1-16-852/51 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-16-852

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

6. oktoober 2016. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-852 Kohtukoosseis Sten Lind, ja Orvi Tali Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 31. augusti 2016. a otsus menetluses lühi Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

s S.T (ik XXX, asukoht üüdistatav

Viru Vangla)

menetluskulude , määruskaebus väljamõistmise peale

RESOLUTSIOON

1.

31. augusti 2016 otsus Tühistada Harju Maakohtu osas, millega mõisteti S.T-lt välja menetluskulud 5483 euro ulatuses.

2. 2781 euro Mõista KrMS § 180 lg 3 alusel S.T-lt välja menetluskulud ulatuses: sundraha 645 eurot, kaitsjatasu 768 eurot ning ekspertiiside nr 15E-GE0699,

15E-GE1015 ja 15E-GE0701 teostamise kulud, mis on vastavalt 171 eurot, 1083 eurot ja

114 eurot. S.T peab talt välja mõistetud menetluskulud tasuma 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuu viimaseks kuupäevaks iga , tasudes 231,75 eurot kuus. Ekspertiiside nr 15E-SS0068 (663 eurot), 15E-SS0073 (663 eurot), 15E-SS0075 (663 eurot), 15E-GE0741 (171 eurot), 15E-GE0778 (1/3 ulatuses, 228 eurot) ja 15E-TJ0022 (314 eurot) teostamise kulud

jätta riigi kanda.

3.

Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata.

4. S.T taotlus võimaldada tasuda tal menetluskulusid pärast vanglast vabanemist, jätta rahuldamata.

5. osaliselt. Määruskaebus rahuldada

Edasikaebamise kord

M . M ruskaebuse esitatakse Tallinna ääruse peale saab esitada määruskaebuse ää

Ringkonnakohtu 15 le päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel.

1-16-852

2(5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Harju Maakohus tegi 31.08.2016 nn resolutiivotsus S.T e, millega mõistis lühimenetluses süüdi § 199 lg 2 p 7, 8, 9, KarS § 201 lg 2 p 1 ja KarS § 328 järgi

KarS . Talle mõisteti karistuseks vangistused KarS § 64 lg 1

3 aastat, 5 kuud ja 1 aasta. alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2

3 aastat vangistust. alusel

2 aastani. vähendas kohus karistust ühe kolmandiku võrra, s.o

KarS arvas kohus karistusaja hulka S.T lvangistuses viibitud aja § 68 lg 1 alusel ee ning luges karistuse kandmise aja alguseks 01.01.2016. kuud ja 13 päeva

Sama kohtuotsusega mõisteti KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 3, 4 S.T-lt alusel riigi tuludesse kokku 5483 euro suurused menetluskulud. välja

S.T-lt välja mõistetud menetluskulude hulka kuulusid sundraha 645 eurot, kaitsjatasu

768 eurot ning ekspertiiside tegemise kulud 4070 eurot (s.o ekspertiisi nr 15E-GE0699 teostamise kulu 171 eurot; ekspertiisi nr 15E-SS0068 teostamise kulu 663 eurot; ekspertiisi nr 15E-GE1015 teostamise kulu 1083 eurot; ekspertiisi nr 15E-GE0701 teostamise kulu 114 eurot; ekspertiisi nr 15E-SS0073 teostamise kulu 663 eurot; ekspertiisi nr 15E-SS0075 teostamise kulu 663 eurot; ekspertiisi nr 15E-GE0741 teostamise kulu 171 eurot; 1/3 ekspertiisi nr 15E-GE0778 teostamise kulust (228 eurot) ja ekspertiisi nr 15E-TJ0022 teostamise kulu 314 eurot).

Kohus jättis riigi kanda menetluskulud kokku summas 1767 eurot, sh: 2/3 ekspertiisi nr 15E- GE0778 teostamise kulust (456 eurot), ekspertiisi nr 15E-GE0724 teostamise kulu 627 eurot ja ekspertiisi nr 15E-GE0771 teostamise kulu 684 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määras kohus, et võib menetluskulud tasuda S.T

12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2. S.T esitas 12.09.2016 e, milles palus maakohtu otsus määruskaebus tühistada

temalt menetluskulude taotles väljamõistmise osas. Süüdistatav menetluskulude vähendamist poole võrra ja nende riigi kanda jätmist. S.T märgib kaebuses, et kuna ta on vanglas, tal puudub töökoht ja rahalised vahendid, siis ei ole ta võimeline temalt väljamõistetud menetluskulusid täies ulatuses tasuma. Ta palub menetluskulusid vähendada poole võrra, mida on valmis hüvitama pärast karistuse kandmiselt vabanemist t. ja töökoha leidmis

3. Harju Maakohus tegi 13.09.2016 , millega S.T määruse jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

Kohus märkis, et S.T ei ole esitanud maakohtu otsusele apellatsiooniteadet, apellatsioonkaebust ega vaidlustanud kvalifikatsiooni. Seega temale süüdistuses esitatud kuriteo ei pidanud kohus vajalikuks koostada motiveeritud kohtuotsust. Kohus leidis, et määruskaebus on esitatud eesmärgiga vaidlustada süüdistatavalt riigituludesse välja mõistetud menetluskulusid.

Arvestades -s 2

191 lg- 1 ja Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-44-15 punktis 10 KrMS § 189 lg , § s

sedastatut, koostas 31.08.2016 otsusega kohus motiveeritud seisukoha üksnes Harju Maakohtu S.T-lt uskulude osas. väljamõistetud menetl

Kohus - - viitas KrMS § 180 lg s 1 ja § 175 lg 1 p des 3 ja 4 sätestatule ning märkis, et Harju Maakohus mõistis S.T-lt välja ekspertiisitasud (ekspertiisiakt nr 15E-GE0699 summas

1-16-852

3(5)

171 eurot; ekspertiisiakt nr 15E-SS0068 summas 663 eurot; ekspertiisiakt nr 15E-GE1015 summas 1083 eurot, ekspertiisiakt nr 15E-GE0701 summas 114 eurot; ekspertiisiakt nr 15E-

SS0073 summas 663 eurot; ekspertiisiakt nr 15E-SS0075 summas 663 eurot; ekspertiisiakt nr 15E-GE0741 summas 171 eurot; ekspertiisiakt nr 15E-GE0778 summas 228 eurot; ekspertiisiakt nr 15E-TJ0022 summas 314 eurot).

Kohus viitas KrMS § 179 lg 1 p s 2 sätestatule ja märkis, et Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 - määrusega nr 139 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,54 eurot tunnis ja 430 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 645 eurot. Kriminaalasja kohtuliku menetluse käigus osutati S.T-le nii kohtueelse kui ka kohtuliku menetluse käigus riigi õigusabi, mistõttu tekkisid menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes, s.o kaitsjatasu 768 eurot.

Kohus märkis, et kuritegude toimepanemine on olnud S.T vaba valik. Eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna (10 kehtivat kriminaalkaristust) on S.T teadlik, et kriminaalasja menetlemisega kaasnevad menetluskulud. Kuna süüdistatava puhul on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, siis eeldas kohus, et ta asub pärast karistuse kandmist tööle. Kohus viitas KrMS § 180 lg s 3 sätestatule ja leidis, et põhjendatud on võimaldada süüdistataval - tasuda menetluskulud osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul.

Vastus määruskaebusele

4. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle-Mai Velling esitas ringkonnakohtule vastuse määruskaebusele, milles palub jätta maakohtu otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Prokuröri hinnangul on maakohtu otsus S.T menetluskulude väljamõistmise osas seaduslik ja põhjendatud. Kuna süüdistataval võib olla menetluskulude tasumine 1 kuu jooksul raskendatud, andis kohus talle võimaluse tasuda menetluskulud osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul.

Samuti jättis kohus ekspertiiside läbiviimisega seotud kulud osaliselt riigi kanda. Kohtu poolt välja mõistetud kaitsjatasu on prokuröri hinnangul põhjendatud, kuna tegemist oli mahuka kriminaalasjaga, millega ühendati mitu kriminaalasja ning lõpuks taotles S.T lühimenetluse kohaldamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohtul ei ole võimalik ei ole lükata menetluskulude tasumise kohustust edasi kuni süüdlase vanglast vabanemiseni. KrMS § 180 lg 3 sellist võimalust menetluskulude väljamõistmist otsustavale kohtule ei anna. Võimalik on määrata, et menetluskulud tuleb tasuda osade kaupa. Seejuures on maksimaalseks tähtajaks, mille jooksul menetluskulud tuleb tasuda, kohtupraktikas valitseva tõlgenduse koha Maakohus määraski, et menetluskulud selt 12 kuud. tuleb tasuda osade kaupa 12 kuu jooksul.

6. Seevastu peab ringkonnakohus põhjendatuks S.T taotlust vähendada talt välja mõistetavaid menetluskulusid.

6.1 Maakohtu otsusega on S.T-lt 5483 eurot. mõistetud menetluskulusid välja kokku

Välja mõistetud summat tuleb pidada suureks. See ületab keskmist kuupalka (Statistikaameti

1-16-852

4(5)

andmetel oli 2016. a II kvartalis keskmine brutokuupalk 1163 eurot: vt

https://www.stat.ee/36716 ligi viiekordselt. ) Käsitledes oma määruses S.T-lt välja mõistetud menetluskulusid, ei ole maakohus summa suurusele üldse tähelepanu pööranud ega põhjendanud, miks ta leiab, et S.T on võimeline talt välja mõistetava summa tasuma.

6.2 Kriminaalasja toimikus olevad andmed annavad alust järeldada, et S.T ei ole varasid, mille arvel talt välja mõistetud menetluskulusid tasuda. S.T isikuandmetesse on märgitud, et ta ei tööta (kd IX; toim.l 95), samuti nähtub selline asjaolu kriminaaltoimiku materjalidest (kd IV; toim.l 27 ning kd VIII; toim.l 96). Maksuja Tolliameti andmetel oli S.T tulumaksuga maksustatav sissetulek 2014. aastal 24 eurot (kd IV; toim.l 44).

Samuti puuduvad andmeid selle kohta, et süüdistataval oleks mingeid muid sissetulekuid või vara, mille arvelt menetluskulusid tasuda. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt elas

S.T enne vahistamist oma vanaema korteris aadressil X (kd VIII; toim.l 88). LD XX Eelnimetatu ja toimepandud kuritegude iseloom (enda elatamiseks toime pandud varavastased kuriteod) kogumis näitavad, et S.T puudub vara, mille arvelt menetluskulusid tasuda.

6.3

, et ka maakohtu Ka maakohtu tehtud menetluskulude väljamõistmise otsustusest nähtub hinnangul ei olnud S.T varasid, et menetluskulusid tasuda.

Kuigi maakohus on deklareerinud, et KrMS § 180 lg 1 kohaselt peab menetluskulud tasuma süüdimõistetu, on ohus oma otsustust põhjendamata jätnud osa menetluskulusid riigi kanda. k Teiseks on maakohus määranud, et talt välja mõistetud menetluskulud peab S.T tasuma osade kaupa 12 kuu jooksul. Isikul menetluskulude tasumise võimaldamine 12 kuu jooksul tähendab seda, et kohtu hinnangul ei ole isikul kohe vara, mille arvelt menetluskulusid tasuda, kuid on alust arvata, et isik võib saada menetluskulude tasumiseks antud ajal tulu, mille arvelt menetluskulusid tasuda. Maakohtu otsuse kohaselt on S.T kohustatud kuus maksma 456,92 eurot. Maakohus ei ole aga põhjendanud, miks ta leiab, et 12 kuu jooksul on võimalik S.T menetluskulud sellises ulatuses vabatahtlikult tasuda. Arvestada seda, et maakohtu otsusest tulenevalt peab S.T tasuma menetluskulusid ajal, kui ta kannab vanglas karistust (mõistetud karistuse pikkus ületab süüdistatava menetluskulude tasumise tähtaega). üsimusele, kas süüdistatava vanglas saadav sissetulek on selline, mis K

võimaldaks tal maksta välja mõistetud kulusid, üldse tähelepanu pööranud. ei ole maakohus

Maakohtu määruses esitatud põhjendus, mille kohaselt süüdimõistetu pidi ise kuritegusid toime pannes arvestama, et süüdimõistmisel peab ta tasuma menetluskulud, on asjakohatu. See, milliseid asjaolusid võib ja peab kohus menetluskulude välja mõistmisel või riigi kanda jätmisel arvesse võtma, on sätestatud KrMS § 180 lg-s 3.

6.4 Ringkonnakohus nendib, et põhimõtteliselt ei saa välistada seda, et süüdimõistetu saab vangistuse ajal sissetulekuid, millest menetluskulusid tasuda. V

37 kohaselt on angistusseaduse § kinnipeetav kohustatud töötama. Vangistusseaduse § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vang kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 tehtud lahendis la majandustöödel. Ka Riigikohus on

selgitanud, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa välistada, et

1-16-852

5(5)

süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Andmeid ei ole selle kohta, et S.T ei oleks tervislikel põhjustel võimeline vangistuses tööd tegema.

Üldteada on aga see vanglas tehtava töö eest saadav tasu ei ole väga suur. Seetõttu peab , et

ringkonnakohus ebatõenäoliseks, et S.T suudaks tasuda kuus 456,92 eurot, s.o summa, mis ületab 2016. aastal kehtivat kuupalga alammäära (vastavalt Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 § 1 lg le 1 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 430 - eurot).

Eeltoodust tulenevalt peab ringko S.T-lt nnakohus põhjendatuks vähendada väljamõistetud menetluskulusid kaebuses taotletud ulatuse , s.o pea poole võrra. Kohus mõistab s

S.T-lt menetluskulud kokku summas 2781 eurot (s.o sundraha 645 eurot, välja kaitsjatasu 768 eurot ning ekspertiiside nr 15E-GE0699, 15E-GE1015 ja 15E-GE0701 teostamise kulud vastavalt summas 171 eurot, 1083 eurot ja 114 eurot). Ülejäänud menetluskulud summas

2702 eurot (s.o ekspertiiside nr 15E-SS0068, 15E-SS0073, 15E-SS0075, 15E-GE0741, 15E- GE0778 (1/3 ulatuses) ja 15E-TJ0022 teostamise kulud vastavalt summas 663 eurot, 663 eurot,

663 eurot, 171 euro riigi kanda. t, 228 eurot ja 314 eurot) jätab ringkonnakohus Eespool kirjeldatud asjaoludest tulenevalt peab ringkonnakohus sarnaselt maakohtule vajalikuks anda süüdimõistetule KrMS § 180 lg 3 alusel võimalus tasuda välja mõistetud menetluskulud 12 kuu jooksul, kuid seda osade kaupa. Sellisel juhul on igakuise makse suurus 231,75 eurot.

7. -

8 p-le 4 j -le 1 ja Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p le 4, § 33 a § 340 lg

lg 2 p-le 6 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 31. augusti 2016 otsuse osas, millega mõisteti S.T-lt välja menetluskulu 5483 euro ulatuses. Ringkonnakohus mõistab d

S.T-lt

45 eurot, kaitsjatasu 768 eurot ning ekspertiiside nr 15E- välja sundraha 6 GE0699, 15E-GE1015 ja 15E-GE0701 teostamise kulud, mis on vastavalt 171 eurot, 1083 eurot ja 114 eurot. 2702 euro ulatuses jätab ringkonnakohus menetluskulud riigi kanda. Selle summa moodustavad ekspertiiside nr 15E-SS0068 (663 eurot), 15E-SS0073 (663 eurot), 15E-SS0075 (663 eurot), 15E-GE0741 (171 eurot), 15E-GE0778 (1/3 ulatuses, 228 eurot) ja 15E-TJ0022 (314 eurot) teostamise kulud.

Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et maakohtu otsuses ei ole märgitud igakuise makse suurust ning kuigi maakohtu otsuses viidatakse maksegraafikule, ei ole ja ka 13.09.2016 määruses

toimikus ega kohtu infosüsteemis eraldi dokumendina koostatud maksegraafikut. Kohtu infosüsteemis on küll dokument makseinfoga, kuid selles ei ole märgitud maksegraafikut ega igakuise makse suurust. Sellest tulenevalt määrab ringkonnakohus täiendavalt, et igakuise makse suurus on vähemalt 231 eurot ja 75 senti. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sten Lind

Ivi Kesküla

Orvi Tali