3-16-1981/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2016, Jõhvi Kohtuasja number 3-16-1981 Kohtuasi J.R. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Menetlustoiming Taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON 1. Jätta J.R. esialgse õigusabi taotlus läbi vaatamata. 2. Saata määruse ärakiri teadmiseks kaebajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust võib vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest otse Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 14.08.2016 on kinnipeetav J.R. (edaspidi kaebaja) koostanud taotluse, milles palus Viru Vangla kodukorra punktile 17.5.1 osundades individuaalse täitmiskava muutmist ulatuses, mis tagab talle töövõimetuse määramise programmis osalemise. 25.08.2016 vastuses nr 6-10/23514-2 selgitas Viru Vangla (edaspidi vastustaja) kodukorra vastava punkti sisu ja püsiva töövõimetuse ekspertiisi tegemise korda ning teatas, et kaebaja soov vormistada töövõimetust on edastatud kriminaalhooldusametnikule, kes suhtleb antud teemal esimesel võimalusel. 29.08.2016 koostatud vaides nõudis kaebaja eelnimetatud vastuse ja muudetud individuaalse täitmiskava kehtetuks tunnistamist ja ettekirjutuse tegemist tema taotlusele uuesti vastamiseks. 29.09.2016 vaideotsusega nr 6-12/220-2 jäeti vaie rahuldamata ning selgitati nii individuaalse täitmiskava tähendust kui töövõimetuse määramisega seonduvat.

2. 04.10.2016 saabus Jõhvi kohtumajja kaebaja poolt 02.10.2016 koostatud esialgse õiguskaitse taotlus. Selles palus ta, et kohus peataks muudetud individuaalse täitmiskava kehtivuse ja täitmise tema tööle rakendamise osas, keelaks algatada tööle määramise menetlust ning kohustaks muutma individuaalset täitmiskava selliselt, et see sisaldaks programmi seoses töövõimetuse määramisega.

Ühtlasi esitas ta ka taotluse riigilõivust vabastamiseks väites, et tal endal puuduvad selleks vahendid.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. HKMS § 249 lg 1 kohaselt saab kohus igas menetlusstaadiumis rakendada esialgse õiguskaitse vahendeid, kui vastasel juhul võib kaebuse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohtupraktikas kasutatakse esialgse õiguskaitse vahendeid lisaks veel ka selleks, et vältida kaebaja õiguste pöördumatut või olulist kahjustumist kohtumenetluse toimumise ajal. HKMS § 249 lg 2 lubab esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg 5 tulenevalt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast vaide esitamist haldusorganile, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

4. Kaebaja väidab küll taotluses, et kavatseb esitada kaebuse kohe kui on saanud nõu ja kaitset, kuid ei ole taotluses märgituga seonduvat kaebust kohtule veel esitanud. Kohtu poolt vastustajalt välja nõutud dokumendid kinnitavad, et 29.08.2016 on kaebaja koostanud vaide, milles palus oma taotlusele antud vastuse ja muudetud individuaalse täitmiskava kehtetuks tunnistamist ning taotlusele uuesti vastamise kohta ettekirjutuse tegemist. 29.09.2016 vaideotsusega nr 6-12/220-2 jäeti vaie rahuldamata. Kuna vaideotsuse teatavakstegemisega lõpeb vaidemenetlus, ei saa antud juhtumi puhul kuidagi olla tegemist vaidemenetluse ajal esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega. Lisaks omab siinkohal tähendust ka asjaolu, et esialgse õiguskaitse taotlus saab olla lubatav vaid põhivaidluse esemest tulenevalt. Antud juhul see nii pole, sest kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse nõuded on laiema ulatusega kui tema vaides esitatud nõuded.

5. Eeltoodu kohaselt pole kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning Tartu Halduskohus peab jätma selle HKMS § 55 lg 2 toetudes läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmise tõttu jääb läbi vaatamata ka selles sisalduv menetlusabi taotlus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane