3-16-1581/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tanel Saar, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

05.10.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-1581

Haldusasi

Siim Sõnna mittevaralise kahju hüvitamise nõue

seoses 31.10.2014. a konvoeerimisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31.08.2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Siim Sõnna määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Siim Sõnna

Vastustaja Põhja Ringkonnaprokuratuur

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.08.2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 04.08.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri

vastu mittevaralise kahju summas 5000 eurot hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt

konvoeeriti kaebaja 31.10.2014 Tartu arestimajast Harju Maakohtusse ajavahemikus 11:42–

13:43. Sõidukit juhtis politseiametnik Neeme Toming. Kaebaja väitel ületas politseiametnik

lubatud kiirust, seades sellega ohtu kaebaja elu ja tervise. Sõiduki tingimused olid kaebuse

kohaselt kaebaja inimväärikust alandavad, ebamugavust ja valu ning psüühilisi kannatusi

tekitavad. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks ning taotluse riigi õigusabi saamiseks.

2. Tartu Halduskohtu 31.08.2016. a määrusega rahuldati osaliselt kaebaja taotlus

riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning anti kaebajale tähtaeg

riigilõivu 70 euro tasumiseks. Halduskohus tegi kindlaks, et kaebuse esitamisel tuleb

kaebajal tasuda riigilõivu 150 eurot. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest

nähtub, kaebaja sissetulek vaadeldaval perioodil (04.04.2016-03.08.2016) oli 765

eurot, millest mahaarvamisele kuuluvad kinnipidamised nõuete ja vabanemisfondi,

kokku summas 535,50 eurot. Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsusega kohtuasjas nr

3-3-1-35-15 leiti, et kinnipeetavate isikute puhul on igakuised kulutused ca 5%

ulatuses töötasu alammäärast vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel

täpsemalt hinnata. Seega kuulub kinnipeetava puhul 2016. aastal kuusissetulekust

mahaarvamisele vältimatud kulutused summas 21,50 eurot (s.o 5% 430 eurost).

Eelnevast tulenevalt on HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvestatud kaebaja kahekordne

keskmine ühe kuu sissetulek 71,75 eurot, s.o ((765–535,50–(4x21,5))/4)x2. Arvestades

eelnevalt väljatoodud asjaolusid ning kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu

sissetulekut leidis kohus, et käesolevas haldusasjas kaebuse esitamisel tuleb kaebajal

tasuda riigilõivu summas 70 eurot. Seega vabastas halduskohus HKMS § 110 lg 1 p 1

alusel kaebaja riigilõivu tasumisest osaliselt, s.o 70 eurot ületavas osas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3.

07.09.2016 esitas kaebaja määruskaebuse halduskohtu 31.08.2016. a määrusele. Kaebaja

taotleb, et vältimatute kulutuste hulka arvestataks ka 154,17 eurot, mille kaebaja kulutas

televiisori ja selle juurde kuuluva kaabli ostule ning elektrile. Kaebaja palub end vabastada

täies ulatuses riigilõivust, kuna tema keskmine igakuine väljaminek on 12,7 eurot. Kaebaja

selgitab, et televiisori ostuga kaasnenud kulutused on vältimatud, kuna vanglas on vaba aja

veetmise võimalused piiratud. Kaebaja kinnitab, et 600 euro suurune ülekanne, tehti talle

televiisori ostu võimaldamiseks ning selliseid ülekandeid rohkem oodata ei ole ning seega ei

tohiks seda arvestada keskmise sissetuleku arvutamisel. Samuti on kaebaja soovinud asuda

tööle, kuid vangla ei ole talle seda võimaldanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

5. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus kaebaja määruskaebuse õigesti menetlusse

võtnud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja täielik vabastamine riigilõivu

tasumisest ei ole põhjendatud, kuna kaebaja ei ole isik, kes ei suudaks osaliselt riigilõivu

tasuda. Seega nõustub ringkonnakohus halduskohtu 31.08.2016. a määruses esitatud

seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski

määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.

6. Vastuseks kaebaja 31.08.2016. a määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et HKMS § 112

lg 1 p 1 kohaselt arvestatakse menetlusabi taotluse lahendamisel taotleja menetlusabi taotluse

esitamisele eelnenud nelja kuu kuusissetulekuid ehk kaebaja majanduslikku seisundit enne

kaebuse esitamist. Seega ei oma kaebajale menetlusabi andmise otsustamisel tähtsust, kas

kaebajale tehakse tulevikus ülekandeid või mitte. Samuti ei saa kaebajale menetlusabi

andmise hindamisel arvesse võtta kaebaja poolt tehtud kulutusi elektrile, kuna kaebaja ei

kandnud kulutusi menetlusabi taotluse lahendamisel arvesse võetaval perioodil.

7. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 112 lg 1 p 1 ei võimalda kaebaja kulutusi televiisori

ostule kaebaja sissetulekutest maha arvata. Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsusega

kohtuasjas nr 3-3-1-35-15 leiti, et kinnipeetaval on igakuised kulutuse ca 5% ulatuses töötasu

alammäärast vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata. Asjaolu, et

kaebaja on teinud kulutusi suuremas summas, kui kohtupraktikas on peetud vajalikuks

vältimatute kulutuste jaoks, ei tähenda, et kohus peaks kaebaja tehtud kulutused tema

sissetulekutest maha arvama. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole õigust vabastada

isikut täielikult ega osaliselt riigilõivu tasumise kohustusest, kui kohtule esitatud tõenditest

nähtub, et isikul olid võimalused riigilõivu tasumiseks, nagu on tuvastatud käesolevas asjas

kaebaja suhtes. Seega oli halduskohus õigustatud kaebajat riigilõivu tasumisest mitte

vabastama.

8. Seega puuduvad alused Tartu Halduskohtu 31.08.2016. a määruse tühistamiseks ning

esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi