4-16-5089/11 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 4-16-5089 05. oktoobril 2016.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna ja tõlgi Ines Üprus juuresolekul,

kohtuvälise menetleja – PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu ja kaitsja Harland Paas osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

P.T, ik XXX, EV kodanik, elukoht: XXXX, ei tööta, 1 kehtiv kriminaalkaristus, 3 kehtivat väärteokaristust - - väärteoasja LS § 201 lg 2 järgi.

Vastavalt 08.06.2016 koostatud nr 20160608255601 (2302,16,008149) väärteoprotokollile 08.06.2016 kell 10:00 Tallinnas, Liikuri tn 54 parklas liikudes parklast välja suunas juhtis P.T

mootorsõidukit BMW 530D reg.nr XXXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus P.T LS § 90 lg 1 p 1,3 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles P.T-le karistuseks LS § 201 lg 2 järgi 13 päeva aresti. Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi, kahetses ja palus asendada arest üldkasuliku tööga. Ta seletas, et koos tuttava Andrega ja Dorisega tulid Tallinna, kus Andre läks eksamile Katleri tänaval asuvasse kooli. Siis hakkas tema Dorisele kuuluva autoga sõitma, ei osanud seletada mis eesmärgil. Kui nägi ees politseid, keeras parklasse. P.T ei ole asunud veel trahve tasuma, on avaldanud soovi tasuda neid osade kaupa, sest on töötu, lähimal ajal asub tööle. Kaitsja toetas menetlusaluse isiku seisukohta ja palus arvestada karistuse määramisel kergendavat asjaolu.

Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid: Isikusamasuse tuvastamise õiendist (08.06.2016) nähtuvalt andmete kontrollimisel tuvastati P.T isikusamasus.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, mille kohaselt kõrvaldati P.T sõiduki juhtimiselt 08.06.2016, sest ta juhtis sõidukit BMW 530D reg.nr XXXX, kuigi tal puudus vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti kõrvaldati P.T sõiduki juhtimiselt 17.01.2016, sest ta juhtis sõidukit BMW 530D reg.nr XXXX, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et P.T kehtivaid juhilube ei ole. Menetlusaluse isikuna P.T tunnistas mootorsõiduki juhtimist.

Tunnistaja Ando Tamm (politseiametnik) ütluste kohaselt 08.06.2016 teostas liiklusjärelevalvet Liikuri tänaval koos liikluspolitseinikutega Arvin Paju, Kristjan Jaaska, Edgard Parts. Kell 10:00 märkas Liikuri tänava parkla juures sõitmas sõidukit BMW riikliku numbriga XXXX. Sõidukis viibis

2 isikut. Meesterahvas oli juht ja naisterahvas oli juhikõrval reisija. Nähes teel politseiametnike, BMW juht pidurdas järsult ja sõitis parklasse. Juht väljus sõidukist ja jäi parklatöötajaga vestlema. Kontrollides selgus, et sõidukit juhtis P.T ik XXX. Juhil puudus juhtimisõigus ja ta oli varem sõiduki juhtimiselt korduvalt kõrvaldatud. Autos viibis reisijana Doris Sünd ik XXXX. Sõiduki juhtimist nägi ka parklatöötaja XXXX.

2

Tunnistaja XXXX ütluste kohaselt olles 08.06.2016 tööl aadressil Liikuri 54 parklas nägi, kuidas territooriumile sõitis sisse mootorsõiduk BMW ja seda juhtis noormees ja tema kõrval istus

tütarlaps. №ormees väljus sõidukist ja soovis parkimise eest tasuda. Ta soovitas parkida teisele vabale kohale, aga sel ajal tuli politsei ja pidas noormehe kinni.

Tunnistaja Doris Sünd kohtuistungil keeldus ütluste andmisest, sest on menetlusaluse isiku

elukaaslane, Kohtueelse uurimise käigus väitis Doris Sünd, et nad tulid linna, et osta elektri seadeldisi. Auto roolis oli lubadega juht Andre, kes läks kooli eksamit tegema. Parkisid auto kohaliku Liikuri parklasse, roolis oli Andre, tema isikuandmeid ei tea aga ta toob küttepuid (oma küla kandi

tuttav). Autos olid kolmekesi, parkisid, et minna bussile. Joosua istus ees kõrvalistmel, tema tagaistmel. Parkisid auto ja siis tuli politseinik ja võttis nende andmed. Andre oli lahkunud enne politsei saabumist. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on P.T 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 3 kehtivat

väärteokaristust, viimati karistati teda väärteokorras 11.02.2016 LS § 201 lg 2, § 242 lg 1 järgi rahatrahviga, mis on tasumata.

Menetlusalune isik on kohtule edastanud kirjavahetuse kohtutäituriga, milles taotleb rahatrahvi tasumist osade kaupa.

Kohus leiab, et P.T süü rikkumises on tõendatud tunnistajate ütlustega ja menetlusaluse isiku enda seletusega. Et kohtueelses menetluses väitis Doris Sünd, et autot juhtis Andre, ei lange kokku teiste tõenditega, kohtueelses menetluses antud ütlused on ka kaheti mõistetavad. Kahtlust ei ole selles, et 08.06.2016 mootorsõidukit juhtis P.T. P.T juhtis mootorsõidukit omamata

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. P.T käitumine sisaldab LS § 201 lg 2 väärteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. P.T käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei

ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on P.T varem karistatud kriminaalja väärteokorras

erinevate liiklusalaste süütegude eest. P.T on varasemalt 3 korda karistatud

mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta (LS § 201 lg 1 ja 2), viimati 11.02.2016. Sellise

käitumisega on P.T näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Eelnevalt on P.T

väärteokorras karistatud rahatrahvidega, mis ei ole mõjutanud isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud liiklusrikkumiste toimepanemist, mis näitab, et varasemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. P.T ei ole asunud veel trahve tasuma, on avaldanud soovi tasuda neid osade kaupa, sest on töötu.

Kohus leiab, et arvestades P.T süü suurust ning asjaolu, et teda on varem korduvalt

väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta, on põhjendatud teda

toimepandud väärteo eest karistada arestiga. P.T puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Kohus leiab, et P.T-le tuleb LS § 201 lg 2 rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest,

mis ainsana võib mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. P.T-le tuleb toimepandud rikkumise eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest sanktsiooni keskmise määra lähedases suuruses. Kohus mõistab P.T-le LS § 201 lg 2 järgi karistusena aresti 13 päeva, millise asendab üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et üldkasuliku töö tegemine mõjutab P.T käituma edaspidi seaduskuulekalt.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139, 199 lg 3 kohus

3

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada P.T LS § 201 lg 2 järgi 08.06.2016 toimepandud väärteos ning põhikaristuseks mõista arest 13 päeva.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga 13 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 alusel määrata P.T üldkasuliku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri (tel. 337 2200) järelevalve alla.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest.

Kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt