4-16-6388/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi nr. 4-16-6388

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

06. oktoobril 2016.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-16-6388 Kohtukoosseis Kohtunik Margot Mikler Väärteoasi V.R väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi

Menetlusalune isik

V.R, isikukood: XXX, elukoht: XXXX, EV kodanik, ei tööta Kohtuvälise menetleja esindaja

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse esindaja Hannes Küünarpuu

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada V.R LS § 201 lg 2 järgi ning karistada arestiga 12 päeva.

Vastavalt KarS § 69 asendada V.R-ile mõistetud arest 12 päeva üldkasuliku tööga 12 tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 3 kuud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne–Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik Sille Selge poolt on 13.08.2016.a. koostatud väärteoprotokoll nr 20160813421001 selles, et V.R 13.08.2016.a. kella 21:45 ajal juhtis Harjumaal Tallinna linnas Valdeku 4 maja juures suunaga Viljandi maantee poole mootorsõidukit Citröen C5 reg.nr 705 MFV omamata vastava kategooria mootorsõiuki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Sellise tegevusega V.R rikkus liiklusseadus § 90 lg 1 p 1,3 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärteod.

Menetlusalune isik tunnistas end kohtuistungil süüdi ja andis ütlusi, et juhtis mootorsõidukit omamata juhtimisõigust, kahetseb toimepandut. On nõus tegema üldkasulikku tööd.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et V.R-i tuleks karistada LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest ning karistada 15 päevase arestiga.

Kohus, hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on 13.08.2016.a. väärteos tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: õiendiga isikusamasuse tuvastamise kohta (tl. 4); tunnistaja Gunnar Võrno ülekuulamise protokolliga, milles politseiametnik andis ütlusi, et 13.08.2016.a. osales ta politseilisel tegevusel „kõik puhuvad“

Tallinnas. Puhumisliini läbis sõiduk Citröen C5 reg.nr 705MFV. Kuna registreerimistunnistusse ei olnud sisse kantud noorema poolset meesterahvast, siis otsustas antud sõidukit kontrollida. Ta peatas sõiduki kell 21:45 punase ja siniste märgutuledega

Valdeku 4 juures, sõiduk liikus Viljandi mnt suunas. Juhiks osutus V.R ik XXX, kellel puudus vastava kategooria juhtimisõigus ja isikut oli varem juhtimiselt kõrvaldatud. Isikul puudus kontrollijale esitamiseks isikut tõendav dokument (tl. 5);

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, milles V.R andis ütlusi, et 13.08.2016.a. juhtis ta sõidukit. Ta läks elukaaslasele järgi ja ei leidnud kainet juhti. Soovib rahatrahvi, mida saaks ositi maksta (tl. 6); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt 13.08.2016.a. kell 21:45 kõrvaldati V.R sõiduki Citröen C5 reg.nr 705 MFV roolist, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl. 7);

Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et V.R kehtivad juhiload puuduvad (tl. 8); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt

18.05.2016.a. kell 23:00 kõrvaldati V.R sõiduki roolist, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl. 9) ning toimiku teiste materjalidega.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. V.R-ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada V.R-i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Isikut on varem väärteokorras karistatud 5-l korral (tl. 10) rahatrahvidega, mis on isikul osaliselt tasumata. Isikule ei ole mõistlik määrata rahatrahvi, kuivõrd tal puudub sissetulek ja varasemad rahatrahvid on tasumata. Varasemalt määratud rahatrahvid ei ole avaldanud karistusena soovitud mõju ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, seega leiab kohus, et isikule tuleb määrata arest, millise võib asendada üldkasulikku tööga.

Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48, Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik