 3786,78 eurot.

Süüdistuses nimetatud asjaoludel varguse toimumist tõendavad kannatanu ütlused. Kannatanu xxx selgitas, et elas Narvas aadressil xxx koos oma alaealise tütrega. 02.07.2015 kella 18.00 paiku sõitis ta koos tütrega suvilasse. Sealjuures sulges ta oma korteri kõik neli olemasolevat lukku. 05.07.2015 kella 14.30 paiku sai kannatanu telefoni teel politseitöötajate käest teada, et tema korterisse oli sisse tungitud. Kannatanu sõitis kohe koju ja nägi, et korteri välisuks oli

avatud ja ukselukud olid lahti murtud. Korterisse sisenedes nägi ta täielikku segadust. Kõik asjad olid ümber aetud ja vedelesid üle terve korteri põrandal. Vaadanud korteri üle avastas, et

raha oli kadunud 150 euro suuruses summas (seitse 20-eurost rahatähte ja üks 10-eurone

rahatäht), mis asus suures toas laual märkmiku vahel. Ühtlasi oli suurest toast varastatud

ümmarguse kujuga metallist hoiukarp uue aasta ornamendi ja jõuluvanaga, erinevates valge

varjundites, maksumus 10 eurot (hoiukarbis olid mündid umbes 70 euro suuruses summas);

hõbedavärvi muusikakeskus SONY maksumusega 80 eurot, valge tagapaneeliga oranž

tahvelarvuti ARCHOS maksumusega 150 eurot, valge ruute maksumusega 16 eurot.

Väikesest toast varastati 32-tollise diagonaaliga televiisor Samsung Smart, must, vana televiisori karbis, maksumusega 446 eurot. Suurest toast on kadunud uued türkiissinised

botased Nike karbis, suurusnumber 37, maksumusega 104 eurot. Käesolevaks hetkeks oli kogukahju 1026 eurot. Kannatanu tahtis lisada, et varastatud tahvelarvuti mark oli ARCHOS

101. Ühtlasi oli väikesest toast varastatud hõbeda värvi kodukino Philips kuue plaadisisestusega ja viie kõlariga, maksumusega 200 eurot. Kahju kokku on 1226 eurot. (k 1, tl 98-104).

1-16-2422

16 Hiljem täiendas kannatanu oma ütlusi öeldes, et sissetungimisest teatati kannatanule politseist, aga politseisse teatas sellest tema xxx-nimeline naaber korterist number 25. Varem kannatanu

elas koos xxxiga. Kannatanu korterist oli varastatud järgmist vara: 150 eurot sularaha; metallist rahakassa müntide jaoks, maksumusega 10 eurot, milles oli münte kogusummas 70

eurot. Seal olid ühe ja kaheeurosed mündid, 50-ja 20-sendised mündid; põrsakujulisest rahakassast, mis asus suures toas mööblisektsiooni peal, oli samuti varastatud münte 7 euro

väärtuses. Seal olid väikese väärtusega mündid. Hõbeda värvi muusikakeskus Sony maksumusega 80 eurot, ostetud 2000. aastal; laste tahvelarvuti Archos 101, oranžis korpuses,

valge tagapaneeliga, maksumusega 150 eurot; valge ruuter T-link maksumusega 16 eurot;

televiisor Samsung Smart diagonaaliga 32 tolli, must, maksumus on 446 eurot; televiisori

pistikusse oli paigutatud kaart modemi jaoks maksumusega 35 eurot; naiste botased Nike, türkiissinised, suurus 37,5, maksumusega 104 eurot; magamistoast varastati kodukino Philips,

hõbeda värvi, selle korpuses oli kuus plaadisisestust, komplektis viis akustilist kõlarit, komplekti maksumus 200 eurot; televiisori statiiv selle kinnitamiseks seinale, maksumusega 69 eurot, asus kapis musta värvi pakendis; karp elektrilise kohvikeetjaga toas, kus kannatanul

olid tööriistad ja riided. Kohvikeetja maksumusega 20 eurot; samalt riiulilt varastati

tööriistad: oranžis plastikkohvris elektritrelli komplekt maksumusega 20 eurot; kartongist

jalanõude karp, milles olid haamer (harilik, puidust varrega), ehitusnuga (oranži

käepidemega), üleni metallist lapiktangid, erinevas mõõdus ja erinevat tüüpi kruvikeerajate

komplekt. Kõiki jalatsikarbis olnud tööriistu hindas kannatanu kokku 30 eurole;

elektritriikraud Tefal valge-rohelist värvi, maksumusega 50 eurot; musta värvi

sporditrenažöör jalgade treenimiseks, maksumusega 150 eurot; elektritolmuimeja Philips,

tumeroheline, halli voolikuga maksumusega 70 eurot; professionaalsed kõrvaklapid

maksumusega 300 eurot; süntesaator Korg maksumusega 120 eurot; teeserviis neljale inimesele, maksumusega 80 eurot, millesse kuulusid koorekann, teekann, suhkrutoos, aga ka

tassid ja alustassid; CD plaadid muusikaga ja plaadid filmidega 100 tk, Viktor Tsoi, Sade

lindistustega, palju vene kogumikke, välismaa estraadimuusika lindistustega maksumusega

100 eurot; kaks helesinist neljast kassetist koosnevat pakendit naiste raseerimisteri Gilette,

maksumusega 17 eurot, kokku 34 eurot; kahed naiste päikeseprillid: ühed maksumusega 60 eurot, peente pruuni värvi raamidega plastmassist, teised maksumusega 100 eurot; vannitoast

varastati umbes pooleliitrine valge pudel šampooni „Krapiva“, maksumusega 2 eurot;

dušijärgne näovesi sinises pudelis mahuga üks liiter, maksumusega 15 eurot; kolm massaažikammi: üks suur, tumebordoopunase korpusega, mustade harjastega, maksumusega 3

eurot; teine väike, musta värvi, hõbedavärvi otstega, maksumusega 2 eurot; kolmas oli

ruudukujuline, metallist karvakestega, pruun, pakendis ja maksumusega 2,80 eurot; kümme telefonilaadijat telefonidele Samsung, Nokia, Sonu, Sony Ericsson. Kõik laadijaid kokku maksavad 100 eurot; kaks lauatelefoni, mõlemad mustas korpuses firma Panasonic , mõlemad juhtmevabad. Kummagi maksumus 20 eurot, kokku 40 eurot; varastati kannatanu tütre xxx ja

tema enda isikut tõendavate dokumentide juurde kuuluvad paroolid ja koodid; laste botased Adidas, uued, musta-rohelist värvi, suurus 29. maksumusega 60 eurot. (k 1, tl 108-115).

Varastati ka: must köögikombain ECG, maksumusega 34,98 eurot; spordi-tuulejope Nike,

suurus XS, hall, mustade pikisuunaliste triipudega, maksumusega 98 eurot; must lahtitõmmatav mobiiltelefon Nokia C2, maksumusega 60 eurot; erkroosa mobiiltelefon Nokia,

maksumusega 25 eurot; naiste kampsun Nike, valge, väikeste hallide ristikestega. Rinnal on

firma logotüüp. Mansettidel on dekoratiivsed trukid, maksumusega 20 eurot. Ühtlasi tahtis kannatanu lisada, et trepikoja üldukse luku vahetus maksis 65 eurot. Sel moel on kannatanule

tekitatud täiendavalt materiaalset kahju summas 632,98 eurot. Ühtlasi tahtis lisada, et oma tuttavate kaudu sai ta teada, et temalt varastatud televiisori ostis xxx. Ühtlasi sai ta tuttavate kaudu teada, et noormees hüüdnimega Nemets, kelle perekonnanimi oli D.J, täpset nime ta ei teadnud, müüs kellelegi tahvelarvuti, mis oli karbis, kuid niipalju kui ta tuttavate käest

teada sai, tahvelarvutit temalt ei ostetud. (k 1, tl 155-159). Lisaks varastati korterist ka

inhalaator Omron maksumusega 78 eurot; naiste botased Nike, maksumusega 80 eurot;

meeste jope Camel, maksumusega 300 eurot. Sel moel temale tekitati täiendavat varalist kahju summas 458 eurot. (k 3, tl 195-199).

1-16-2422

17 Osa varastatud esemetest sai kannatanu kohtueelse menetluse raames tagasi. (k 4, tl 1-5)

Kannatanu xxx esitas hagiavalduse, millest nähtub, et kannatanu palub mõista süüdistatavalt tema kasuks välja 3581,78 eurot. (k 4, tl 7).

Kannatanu ütlustega haakub sündmuskoha vaatlusprotokoll, millelt nähtub, et xxx korteri ukselukk on lõhutud. Luku detailid vedelevad põrandal. xxx uks oli kahjustatud ülemise luku asukohast. Sellel uksel oli kaks lukku. Mõlemad lukud oli asendis “avatud“ lõhutud. Kappide

ette põrandale on segamini loobitud erinevad esemed. Seina ääres olev diivan on ühest

nurgast seinast eemale nihutatud. Diivani ees seina ääres on kapp, mille peal oli televiisor. Magamistuppa viiva koridori põrandal on segamini riided, karbid. Magamistoas on voodi peal

televiisor, segamini riided. Ka põrandal on segamini riided. Väikse tumba all oli

televisioonikaabel, tumbalt võeti DNA proov. Suures toas umbes kahe meetri kaugusel sissepääsust oli jalatsijälg, mis saadeti ekspertiisi. (k 1, tl 105-107).

Tunnistajana ülekuulamisel andis D.J vabatahtlikult välja ülekuulamise ajal jalas olnud botased. (k 1, tl 132-138).

Jäljeekspertiisi aktiga nr 15E-TJ0020 tuvastati, et 05.07.2015 sündmuskohalt võetud

jalatsijälje fragmendid võivad olla (null variant) jäetud D.J-i poolt välja antud jalatsiga. (k 1, tl 141-147). Sündmuskohalt võetud DNA proovide analüüs tulemusi ei andnud. (k1, tl 117-119, 149-151)

Kannatanu viidatud xxx andis tunnistajana ütlusi, et temal oli tuttav D.J hüüdnimega Nemets. Alates 2015 aasta kevadest temal olid Nemetsiga vaenulikud suhted ega suhelnud temaga. Mingeid asju ta D.J-ilt kunagi ostnud ei ole. Telerit Samsung 2015 ka D.J-ilt ei ostnud. Miks tema peale viidatakse, et nagu ta olevat Nemetsilt teleri ostnud, ta ei teadnud. (k 1, tl 164-168).

Tunnistaja Xx on andnud ütluseid, et sai tuttavate kaudu teada, et kõnealuse varguse pani

toime D.J koos „xxx“. (k 5, tl 33) Tulenevalt KrMS § 66 lg-st 2 1

ei ole xxxi ütlused käsitletavad tõendina. Seda enam, et ta ei ole täpsustanud millisest allikast tema teave pärineb. Seega kohus ei saa nendele ütlustele tugineda.

Süüdistatav D.J 06.10.2015 toimunud ülekuulamisel varguse toimepanemist ei tunnistanud. (k 2, tl 68-75). 30.11.2015 toimunud ülekuulamisel ütles D.J, et tunneb xxx

ja neil on pingelised suhted tema elukaaslase Xxi tõttu. D.J-i sõnul helistas talle 2015 juulis xxx ning ütles, et Matsal oli palunud tal viia asjad teise korterisse, kuna nad pidid xx lahku minema. D.J nõustus aitama. Korterisse minnes oli xxx juba seal ja ütles, et korjab

kohe asjad kokku ja viib xxxile. D.J märkas, et uks oli lõhutud ja korteris oli korralagedus. Seetõttu ta oletas, et xxx paneb toime vargust ning D.J ütles, et ei kavatse varastada ning lahkus korterist öeldes xxxile, et ta ei vea varastatud asju. Hiljem tuli xxx tema

juurde koju ja ütles D.J-i emale, et läks sõbrannaga tülli ning palus jätta asjad nende korterisse. Ema nõustus ja ilma D.J-i nõusolekuta jäeti need asjad korterisse. Hiljem koju minnes ja asju nähes D.J oletas, et tegemist võib olla xxx asjadega ning üritas xxx leida, kuid ei õnnestunud. Käis ka xxx juures, kuid ta ei rääkinud D.J-iga. (k 4, tl 19) D.J-i viidatud xxx on rahvastikuregistri andmetel 11.10.2015 surnud (k 4, tl 45). Svetlana D.J-i ütlused kinnitavad D.J-i versiooni toimunust öeldes, et 2015 suvel tuli

ühel varahommikul nende juurde koju xxx, keda tundis lapsepõlvest, ning tõi mingid asjad.

Need olid karpides ja mähitud voodilinadesse. xxx ütles, et läks tüdrukuga riidu ja hakkab üürima korterit ning palus jätta asjad D.J-i juurde. Algul D.J-i oli vastu, kuid hiljem

siiski lubas, kuna tundis xxx ja tema vanemaid. Umbes nädala pärast viis xxx osa asju

minema, ülejäänutele lubas tulle järele nädala pärast, kuid ei tulnud. Need olid kuni

1-16-2422

18 läbiotsimiseni D.J-i korteris. Andreid ei olnud korteris kui asjad toodi ning hiljem koju tulles ta küsis, mis need on. (k 4, tl 110-114).

Kõiki eelnevalt käsitletud tõendeid kogumis arvestades on küll tuvastatud, et süüdistuses

kirjeldatud vargus on toimunud, kuid kohtu hinnangul ei ole varguse toimepanemine

D.J-i poolt veenvalt tõendatud. D.J-i enda esitatud versiooni toimunust ei ole

kohtueelse menetluse raames kummutatud. D.J ei ole eitanud xxx korteris viibimist, mistõttu ei kinnita ainuüksi tema jalajälje korterist leidmine, et varguse pani toime just tema.

Lisaks sellele nähtub nii D.J-i kui ka xxx elukaaslase xxxi ütlustest, et tegemist on

tuttavatega, mistõttu puudub alus väita, et D.J-i selgitus korterisse sattumise asjaolude osas oleks eluliselt ebausutav. xxx ja xxxi esitatud kuulduse, mille kohaselt nad on tuttavate kaudu saanud teada, et varguse pani toime D.J, seab kahtluse alla tunnistaja xxx

Tulenevalt xxx ütlustest ei saa ka D.J-i juurest kodust leitud asju otseselt D.J-iga seostada. Kohtule ei ole esitatud ka mingeid andmeid, mis xxx ütlused ümber lükkaks.

Neil asjaoludel leiab kohus, et antud juhul ei ole piisavalt tõendeid väitmaks, et kõnealuse varguse pani toime D.J. Seega tuleb D.J selles episoodis õigeks mõista.

1.2.5. D.J-ile on esitatud süüdistus ka selles, et ajavahemikul 10.07.-12.07.2015

sisenes akna lõhkumise teel (klaasi vahetus maksab 45,36 eurot) xxx asuvasse ja xxxle kuuluvasse korterisse, kust varastas sülearvuti Pro Apple maksumusega 1199 eurot, mis asus

kotis maksumusega 20 eurot, samuti kotis oli kaks Adata mälukaarti, ühe kaardi maksumusega 10 eurot, kokku summas 20 eurot, üks mälukaart Creuizser maksumusega 10

eurot, üks mälukaart Cruizser maksumusega 12 eurot; sülearvuti Acer maksumusega 299 eurot; tahvelarvuti Apple iPad-mini maksumusega 240 eurot, mis oli ümbrises maksumusega

20 eurot; mobiiltelefon Nokia Lumia 520 maksumusega 129 eurot, mis oli ümbrises

maksumusega 10 eurot; naistekott maksumusega 20 eurot, milles oli rahakott maksumusega 20 eurot, rahakotis olid Swedbank pangakaardid xxx ja xxx nimele (kaartide vahetus maksab

8,50 eurot), xxx nimele ID-kaart (kaardi vahetus maksab 25 eurot), kolm Narva linnaraamatukogu kaarti (taastamine maksab 5,76 eurot); võtmed maksumusega 15 eurot (lukusüdamiku ja võtmete vahetus maksab 14,20 eurot); autovõtmed maksumusega 100 eurot; kaks autosignalisatsiooni pulti summas 250 eurot (kulu seoses auto avamisega ja võtme

ümberprogrammeerimine moodustab 50 eurot); autodokumentide ümbris maksumusega 10

eurot; sõiduauto Audi A6, registreerimisnumbriga xxx, autodokumendid

(registreerimistunnistus, liikluskindlustuse poliis), mis ei oma väärtust ja „roheline kaart“ – taastusmaksumus 16 eurot; kaugjuhtimise teleripult Magic Motin maksumusega 60 eurot; ID-

kaardi lugeja maksumusega 7,90 eurot; mängukonsool Sony PlayStation Portable maksumusega 159 eurot, milles oli mälukaart maksumusega 21,90 eurot, tekitades Swedbank P@C Insurance kahju üldsummas 3056,26 eurot ja kannatanule xxx kahju üldsummas 130,36

eurot, samuti püüdis varastada LG televiisori maksumusega 1200 eurot, kuid teleri vargust lõpuni viia ei saanud.

Süüdistuses kirjeldatud asjaoludel varguse toimumist kinnitavad eelkõige kannatanu xxx

ütlused. Kannatanu selgitas, et ajavahemikus 10.07.2015 kell 09.20 kuni 12.07.2015 kell

12.30 oli tundmatu isik esimese korruse akna lõhkumise teel toime pannud sissetungimise tema korterisse ja varastanud tema isiklikud asjad. 10.07.2015 sõitis kannatanu koos naisega matkama, korteri uksed ja aknad sulgesid ning lukustasid. Signalisatsiooni korteris ei olnud.

Sellest, et neid nädalavahetusel ei olnud, teadsid paljud - vanemad, sõbrad, tuttavad. Tulles 12.07.2015 koju tagasi, avastasid, et Prisma kaupluse poolse akna klaas oli lõhutud ja aken oli pärani lahti. Televiisor oli seinalt maha võetud ja pandud diivanile. Laste tubades oli sahtlid

kappidest välja tõmmatud, asjad põrandale laiali visatud. Sissepääsu uksed olid lukustatud nagu tavaliselt, nad avasid need enda võtmetega, lukud olid terved. Ülevaatamisel avastasid,

1-16-2422

19 et kadunud olid järgmised asjad: Apple MacBook Pro, hõbedast värvi, diagonaal 13", väärtus 1200 eurot; sülearvuti Acer, musta värvi, diagonaal 15,6" - 300 eurot; tahvelarvuti iPod mini, halli värvi, sirelitooni ümbrises, väärtus 300 eurot; tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab3, musta

värvi - 379 eurot; - Mobiiltelefon Nokia Lumina 520, valget värvi. IMEI-kood 352394069450725, telefonis oli SIM-kaart xxx, väärtus 129 eurot; naiste musta värvi käekott,

milles oli bordoopunast värvi rahakott, selles olid pangakaardid - kannatanu oma ja tema naise xxx oma (Swedbank), korteri ja naise töökoha võtmed. Kott maksab 20 eurot; rahakott -

20 eurot; nende auto võtmed ja kaks auto signalisatsiooni pulti – koguväärtuses 250 eurot;

auto dokumendid (sõiduauto Audi A6. reg.nr. xxx, registreerimistunnistus, kohustusliku

liikluskindlustuse poliis ja roheline kaart). Esialgne materiaalne kahju on 2598 eurot. Kannatanu tahtis lisada, et ta rääkis trepikoja naabritega ja temale öeldi, et 12.07.2015 kella 11 paiku hommikul oli kuulda lõhutud klaasi klirinat, kuid kedagi kõrvalisi isikuid ja üleüldse mitte kedagi meie korteri akende juures ei nähtud. ( k 1, tl 169-175). Hiljem täiendas kannatanu oma ütlusi ning täpsustas varastatud vara andmeid ja samuti selle sündmusega seotud kulutusi: MacBook Pro Z0NJ000AG väärtusega 1199 eurot, mis oli musta

värvi sünteetilisest kangast sülearvutikotis väärtusega 20 eurot; selles kotis olid samuti mälupulgad neli tükki: kaks musta värvi Adata firma oma 8Gb väärtusega 10 eurot üks; kaks

musta värvi korpuses mälupulka Cruizser firma oma 8 Gb väärtusega 10 eurot ja 16 Gb

väärtusega 12 eurot. Nendel mälupulkadel olid töödokumendid ja fotod, muusika, kodu ja

pere videod; sülearvuti Acer AS 5349 Linux RUS 20206039476 musta värvi korpuses

väärtusega 299 eurot; sellele oli Apple' firma õunakujuline kleebis/logo; tahvelarvuti Apple iPad Mini 16 GB 3G+WiFi SF5WLD2BAF19 halli värvi korpuses, sirelilooni ümbrises, mille väärtus on 20 eurot. Tahvelarvuti väärtus 240 eurot; tahvelarvuti Samsung GalaxyTab.3 GT- 5200 MKASE musta värvi korpuses väärtusega 379 eurot; musta värvi ümbrises väärtusega 20 eurot; täpsustas, et selle eseme soetas ta järelmaksuga, kuid vormistatud oli see tema ämma

Natalja Pasteli nimele; mobiiltelefon Nokia Lumina 520 IMEI koodiga 352394069450725

valget värvi korpuses, telefoni väärtus oli 129 eurot ja sellesse oli paigaldatud SIM-kaart

numbriga xxx; telefon oli kirjus ümbrises väärtusega 10 eurot; musta värvi naiste käekott

väärtusega 20 eurot; kotis oli bordoopunast värvi naiste rahakott väärtusega 20 eurot;

rahakotis asusid: Swedbanki üliõpilase pangakaart tema nimele ja Swedbanki pangakaart tema abikaasa xxx nimele, isikutunnistus/ID-kaart xxx nimele; Narva linna raamatukogu kolm

abonementkaarti tema abikaasa ja tema laste Dmitri ja xxx nimele; musta värvi autodokumentide tasku mõõtmetega 10x15 cm väärtusega 10 eurot; korteri ja kannatanu abikaasa töökoha võtmed (seal oli kolm võtit ja nende duplikaatide valmistamise maksumus on 15 eurot), mis olid musta värvi naiste käekotis; kannatanu auto võti väärtusega 100 eurot ja

kaks auto signalisatsiooni pulti summas 250 eurot; kannatanu auto Audi A6. registreerimismärgiga xxx, registreerimistunnistus; kaugjuhtimisega teleripult Magic Motion

väärtusega 60 eurot; ID-lugeja väärtusega 7,90 eurot; mängukonsool Sony PlayStation

Portable väärtusega 159 eurot koos mälukaardiga väärtusega 21,90 eurot. Kannatanu

korterist on varastatud vara summas 3006,80 eurot. Samuti olid toimunud vargusega

järgmised kulutused: akna vahetus mõõtmetega 800x1050 mm (kolmekordse klaasiga), mis

läks kannatanule maksma 45,36 eurot; korteri lukusüdamiku vahetus ja uued võtmed selle juurde läksid mulle maksma 14,20 eurot; kulutused uue isikutunnistuse/ID-kaardi saamiseks abikaasa nimele - 25 eurot; kulutused uue pangakaardi saamiseks minu nimele oli 6 eurot, uue

pangakaardi saamiseks kannatanu abikaasa nimele oli 2,50 eurot; Narva linna raamatukogu

kolme uue kaardi saamine läks mulle maksma 5,76 eurot; auto uue registreerimistunnistuse

saamine läks maksma 16 eurot; kulutused auto avamiseks ja võtme ümberprogrammeerimiseks, mis oli peidetud autosse selleks, et varastatud võti ei töötaks, olid 50 eurot. Vargusega seotud kulutused moodustasid 179,82 eurot. Lisaks sellele oli seina pealt

maha tõmmatud LG teler diagonaaliga 55 tolli väärtusega 1200 eurot. Ilmselt taheti see ära varastada, kuid ei viidud korterist ära ja see oli diivanil. Kannatanu sai kindlustusettevõttelt kompensatsiooni 3056,26 eurot. Seega ei ole kannatanule hüvitatud 130,36 eurot, selles osas esitas kannatanu tsiviilhagi. (k 2, tl 3-9,10).

1-16-2422

20

Kannatanu esitas ka dokumendid, mis tõendavad varastatud asjade kuulumist kannatanule, sh

Tele2 Eesti AS, Antista AS, Elion AS, OÜ Bõkov, OÜ Mitmekesisus, Ehituse ABC kviitungid. (k 1, tl 189-207).

Kannatanu ütlustega varguse toimumise kohta haakub sündmuskoha vaatlusprotokoll koos

fotodega, millest nähtub, et toa nr 1 avatud aken on esifassaadil ja avaneb hoovi, mis on

ümbritsetud elumajadega. Akna all on muruplats, mille peal on lõhutud aknaklaasi

klaasikillud ning korteris on kappide ja sahtlite uksed avatud ning asjad on korteris laiali paisatud. (k 1, tl 175-176). Kannatanu ütlustega ja sündmuskoha vaatluse protokolliga haakuvad tunnistaja xxx ütlused. Tunnistaja elab kannatanuga samas trepikojas ning enda sõnul kuulis ta 12.07.2015 kella 11 paiku toas olles tuhmi heli ja seejärel klaasi kukkumise ja purunemise heli. (k 2, tl 38-44).

Esimesel ülekuulamisel, mis toimus 06.10.2015, D.J end kõnealuses varguses

süüdi ei tunnistanud. (k 2, tl 68-75) Kuid hiljem, 01.12.2015 seletas D.J, et ta siiski pani selle varguse toime ning andis sündmuse kohta üksikasjalikke ütluseid. Ta selgitas,

et 2015 juulis, lõhkus Daumani tn majas nr 4 esimesel korrusel asuva korteri aknaklaasi.

Mingeid kriteeriume korteri valikul ei olnud, valis huupi. Klaasi lõhkus hommikul, lüües kiviga akent. Akna kaudu ronis korterisse. Korteris oli palju erinevaid asju, käis mööda tube, võttis asjad, mis temale ette sattusid ja pani need kilekottidesse, mis korterist leidis. Mäletab, et varastas korterist tahvelarvuti, MacBook Apple'i, mobiiltelefonid, täpselt asju ei mäletanud,

kuna neid oli palju ja vargusest oli palju aega möödunud. Varguse pani toime

ravimipreparaatide mõju all. Oli korteris umbes 30 minutit. Kui oli kõik asjad kokku korjanud, siis varastatud asjadega ronis akna kaudu välja. Kui korterisse ja sealt välja ronis, siis keegi kõrvalistest ei näinud teda. Varastatud asjad viis oma koju ja pärast seda müüs kõik varastatud asjad maha, arvuti andis panti Partisani tn pandimajja, andis selle panti oma tuttava

xxx nimele, oma nimele panti anda ei saanud, kuna temal oli keeld peal. Ta täpselt ei

mäletanud, kuhu ta korterist varastatud mobiiltelefonid pani. Kas ta kasutas korterist varastatud telefoni, D.J ei mäletanud täpselt, aga võimalik, et kasutas. Dokumendid, mis

ta korterist varastas ja mõned muud väheväärtuslikud asjad viskas ära, kuna ta ei vajanud neid. (k 4, tl 23-34).

Tunnistaja xxx ütlustest võib järeldada, et D.J kasutas pärast vargust ise kannatanult varastatud Nokia telefoni. (k 2, tl 33-37).

Kõik eelloetletud tõendid kogumis kinnitavad, et süüdistuses kirjeldatud vargus on aset leidnud ning selle pani toime D.J. Kannatanu ütlustega on tuvastatud varastatud esemete

kogus ning väärtus summas 3186,62 eurot. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt oli tegemist planeeritud vargusega, eesmärgiga varastada esemeid. Sihipärast käitumist näitab ka asjaolu,

et süüdistatav tegi märkimisväärseid jõupingutusi võõrasse korterisse pääsemiseks – lõhkus esmalt akna ning seejärel ronis aknast sisse. Seega on tuvastatud, et süüdistataval oli kavatsus tungida kannatanu korterisse ning sealt asju omastada ja enda kasuks pöörata.

Seega võttis D.J kavatsetult ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil ning sissetungimisega ja pani sellega toime KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2.6. D.J-ile on esitatud süüdistus selles, et ajavahemikul 07.08.-08.08.2015

välisukse luku lõhkumise teel sisenes Narvas, Sädeme tänaval asuvas aianduskooperatiivis Elektron aiamaja nr 30 territooriumil xxx kuuluvasse kuuri, kust varastas kaks jalgratast Trek 7300 (maksumusega 450 eurot jalgratas) üldmaksumusega 900 eurot; jalgratta Sarda Eldorado

maksumusega 200 eurot; pesemisaparaadi Kärher maksumusega 139 eurot; bensiin

1-16-2422

21

muruniiduki Dormak maksumusega 350 eurot; 20-ne liitrilise kanistri maksumusega 10

eurot; 10-ne liitrilise kanistri maksumusega 6 eurot; kanistrites oli bensiini kokku

maksumusega 40 eurot; tööriistadega kasti kokku maksumusega 100 eurot, tekitades xxx varalist kahju üldsummas 1745 eurot.

Et taoline vargus toimus, kinnitavad eelkõige kannatanu Xx ütlused, mille kohaselt on tal AÜ- s Elektron, aadressil Sädeme 30 suvemaja. 07.08.2015 õhtul sõitis tööle, suvilasse jäi abikaasa (xxx), kes pärast kella 10.00 õhtul (kella 22.30 paiku) käis väljas prügi viimas, kõik oli korras, s.o sel momendil veel keegi kuuri tunginud ei olnud. Kui ta tööle sõitis, siis olid kuuri lukud

terved ja uksed kinni. Järgmisel päeval, 08.08.2015, kella 10.00 ajal hommikul avastas kannatanu, et tema kuuri oli sisse tungitud. Ripplukk puudus, aasadel mingeid lõhkumise jälgi

ei olnud, lihtsalt lukk puudus. Avas kuuri ukse ja avastas, et kadunud oli järgmised asjad: jalgratas TREK 7300 kaldus raamiga esiamortisaatoritega ja amortisaatorid sadula all, raami

mõõt 19 tolli, sini-halli värvi raam. Jalgratta maksumus 450 eurot; analoogiline jalgratas TREK 7300, aga raami mõõt oli 22 tolli. Hind oli 450 eurot; jalgratas Sarda Eldorado, punane

raam, see jalgratas oli lihtsam kui kaks esimest, jalgratta maksumus 200 eurot; survepesur KÄRHER, kollane, must käepide. Mudel 3200 Compact. Selle aparaadi maksumus 139 eurot;

muruniiduk töötab käsitsi meetodil, s.o on ise vaja lükata töötamise ajal. Muruniiduki

maksumus 350 eurot; 2 kanistrit bensiiniga oktaanarvuga 98. Üks must 20-liitrine plastkanister. Teine punane 10-liitrine plastkanister. Bensiini hind 40 eurot, 20 liitrise kanistri hind 10 eurot ja 10 liitrise kanistri hind 6 eurot. Peale selle maja juures verandal avastas, et kadunud oli plastkast tööriistadega. Kasti koos tööriistadega maksumuseks hindas kannatanu 100 eurot. Sel moel kokku varastati kannatanu vara kuurist ja majast summale 1745 eurot. (k

2, tl 78-84). Kannatanu esitas uurimisasutusele ka jalgrataste soetamist kinnitavad dokumendid. (k 2, tl 85-86).

Kannatanu ütlustega haakub sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, mille

vaatlusobjektiks oli aiandusüksus nr 30 Sädeme tn OÜ-s Elektron. Teest ühel pool oli

elumaja, teisel pool hoiukoht — metallangaar ja kõikvõimalikud aiataimede istikud. Aiandusüksuse territooriumil on duširuum ning selle taha on paigaldatud kaks kapikest, neist

üks oli puitustega. Vaatluse momendil uksed olid kinni, neilt oli võetud DNA proovid.

Metallist hoiuangaari vaatlusel oli kindlaks tehtud, et pääs laokohta oli varustatud rippluku

aasadega. Murdmisjälgi ei leitud. Vaatlusega ripplukku ei leitud. Maaüksuse vastaspoolel, kus paikneb maja, identifitseerimiseks kõlbulikke kuriteojälgi ei leitud. ( k 2, tl 87-95).

Ekspertiisiaktist nr. 15E-GE1100 nähtuvalt pärines 08.08.2015 sündmuskohalt leitud

bioloogiline materjal D.J-ilt . Võetud proovist saadi DNA täisprofiil, milles on kõik D.J esinevad alleelid. (k 2, tl 97-103).

D.J ise varguses osalemist ei tunnistanud. Sündmuskohal tema DNA jälgede olemasolu põhjendas D.J sellega, et ta et võis otsida suvilaühistust, mille nime ei mäleta, oma endist naist, kes peitis end erinevatesse kohtadesse. Seetõttu käis ta erinevates suvilates

ja neid otsides võis võõrast suvilast läbi minna ja puudutada mingit kapikest ning sellele sülitada. (k 4, tl 8-22).

Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava antud selgitus veenev ega eluliselt usutav. Objektiivselt

süüdistatav ei eita võõral territooriumil viibimist, kuid ei suuda anda mõistlikku selgitust, miks ta on sinna tunginud. Kuivõrd D.J-i DNA jäljed leiti just varguse toimepanemise kohast ning samal ajal puudus D.J igasugune alus ja vajadus kannatanu kinnistul viibida ning arvestades sealjuures ka

D.J-i varasemat äärmiselt aktiivset kuritegelikku käitumist just erinevate varguste

sooritamisel, siis on kohtul alus arvata, et D.J viibis kannatanu kinnistul just varguse toimepanemise eesmärgil.

1-16-2422

22

Neil asjaoludel leiab kohus, et olemasolevad tõendid kogumis kinnitavad, et süüdistuses

kirjeldatud vargus on aset leidnud ning selle pani toime D.J. Kannatanu ütlustega on

tuvastatud varastatud esemete kogus ning väärtus summas 1745 eurot. Varguse tehioludest

nähtuvalt oli tegemist planeeritud vargusega, eesmärgiga varastada esemeid. Sihipärast

käitumist näitab ka asjaolu, et varastatud varale ligipääsemiseks oli eemaldatud panipaiga

lukk. Seega on tuvastatud, et süüdistataval oli kavatsus asjad omastada ja enda kasuks pöörata.

Seega võttis D.J kavatsetult ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ning pani sellega toime KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2.7. D.J-ile ja K.T-le on esitatud süüdistus selles, et ajavahemikul

11.08.-12.08.2015 vaba juurdepääsu teel varastasid xxx kuuluva Baotian Tanco 49 motorolleri maksumusega 300 eurot, mis oli pargitud Narvas, Rakvere tänaval maja nr 91 ees, tekitades xxx varalist kahju summas 300 eurot.

Varguse toimumist süüdistuses nimetatud ajal ja kohas tõendavad eelkõige kannatanu xxx

ütlused. Kannatanu seletas 12.08.2015, et elas ühiselamus xxx. 2015 juulis soetas oma tuttavalt xxx puna-musta motorolleri Baotian Tanco 49 summas 300 eurot. Registreeris antud motorolleri oma nimele 05.08.2015, saades kätte tehnilise passi ning motorolleri reg nr xxx.

Motorolleri ning raha käest kätte andmisel andis kannatanule Viktoria ainult ühe

võtmekomplekti, teatades, et teist võtmekomplekti tal pole. Pärast motorolleri soetamist hoidis seda kas garaažis või parkis ühiselamu juurde valveruumi akende alla. 11.08.2015 kella

20.00 paiku parkis kannatanu motorolleri ühiselamu juurde valveruumi akende alla. Kella

23.00 paiku helistas kannatanu mobiiltelefonile tema hea tuttav xxx ning teatas, et ühiselamust mööda minnes pööras tähelepanu, et ühiselamu juures seisis kannatanule kuuluv motoroller. Hommikul, kella 09.00 paiku ärkas kannatanu üles ning nägi, et tema telefonil oli vastamata kõned xxx, kes helistas öösel kell 02.00. Kannatanu helistas xxx tagasi. xxx teatas, et öösel kell 02.00 läks ühiselamust mööda ning pööras tähelepanu, et xxx motorollerit seal

polnud. xxx oletas, et kannatanu sõitis ära, seepärast helistas Xxile öösel kell 02.00, aga

kannatanu ei vastanud tema telefonikõnedele. Motorolleri istme taha oli kinnitatud punane

pakiraam ning motorolleri punase raami külgedel oli 2 valget triipu. Sel viisil kannatanule

tekitati materiaalset kahju summas 300 eurot. (k 2, tl 49-60). Tehniline pass ning

liikluskindlustuse poliis nr H1012935415 kinnitavad, et Xx Xx on Baotian Tanco 49 motorolleri omanik. (k 2, tl 54-56).

Hiljem täiendas kannatanu oma ütlusi öeldes, et 12.08.2015 kella 12.00 paiku helistas

töökaaslane Xx ning ütles, et noormees hüüdnimega xxx tegi ettepaneku osta motorolleri.

Sealjuures xxx selgitas, et selles motorolleris tundis ta ära Xxile kuuluva motorolleri.

Kannatanu seletas xxx, et temalt varastati motoroller. Kui kannatanu tuli kohta, kus viibis xxx, nimelt kaupluse Maxima XX juurde, nägi ta seal xxx ja xxx. Kannatanu tundis koheselt

oma motorolleri ära. Küsides, kust ilmus see motoroller, selgitas xxx, et xxx sõnul olevat

noormees nimega Nikolai kannatanu motorolleri varastanud. xxx ajas selle Nikolaiga juttu

ning leppis temaga motorolleri maksumuses kokku. Noormees hüüdnimega xxx viis vaid

motorolleri xxxile, s.o sai vahendajaks xxx ja Nikolai vahel. Seejärel kui selgus, et see oli kannatanu motoroller, helistasid xxx ja xxx Nikolaile, tahtes välja selgitada, kust Nikolai sai kannatanu motorolleri. Nikolai ei võtnud toru vastu. Kannatanu võttis motorolleri tagasi ning tal pole pretensioone seoses motorolleri varguse toimepanemisega. (k 2, tl 57-61).

Kohtueelses menetluses ütles süüdistatav K.T, et ei tunnista kõnealuse varguse

toimepanemist ning selgitas, et 12.08.2015 kella 01.00 paiku, helistas talle tuttav D.J ning ütles, et ta vajab abi, kuna oli vaja motoroller ühest kohast teise ajada. D.J

1-16-2422

23 ütles, et ta oli autoga ning samuti tal oli motoroller, mis tuli ajada Rahu tänavale. K.T ei mäletanud majanumbrit, mille juurde oli vaja motoroller ajada. D.J ütles, et osutatud abi eest annab K.T-le 20 eurot. Tulles kohale D.J juba ootas K.T õues. D.J-i auto seisis ühiselamu juures. D.J ütles, et motoroller kuulus temale, ta oli autoga ning ei saanud üksi motorollerit ühest kohast teise ajada. D.J oleks võinud auto jätta ning

motorolleri ise ühest kohast teise ajada, aga miks tema palus K.T seda teha, ta ei

teadnud. Motorolleri võtmeid neil polnud, D.J käivitas motorolleri ise ilma võtmeta. Tundus, et tegi seda kääridega, täpselt ei mäletanud. K.T sõitis motorolleriga Rahu tänavale, jättes motorolleri viiekorruselise maja juures asuvasse parklasse. Pärast seda kui nad parkisid motorolleri parklasse, istus K.T D.J-i juurde autosse, kes viis teda tanklasse

Statoil. Nad leppisid kokku, et 20 eurot, mille D.J lubas anda K.T-le osutatud abi eest, annab ta K.T-le järgmisel päeval, kuid D.J pole talle raha andnud. (k 2, tl 62- 67). Kohtumenetluses K.T tunnistas oma süüd.

Esimesel ülekuulamisel ei tunnistanud varguse toimepanemist ka D.J. (k 2, tl 68-

75). Kuid hiljem selgitas, et oli sel õhtul K.T-ga Rakvere tn ühiselamu juures. Nägid ühiselamu juures motorollerit, K.T läks motorolleri juurde, võttis jalalt maha ja ajas maja

taha. K.T ütles, et ta teadis, kelle motoroller see oli. D.J arvas, et K.T sõitis sellega ringi ja hiljem tagastas motorolleri. Varguse toimepanemise kokkulepet neil ei olnud. Kui K.T läks motorolleriga Rakvere tn maja nr 89 taha, siis D.J sel ajal läks oma koju ja pani auto parklasse. Mõne aja pärast K.T helistas talle ja ütles, et tal ei õnnestu

rollerit käivitada. Läks K.T juurde, kes oli motorolleriga Rakvere tn maja nr 89 taga.

D.J vaatas, et motorolleri aku oli tühi, istus rollerile, K.T lükkas teda. Kui

motoroller käivitus, siis D.J andis motorolleri K.T-le. Pärast seda läks koju. Järgmise päeva hommikul K.T helistas temale ja küsis, kas D.J saab talle abi osutada motorolleri müümisel. (k 4, tl 19). Ka D.J tunnistas kohtumenetluses, et on kõnealuse varguse siiski toime pannud.

Kõrvutades K.T ja D.J-i poolt kohtueelses menetluses antud ütluseid, siis neist

mõlemast ilmneb, et just nemad kahekesi võtsid kannatanu motorolleri ära, kuid mõlemad viitavad üksteisele kui varguse toimepanijale ning väidavad, et ise ei saanud aru, et osalevad

varguses. Samas mõlema ütlustest nähtub, et nad olid teadlikud, et kummalgi neist polnud motorolleri võtmeid. Seega pidid nad igal juhul aduma, et tegemist on võõra varaga ning selle ära viimiseks puudub neil õigus. Kohtu hinnangul on mõlema süüdistatava ütlused selles osas, et nad ei teadnud varguses osalemisest, ebausutavad ning antud soovist vähendada end rolli kuriteo ühises toimepanemises. Arvestades siinkohal ka asjaolu, et kohtumenetluses tunnistas

nii K.T kui ka D.J, et panid süüdistuses kirjeldatud teo toime, siis loeb kohus tõendatuks, et süüdistuse esemeks oleva varguse panid toime K.T ja D.J ühiselt ning

kooskõlastatult. Mõlemad panustasid varguse sooritamisse ning tegid seda teadvalt ja

kavatsusega motoroller omastada ning hiljem edasi müüa. Viimast kinnitavad üheselt

kannatanu ütlused osas, mis kirjeldavad, millistel asjaoludel ta motorolleri tagasi sai – st rollerit pakuti müüa tema töökaaslasele.

Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et süüdistuses kirjeldatud vargus on aset leidnud ning selle panid kavatsetult toime K.T ja D.J. Vargusega tekitatud kahju – 300 eurot, on tuvastatud kannatanu ütlustega.

Seega võtsid D.J ja K.T ühiselt ja kooskõlastatult ning kavatsetult ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning panid sellega toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-16-2422

24

1.2.8. D.J-ile ja K.T-le on esitatud süüdistus selles, et 12.08.2015

ajavahemikul kella 15.00-16.50 ronisid lukustamata akna kaudu xxx asuvasse ja Xxle

kuuluvasse korterisse, kust varastasid IP seadme maksumusega 85 eurot; tahvelarvuti

Samsung Galaxy Tab3 maksumusega 353,17 eurot; tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab2

maksumusega 250 eurot; mobiiltelefoni LG maksumusega 250 eurot; mobiiltelefoni iPhone

maksumusega 410 eurot; mobiiltelefoni miniExand maksumusega 20 eurot; 0,7l pudeli Napoleon konjakit maksumusega 85 eurot; pudeli Jeam Beam viskit maksumusega 23 eurot;

meeste habeajamisepardli Gilett maksumusega 20 eurot; neli karpi habeajamisžilette, ühe

karbi maksumus 15 eurot, kokku maksumusega 60 eurot; karbid naiste žilettidega Gilett Venus maksumusega 18 eurot; meeste tualettvee, neli pudelid dušigeeli, naiste tualettvee, mis

ei oma väärtust, kokku vara üldsummas 1574,17 eurot; tekitades Ergo Insurance SE kahju summas 246 eurot ja kannatanule xxx varalist kahju summas 475 eurot.

Kannatanu Xx ütlustega on tuvastatud, et 12.08.2015 leidis süüdistuses kirjeldatud vargus

aset. Kannatanu on öelnud, et 12.08.2015 kella 09.30 paiku läks ta tööle. Abikaasa väljus

koos lastega korterist kella 15.00 paiku. Abikaasa sõnul lukustas ta korterist väljudes kaks

korterilukku. Köögiaken jäi väljudes tuulutuse asendisse, köögiga ühendatud toa aken jäi pärani lahti. Lastetoa aken, nagu ka köögiaken, oli tuulutuse asendis, magamistoa aknad olid

kinni. Koju naasid kõik koos kella 16.50 paiku ning avastasid, et köögis külmkapi juures

vedeles aknalaualt maha visatud lill. Köögi aknalaua peal olid jalatsijäljed. Lastetoas asuv

televiisor, mis rippus toa sissepääsust vasakul, oli kinnituskohast pooleldi välja keeratud.

Korteri vaatlusel selgus, et kadunud on: televiisorilt, mis ripub elutoa seinal, on kadunud musta värvi IP lisaseade, mis on soetatud 85 euro eest internetiteenuse pakkujalt SAID; elutoa

aknalaualt on kadunud tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab 3, musta värvi, maksumusega 353,17 eurot; elutoa aknalaualt on kadunud teine tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab 2, musta

värvi, maksumus 250 eurot; elutoa klaasriiulilt oli kadunud mobiiltelefon LG, valget värvi korpusega, maksumusega 250 eurot; lastetoa voodilt oli kadunud tütre kasutuses olnud iPhone 4S maksumusega 410 eurot: elutoa klaasriiulilt oli kadunud Venemaalt soetatud mobiiltelefon

mini Exand, musta-hõbedast värvi, maksumusega 20 eurot; köögilaualt on kadunud 0,7- liitrine pudel Hennesy’d, avamata, karbi sees, maksumusega 85 eurot; köögilaualt on kadunud 0,7-liitrine pudel Jeam Beami, avamata, karbis, maksumusega 23 eurot; väiksematest asjadest

on vannitoast varastatud raseerimisterad, aku jõul töötav raseerija, tualettvesi, deodorandid. Varastatu esialge maksumus moodustas 1476,17 eurot. Lisaks kannatanu märkis, et kas 09.08 või 10.08.2015 kella 15.00 paiku, hetkel, kui ta trepikotta astus ja teisele korrusele läks, pani

tähele, et tema ukse juurest kargas eemale kannatanule välimuse järgi tuttav noormees

hüüdnimega Nemets. Nemetsi nägi viimati enda trepikoja juures 11.08.2015. (k 1, tl 1-11). Osade varastatud esemete kohta on kannatanu esitanud ka soetamisdokumendid. (k 1, tl 10- 11). Kannatanu lisas varem antud ütlustele, et vannitoast oli varastatud: gillette raseerija meestele,

maksumusega 20 eurot; karp raseerimisteradega raseerijale Gillete Venus naistele, maksumusega 18 eurot; tualettvesi meestele, neli pudelit dušigeeli, tualettvesi naisele, seega on kannatanule täiendavalt tekitatud materiaalselt kahju summas 98 eurot. (k 1, tl 60-64).

Hiljem täiendas kannatanu oma ütlusi öeldes, et sai sõprade ja tuttavate kaudu teada, et

varguse tema korteris pani toime K.T ning maja juures aitas teda varguse

toimepanemisel D.J hüüdnimega Nemets. Kannatanu ise otsis K.T üles,

rääkis temaga ning palus asjad tagastada. K.T ütles, et varguse tema korterist pani ta

toime koos xxxiga, kes oli teda õues oodanud. Samuti ütles K.T, et ta pani Kangelaste tänaval asuvasse pandimajja enda nimele panti kannatanult varastatud mobiiltelefoni ja kaks

tahvelarvutit. Ülejäänud asjad on aga xxxi käes. Pärast seda sai tuttavate kaudu teada

D.J-i elukoha aadressi - xxx linn, ja tema telefoninumbri xxx. Kannatanu kirjutas D.J-ile sõnumi. Alguses hakkas Nemets kannatanut solvama ja salatses, et ta pole vargust

toime pannud. Kuid siis D.J kirjutas, et ei taha kinni istuda ning pakkus varastatud televiisori vastu teist eset. (k 1, tl 38-46).

1-16-2422

25

Kannatanu ütluseid kinnitavad tunnistaja xxx ütlused, millest nähtub, et 13.08.2015 andis

K.T OÜ Mezola pandimajja 2 tahvelarvutit ja mobiiltelefoni. (k 1, tl 30-37).

Need esemed on vaadeldud ka asitõendi vaatlusprotokollis - mobiiltelefon LG, tahvelarvuti

Samsung Galaxy tab2, tahlearvuti Samsung Galaxy Tab3 laadijaga. Vaadeldud esemed on tagastatud kannatanule Xxle. (k 1, tl 65-69, 70-72). Kannatanu ütlustega haakub ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, millest nähtub, et kõnealuses korteris asuvate kappide uksed on avatud ja asjad põrandale loobitud, köögiakna aknalaua pinnal on jalatsijälgede fragmendid. (k 1, tl 12-29).

Fakte, et vargus aset leidis ning selle panid toime just K.T ja D.J, kinnitavad lisaks kannatanu ütlustele ka K.T ja D.J ise.

K.T tunnistas kuriteo sooritamist algusest peale ning andis sündmuse kohta ka üksikasjalikke ütluseid, seal hulgas ka D.J-i osaluse kohta. (k 1, tl 47-52).

Lisaks kinnitab K.T osalust K.T ütluste olustikuga seostamise protokoll, kus K.T osutas majale nr 42 ja trepikojale nr 4, mille teisel korrusel asub korter, kust ta koos

D.J-iga asjade varguse toime pani. K.T selgitas, et tungis teisele korrusele avatud köögiakna kaudu ning D.J aitas tal korterisse ronida. (k 1, tl 55-57).

Süüdistatav D.J ütles kohtueelses menetluses, et ei ole kõnealust vargust toime

pannud, kuid selgitas sealjuures, et 2015 augustis palus K.T teda kohale viia, K.T

ronis teisele korrusele, kus korter paiknes ja suutis akna avada. Sel ajal D.J oli maja kõrval aga ei aidanud K.T. Mõne aja pärast K.T viskas aknast välja ühe kilekoti ja kohe selle järel hüppas ise aknast välja. Ta tõstis koti üles ja läksid kahekesi auto juurde. (k 2, tl 68-75; k 4, tl 8-22).

Kuigi D.J kohtueelses menetluses end süüdi ei tunnistanud, on siiski juba tema enda

antud ütluste pinnalt tuvastatav, et ta osales varguse toimepanemises viies K.T sündmuskohale, oodates teda akna all ning aidates varastatud esemeid ära viia. Olles näinud,

et K.T ronis akna kaudu korterisse ja tõi sealt esemeid välja, sai ta igal juhul aru, et

tegemist on võõrasse korterisse tungimisega ja võõra vara vargusega. Lisaks K.T

ütlustele kinnitavad D.J-i otsest osalust ka kannatanu ütlused, millest nähtub, et kannatanu nägi D.J juba enne vargust oma korteri ukse taga. See annab alust arvata, et

D.J osales varguse ettevalmistamisel. Vähetähtis ei ole ka tõik, et kohtumenetluses D.J tunnistas oma süüd kõnealuses episoodis.

Kõiki eelnevalt käsitletud asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et olemasolevate

tõenditega on tuvastatud süüdistuses kirjeldatud varguse toimumine ning selle sooritamine

K.T ja D.J-i poolt ühiselt ja kooskõlastatult. Teo toimepanemise viis (aknast sisse

ronimine ning esemete akna kaudu välja viimine) näitab üheselt, et tegemist oli kavatsetud vargusega, mis oli pandud toime võõrasse korterisse sissetungimisega. Kannatanu ütlustega on tuvastatud varastatud eseme kogus ning väärtus üldsummas 1574,17 eurot.

Seega on D.J ja K.T kavatsetult ja grupis pannud toime

sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2.9. D.J-ile on esitatud süüdistus ka selles, et tema ajavahemikul 12.07.2015

kuni 15.07.2015, kasutades aadressil: xxx asuva korteri võtmeid, mille Xx varastas 2015

aprillis Narvas, Tallinna maanteel maja nr 42 ette pargitud sõiduautost Audi,

registreerimisnumbriga 159AST, varguse sooritamise eesmärgil, grupis koos Xxiga, valdaja

1-16-2422

26 tahte vastaselt püüdis siseneda xxx kuuluvasse korterisse aadressil: xxx, kuid ei saanud avada korterilukku.

Esimesel ülekuulamisel süüdistatav D.J

süüdistuses kirjeldatud teo

toimepanemist ei tunnistanud, kuid hiljem seletas, et Xx ütles talle 2015. a juulis, et tal on korteri võtmed, kust võib midagi varastada. Kust ta need korterivõtmed sai, ta ei teadnud. Xx ütles, et korteris elab hangeldaja aga tema oli kategooriliselt selle poolt, et hangeldajaid tuleb karistada. D.J-i autoga sõideti Narva, Rahu tn maja 32 juurde ja mindi trepikotta. Xx pani võtmed lukuaukku, aga lukku avada ei õnnestunud. Sel päeval neil ei õnnestunud korterisse tungida ja nad lahkusid. (k 2, tl 68-75; k 4, tl 8-22; k 5, tl 35-46).

Seega nähtub D.J-i ütlustest üheselt, et tal oli koos Xxiga plaan panna aadressil xxx asuvast korterist toime vargus. Ühiselt asuti seda plaani ka täide viima ning üritati korterisse

valdaja tahte vastaselt sissetungida. Kuid vargus jäi nendest sõltumatutel põhjustel lõpule viimata, kuna nad ei suutnud korteri ust avada. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt oli tegemist sihipärase ja ühiselt planeeritud varguse katsega, eesmärgiga varastada asju. D.J oli ettekujutus, et avades võtmega korteriukse on võimalik tungida võõrasse valdusesse valdaja tahte vastaselt ning varastada midagi. Seega on tuvastatud, et süüdistataval oli kavatsus asju omastada ja enda kasuks pöörata. Süüteokatse on

lõpetatud, kuna D.J grupis Xxiga on teinud kõik endast oleneva, et oleks võimalik vargus toime panna.

D.J-ile on kõnealuse tegevuse eest esitatud süüdistus KarS § 266 lg 2 p 1 - § 25 lg

1,2 järgi. Kohtu hinnangul vastavad aga süüdistuses kirjeldatud ning D.J-i enda ütluste

pinnalt tuvastatud faktilised asjaolud KarS § 199 lg 2 p 7,8– § 25 lg 1 ja 2 koosseisulistele tunnustele. D.J-i enda ütluste pinnalt on tuvastatud kuriteo subjektiivne külg, st asjaolu, et

tema tegevus korterisse tungimisel oli suunatud varguse toimepanemisele. Seetõttu

kvalifitseerib kohus D.J-ile KarS § 266 lg 2 p 1 - § 25 lg 1,2 järgi esitatud süüdistuse ümber KarS § 199 lg 2 p 7,8– § 25 lg 1 ja 2 järgi.

1.2.10. Lisaks varguste toimepanemisele süüdistatakse D.J KarS § 120 lg 1 järgi

selles, et tema 14.01.2015 kella 09.00 paiku, viibides Narvas Kangelaste 5 asuva

müügipaviljoni juures, tekkinud isiklike vaenulike suhete pinnal tüli käigus ähvardas tapmisega oma ema Svetlana D.J, kellel oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna ta helistas politseisse ja palus abi, millega tekitas kannatanule moraalset kahju.

Süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas tapmisega ähvardamist kinnitavad eelkõige kannatanu xxx 14.01.2015 antud ütlused. Kannatanu seletas, et elas aadressil xxx koos abikaasa xxx ja

poja D.J-iga . 14.01.2015 kella 09.00 paiku oli oma töökohal (müüs küpsetisi

väikeses müügiputkas, mis asub Kangelaste tänava maja nr 5 juures, Narvas). 14.01.2015 kella 09.00 paiku tuli tema juurde tööle poeg D.J. Ta on töötu, narkomaan ning

mitmekordselt kohtu poolt karistatud. Nagu tavaliselt tahtis poeg kannatanult raha saada. D.J tuli müügiputka juurde, hakkas lukku torkima, üritades sisse pääseda. Sel ajal seisis kannatanu Kangelaste tänava maja nr 5 nurga taga ning jälgis poja tegevust. Kannatanu ei olnud sel ajal müügiputkas, kuna käis WC. Mõne aja pärast D.J lahkus, tulles

umbes 15 minuti pärast tagasi. Siis oli kannatanu müügiputkas. Andrei käitus väga

väljakutsuvalt, ähvardas teda, kuna vajas raha narkootikumide ostmiseks. Kannatanu kutsus välja politsei. Politseinikud kontrollisid tema dokumente ja lubasid tal ära minna. Hiljem kella

11.00 paiku tuli Andrei jälle tagasi, tõmmates elektrijuhtme välja. Kuna järjekordselt ei

andnud kannatanu pojale raha, lõhkus poeg küünarnukiga klaasvitriini, sealjuures karjus

kannatanu aadressil ähvardusi: „ . Kannatanu pidas poja ähvardust reaalselt täidetavaks, kuna nad elasid ühes korteris, aga poeg on töötu,

1-16-2422

27 narkomaan. Seepärast kardabki oma elu pärast, kuna ei tea mida temalt oodata. (k 2, tl 109- 111).

Kannatanu ütlustega sündmuste käigu osas haakub sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, millest nähtub, et aadressil Narva Kangelaste 5, asub väike müügiputka, mis on ette nähtud küpsetiste müümiseks. Müügiputka välisuks asub otsaseina pool, lukul olid nähtavad

vigastused. (k 2, tl 113-119). Kannatanu ja süüdistatava ütluseid sündmuste käigu osas kinnitab uuringuakt nr 118T, mis kinnitab, et 14.01.2015 oli D.J narkojoobes. (k 2, tl 127-136).

Hiljem, 21.12.2015, kannatanu muutis oma ütluseid öeldes, et 14.01.2015 oli tal pojaga

konflikt, kuid ähvardusi tema aadressil ta ei väljendanud. Kannatanu oli psühhiaatri juures arvel. Tol ajal oli kannatanul kõrgendatud toimunud sündmuste vastuvõtmine ja ta reageeris

nendele teravalt. D.J on tema poeg ja kannatanu teadis, et ta mitte kunagi ei põhjusta temale kahju. (k 4, tl 110-114).

Kannatanu esmaseid ütluseid sündmuste käigu osas kinnitavad ka süüdistatava D.J-i

15.01.2015 ülekuulamisel antud ütlused, kus ta tunnistas oma süüd täielikult ning seletas, et tema ema töötas müügiputkas, mis asub kaubanduskeskuse „1000 pisiasja“ juures . Ta läks 14.01.2015 hommikul ema juurde müügiputkasse, palus temalt raha 10 eurot, kuna oli vaja autot tankida. Ema ütles, et raha ei ole ja et ta ei pöörduks enam kunagi tema poole. Selle tõttu tekkis tema ja ema vahel tüli, ta tõmbas toitejuhtme välja ning lõhkus vitriiniklaasi. Tüli

käigus võis emale öelda, et tal jäi elada vaid üks nädal, kuid ta ei mäleta seda, kuna oli

metadooni ja revitraali mõju all. D.J tunnistas oma süüd täielikult. (k 2, tl 144-149).

Hilisemal ülekuulamisel 30.11.2015 süüdistatav oma süüd enam ei tunnistanud, öeldes, et

tegemist oli ainult riidlemisega ja konkreetset ähvardust ei olnud. (k 4, tl 8-22) Kohtumenetluses D.J oma süüd ei eitanud.

Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava 30.11.2015 ja kannatanu 21.12.2015 antud ütlused

usaldusväärsed. Ilmselgelt on tegemist olukorraga, kus ema soovib oma ütlustest loobuda

eesmärgiga vähendada oma poja vastutust toimepandud rikkumise eest. Sellist seisukohta

kinnitab eelkõige 14.01.2015 kell 11.25 politseisse tehtud telefonikõne stenogramm, millest järeldub, et kannatanu helistas oma ülemusele, et teavitada kioski ründamisest. Kioski omanik helistas omakorda politseisse, kuna talle oli kõnest jäänud mulje, et kannatanu on hirmunud. (k 2, tl 125) Ei ole usutav, et kannatanu helistas oma tööandjale ja väljendas toimuva pärast hirmu, kui tal reaalselt mingit hirmutunnet ei olnud.

Fakti, et süüdistatav võib ärritunud olekus käituda agressiivselt ning teisi isikuid ähvardada, kinnitavad ka xxx 17.01.2015 ütlused, milles ta väidab, et nädala eest saatis D.J talle SMS-ga ähvarduse, et tapab ta. Sealjuures ütles xxx, et D.J võib seda teha. (k 2, tl 157) Sellest järeldab kohus, et D.J-ile on konfliktsituatsioonis iseloomulikuks käitumiseks

teiste inimeste tapmisega ähvardamine ning tapmisähvardused on edastatud viisil, et kannatanud kardavad ja tunnevad hirmu.

Tuginedes kannatanu ja süüdistatava esimestele ütlustele, samuti xxx ütlustele ning kõne stenogrammile ja sündmuskoha vaatlusele, leiab kohus, et antud juhul on leidnud tõendamist,

et süüdistuses märgitud ajal ja kohas toimus süüdistatava ja kannatanu vahel konflikt ning selle käigus ütles D.J kannatanule, et tal on jäänud elada vaid üks nädal.

KarS § 120 lg 1 objektiivse koosseisu moodustab ähvardamine tapmise või tervisekahjustuse

tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega, kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Seega on KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo tunnusteks esiteks ähvardamistegu ning teiseks alus karta ähvarduse täideviimist.

1-16-2422

28

Riigikohus on kriminaalasjas nr 3-1-1-59-11 p 9.1 ja 9.2 sedastanud järgmist:

Antud juhul on eelkõige kannatanu xxx 14.01.2015 ja D.J-i esimeste ütlustega tuvastatud, et süüdistatav ütles konflikti käigus kannatanule, et viimasel on jäänud elada vaid

üks nädal. Sündmuste üldist konteksti (st eelnevalt kannatanu töökohaks oleva kioski ukse muukimine, kannatanult raha nõudmine ning eitava vastuse saamisel kannatanu juuresolekul

vitriinklaasi lõhkumine) arvestades on taoline sõnum ilmselgelt ähvardus kannatanut tappa.

Sealjuures nähtub kannatanu ütlustest, et ta tajuski süüdistatava tegevust, kui reaalset ohtu

oma elule. Süüdistatava varasema käitumise tõttu arvas ta, et D.J võib käituda

ettearvamatult. Fakti, et kannatanut valdas sündmuste ajal hirmutunne, kinnitab kioski

omaniku telefonikõne politseisse. Nimetatud kõnes viitab helistaja otseselt asjaolule, et kannatanu on hirmul.

Arvestades eelnevalt tuvastatud asjaolusid, on igati mõistetav, et kannatanul oli küllaldaselt alust arvata, et D.J võib ähvarduse täide viia. Siinkohal märgib kohus veelkord, et reaalse ohutunde olemasolu tõendavad üheselt pöördumised politseisse.

Neil asjaoludel on kohtu hinnangul tuvastatud D.J-i tegevuses KarS § 120 lg 1 objektiivsed tunnused.

D.J pidi ise väga hästi mõistma, et kannatanul on põhjust karta tema ähvarduste

täideviimist. Arvestades tema poolt kasutatud väljendit, mis sisaldas konkreetset ähvardust

lõpetada kannatanu elu ning asjaolu, et see oli esitatud samal ajal kannatanu töökoha vitriinklaase lõhkudes ehk vägivalda demonstreerides, siis võib järeldada, et D.J-i eesmärk oligi kannatanut hirmutada ja luua situatsioon, kus ta arvaks, et süüdistatav võib oma

ähvarduse täide viia. D.J pani teo toime vähemalt otsese tahtlusega. D.J

teadis ja tahtis või vähemalt möönis, et Svetlana D.J-i võtab tema ähvardusi reaalsena.

Kõike eelnevat kokkuvõttes leiab kohus, et D.J-i tegevuses on tuvastatud KarS §

120 lg 1 tunnused, st teadvalt tapmisega ähvardamine, kui kannatanul oli alust karta ähvarduste täideviimist.

1-16-2422

29 1.2.11. D.J süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 2 järgi selles, et tema 17.01.2015 kella 17.00 paiku, viibides Narvas, Tiimani 20 asuva Maxima kaupluse ees, isiklike vaenulike

suhete pinnal, oma endise elukaaslase xxx tüli käigus, lahkarvamuse põhjal ühise alaealise tütre suhtes, püüdis haarata last xxx käest kinni, et viia last ema juurest ära, kuid xxx takistas seda, mille peale D.J lõi teda käega vastu kukalt, tekitades kannatanule füüsilist valu ja vigastuse.

Löömine on järsk ühekordne mehaaniline mõjutamine ning löömisega on tegu juhul kui löök

tabab. Muu kehaline väärkohtlemine võib seisneda tõukamises, rebimises, kõrvetamises, torkimises jne. Kõikide nimetatud tegude korral on nõutav valu tekitamine. Valu tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut.1

Kannatanu xxx on 17.01.2015 andnud ütlusi, et 17.01.2015 kella 17.00 paiku viibis koos

oma tütre xxx kaupluses Maxima XX aadressil: Tiimanni 20, Narva. Seal kohtus xxx isa ja oma endise abikaasa D.J-iga, kellega abielu oli lahutatud rohkem kui aasta tagasi. Andrei palus temalt luba tütrega rääkiga. Kannatanu lubas, aga kui Andrei hakkas tütart õue

viima, sai ta aru, et Andrei tahtis tütart ära viia. xxx hakkas Andreid jälitama ja tütart ära

võtma. Tütar karjus ja nuttis. Andrei pani tütre kukile istuma ning üritas ära joosta. xxx

hakkas karjuma, et kutsub politsei välja. Andrei peatus ja tuli tema juurde. xxx võttis tütre käest kinni, üritas teda ära võtta, aga Andrei pigistas jõuga tütre kätt. Tütar karjus, et temal oli

valus. Seejärel Andrei lasi tütre lahti ning lõi kannatanut käega vastu kukalt, tekitades talle füüsilist valu. Samuti D.J rääkis, et võtab noa ja lööb teda noaga, kuid xxx nuga ei näinud. Sel hetkel märkas, et läheneb sõiduauto BMW. Kannatanu hakkas karjuma ja abi kutsuma. Autost tuli välja noormees ning küsis, mis

1-16-2422

30

Mihhailovi ütlustest järeldub, et kannatanu esitas ka vahetult sündmuskohale saabunud politseiametnikule analoogse sündmuste kirjelduse, sh löömise fakti osas.

18.01.2015 ülekuulamisel süüdistatav D.J tunnistas oma süüd ning seletas, et

16.01.2015 leppisid xxx kokku, et järgmisel päeval ostab tütrele mänguasja. 17.01.2015 helistas D.J xxx umbes tund aega enne seda, kui politseinikud ta kinni pidasid,

s.o õhtul umbes pool viis. Sel päeval, s.o 17.01.2015 kella 16.00 paiku helistas poja ja xxx telefoninumbrile. Kontakti saada ei õnnestunud. Seetõttu otsustas minna maja juurde, et teada

saada, mis juhtus. Teel astus kauplusse, et sigarette osta. Kaupluse väljapääsu juures kohtas

xxx ja nende ühist tütart xxx. Täpsustas, et said kokku just kaupluses ja rääkis tütrega xxx

juuresolekul. xxx D.J-iga ei rääkinud. D.J hakkas koos tütrega liikuma klaastaara vastuvõtupunkti suunas ning pani tütre kukile istuma. xxxja jooksis nende suunas ning rääkis, et annaks tütre temale. D.J hakkas xxxale vastuseks ütlema, et nad leppisid ju kokku, et

lähevad mänguasju ostma, kuid xxx hakkas xxx riietest kinni võttes D.J-i kaelast maha tirima. D.J asetas lapse maha ja xxx hakkas tirima jõuga last kättpidi enda suunas. xxx

hakkas temale rääkima, et ta oli alkoholijoobes, seepärast ei anna D.J-ile tütart. xxx hakkas valjusti üle terve tänava karjuma, et ta ei saa last ja jätkas lapse kättpidi tirimist. Xx

hakkas nutma valu või hirmu pärast või selle pärast, et ema karjus. Et Evgenija lõpetaks

karjumise ja Xx kättpidi tirimise, andis ta xxxle võmmu kuklasse, s.o lõi teda käega vastu

kukalt. Ütles, et ta rahuneks. Kuid xxx ei rahunenud, jätkas tema solvamist ning valjusti karjumist. Siis ütles D.J talle, et kutsub välja politsei ning läks politseijaoskonna suunas. Sel hetkel sõitis juurde must sõiduauto BMW, autost tuli välja keegi meesterahvas püstoliga,

vinnastas relva, suunas relva D.J-i poole ja ütles, et kui ta ära ei lähe, siis tal tekivad

probleemid. D.J lõi enda sõnul xxxt nõrgalt, tegi seda, sest tahtis, et ta lõpetaks karjumise ning temalt tütre äravõtmise. (k 2, tl 188-195). Hiljem ütles D.J, et see polnud löömine, et ta vaid pani käe ümber kannatanu kaela. (k 4, tl 8-22). Samale positsioonile jäi ta ka kohtumenetluses.

Seega süüdistatav ei eita füüsilise kontakti toimumist, kuid on hilisemates ütlustes asunud

löömist eitama. Samas ei ole ta esitanud ühtki loogilist selgitust, miks ta on oma ütluseid

löömise osas muutnud. Kannatanu ütlused on samas olnud aga järjepidevad ning need haakuvad sündmuskohale saabunud tunnistajate ütlustega.

Kohtu hinnangul on tunnistaja xxx antud ütlused kannatanu xxx löömise kohta lubatavad, kuna ütluste sisuks on xxx vahetult enne rääkimist tajutud löömise fakti kirjeldamine. Et xxxx

oli toimunud sündmuse mõju all kinnitab asjaolu,et tunnistaja saabus sündmuskohale hetkel

kui süüdistatava ja kannatanu vaheline konflikt veel kestis ning kannatanu rääkis talle toimunust koheselt. Seega on tunnistaja ütluste näol tegemist lubatava tõendiga KrMS § 66 lg 21 p 2 tähenduses. Neil asjaoludel loeb kohus tõendatuks, et süüdistatav lõi süüdistuses nimetatud ajal ja kohas kannatanut käega vastu kaela. Sealjuures on kannatanu öelnud, et tundis löögi tagajärjel valu.

Ka keskmisele mõistlikule kõrvaleseisjale tundub reaalne, et löömine vastu kaela, võib

põhjustada kannatanule valutunde. Valu tundmine on subjektiivne nähtus ning erinevatel isikutel erinevalt tunnetatav.

Eeltoodust johtuvalt on D.J egevuses tuvastatud KarS § 121 lg 1 teise alternatiivse koosseisuteo - kehaline väärkohtlemine – objektiivsed tunnused.

Toime pandud vägivalla akti laadist järeldub üheselt, et tegemist oli tahtliku teoga. Lüües kannatanut käega vastu kukalt, sai süüdistatav väga hästi aru, et põhjustab sellega kannatanule

valu ning võimalik et ka tervisekahjustusi. Seega valu tekitamise osas oli süüdistataval vähemalt otsene tahtlus ning tervisekahjustuse põhjustamise osas vähemalt kaudne tahtlus. Ta teostas süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönis seda.

1-16-2422

31

Kõike eelöeldut arvestades on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et süüdistatav oli

süüdistuses märgitud ajal Narvas, Tiimanni 20 asuva poe juures ja lõi tahtlikult kannatanut, mille tulemusena kannatanu tundis valu.

Eelnevast lähtuvalt on D.J-i tegevuses tuvastatud KarS § 121 lg-s 1 sätestatud

kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused so tahtlik teise inimese valu tekitav kehaline

väärkohtlemine. Kuivõrd kannatanuks on D.J-i endine abikaasa, on tegemist lähisuhtes toimepandud vägivallaga, mistõttu tuleb D.J-i tegevus kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p 2 järgi.

1.2.12. K.T ja Aleksandr Vassiljevit süüdistatakse selles, et nemad grupis klaasi

lõhkumise teel (klaasi maksumus 80 eurot) 28.05.2015 kella 00.38 paiku Xxle kuuluvast

autost Mercedes-Benz . xxx mis oli pargitud garaažiühistusse aadressil xxx, panid toime

automaki maksumusega 60 eurot ja soojapuhuri Master maksumusega 180 eurot, varguse, tekitades Xxle varalist kahju summas 320 eurot.

Et taoline vargus toimus, kinnitavad eelkõige kannatanu Xx ütlused, mille kohaselt ta oli

sõiduauto Mercedes Benz xxx, registreerimisnumbriga xxx omanik. Sõiduautole oli paigaldatud signalisatsiooni andur. Sisenemisel sõiduautosse saabus kohe kannatanu telefonile signaal. Alates 23.05.2015 seisis nimetatud sõiduauto garaaži kooperatiivis aadressil: Kevade 19a, Narva. 27.05.2015 kella 23.45 ajal läks autos andur tööle. Kannatanu nägi kohapeal, et kahjustatud oli uks ja sai aru, et oli toimunud juhi poolt autosse sisenemise katse. 28.05.2015

kella 00.38 ajal läks signalisatsioon uuesti tööle. Kannatanu jooksis kodust välja koos enda

koeraga. Lähenedes garaažidele nägi kahte meest. Ühel mehel oli käes soojakahur, mis oli

tema sõiduauto salongis. Kannatanu karjus neile „Seis!“ või ta kasutab enda koera. Pärast seda jooksid mehed erinevates suundades. Mees viskas maha soojakahuri ja paki juhtmetega. Koer ei pidanud kedagi kinni ning mehed jooksid laiali. Tulles tagasi enda sõiduauto juurde

kannatanu avastas, et lõhutud oli parema poole esiukse klaas, salongist oli varastatud

magnetoola maksumusega 60 eurot ja soojapuhur MASTER, maksumusega 180 eurot. Sõiduauto lõhutud klaasi maksumus on umbes 80 eurot. (k 4, tl 126-131). Hiljem täiendas kannatanu oma ütlusi öeldes, et momendil kui toimus vargus tema autost, oli väljas pime ja sadas vihma, kannatanul oli raske näha nende meeste nägusid, kes garaažidest

väljusid. Kuid nägi, et üks meestest viskas taskust paki maha ja pärast seda mehed jooksid erinevatesse suundadesse. Pakk, mille üks mees ära viskas, oli televiisori juhtmed, mis enne

oli kannatanu autos kindalaekas. Juhtmete maksumus oli 3 eurot. Samast kohast leidis ka soojapuhuri.(k 5, tl 193-198).

Kannatanu ütlustega haakub sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, millest nähtub, et sõiduauto Mercedes-Benz Vito registreerimismärgiga xxx, seisab aadressil Kevade 19, Narva ning sõiduki ukseklaas on lõhutud. (k 4, tl 132-141).

DNA ekspertiisiakti nr 15E-GE0755 lisa viitab, et 28.05.2015 sündmuskohalt võetud

proovides võib sisalduda Aleksandr Vassiljevilt ja K.T-lt pärinevat bioloogilist materjali. (k 4, tl 144-153).

Fakti, et kõnealuse vargusega on seotud K.T ja Vassiljev kinnitavad viimased ka ise. Mõlemad süüdistatavad on tunnistanud süüdistuses kirjeldatud varguse toimepanemist.

Sealjuures on nii Vassiljev kui ka K.T andnud sündmuse kohta detailseid ütluseid, mis

haakuvad kannatanu selgitustega. (k 5, tl 143-148, 165-170). Kuigi K.T on kohtueelses menetluses tunnistanud oma süüd osaliselt, siis tema enda antud sündmuse kirjeldusest nähtub siiski otseselt tema osalus varguse sooritamisel.

Kohtumenetluses tunnistasid samuti mõlemad süüdistatavad, et on kõnealuse varguse toime pannud.

1-16-2422

32

Kõiki eelnevalt käsitletud asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et olemasolevate

tõenditega on tuvastatud süüdistuses kirjeldatud varguse toimumine ning selle sooritamine

K.T ja Vassiljevi poolt ühiselt ja kooskõlastatult. Teo toimepanemise viis (sõiduki

esiakna purustamine) näitab üheselt, et tegemist oli kavatsetud vargusega, mis oli pandud toime võõrasse sõidukisse sissetungimisega.

Kannatanu ütlustega on tuvastatud varastatud esemed ning väärtus üldsummas 140 eurot, samuti lõhutud vara.

Seega on Aleksandr Vassiljev ja K.T kavatsetult ja grupis pannud toime

sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 199 lg 2 p 7, p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2.13. K.T ja Aleksandr Vassiljevit süüdistatakse ka selles, et ajavahemikul 12.10.-13.10.2015 tungisid nad grupis kahe klaasi lõhkumise teel (klaasi vahetus 269,17

eurot) Eesti Ühistuliising OÜ kuuluvasse ruumi, mis asub Narvas, Tallinna mnt 14 hoone

esimesel korrusel, kust panid toime OÜ Imhotepkomp kuuluva akutrelli Würth BS96-A compact maksumusega 240 eurot, perforaatori Bosch GBH2-24DFR maksumusega 205 eurot,

ehitusmikseri maksumusega 150 eurot, varguse, kokku varastasid vara summas 595 eurot; tekitades OÜ Imhotepkomp kahju summas 595 eurot, AB Lietuvos Draudimas kahju summas 206,17 eurot ja Eesti Ühistuliising OÜ varalist kahju üldsummas 63 eurot.

Varguse toimumist süüdistuses nimetatud ajal ja kohas tõendavad eelkõige kannatanu OÜ

IMHOTEPKOMP esindaja Valeri Zaitsevi ütlused, milles ta selgitab, et ettevõte teostas

ehitustöid aadressil: Tallinna maantee 14, Narva. 13.10.2015 kella 08.00 paiku tuli ta

ehitusobjektile ja nägi, et esimesel korrusel oli lõhutud kahel aknal pakettklaasid. Vaadates

üle ruumi, kus firma teostas töid, tuvastas, et varastatud olid järgmised asjad: musta värvi

korpuses kruvikeeraja WÜRTH BS96-A compact maksumusega 240 eurot; rohelist värvi

korpuses perforaator BOSCH GBH2-24DFR maksumusega 205 eurot; sinist värvi korpuses

mikser maksumusega 150 eurot. Varaline kahju kokku moodustas 595 eurot. Lõhutud

klaaspaketid kuuluvad firmale Hoiulaenuühistu, mille juhi xxx sõnul olid nad kindlustatud. Kannatanu oli viimati objektil 12.10.2015 kella 18.00 paiku ning siis olid kõik klaasid terved. (k 4, tl 154-158).

Kannatanu Eesti Ühistuliising OÜ esindaja xxx andis ütlusi, et on Narvas, aadressil Tallinna

mnt 14 asuva hoone omanik. Antud momendil olid ruumid remondis ning kontor ei olnud veel avatud. Ehitustöid teostas OÜ IMHOTEPKOMP. 13.10.2015 hommikul teatas ehitustöid

teostava firma juht, et kontorisse toimus sissemurdmine. Purustatud oli 2 klaasi ning varastatud tööriistad, mis on firma OÜ IMHOTEPKOMP omand. (k 4, tl 184-187).

Kannatanute ütluseid kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, millest nähtub, et vaatluse hetkel hoone on remondis. Hoone otsaseinal on kolm akent, millest 2 on purustatud. Klaasi tükkidelt tuvastati verekahtlase määrdumisega plekk. (k 4, tl 159-168).

DNA ekspertiisiaktist nr. 15E-GE1450 nähtub, et 13.10.2015 sündmuskohalt võetud proovidest saadi DNA täisprofiilid, mis on kokkulangevad K.T DNA profiiliga. (k 4, tl 170-176).

Fakte, et vargus leidis aset ning sellega oli seotud K.T, kinnitavad ka K.T enda ütlused, milles ta tunnistab kuriteo toimepanemist ning andis detailse kirjelduse, mil viisil ta

varguse sooritas. Sealjuures nähtub K.T ütlustest, et ta pani kuriteo toime koos

1-16-2422

33

Vassiljeviga. Järgmisel päeval pärast vargust pantis Vassiljev varastatud puuri Partisani 6 asuvas pandimajas. (k 4, 191-198).

Ka süüdistatav Aleksandr Vassiljev tunnistas oma süüd ning kinnitas varastatud esemete pandimajja viimist.(k 5, tl 143-148).

OÜ Mezola pandimaja töötaja xxx selgitas, et Aleksandr Vassiljev andis 13.10.2015

pandimajja BOSH firma perforaatori ja ketaslõikuri METABO ning sai nende eest 37,45

eurot. Hiljem, 19.10.2015 Vassiljev ostis ise kõik need asjad välja. 20.10.2015 andis Aleksandr Vassiljev pandimajja akutrelli koos kahe akuga, mille eest sai 22 eurot. 31.10.2015 ostis ta selle välja. (k 5, tl 1-11).

Kõiki eelnevalt käsitletud asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et olemasolevate

tõenditega on tuvastatud süüdistuses kirjeldatud varguse toimumine ning selle sooritamine K.T ja Vassiljevi poolt ühiselt ja kooskõlastatult. Teo toimepanemise viis (akna puruks löömine ja selle kaudu sisse ronimine ning seejärel esemete akna kaudu välja viimine) näitab

üheselt, et tegemist oli kavatsetud vargusega, mis oli pandud toime võõrasse hoonesse sissetungimisega.

Kannatanu Imhotepkomp OÜ ütlustega on tuvastatud, et varastatud esemete kogus ning

väärtus oli üldsummas 595 eurot. OÜ Eesti Ühisliising ütlustega on tuvastatud, et lõhutud akende taastamisväärtus oli 269,17 eurot sh omavastutus 63 eurot.

Seega on Aleksandr Vassiljev ja K.T kavatsetult ja grupis pannud toime

sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2.14. K.T süüdistatakse ka selles, et 06.11.2015 kella 20.30 paiku, viibides

Astri keskuses aadressil: Narva, Tallinna mnt 41 asuva kaupluse New Yorker müügisaalis,

püüdis toime panna mütsi maksumusega 9,95 eurot, meeste džempri maksumusega 12,95

eurot, meeste pükste maksumusega 39,95 eurot varguse, kokku püüdis varastada kaupa summas 62,85 eurot, kuid kaupluse turvamees pidas ta kinni. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele.

New Yorker OÜ Narva kaupluse esindaja xxx esitas avalduse, milles ta palus võtta

vastutusele isik, kes püüdis 06.11.2015 kell 20.05 varastada New Yorker OÜ Narva

kauplusest meeste pulloveri maksumusega 12,95 eurot; mütsi, maksumusega 9,95 eurot ja meeste teksad, maksumusega 39,95 eurot. (k 4, tl 59). G4S Eesti AS akti kohaselt pidas ettevõtte turvatöötaja Astri keskuses 06.11.2015 kella 20.05

paiku kaupluse New Yorker juures kinni õigusrikkuja, kes üritas toime panna vargust.

Turvaruumis andis nimetatud mees vabatahtlikult varastatud vara välja ning kinni peetud isikuks osutus K.T, kes anti politseile üle. (k 4, tl 60)

Süüdistatav K.T tunnistas end etteheidetavas teos süüdi ning seletas, et 06.11.2015 õhtul läks Astri Keskusesse, mis asus Tallinna mnt 41, Narva. Kui oli kaupluses New Yorker, mis asub teisel korrusel, siis otsustas toime panna asjade varguse. Valis poest

välja endale meeldiva kauba, milleks oli müts, teksad ja sviiter. Läks nende asjadega

prooviruumi, seal eemaldas asjadelt turvaelemendid ja peitis valitud asjad oma riiete alla. Pärast seda läks kaupluse väljapääsu poole. Kui möödus turvaväravatest, siis need hakkasid

tööle ja turvamehed tulid tema juurde. Turvamehed viisid ta turvaruumi, kus ta andis neile välja kõik asjad. (k 4, tl 61-65).

1-16-2422

34

Kõiki eelnevalt käsitletud asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et olemasolevate

tõenditega on tuvastatud süüdistuses kirjeldatud varguse toimumine ning selle sooritamine

K.T poolt. Teo toimepanemise viis (avatud kauplusest esemete võtmine, neilt

turvaelementide eemaldamine ning enda riiete alla peitmine) näitab üheselt, et tegemist oli kavatsetud vargusega, mis oli pandud toime omastamise eesmärgil.

Kannatanu ütlustega on tuvastatud varastatud esemete kogus ning väärtus üldsummas 62,85 eurot.

Seega on K.T kavatsetult pannud toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2.15.

K.T süüdistatakse ka selles, et 08.01.2016 ajavahemikul 01.00-02.00,

tegutsedes võõra asja äravõtmise eesmärgil, välisukse ja selle luku lõhkumise teel (remont maksab 130 eurot) tungis Narvas, Kangelaste 9 paikneva FIE xxx komisjonipoe ruumi, kust varastas: sülearvuti akulaadijaga maksumusega 150 eurot; karp melhiorist dessertkahvlite (6

tk) komplektiga maksumusega 35 eurot; karp hõbedast teelusikate (6 tk) komplektiga

maksumusega 125 eurot; karp melhiorist teelusikate (6 tk) komplektiga maksumusega 25 eurot; karp melhiorist ülekullatud lusikate (6 tk) komplektiga maksumusega 25 eurot; karp 6

dessertkahvli ja -lusika komplektiga maksumusega 35 eurot; 2 kollasest hõbedast sõrmust,

suurused 20 ja 21 tsirkooniga, maksumusega 64 eurot tk summale 128 eurot; ülekullatud hõbedast naistesõrmus, suurus 15, topaasiga, maksumusega 60 eurot; komplekt naistele, mis

koosneb sõrmusest suurusega 17, musta kiviga ja mustast kivist tilgakujulised kõrvarõngad maksumusega 30 eurot; roosa pärlmutterkiviga naiste hõbesõrmus, suurus 21, maksumus 50 eurot; 5 puitkäevõru, käsitöö, maksumusega 12 eurot tk, summale 60 eurot; pruunid luupärlid

maksumusega 32 eurot; mustas vutlaris päikseprillid Ray n maksumusega 50 eurot; tuub

puuderkreemi Cordani Gold maksumusega 10 eurot; valgest rebasenahast poolkasukas

naistele, suurus 52-54, maksumusega 400 eurot; hallist nutrianahast poolkasukas naistele, suurus 46, krae hallist rebasenahast, maksumus 250 eurot; pruunist karusnahast poolkasukas naistele, suurus 46, maksumus 100 eurot; meestejope Hilfiger, maksumus 140 eurot; meeste talvejope Truenorth, maksumus 120 eurot; meeste sulejope, maksumus 135 eurot, pruun

meeste sulejope Whiteoot maksumusega 135 eurot, pruunist kunstnahast jope maksumusega

55 eurot, must meeste sulejope maksumusega 65 eurot, valge naistejope maksumusega 25 eurot, valge naistejope maksumusega 20 eurot, sinine naistejope masksumusega 60 eurot, hall

meeste suljejope maksumusega 60 eurot, jope Mongler maksumusega 90 eurot, suur muust

kott hinnaga 10 eurot, kokku varastas vara üldsummas 2480 eurot, kokku tekitas FIE Platonova varalist kahju üldsummas 2610 eurot.

Süüdistuses kirjeldatud asjaoludel varguse toimumist kinnitavad eelkõige kannatanu xxx ütlused, mille kohaselt ta tegeleb eraettevõtlusega (FIE xxx) ja tal on komisjonipood aadressil Narva, Kangelaste tn 9, kus müüakse erinevat kaupa - uut ja ka komisjoni antud. 07.01.2016 nagu tavaliselt töötas üksinda poes kell 10.00 kuni 18.00. Oli tavaline päev. Kella 17.45 paiku lõpetas tööpäeva, pani poe mõlemad välisuksed lukku ja pani poe turvafirma signalisatsiooni

alla ja rohkem kannatanu poes ei käinud. 08.01.2015 kell 02.37 kannatanu mobiiltelefonile

helistas Kangelaste tn 9 KÜ esimees ja teatas kannatanule, et tema poes hakkas signalisatsioon tööle ja turvafirma töötajad ei saa teda telefonitsi kätte. Turvafirma turvamees

ootas teda poe juures ja selgitas, et signalisatsioon hakkas tööle ja poe välisuks on lahti.

Ukselukk oli lõhutud. Luku taastamine maksab 100 eurot. Koos turvamehega sisenes poe ruumi. Poes oli korralagedus, osa asju oli laiali pillutud ja poe dokumendid olid riiulisahtlitest välja tõmmatud. Vaadanud poe üle, avastas asjade ja kauba kao. Varastatud oli: hall metallik sülearvuti, koos akulaadijaga, maksumus 150 eurot; melhiorist komplekt 10 dessertikahvliga

pruunis karbis, maksumus 35 eurot; sini-punasest emailist mustriga hõbedast teelusikate

komplekt mustas karbis - 6 tk, maksumus 125 eurot; melhiorist teelusikate komplekt - 6 tk

1-16-2422

35 keerdkäepidemed, ots hirvekujuline, milles on punast värvi, helerohelises karbis - maksumus

25 eurot; ülekullatud melhiorist teelusikate komplekt - 6 tk, lusikad on ümmargused, otsad liiliakujulised, karp roheline-helesinine maksumus 25 eurot; magustoidukomplekt 12 osast (6

lusikat ja 6 kahvlit) pruunis karbis - maksumus 35 eurot; kollasest hõbedast 2 ühesugust

sõrmust suurus 20 ja 21 pruuni ruudukujulise tsirkoonkiviga (kivi suurus 0,5x0,5 mm), kummagi sõrmuse maksumus 64 eurot; naiste sõrmus, ülekullatud hõbe Zwarovski suurus 15,

pruuni värvi kivi topaasmaksumus 60 eurot; komplekt naistele Itaalia, koosneb hallist metallist nagu hõbedast sõrmusest, suurus 17, musta kiviga ja mustast kivist pikkade tilkade

kujulistest kõrvarõngastest - maksumus 30 eurot; naiste hõbesõrmus Zwarovski, suurus 21, roosa pärlmutterkiviga ja kahe valge tsirkooniga -maksumus 50 eurot; 5 puitkäevõru, käsitöö,

koosneb nii kuulidest kui ka erinevat värvi kivikestestühe käevõru hind 12 eurot; luust

pärlid, pruun valgega Tai maksumus 32 eurot; firma RayBan päikseprillid, maksumus 50 eurot (olid mustas kunstnahast vutlaris); puuderkreem tuubis Cordani Gold kuldses karbis – maksumus 10 eurot; valge rebasenahkne poolkasukas, naistele, suurus 52-54 - maksumus 400

eurot; hall nutrianahast poolkasukas naistele, suurus 46, halli rebasekraega - maksumus 250 eurot; pesukarunahast poolkasukas naistele, pruuni värvi, suurus nr 46 - maksumus 100 eurot; must tolmuriidest meeste jope, kunstnahast krae, maksumus 140 eurot; meeste talvejope TRENORTII0 helesinine, maksumus 120 eurot; tumesinine sulejope meestele, tolmuriidest ja

sulevoodriga, suurus 50 – maksumus 135 eurot. Kokku kahju 1960 eurot. Ülalnimetatud

kahju 1960 eurot oli vahetult asjade vargusest, 100 eurot oli luku taastamisest. Kahtlustas

varguses kahte meest, kes käisid kannatanu poes 06.01.2016 kella 16 paiku. Nad käitusid kahtlaselt, küsisid just nimelt seda kaupa, mis varastati. (k 5, tl 51-61). Hiljem täiendas kannatanu oma ütlusi öeldes, et varastatud oli veel vara, mille kohta ta oma

eelnevates ütlustes avaldust ei teinud. Seda, et need asjad puudusid avastas pärast revisjoni,

mille ta läbi viis. Varastatuks osutusid järgmised asjad: oranži voodriga pruun meeste

sulejope, suurus S, nimetus Whiteoot, maksumus 135 eurot; pruunist kunstnahast jope,

taskute piirkonnas laigud, lühike jope - maksumus 55 eurot; must meeste sulejope, nahast

paikadega taskute ja varrukate piirkonnas, kapuuts viimistletud pesukarunahaga - selle

sulejope maksumus 65 eurot; valge naiste jope, kapuutsil punakas karusnahk, lühike jope -

maksumus 25 eurot; valge naiste jope, pikendatud, kapuutsiga - maksumus 20 eurot; sinine naiste jope mahuvatiiniga punaste lampassidega, kapuutsil karusnahk – maksumus 60 eurot;

hall meeste sulejope, lühike, kapuutsiga - maksumus 60 eurot; laost varastati ka suur must tihedast kangast kott, selle maksumus 10 eurot. Kokku nende asjade maksumus oli 370 eurot, mille varguse ta avastas täiendavalt. Kannatanu täpsustas, et luku ja ukse remont läks temale maksma 130 eurot. (k 5, tl 83-87). Selle fakti kinnituseks esitas arve nr 9 koopia. (k 5, tl 120).

Peale selle täpsustas, et varastatud oli veel üks jope, must lühike mahulisest materjalist, tepitud rombidega, hall kunstkrae, jope sildil on nimetus Mongler, selle number oli M, jope maksumus 90 eurot. (k 5, tl 114-120).

Kannatanu ütlustega haakub sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, millest nähtub, et Narvas, Kangelaste maja nr 9 esimesel korrusel asuva kaupluse ukse lukk ei ole töökorras ja on lahtises olekus. Uksel luku alumisel piiril on värvikildude jäljed. (k 5, tl 62-75).

Süüdistatav K.T tunnistas end süüdi antud kuriteo toimepanemises ning andis varguse sooritamise tehiolude kohta üksikasjalikke ütluseid. (k 5, tl 89-95). Seal juures esitas ta politseile avalduse, milles andis vabatahtlikult välja osa kannatanult varastatud esemetest: valge sulejope; hall kapuutsiga sulejope; tumepruun nahkjope; pruun kapuutsiga sulejope; 11 lusikat; sülearvuti akulaadijaga; must sulejope; valge kasukas; punaste vahetükkidega sinine sulejope; sinine meeste jope; pruun kasukas; pruun poolkasukas; must meeste sulejope. (k 5, tl 97-99).

Tagastatud esemeid on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis ning need tagastati

kannatanule. Samas Narva politseijaoskonna asitõendite lattu anti hoiule 5 lusikat ja must jope. (k5, tl 121-132).

1-16-2422

36

Kõik eelloetletud tõendid kogumis kinnitavad, et süüdistuses kirjeldatud vargus on aset

leidnud ning selle pani toime K.T ukseluku lahtimuukimise teel

sissetungimisega. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt oli tegemist kavatsetud tegevusega, eesmärgiga varastada esemeid. Sihipärast käitumist näitab ka asjaolu, et süüdistatav tegi

jõupingutusi võõrasse ruumi pääsemiseks – muukis lahti ukseluku. Kannatanu ütlustega on

tuvastatud varastatud esemete kogus ning väärtus summas 2480 eurot ning lõhkumisega

tekitatud kahju 130 eurot. Neil asjaoludel on tuvastatud, et süüdistataval oli kavatsus tungida kannatanu kauplusesse ning sealt asju võtta ja enda kasuks pöörata.

Seega on K.T kavatsetult pannud toime sissetungimisega võõra vallasasja

äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2.16. K.T süüdistatakse ka selles, et 18.01.2016 kella 20.38 paiku, viibides

kaupluse Säästumarket müügisaalis aadressil: Narva, Rakvere 71 pani toime kohvi Jacobs,

mis koosnes 6-st purgist (ühe purgi maksumus 2,69 eurot) varguse, kokku maksumusega 16,41 eurot, varguse, tekitades Rimi Eesti Food AS varalist kahju üldsummas 16,41 eurot. Samuti tema, olles isik, kes 9 kuu jooksul pani toime 8 vargust, taas 19.01.2016 kella 20.30

paiku, viibides kaupluse Säästumarket müügisaalis aadressil: Narva, Rakvere, 71 püüdis toime panna pakendi kohvi Gronata Jacobs, mis koosnes 6-st purgist, üldmaksumusega 16,41 eurot, varguse, kuid turvatöötaja pidas ta kinni. Kaup on rikkumata ja kauplusele tagastatud.

18.01.2016 episoodi osas esitas Rimi Eesti Food AS 26.01.2016 avalduse, milles kirjeldatakse

18.01.2016 varguse asjaolusid. Avalduse kohaselt tuvastati, et isik möödus Säästumarketi kassadest, jättes kauba (lahustuv kohv Jakobs summas 16,14 eurot) eest tasumata. Avaldusele oli lisatud kaupluse turvakaamerate salvestus (k 6, tl 19).

Kannatanu Rimi Eesti Food AS esindaja xxx andis ütlusi, et 19.01.2016 peeti kaupluses kinni K.T, kes püüdis varastada kohvi. Hiljem vaadates läbi videosalvestusi, avastas, et 18.01.2016 kella 20.38 paiku K.T tuli Säästumarketisse, K.T oli kaasas

seljakott, millesse pani pakendi kohvi Jacobs, mis koosnes 6-st purgist, kokku maksumus 16,14 eurot. Kohvi eest K.T ei maksnud. (k 6, tl 37-43).

Salvestuse vaatlusest nähtub, et CD-plaadil on fikseeritud videosalvestus, mis oli tehtud

18.01.2016 algusega kell 20.36 kaupluses Säästumarket. Salvestusel on näha meesterahvas,

kes võtab pakendi kaubariiulilt ja paneb selle oma seljakotti. Seejärel lahkub müügisaalist ilma kauba eest kassas tasumata. (k 6, tl 20-30).

19.01.2016 episoodi osas andis tunnistaja xxx ütlusi, et ta oli 19.01.2016 umbes kell 20.00

tööl Rakvere tn 71 asuva kaupluse Säästumarket müügisaalis. Tema tähelepanu köitis noormees vanuses umbes 27-28 aastat, kellel oli seljas must jope, peas must müts ja seljakott

oli tal seljas. Nägi, kuidas ta sisenes osakonda, kus müüakse kohvi, võttis riiulilt pakendi kohvipurke. Pakendis oli 6 purki kohvi, mis olid omavahel kinnitatud, noormees pani pakendi

oma seljakotti. Seejärel võttis riiulilt piima ja saia ja suundus kassasse. Kassas noormees

maksis piima ja saia eest ja läks kassa piiridest välja, jättes maksmata pakendi kohvi eest. Tunnistaja pidas ta kinni ja palus teda kaasa tulla valvetuppa, kus ta vabatahtlikult andis välja kohvipakendi, mille ta varastas. Kohvipakend ei olnud vigastatud. (k 5, tl 151-156). Rimi Eesti Food AS avalduses kinnitatakse 19.01.2016 varguse asjaolusid ning märgitakse, et

kinnipeetud isikuks osutus K.T . Isik möödus Säästumarketi kassadest jättes kauba (lahustuv kohv Gronata Jacobs summas 16,14 eurot) eest tasumata. (k 5, tl 157).

1-16-2422

37

Süüdistatav K.T tunnistas end süüdi 19.01.2016 kuriteo toimepanemises ning andis ütluseid, mis haakuvad kannatanu esindaja ütlustega. K.T sõnul ta läks poodi leiba

ja piima ostma. Jõudis poodi 19.01.2016 kella 20.00 paiku. Kui müügisaalis ringi käis, siis

otsustas toime panna lahustuva kohvi varguse. Võttis riiulilt pakendi lahustuva kohviga ja pani selle oma seljakotti. Pärast seda pani seljakoti selga tagasi, võttis piima ja leiva ning läks kassasse. Kassas maksis piima ja leiva eest. Kohvi eest ei maksnud. Kui kassast läbi läks, siis K.T juurde tuli turvamees ja palus teda endaga kaasa. Läks turvamehega valvetuppa ja vabatahtlikult andis välja kauplusest varastatud pakendi kohviga. (k 5, tl 165-171).

18.01.2016 varguse toimepanemist K.T kohtueelses menetluses ei tunnistanud. (k 6, tl

31-36). Samas turvakaamerate salvestuselt on tema tegevus nähtav ning teo tehiolud

(varastatud eseme panek seljakotti ning varguse objekt) on analoogsed 19.01.2016 toimunu vargusega. Kohtumenetluses tunnistas K.T kõikide temale etteheidetavate kuritegude sooritamist.

Tuginedes süüdistatava poolt kohtus antud ütlustele, samuti kannatanu ütlustele ning asitõendi vaatlusele, leiab kohus, et antud juhul on leidnud tõendamist, et K.T pani 18.01.2016 ja 19.01.2016 süüdistuses märgitud kohas ja tehioludel toime vargused kauplusest Säästumarket.

Tegude tehioludest (varastatavate esemete seljakotti panek ning nende eest kassas tasumata jätmine) kinnitab üheselt, et tegemist oli kavatsetud vargustega. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et süüdistuses kirjeldatud vargused on aset leidnud ning need pani kavatsetult toime K.T. Varastatud esemete väärtus oli kokku 32.28 eurot.

Seega on K.T kavatsetult pannud toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

1.2.17. K.T süüdistatakse ka selles, et 07.11.2015 kella 09.18 paiku varastas

juveelipoest Fionamagic aadressil: Narva, Tallinna mnt.47 vaba juurdepääsu teel kuldketi

kaaluga 47,72g maksumusega 3530 eurot ja kuldketi kaaluga 33,99g maksumusega 2330 eurot, tekitades kauplusele Fionamagic varalist kahju üldsummas 5860 eurot.

Süüdistuses kirjeldatud asjaoludel varguse toimumist kinnitavad eelkõige kannatanu esindaja xxx ütlused, mille kohaselt ta oli juveelipoe Fionamagic valdaja, pood asub Narva Tsentrumi kaubakeskuse teisel korrusel aadressil Tallinna mnt 47, Narva. 09.11.2015 kella 11.40 paiku

avastas, et kahel näidisbüstil puudub kaks kuldketti. Koheselt helistas Narva Tsentrumi

administraatorile ning koos vaadati üle valvekaamera video ja tuvastati, et 07.11.2015 kell

09.18, kui kaubakeskuse teine korrus oli veel külastajatele suletud, läks sinna kannatanule

tundmatu mees, kasutades ära seda, et trepil ei olnud turvameest. Seejärel ta vinnas end

juveelipoe klaasist piiret pidi üles ja kummardudes tõmbas end üle piirde ning võttis piirde kõrvalt ülemiselt riiulilt kahelt näidisbüstilt kaks kuldketti. Pärast seda lahkus. Nende päevade

jooksul kannatanu isegi ei pannud tähele, et kette pole. Üks kett oli bismark põimingus, pikkusega 50 cm, lüli laius umbes 1 cm, kaal 47,72 g ning maksumusega 3530 eurot. Teine kett oli ka bismark põiminguga, pikkusega 55-60 cm, lüli laius u 7-8 mm, kaal 33,99 g ning

maksumusega 2330 eurot. Tooted ei olnud kindlustatud. Kannatanu täpsustas, et mõlemal ketil oli karabiin-tüüpi lukustus ja Tallinna juveelifirma Almarsjuveel OÜ logo. ( k 4, tl 66- 71). Kannatanu lisas oma ütlustele kaubanduskeskuse Narva Centrum valvekaamerate salvestised. (k 4, tl 80-84).

Salvestise vaatluse protokollist nähtub, et kaubanduskeskuse ukse ees seisavad kaks isikut. Seejärel liigub üks neist kaubanduskeskuse teisele korrusele. Teisel korrusel asuva juveelipoe

juures haaras noormees mõlema käega metallraamiga klaasseina ülemisest servast kinni ja

1-16-2422

38

ronis üles. Seejärel küünitab büstide suunas. Mõni hetk hiljem on ta taas teise korruse koridoris, juveelipoe kõrval ning vasak käsi asetseb jope tasku asukoha suunas. (k 4, tl 87- 96).

Seega kinnitab videosalvestus, et varguse pani vahetult toime üks isik ning teine ootas seni kaubanduskeskuse ukse juures.

Kannatanu ütlustega haakub sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub,

et kaupluse klaaspiiretel on sõrmejäljed. (k 4, tl 72-79). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi

23.11.2015 vastusest nähtub, et identifitseerimist võimaldava peopesajälje fragmendi on jätnud riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud K.T vasaku käe peopesaga. (k 4,

lk 85). Ekspertiisiga tuvastatu haakub asitõendina vaadeldud turvakaamera salvestusega, millest nähtub, et noormees hoiab kätega kinni metallraamist klaasseina ülemisest servast.

Fakti, et kõnealuse vargusega on seotud K.T, kinnitavad ka K.T enda

ütlused, milles ta tunnistab varguse sooritamist ning annab üksikasjalikke ütluseid sünduste

käigu kohta. Muu hulgas on ta öelnud, et läks kaubanduskeskuse juurde koos Vassiljeviga, kuid viimane jäi teda alla ootama. Kui K.T teisele korrusele läks, siis nägi juveelipoodi, mis oli trepi lähedal. Nägi, et poe

klaasseina kõrval seisab 2 mannekeeni kaelas kuldketid. Nägi, et kettidega mannekeenidele oli kerge ligi pääseda ja ta otsustas need ketid varastada. Vassiljevile teiselt korruselt midagi ei hüüdnud, otsus panna toime vargus tekkis spontaanselt. Pood ise oli kinni, ei poes ega teisel

korrusel polnud kedagi. Sirutas end mööda klaasseina üles ja sai mannekeenilt kaks ketti kätte. Kui oli mannekeenilt kaks kuldketti ära võtnud, läks alla esimesele korrusele. Välisukse

juures seisis Vassiljev, kellele ta näitas varastatud kette. Koheselt lahkuti kaubakeskusest. Nad otsustasid koos Vassiljeviga need kaks kuldketti maha müüa. Pakkusid neid 2000 euro eest Aleksandrile, kes elas xxx. Aleksandr vaatas ja oli nõus need ketid ära ostma. Aleksandr

teadis, et ketid oli varastatud, aga üksikasju mitte. Nad leppisid Aleksandriga kokku, et 15

minuti pärast kohtuvad müügikeskuses. Kui nad kokku said, siis Aleksandr andis neile Vassiljeviga 2000 eurot. Saadud 2000 eurost K.T andis Vassiljevile 500 eurot. (k 4, tl 97- 102).

K.T ütlustega haakuvad ka kahtlustatava xxx ütlused, et ta tundis K.T sellest ajast, kui K.T sooritas tema xxx asuvast korterist varguse. Xx sai enda tuttavate kaudu teada, et

korterist sooritas varguse K.T. K.T tunnistas üles, et varguse xxx korterist pani toime koos noormehega kelle hüüdnimi oli „Sakslane". 2015 novembris, kohtas päevasel ajal

K.T väljas. Mis asjaoludel nad kohtusid, ta ei mäletanud. Temaga koos oli mingi xxx võõras noormees. K.T ütles, et tal on kaks kuldketti ja xxx vargusega tekitatud varalist kahju tahtis ta hüvitada sellega, et müüs xxx need ketid odava hinnaga. Ta näitas xxx kette. Üks kett oli suurem, teine väiksem. K.T ütles, et tahtis müüa temale kaks ketti 1000 euro eest. Nad arvestasid, et kaks ketti võis realiseerida pandimajas 2000 euro eest, kuid K.T müüs Xxile ketid vargusega tekitatud kahju katteks 1000 euro eest. Kust K.T need ketid

sai, ta ei teadnud, üksikasju ta ei uurinud. Xx oli nõus ostma K.T-lt need ketid ja nad

leppisid temaga kohtumise samal päeval, et Xx annaks talle kuldkettide eest raha. Päeva

jooksul korjas Xx kokku vajaliku summa. Sama päeva õhtul kohtusid K.T-ga, ta andis talle kahe kuldketi eest 1000 eurot ja tema andis temale kuldketid. (k 5, tl 19-24).

Kõik eelloetletud tõendid kogumis kinnitavad, et süüdistuses kirjeldatud vargus on aset leidnud ning selle pani toime K.T. Kannatanu ütlustega on tuvastatud varastatud esemete kogus ning väärtus summas 5860 eurot. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt oli tegemist

sihipärase tegevusega, eesmärgiga varastada esemeid. Selleks ronis ta üle kaupluse klaaspiirde. Seega on tuvastatud, et süüdistataval oli kavatsus võõrad asjad omastada ja enda kasuks pöörata.

1-16-2422

39

Seega on K.T kavatsetult pannud toime sissetungimisega võõra vallasasja

äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2.18 Aleksandr Vassiljevile on KarS § 202 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistus selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse (viimane episood 13.10.2015.a.), 07.11.2015.a.

päevasel ajal Narvas, Kreenholmi,42 juures koos K.T-ga müüs xxx Xxile

kuldketi maksumusega 3530 eurot ja kuldketi maksumusega 2330 eurot (mille K.T varastas 07.11.2015.a. juveelikauplusest Fionamagic) ja müümise eest sai raha K.T-lt.

Eelnevalt punktis 1.2.17 märgitud asjaoludel on kohus tuvastanud, et K.T pani 07.11.2015 toime kõnealuste kuldkettide varguse. Kohtumenetluses palus Vassiljev end selles episoodis õigeks mõista, kuna ta ei tunnista süüdistuses märgitud teo sooritamist.

Samas kohtueelses menetluses on Vassiljev tunnistanud, et läks koos K.T-ga kaubanduskeskuse juurde ning hiljem kui K.T tagasi tuli, siis näitas talle kahte kuldketti ning ütles, et just alles varastas need juveelikauplusest. Nagu Vassiljev mäletas, siis ketid olid

kaupluse hinnasiltidega. K.T ütles, et tahaks need ketid maha müüa ja ütles, et tal oli inimene, kellele ta võiks need ketid müüa. Koos K.T-ga mindi Kreenholmi tänavale maja

nr 42 juurde ning K.T läks maja sissekäiku. Mingi aja pärast K.T tuli sissekäigust

välja, ütles, et Kastrik nõustus kuldketid ära ostma ja et tuleb oodata pool tundi. Vassiljevi juuresolekul andis Kastrik K.T-le raha kuldkettide eest. Millise summa ta andis, ta enam

ei mäletanud. Kui Kastrik läks ära, siis K.T andis Kastrikult saadud rahast osa Vassiljevile. (k 5, tl 143-148).

Kuigi kohtus Vassiljev eitas varastatud vara edasimüügis osalemist, on kohtu hinnangul

kaaskahtlustatava K.T ning Xxi ütlustega tõendatud, et Vassiljev osales varastatud

kuldkettide müügis. Seda kinnitab üheselt ka tõik, et osa müügist saadud rahast anti Vassiljevile. Kui tal ei olnud mingit osa vara turustamises, siis puudunuks põhjus osa rahast

talle anda. Samuti nähtub K.T ja Xxi ütlustest, et Vassiljev teadis, et ketid mida müüakse, on varastatud.

Eelnimetatud tõendite kogumiga on tõendatud, et Aleksandr Vassiljev olles teadlik, et vara on

saadud kuritegelikul teel, st varastatud 07.11.2015 kella 09.18 paiku Narvas, Tsentrumi

kaubakeskusest, ühiselt ja kooskõlastatult K.T-ga turustas saadud vara. Vastav tegevus on kvalifitseeritav KarS § 202 lg 1 järgi - tahtliku süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamisena.

Aleksandr Vassiljev on Viru Maakohtu 24.09.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-16830 süüdi mõistetud selles, et omandas ning hoidis süüteo toimepanemise tulemusel saadud vara ning Viru Maakohtu 22.01.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-10580 selles, et 2014 aastal

pani toime varguse. Eeltoodust johtuvalt tuleb Aleksandr Vassiljevi tegevus kvalifitseerida KarS § 202 lg 2 p 2 järgi, so teo toimepanek isiku poolt, kes on varem pannud toime varguse.

1.2.19 Punktides 1.2 – 1.2.3; 1.2.5-1.2.9 ja 1.2.12-1.2.17 toodu pinnalt on tuvastatud, et nii

D.J-i, K.T kui ka Vassiljevi tegevuses esinevad KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava varguse põhikoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Samuti on

kõigi kolme süüdistatava tegevuses tuvastatud KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 objektiivsed ja

subjektiivsed tunnused – st tahtlikult, isikute grupis ning sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Lisaks sellele on tuvastatud, et kõik süüdistatavad panid vargused toime korduvalt – D.J üheksal, K.T üheksal ning Vassiljev kahel korral. Sealjuures on kõik episoodid leidnud

1-16-2422

40 aset ajavahemikul 2015 aprillist kuni 2016 jaanuarini. Seega on tegemist suhteliselt lühikese

perioodi jooksul korduvalt samaliigilise süüteo toimepanemisega. Varguste tehioludest

nähtuvalt on need teod oma teoobjekti ja muude tehiolude osas sarnased – valdavalt on tegemist sissetungimistega korteritesse, autodesse ning kauplustesse eesmärgiga varastada esemeid, mida saab kergesti realiseerida. Neil asjaoludel tuleb nii D.J-i kui ka K.T

tegevus kvalifitseerida täiendavalt ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süstemaatiliselt varguste

toimepanemisena. Varguste toimepanek on nende jaoks muutunud tavapäraseks

elatusvahendite hankimise viisiks. Taolist veendumust kinnitab ka tõik, et D.J ja K.T on varasemalt korduvalt varguste toimepanemise eest karistatud.

Vassiljevile esitatud süüdistuse pinnalt ei ole võimalik varguste süstemaatilisust tuvastada.

Kuivõrd kohus tuvastas aga tema poolt kahe varguse sooritamise, tuleb Vassiljevi tegevus kvalifitseerida ka KarS § 199 lg 2 p 4 järgi.

2. Karistus

KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 9 näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 120 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 121 lg 2 p 2 näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 202 lg 2 p 2 näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatavate isikuid. Kõigi kolme süüdistatava puhul arvestab kohus isikut iseloomustavate andmetena, et neid on

varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud (D.J viiel korral, K.T kuuel

korral ning Vassiljevit seitsmel korral) ja seda eelkõige varavastaste kuritegude eest. Eelnevate kohtuotsustega on neile karistuseks mõistetud vangistust.

Karistuse liigi valimise osas on kohus seisukohal, et süüdistatavate varasem käitumine

välistab rahalise karistuse, kui kergemaliigilise karistuse, kohaldamise. Neid on varem

korduvalt karistatud erinevate süütegude eest, kuid vaatamata sellele on nad jätkanud

kuritegude toimepanemist. Võttes lisaks eelnevale arvesse ka kuritegude raskust ning episoodide paljusust, on kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik kõigile kolmele süüdistatavale kohaldada karistusena vangistust.

2.1 D.J-i karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus, et D.J on osaliselt tunnistanud oma süüd talle etteheidetavate kuritegude toimepanemises. Samas ei nähtu aga

tema käitumisest, et ta reaalselt kahetseks kuritegude sooritamist. Kahetsuse puudumisele viitab ka episoodide paljusus.

Võttes arvesse toimepandud varguste episoodide arvu (üheksa episoodi) ning raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, samuti D.J-i varasemat korduvat karistatust samalaadsete tegude eest, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus

on maksimaalne. Viie episoodi puhul oli tegemist varguse toimepanemise eesmärgil

sissetungimisega (või sissetungimise katsega) eluruumi. Taolist võõrastesse eluruumidesse

sissetungimist tuleb käsitleda eriti taunimisväärse käitumisena, kuivõrd lisaks otsese

materiaalse kahju tekitamisele rikutakse sellega olulisel määral ka kannatanute õigust kodu puutumatusele ning tungitakse isikute privaatsfääri. Samas tuleb kergendava asjaoluna arvestada, et D.J on osaliselt tunnistanud kuritegude

toimepanemist, mistõttu on põhjendatud karistus maksimaalsest mõnevõrra väiksemas

määras. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust. Kannatanu kehalise väärkohtlemise (KarS § 121 lg 2 p 2) tehioludest lähtuvalt (üks löök ning

selle tagajärjel ei tekkinud kannatanul tervisekahjustusi) on kohtu hinnangul tegemist

kuriteoga, mille raskus on etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis pigem

1-16-2422

41

lähedane minimaalsele. Samas tuleb aga KarS § 58 p-st 13 lähtuvalt arvestada karistust

raskendava asjaoluna süüteo toimepanemist alaealise juuresolekul, st oma lapse nähes. Neil

asjaoludel peab kohus põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 1-aastast vangistust.

KarS § 120 järgi kvalifitseeritud kannatanu ähvardamise osas leiab kohus, et tegemist on

süüteoga mille raskus on alla keskmise määra. Kõnealuse episoodi osas ei esine ei karistust

kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ning kohus mõistab D.J-ile ähvardamise toimepanemise eest karistuseks 2 kuud vangistust. Tulenevalt KarS § 64 lg-st 1 tuleb need karistused liita ning kohus mõistab üksikkaristustest raskeima suurendamise teel D.J-ile liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust.

Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada D.J 3-aastase vangistusega. KarS § 68 lg-st 1 tulenevalt tuleb karistusaja hulka lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 14.01.2015 kuni 15.01.2015, so 2 päeva, alates 17.01.2015 kuni 18.01.2015, so 2 päeva, alates 14.05.2015 kuni 15.05.2015, so 2 päeva, kokku 6 päeva ja ärakandmisele kuulub 2 aastat, 11 kuud ja 24 päeva vangistust.

Kuivõrd D.J-ile etteheidetavad teod olid pandud toime enne eelmist kohtuotsust, tuleb

vastavalt KarS § 65 lg-le 1 ja § 64 lg-le 1 liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru

Maakohtu Narva kohtumaja 12.08.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistusega – 1 aasta, 1

kuu ja 9 päeva. Arvestades episoodide paljusust peab kohus vajalikuks suurendada

üksikkaristustest raskeimat ning mõista D.J-ile liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust.

Sellest tuleb arvata maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.08.2015 kohtuotsuse järgi ärakantud karistus – 1 aasta, 1 kuu ja 9 päeva vangistust, ning ärakandmisele kuulub 2 aastat, 1 kuu ja 21 päeva vangistust.

Vangistuse kandmise alguseks tuleb lugeda D.J-i kinnipidamise aeg alates 06.10.2015

ning D.J-ile valitud tõkend, vahistamine, tuleb jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni muutmata.

2.2 K.T-le karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendava asjaoluna, et ta on tunnistanud talle etteheidetavate kuritegude toimepanemist.

Võttes arvesse toimepandud varguste episoodide arvu (üheksa episoodi) ning raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, samuti K.T varasemat korduvat

karistatust samalaadsete süütegude toimepanemise eest, on kohtu hinnangul tegemist

rikkumisega, mille raskus on oluliselt üle keskmine. Seda enam, et ühe varguse episoodi puhul oli tegemist varguse toimepanemisega kannatanute eluruumist.

Nii nagu enne märgitud, kergendava asjaoluna tuleb arvestada, et K.T on tunnistanud

kõikide kuritegude toimepanemist, mistõttu on põhjendatud karistus keskmisele lähedases

määra. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 3-aastast vangistust.

Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada K.T 2-aastase vangistusega.

Kuivõrd K.T-le etteheidetavad teod olid pandud toime enne eelmist kohtuotsust, tuleb

vastavalt KarS § 65 lg-le 1 ja § 64 lg-le 1 liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru

Maakohtu Narva kohtumaja 10.03.2016 kohtuotsusega mõistetud karistusega – 1 aasta, 2

kuud vangistust. Arvestades episoodide paljusust mõistab kohus üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel K.T-le liitkaristuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust. Sellest

tuleb arvata maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.03.2016 kohtuotsuse järgi osaliselt

ärakantud karistus - 3 kuud vangistust - ning ärakandmisele kuulub 1 aasta ja 11 kuud vangistust.

1-16-2422

42 Samuti tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates

19.01.2016 kuni 09.03.2016, so 1 kuu ja 19 päeva ning lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 1 aasta, 9 kuud ja 11 päeva vangistust.

Karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda 10.03.2016. K.T-le valitud tõkend, vahistamine, jääb kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni muutmata.

2.3 Aleksandr Vassiljevi karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna

arvestab kohus, et Vassiljev on tunnistanud oma süüd talle etteheidetavate varguste toimepanemises.

Võttes arvesse toimepandud varguste episoodide arvu (kaks episoodi) ning raskust

etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on oluliselt alla keskmise. Võttes kergendava asjaoluna arvesse ka

süü tunnistamist, peab kohus põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 1- aastast vangistust. Varastatu vara turustamise osas leiab kohus, et tegemist on süüteoga, mille raskus on oluliselt

alla keskmise määra. Kõnealuse episoodi osas ei esine ei karistust kergendavaid ega

raskendavaid asjaolusid ning kohus mõistab Vassiljevile KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 6 kuud vangistust. Tulenevalt KarS § 64 lg-st 1 tuleb need karistused liita ning kohus mõistab üksikkaristustest raskeima suurendamise teel Vassiljevile liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust.

Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Vassiljevit 10-kuulise vangistusega.

Kuivõrd Vassiljevile etteheidetavad teod olid pandud toime enne eelmist kohtuotsust, tuleb

vastavalt KarS § 65 lg-le 1 ja § 64 lg-le 1 liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.01.2016 kohtuotsusega mõistetud vangistusega – 6 kuud.

Arvestades episoodide paljusust peab kohus vajalikuks suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista Vassiljevile liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 18.01.2016 kuni 19.01.2016, so 2 päeva ja kohus mõistab lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

Süüdistuse esemeks olevate tegude raskust ja Vassiljevi isikut arvestades peab kohus võimalikuks asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga vastavalt KarS § 69 lg-le 1 ning

kohustada Vassiljevit sooritama 358 tundi üldkasulikku tööd. Kohus annab üldkasuliku töö sooritamiseks tähtaja 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt KarS § 69 lg-le 4 on Vassiljev kohustatud järgima üldkasuliku töö tegemisel kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg-s 1 ja lg 2 p-s 21 sätestatule.

Aleksandr Vassiljevile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

3. Tsiviilhagid

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest

vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas

ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 137 lg-st 1 tuleneb, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt.

Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p-st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri

kaudu tsiviilhagi hiljemalt taotluste esitamise tähtajaks. Kuigi ka kriminaalmenetluse raames

1-16-2422

43 esitatav tsiviilhagi peab üldjuhul vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus tsiviilhagile ette nähtud nõuetele, on kriminaalmenetluse eripärast lähtuvalt nende nõuete osas siiski mõned erisused.

Nimelt, kriminaalmenetluses on võimalik esitada hagi ka määratlemata isiku vastu, kelle kuriteo

koosseisu tunnustele vastav tegu moodustab ühtlasi kannatanu tsiviilnõude aluse. Sealjuures eeldatakse, et kannatanu tsiviilnõue on suunatud isiku vastu, kellele on süüdistusaktis ette heidetud käitumist, mis ühtlasi moodustab tsiviilhagi aluse. Ehkki üldjuhul peab tsiviilhagi olema kirjalikus

vormis, võib teatud erandjuhtudel esitada tsiviilhagi ka n-ö protokollilises vormis, s.t kannatanu kohtueelses menetluses või kohtus tehtud suulise avaldusena, mille menetleja protokollib. (RKKK 3-1-1-79-09).

Käesolevas kriminaalasjas on esitatud alljärgnevad tsiviilhagid: Rimi Eesti Food AS hagiavaldus 16.14 eurot; OÜ Fionamagic hagiavaldus 5860 eurot; xxx hagiavaldus 140 eurot; xxx hagiavaldus 1645 eurot; Ergo Insurance SE hagiavaldus 246 eurot; xxx hagiavaldus 475 eurot; xxx hagiavaldus 130.36 eurot; xxx hagiavaldus 1745 eurot; xxx hagiavaldus 681 eurot; xxx hagiavaldus 3581,78 eurot; Eesti Ühistuliising OÜ hagiavaldus 63 eurot; OÜ Imhotepkomp hagiavaldus 595 eurot; AB Lietuvos Draudimas hagiavaldus 206.17 eurot; Swedbank P@C Insurance hagiavaldus 3056,26 eurot; FIE Platonova- 1960 eurot.

3.1 KrMS § 310 lg 2 sätestab, et juhul, kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. Tulenevalt kohtuotsuse punktis 1.2.4 tuvastatud asjaoludest mõistab

kohus xxx õigeks episoodis, mis puudutab esemete vargust xxx elukohast. Neil asjaoludel jätab kohus xxx tsiviilhagi läbi vaatamata.

3.2 KrMS § 38 lg 1 p 2 kohaselt saab kriminaalmenetluse raames esitada tsiviilhagi üksnes kannatanu. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanuks füüsiline või juriidiline isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga vahetult

kahjustatud. Seega on kriminaalasja arutav kohus pädev arutama üksnes nende isikute tsiviilhagisid, kelle vastu oli kuritegu suunatud ja kellele on kuriteoga tekitatud vahetult

kahju. Kindlustusandjad, kes on hüvitanud kahju isikule, kellele tekitati kuriteoga vahetult kahju, ei ole kannatanud KrMS § 37 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 423 lg 1 p 13 ei saa kohus vaadata läbi tsiviilhagi, mille läbivaatamiseks puudub kohtul pädevus. Kuivõrd kriminaalmenetluse raames saab arutada üksnes kannatanu esitatud tsiviilõiguslikke nõudeid, puudub antud juhul kohtul pädevus vaadata läbi Swedbank

P&C Insurance AS (registrikood 11269248, asukoht: Liivalaia 12, Tallinn) tsiviilhagi 3056

euro ja 12 sendi nõudes; Ergo Insurance SE (registrikood 10017013, asukoht: A.H.Tammsaare tee 47, Tallinn) tsiviilhagi 246 euro nõudes ning AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829, asukoht: Pärnu mnt 141, Tallinn) tsiviilhagi 206 euro ja 17 sendi nõudes. Juhindudes KrMS § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 ning TsMS § 423 lg 1 p-st 13 jätab kohus nimetatud tsiviilhagid läbi vaatamata.

3.3 xxx esitas tsiviilhagi summas 1645 eurot. Hagis on märgitud, et 23.04.2015 varastati korterist xxx hagejale kuuluv kuldkett maksumusega 1500 eurot ning dokumendid. Kahju on

1-16-2422

44

kokku 1645 eurot. Varastatud esemete täpne loetelu ja väärtus kajastub ka kannatanu ülekuulamise protokollis.

Otsuse punktist 1.2.3 nähtuvalt varastati kannatanule kuuluvat vara koguväärtusega 1645

eurot. Eelnimetatud punktis märgitud põhjendustel on kohus lugenud tõendatuks, et hagi aluseks oleva varguse pani toime D.J. Vargusega rikuti kannatanu omandit ning tekitati seeläbi kannatanule kahju. Kannatanu poolt esitatud kahjunõude suurus on tõendatud kannatanu ütlustega. Süüdistatav vaidles nõude suurusele vastu öeldes, et ta nimetas politseile pandimaja aadressi, kuhu ta keti viis, kuid ei mõista miks politsei seda ei tagastanud. Kohtu hinnangul ei vabasta taoline vastuväide süüdistatavat kohustusest hüvitada kannatanule vargusega tekitatud kahju.

Kannatanul puudus kohustus teha ise täiendavaid kulutusi varastatud esemete tagasi saamiseks (st pandimajast välja ostmiseks) isegi juhul, kui talle sai uurimise käigus teatavaks,

et temalt varastatud ese asub pandimajas. Hoolimata taolisest asjade käigust on kannatanul

õigus esitada kahjunõue süüdistatava vastu, st isiku vastu, kelle tegevuse tagajärjel tema

omandiõigust rikuti. Juhul, kui süüdistatavale oli teada, et varastatud kett on pandimajas, pidanuks ta ise tegema jõupingutusi keti väljaostmiseks ja kannatanule tagastamiseks. Ainult

sellisel juhul saaks rääkida tsiviilõiguslikust vastutusest vabanemisest. Muus osas ei ole süüdistatav kannatanu hagile vastu vaielnud.

Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et xxx tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. Hagi summas 1645 eurot tuleb välja mõista kahju tekitajalt – süüdistatavalt D.J-ilt.

3.4 xxx esitas tsiviilhagi summas 130.36 eurot. Hagis on märgitud, et 10-12.06.2015 toimus

tema korterist xxx vargus, millega tekitati kahju summas 3186,62 eurot. Kindlustus

kompenseeris sellest 3056,26 eurot ning kannatanu taotleb temale hüvitamata 130,36 euro

väljamõistmist süüdistatavalt. Varastatud esemete täpne loetelu ja väärtus kajastub ka kannatanu ülekuulamise protokollis. Otsuse punktist 1.2.5 nähtuvalt varastati kannatanule kuuluvat vara koguväärtusega 3186,62

eurot, millest 130,36 eurot on kannatanule siiani hüvitamata. Eelnimetatud punktis märgitud põhjendustel on kohus lugenud tõendatuks, et hagi aluseks oleva varguse pani toime D.J

. Vargusega rikuti kannatanu omandit ning tekitati seeläbi kannatanule kahju.

Kannatanu poolt esitatud kahjunõude suurus on tõendatud kannatanu ütlustega ning süüdistatav nõude suurusele vastu vaielnud ei ole. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et

xxx hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi summas 130,36 eurot tuleb välja mõista kahju tekitajalt – süüdistatavalt D.J-ilt.

3.5 J.Konovalov esitas tsiviilhagi summas 1745 eurot. Hagis on märgitud, et ajavahemikul 07-

08.08.2015 varastati luku avamise teel Sädeme 32 asuvast panipaigast kolm jalgratast, pesuaparaat ning muruniitja ja pleed. Varastatud esemete täpne loetelu ja väärtus kajastub ka kannatanu ülekuulamise protokollis.

Otsuse punktist 1.2.6 nähtuvalt varastati kannatanule kuuluvat vara koguväärtusega 1745

eurot. Eelnimetatud punktis märgitud põhjendustel on kohus lugenud tõendatuks, et hagi aluseks oleva varguse pani toime D.J. Vargusega rikuti kannatanu omandit ning tekitati seeläbi kannatanule kahju. Kannatanu poolt esitatud kahjunõude suurus on tõendatud kannatanu ütlustega. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et xxx hagi on põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele. Hagi summas 1745 eurot tuleb välja mõista kahju tekitajalt – süüdistatavalt D.J-ilt.

3.6 A.Vasilevskaya esitas tsiviilhagi summas 681 eurot. Hagis on märgitud, et kl 10.50 avastas, et tema auto esiukse aken on katki löödud ja autost on varastatud esipaneel ja

pakiruumist kanister õliga. Varastatud esemete ja kahju täpne loetelu kajastub ka kannatanu ülekuulamise protokollis. Otsuse punktist 1.2.1 nähtuvalt varastati kannatanule kuuluvat vara koguväärtusega 414 eurot

1-16-2422

45

ning lisaks sellele tekitati vara lõhkumisega kahju summas 167 eurot. Eelnimetatud punktis märgitud põhjendustel on kohus lugenud tõendatuks, et hagi aluseks oleva varguse pani toime D.J. Vargusega rikuti kannatanu omandit ning tekitati seeläbi kannatanule kahju.

Kannatanu poolt esitatud kahjunõude suurus on tõendatud kannatanu ütlustega ning süüdistatav nõude suurusele vastu vaielnud ei ole. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et xxx hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi summas 681 eurot tuleb välja mõista kahju tekitajalt – süüdistatavalt D.J-ilt.

3.7 Rimi Eesti Food AS esitas hagiavalduse summas 16.14 eurot. Hagis on märgitud, et 18.01.2016 kell 20.38 varastas K.T Rakvere 71 asuvast Säästumarketi kauplusest kohvi summas 16.14 eurot.

Otsuse punktist 1.2.16 nähtuvalt varastati kannatanule kuuluvat vara koguväärtusega 16.14

eurot. Eelnimetatud punktis märgitud põhjendustel on kohus lugenud tõendatuks, et hagi aluseks oleva varguse pani toime K.T. Vargusega rikuti kannatanu omandit ning tekitati seeläbi kannatanule kahju. Kannatanu poolt esitatud kahjunõude suurus on tõendatud

kannatanu ütlustega ja avaldusega ning süüdistatav nõustus esitatud hagiga. Eelnevast

lähtuvalt on kohus seisukohal, et Rimi Eesti Food AS hagi on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. Hagi summas 16,14 eurot tuleb välja mõista kahju tekitajalt – süüdistatavalt K.T-lt.

3.8 M.Xxa esitas tsiviilhagi summas 475 eurot. Hagiavalduse kohaselt tungiti 12.08.2015

hageja korterisse aadressil xxx ning varastati teleri IP seade, tahvelarvutid, mobiiltelefonid, alkohol, parfüüm ja muu vara kogusummas 1476,17 eurot.

Kindlustus kompenseeris selle osaliselt ning osa varast sai kannatanu kohtueelse menetluse raames tagasi. Kannatanu taotleb temale hüvitamata 475 euro väljamõistmist süüdistatavatelt. Varastatud esemete täpne loetelu ja väärtus kajastub kannatanu ülekuulamise protokollis. Otsuse punktist 1.2.8 nähtuvalt varastati kannatanule kuuluvat vara koguväärtusega 1476,17

eurot, millest 475 eurot on kannatanule siiani hüvitamata. Eelnimetatud punktis märgitud põhjendustel on kohus lugenud tõendatuks, et hagi aluseks oleva varguse panid toime D.J

ja K.T . Vargusega rikuti kannatanu omandit ning tekitati seeläbi

kannatanule kahju. Kannatanu poolt esitatud kahjunõude suurus on tõendatud kannatanu

ütlustega ning süüdistatavad nõude suurusele vastu vaielnud ei ole. Eelnevast lähtuvalt on

kohus seisukohal, et Xxa hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi summas 475

eurot tuleb välja mõista kahju tekitajalt – süüdistatavatelt D.J-ilt ja K.T-lt solidaarselt.

3.9 OÜ Fionamagic esitas hagiavalduse summas 5860 eurot. Hagiavalduse kohaselt varastati 07.11.2015 Narva Centrumi 2 korruse juveelipoest kaks kuldketti, millega tekitati kahju 5860

eurot. Kannatanu taotleb temale tekitatud kahju väljamõistmist süüdistatavalt. Varastatud esemete täpne loetelu ja väärtus kajastub kannatanu ülekuulamise protokollis. Otsuse punktist 1.2.17 ja 1.2.18 nähtuvalt varastati kannatanule kuuluvat vara koguväärtusega

5860 eurot. Nimetatud punktis märgitud põhjendustel on kohus lugenud tõendatuks, et hagi

aluseks oleva varguse ja varastatud esemete turustamise panid toime K.T ja

Aleksandr Vassiljev. Vargusega rikuti kannatanu omandit ning tekitati seeläbi kannatanule

kahju. Kannatanu poolt esitatud kahjunõude suurus on tõendatud kannatanu ütlustega ning süüdistatavad nõude suurusele vastu vaielnud ei ole. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal,

et OÜ Fionamagic hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi summas 5860 eurot

tuleb välja mõista kahju tekitajalt – süüdistatavatelt K.T-lt ja Aleksandr Vassiljevilt solidaarselt.

3.10 xxx esitas hagiavalduse summas 140 eurot. Hagiavalduse kohaselt varastati 28.05.2015 kannatanu sõidukist automakk ja soojapuhur ning lõhuti ukseklaas. Kannatanu taotleb temale

tekitatud kahju väljamõistmist süüdistatavalt. Varastatud esemete täpne loetelu ja väärtus

1-16-2422

46 kajastub ka kannatanu ülekuulamise protokollis.

Otsuse punktist 1.2.12 nähtuvalt varastati kannatanule kuuluvat vara koguväärtusega 240

eurot ning vara lõhkumisega tekitati kahju 80 eurot. Osa varastatud varast (soojapuhuri) sai kannatanu tagasi. Eelnimetatud punktis märgitud põhjendustel on kohus lugenud tõendatuks,

et hagi aluseks oleva varguse ja vara lõhkumise panid toime K.T ja Aleksandr

Vassiljev. Vargusega rikuti kannatanu omandit ning tekitati seeläbi kannatanule kahju.

Kannatanu poolt esitatud kahjunõude suurus on tõendatud kannatanu ütlustega ning süüdistatavad nõude suurusele vastu vaielnud ei ole. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et Ivanovi hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi summas 140 eurot tuleb välja

mõista kahju tekitajalt – süüdistatavatelt K.T-lt ja Aleksandr Vassiljevilt solidaarselt.

3.11 Eesti Ühistuliising OÜ esitas hagiavalduse summas 63 eurot. Hagiavalduse kohaselt

purustati aadressile Tallinna mnt 14 sissemurdmise käigus kaks klaasi, millega tekitati

kannatanule kahju summas 269,17 eurot. Kindlustus kompenseeris selle osaliselt ning kannatanu taotleb temale hüvitamata 63 euro väljamõistmist süüdistatavatelt. Tekitatud kahju arvestus kajastub kahjunõude otsuses.

Otsuse punktist 1.2.13 nähtuvalt lõhuti varguse käigus kannatanule kuuluvat vara väärtuses

269,17 eurot, millest 63 eurot on kannatanule siiani hüvitamata. Eelnimetatud punktis

märgitud põhjendustel on kohus lugenud tõendatuks, et hagi aluseks oleva varguse panid

toime K.T ja Aleksandr Vassiljev. Vargusega rikuti kannatanu omandit ning tekitati seeläbi kannatanule kahju. Kannatanu poolt esitatud kahjunõude suurus on tõendatud kannatanu ütlustega ning kannatanu esitatud dokumentidega. Süüdistatavad nõude suurusele vastu vaielnud ei ole. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et Eesti Ühistuliising OÜ hagi

on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi summas 63 eurot tuleb välja mõista kahju tekitajalt – süüdistatavatelt K.T-lt ja Aleksandr Vassiljevilt solidaarselt.

3.12 OÜ Imhotepkomp esitas hagiavalduse summas 595 eurot. Hagiavalduse kohaselt

varastati Tallinna mnt 14 hoonest sissemurdmise käigus OÜ Imhotepkomp tööriistad väärtuses 595 eurot. Varastatud esemete täpne loetelu ja väärtus kajastub ka kannatanu ülekuulamise protokollis. Otsuse punktist 1.2.13 nähtuvalt lõhuti varguse käigus hoone klaase ning varastati kannatanu vara väärtuses 595 eurot. Eelnimetatud punktis märgitud põhjendustel on kohus lugenud tõendatuks, et hagi aluseks oleva varguse panid toime K.T ja Aleksandr Vassiljev. Vargusega rikuti kannatanu omandit ning tekitati seeläbi kannatanule kahju. Kannatanu poolt

esitatud kahjunõude suurus on tõendatud kannatanu ütlustega ning kannatanu esitatud dokumentidega. Süüdistatavad nõude suurusele vastu vaielnud ei ole. Eelnevast lähtuvalt on

kohus seisukohal, et OÜ Imhotepkomp hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi summas 595 eurot tuleb välja mõista kahju tekitajalt – süüdistatavatelt K.T-lt ja Aleksandr Vassiljevilt solidaarselt.

3.13 FIE xxx esitas tsiviilhagi summas 1960 eurot. Hagis on märgitud, et 07.01.2016 varastati

tema kauplusest aadressil xxx ukseluku murdmise teel vara. Kahju oli kokku 1960 eurot. Varastatud esemete täpne loetelu ja väärtus kajastub ka kannatanu ülekuulamise protokollis. Otsuse punktist 1.2.15 nähtuvalt varastati kannatanule kuuluvat vara koguväärtuses 2480

eurot. Osa varast sai kannatanu kohtueelse menetluse raames tagasi. Eelnimetatud punktis märgitud põhjendustel on kohus lugenud tõendatuks, et hagi aluseks oleva varguse pani toime K.T. Vargusega rikuti kannatanu omandit ning tekitati seeläbi kannatanule kahju. Kohtuistungil kannatanu möönis, et arvestades tagastatud vara väärtust, peaks kahjunõue

olema 1515 eurot. Seda summat tunnistas ka K.T. Eelnevast lähtuvalt on kohus

seisukohal, et FIE xxx hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, summas 1515 eurot. Ülejäänud osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Hagi summas 1515 eurot tuleb välja mõista kahju tekitajalt – süüdistatavalt K.T-lt.

1-16-2422

47

4. Asitõendid

Kriminaaltoimikus olevad CD-plaadid ja videosalvestused tuleb jätta kriminaalasja juurde.

Sündmuskohtadelt ära võetud asitõendid, mida ei ole kohtueelse menetluse käigus omanikele

tagastatud ning mis ei oma varalist väärtust, tuleb kohtuotsuse jõustumisel KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada vastavalt KrMS § 126 lg 3 p-le 4. Taolisteks esemeteks on:

- sündmuskohalt äravõetud jalatsijälje fragmendid, kartongkarp, plastikkarp ja DNA-

proovid, mis asuvad Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 946, nr 988, nr 874, nr 876, nr 1014, nr 1031). Omanike tuvastamiseni tuleb asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis säilitada:

- Jope ja 5 lusikat, mis võeti ära K.T-lt ja mis asuvad Politseija

Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 1068). Kohtuotsuse jõustumisel tuleb D.J-ile tagastada alljärgnev vara:

- Spordikott, mis oli ära võetud D.J-ilt ja mis asub Politseija

Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 994);

- Jalanõud, mis võeti ära D.J-ilt ja mis asuvad Politseija Piirivalveameti

Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (asitõendi üleandmisevastuvõtmise akti nr 1097); - kaks kummikinnast, LG pult, sinist värvi kott, EMC puur, haamer, kirves, taskulamp,

puuride komplekt, mutrivõtmete komplekt, ketaslõikur „Elektromaš“, spordikott,

gaasipliit, lihvimiskettad, raadiojaam, AEG automagnetoola, Blaupunkt

automagnetoola, Pioneer automakk, kanister jahutusvedelikuga, seadmetepaneel,

tõstuk ja mälupulk, mis võeti ära D.J-ilt ja mis asuvad Politseija

Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 1079).

5. Menetluskulud

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, ekspertiisitasud ja kaitsjatasud.

Kohus jätab riigi kanda sundrahad, kuivõrd kõikide süüdistatavate poolt on menetluse esemeks olevad teod pandud toime enne eelmist kohtuotsust, mille raames neilt mõisteti muu

hulgas välja ka sundraha, ning süüdistatavate huvides olnuks nende kriminaalasjade lahendamine ühes menetluses. Seetõttu ei ole põhjendatud uuesti sundraha väljamõistmine.

Arvestades süüdistatavatelt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude suurust, peab kohus vajalikuks ajatada nende tasumine ühele aastale.

KrMS §-de 175 ja 180 kohaselt kuulub D.J-ilt riigituludesse väljamõistmisele määratud kaitsjale makstud tasud järgnevalt: kaitsja Igor Belugin poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 690,84 eurot, kaitsja Irina Gromtsevi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest

72 eurot ning kaitsja Igor Belugin poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 360 eurot.

Lisaks sellele kuulub D.J-ilt väljamõistmisele ekspertiisi tegemise kulud üldsummas 579,19 eurot sh uriiniproovi võtmise ja terviseseisundi kirjeldamise kulud 31,19

1-16-2422

48 eurot; joobeseisundi tuvastamise ekspertiisi kulud 35 eurot; DNA-ekspertiisi nr 15E-GE1020 kulud summas 342 eurot ja DNA-ekspertiisi nr 15E-GE1100 kulud 171 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus, et D.J on õigus tasuda väljamõistetud

menetluskulud (summas 1702,03 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul.

KrMS §-dest 175 ja 180 lähtudes mõistab kohus K.T-lt riigituludesse välja

määratud kaitsjale makstud tasud järgnevalt: kaitsja Irina Gromtsevi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 300,72 eurot ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 228,72 eurot.

Lisaks sellele kuulub K.T-lt väljamõistmisele ekspertiisi tegemise kulud üldsummas 826,50 eurot sh pool DNA-ekspertiisi nr 15E-GE1450 kuludest, so 199,50 eurot ning pool DNA-ekspertiisi nr 15E-GE0755 kuludest, so summas 627 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus, et K.T on õigus tasuda väljamõistetud

menetluskulud (summas 1355,94 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul.

KrMS §-de 175 ja 180 kohaselt kuulub Aleksandr Vassiljevilt riigituludesse väljamõistmisele

määratud kaitsjale makstud tasud järgnevalt: kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 288 eurot ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 216 eurot. Lisaks sellele kuulub Aleksandr Vassiljevilt väljamõistmisele ekspertiisi tegemise kulud üldsummas

826,50 eurot sh pool DNA-ekspertiisi nr 15E-GE1450 kuludest, so 199,50 eurot ning pool DNA-ekspertiisi nr 15E-GE0755 kuludest, so summas 627 eurot;

KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus, et Aleksandr Vassiljevilt on õigus tasuda

väljamõistetud menetluskulud (summas 1330,50 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul.

Kohtueelses menetluses teostatud ekspertiiside kulud üldsummas 1454 eurot sh DNA- ekspertiisi nr 15E-GE0982 kulud summas 741 eurot, DNA-ekspertiisi nr 15E-GE0916 kulud summas 399 eurot ja jäljeekspertiisi (ekspertiisiakti nr 15E-TJ0020) kulud summas 314 eurot jätab kohus riigi kanda, kuna tegemist ei ole süüstavate tõenditega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi Kohtunik