2-16-8309/13 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Fred Fisker Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht

05. oktoober 2016.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-8309 Tsiviilasi XXXXhagi XXXXvastu elatise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XXXX(isikukood XXXX; elukohtXXXX) Hageja seaduslik esindaja: XXXX(isikukood XXXX; elukoht XXXX, XXXX; e-post XXXX) Kostja: XXXX(isikukood XXXX; elukoht XXXX), lepinguline esindaja Ivo XXXX, e-post: XXXX

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada XXXX ja XXXX, koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. XXXX kohustub tasuma elatise võlgnevuse XXXX´i ülalpidamiseks summas 2420 eurot (perioodi 26.05.2015-26.04.2016 eest) igakuiselt võrdsetes osades 201,66 eurot kuus alates käesoleva määruse jõustumisest kuni võlgnevuse 2420 euro tasumiseni.

1.2. XXXXkohustub tasuma elatist XXXX´i ülalpidamiseks iga kuu 20. kuupäevaks summas 215 eurot kuus alates hagi esitamisest 26.05.2016 kuni XXXX´i täisealiseks saamiseni 10.04.2023.

1.3. Elatise maksed tuleb tasuda XXXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX, Swedbank AS, selgitusega: XXXXelatis.

2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-8309.

4. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.

Menetluse käik

1. XXXXesitas Harju Maakohtusse hagi XXXX´i vastu elatise nõudes. Kohus võttis hagi 01.06.2016 menetlusse ja kohustas kostjat kohtu määratud tähtaja jooksul vastama. 03.10.2016 toimunud kohtuistungil leppisid pooled kokku järgmistes tingimustes: kostja kohustub tasuma hageja ülalpidamiseks alates kohtuotsuse jõustumisest 12 kalendrikuu jooksul võrdsetes osades võlasumma täieliku likvideerimiseni. Kostja kohustub tasuma igakuiselt hiljemalt 20. kuupäevaks hageja ülalpidamiseks jooksvalt 215 eurot kuus arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

2. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetlus. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

3. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

4. 03.10.2016 toimunud kohtuistungil leppisid pooled kokku järgmistes tingimustes: kostja kohustub tasuma hageja ülalpidamiseks alates kohtuotsuse jõustumisest 12 kalendrikuu jooksul võrdsetes osades võlasumma täieliku likvideerimiseni. Kostja kohustub tasuma igakuiselt hiljemalt 20. kuupäevaks hageja ülalpidamiseks jooksvalt 215 eurot kuus arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS.

5. Elatise võlgnevus ühe aasta eest 2420 eurot on kujunenud järgnevalt: 8 kuud x 195 eur (mai – detsember 2015.a. elatise miinimummäär 195 eur) + 4 kuud x 215 eur (jaanuar – aprill 2016.a. elatise miinimummäär 215 eur), PKS § 77 lg 2.

6. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

7. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

8. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

9. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

10. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker Kohtunik