1-16-4103/20 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1 1-16-4103

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.oktoobril 2016.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-4103 Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali, Meelika Aava ja

Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.septembri 2016.a. kohtuotsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Konstantin Kaledin (isikukood 38603182303, elukoht: X ) apellatsioon XX

RESOLUTSIOON

1. Konstantin Kaledini apellatsioon kuriteo kvalifikatsiooni osas, kui ilmselt Jätta

põhjendamatu läbi vaatamata.

2. Jätta Konstantin Kaledini apellatsioon menetluskulude

hüvitamise individualiseerimise vaidlustamise osas

läbi vaatamata. Edasikaebamise kord

Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 15.septembri 2016 Konstantin Kaledin kokkuleppemenetluses otsusega mõisteti süüdi KarS järgi § 201 lg 2 p 2 ja teda karistati vangistusega 2 aastat. Samuti tunnistati Konstantin Kaledin süüdi KarS § 3311 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 2 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus 2 aastat vangistust. Kohaldati KarS § 73 sätteid. Sama otsusega lahendati menetluskuludega

seonduv ja kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse määrati tasumisele jõustumises. 2. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav Konstantin Kaledin, kes palub kontrollida, kas tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 3311 ning anda lg 1 järgi. Samuti palub otsus tühistada osaliselt pikem tähtaeg sundraha tasumiseks.

2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 4, lg 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist KrMS 9.

peatüki 2. jao ehk kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 3.1 Konstantin Kaledini apellatsioon kvalifitseeritud osas, kas tema tegu on õigesti KarS § 3311 lg 1 järgi, on apellant viidanud asjaolule, millise vaidlustamine on võimalik eeltoodud punktis viidatud

seaduse kohaselt ka kokkuleppemenetluses. Samas kolleegium, tutvudes nii kriminaalasja

materjalidega, kokkuleppega, kohtuotsusega ja apellatsiooni väidetega, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on selles osas ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Kriminaalasjas on Konstantin Kaledini, tema kaitsja ja prokuröri vahel ning tõlgi osavõtul sõlmitud kokkulepe 12.septembril 2016.a (kd 1 lk 63- ). Konstantin Kaledin kinnitab kaitsja juuresolekul 65 enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (kd 1 lk 65). Seejuures on kokkuleppes kirjeldatud nii toimepandud kuritegusid, kuritegude kvalifikatsiooni kui ka nende eest taotletavat karistuse liiki ja määra. Seega on nii süüdistatav ja tema kaitsja nõustunud kuritegude kvalifikatsioonidega ja jõudnud kokkuleppele prokuröriga ka karistuste liigi ja määra osas.

Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus Konstantin Kaledin kinnitab, et ta on kokkuleppest aru saanud ning ta nõustub sellega (kd 1 lk 69 pöördel) ning sellele eelnevalt on prokurör avaldanud ka kokkuleppe sisu, s.h kuritegude kvalifikatsiooni, karistuste liigi ja määra osas. Lisaks on süüdistatav nõustub kokkuleppega väljendas oma tõelist Konstantin Kaledin kinnitanud kohtule, et , tahet ja jääb kokkuleppe juurde us avaldatud kokkuleppe sõlmimist vabatahtlikult (kd 1 lk 70). Koht

Konstantin Kaledini poolt ja selle vastavust varasemale kokkulepitule kinnitab seejuures ka süüdistatava kaitsja (kd 1 lk 70 ).

Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-1-70- et 12 märkinud üheselt, kokkuleppemenetluse erisus seisnebki selles, et kohtumenetluse pooled lepivad enne asja kohtulikku arutamist kokku nii teo faktilistes asjaoludes (KrMS § 306 lg 1 p-d 1 ja 2) kui ka sellistel asjaoludel toimepandu õiguslikus kvalifikatsioonis (KrMS § 306 lg 1 p 3).

Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule. Maakohus ning millise paragrahvi, on kaalunud kas süüdistatavale inkrimineeritud teod on kuriteod lõike ja punkti järgi karistu Maakohtu otsusest nähtuvalt sseadustikus tuleb need kvalifitseerida.

lahendas kohus kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused kohtuliku arutamise põhjal ja kriminaaltoimiku materjalide alusel. Apellatsioonis tõstatud kvalifikatsiooni seaduslikkuse osas märgib kolleegium järgmist.

3 KarS § 3311 tsiviilasjas tehtud kohtulahendi, millega kohustatakse isikut sätestab kuriteokoosseisu –

välja andma asi, täitmata jätmise eest. Kolleegium asub seisukohale, et kokkuleppes toodud teokirjeldus vastab

331 karistusseadustiku eriosa sätte /KarS § 1 lg 1 /dispositsioonis sisalduvaga ning kirjeldatud faktilised asjaolud on KarS § 3311 lg 1 alla subsumeeritavad. Seega on Konstantin Kaledini poolt toimepandu õigesti kvalifitseeritud KarS § 3311 lg 1

järgi. Kolleegium leiab, et maakohus on Konstantin Kaledini 331 süüditunnistamisel KarS § 1 lg 1 ja järgi

karistamisel järginud kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 326 lg 3 § jätab ringkonnakohus üksmeelselt selles osas apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

4. -1-1-7-16 seisukohale, et Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.2016.a määruses nr 3 29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma

läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses

tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus

individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse

võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja

suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse,

kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu

kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1. Sedastades

kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p 6 mõttes, on kohtu -de 2-

pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmi ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tud kokkuleppe n-

tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile.

Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest

tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses

põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamis - e otsustuse

vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg

-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKKm 3-1-1- 7-16).

Kaebuses, mille on esitanud Konstantin Kaledin, ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust

reguleeriva kr Konstantin Kaledini iminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, mistõttu tuleb kaebus osas millega vaidlustatud menetluskulude hüvitamise individualiseerimist jätta läbi vaatamata.

4 Kriminaalasjas on Konstantin Kaledini, tema kaitsja ja prokuröri vahel ning tõlgi osavõtul sõlmitud kokkulepe, milles on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises, nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul osade kaupa kohtuotsuse jõustumisest. kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles Konstantin Kaledin kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (kd 1 lk 65). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja ka menetluskulude ndividualiseerimise leppele. hüvitamise i osas jõudnud kokku

Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus Konstantin Kaledin kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud ning nõustub sellega ja jääb kokkuleppe juurde ( kd 1 lk 69 pöördel

-70).

Seega on maakohus teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule ning kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. 5. KrMS 326 lg-

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes § st 3 jätab ringkonnakohus üksmeelselt kvalifikatsiooni seaduslikkuse . KrMS osas apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata § 318 lg 3 p- i kaebuse menetluskulude st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab ringkonnakohus Konstantin Kaledin hüvitamise individualiseerimise osas läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Orvi Tali Meelika Aava

Ivi Kesküla