1-15-5328/102 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

5. oktoober

2016.a. Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-15-5328 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk

Valentina Michelson-

Ipbüker Asja läbivaatamise kuupäev 5.10.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid A.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu A.S, isikukood xxx, xxx Kaitsja Kaido Kooga Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. A.S

Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu

määramiseks summas käibema 48 eurot, sh tasu 40 eurot ja ks 8 eurot.

Välja mõista menetlusekulud A.S-ilt 48 eurot kaitsjatasu.

A.S

tasuda kaitsjatasu tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise 12-kuulise tähtajast Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300; DANSKE BANK EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700071191

ja selgitus „ menetluskulud“. A.S 1-15-5328

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2 ASJAOLUD

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.S tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

A.S kohtuotsuseg on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 9.11.2015 a KarS § 199 lg 2 p

7,9 ja § 213 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 kohaldamisega mõisteti karistuseks

2

aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus . 26.06.2015 26.12.2017 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses

A.S kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul teda on 1 kord karistatud distsiplinaarkorras. Vabanedes asub elama elukaaslase juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on xxx. Vanglas on läbinud väikeettevõtluse ja müügitöö koolituse

(2004). Eesti keele tase 0. Enda sõnul on kunagi käinud tasulistel kursustel, aga raha sai otsa. 07.06.2016 - 04.08.2016 osales xxx-taseme kursusel. Ei sooritanud eksamit. Alates 29.08.2016 kordab kursust.

On enda sõnul 2006. aastal ametlikult töötan (sõber läks ja kutsus kaasa), kauem ud 3-4 kuud xxx ei saanud, sest vahistati. Peamine elatusala on varastamine, elukutsena nimetab ka autojuhi oma.

Vanglas soovib ab materiaalselt. Garantiikirja kohaselt tagab A.S-ile

töötada. Elukaaslane toet

xxx töökoha Ei tarvita enda sõnul alkoholi, sest sõidab palju autoga. Alkoholiseaduse alusel karistatud ei ole.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral ning vanglas kannab karistust

neljandat korda. On vähem alates 2001. aastast (enda sõn juba nõukogude ajal) toime

alt ul -

pannud süstemaatilisi grupivii välisriikide turiste. Esimese silisi vargusi, valides ohvriks varguse

toimepanemisel kasutati

vägivalda, hiljem jõu kasutamise kohta andmed puuduvad.

Kuriteod on samalaadsed, isik elatub taskuvargustest. Esimese karistuse sai 1995 relvakuriteo eest (tingimisi).

Soodusteguriks on kriminaalne mõtlemine ja hoiak.

On elatunud taskuvargust eks, pigem tunneb est juba nõukogude ajal ega pea seda taunimisväärs

uhkust. Jagab

kriminaalse subkultuuri väärtusi.

Uue kuriteo toimepane givaldse kuriteo toime mise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 38%, vä

panemise

tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 21%.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab

vangla kinnipeetava tingimisi enne

tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt vabanemise järgselt asub .S elama A

oma elukaaslase Oxxx G.V juurde aadressile xxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, mille omanikuks on N. Txxx. Oxxx G.V I sõnul on antud korteris elanud viimased 6 aastat, suulise

kokkuleppe alusel omanikuga. O.G.V orteriomanik aastaid sõnade kohaselt elab ja töötab k

välismaal. Rahvastikuregistris on antud aadress kirjas kui A.S-i sideaadress. xxxjuhatuse liige kinnitas, et vabanemise järgselt on .S võimalik tööle asuda autojuhina. A

A.S on varasemalt 2 korral viibinud kriminaalhoolduse käitumiskontrolli all ja ühel

korral te

inud ÜKT tunde:

Esimesel korral (14.06.2006-13.06.2008) andis kriminaalhooldusametnik katseajale positiivse hinnangu.

Teine katseaeg (27.05.2011-

26.05.2014) ebaõnnestus kuna isik pani katseajal toime uue kuriteo.

Ajavahemikul 24.02.2012-11.06.2013 oli isikul vaja teha üldkasuliku töö tunde. Toimiku kohaselt järgis .S kontrollnõudeid ja tegi ÜKT tunnid ära määratud tähtajaks. A

Riskihindamise ankeedi kohaselt on A.S elatunud taskuvargustest juba aastaid. Tema varasemat eluviisi võib pidada teisi ärakasutavaks.

Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt toetab A.S-i

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

3

A.S avaldas, et soovib Vabaduses on tal eluja tingimisi ennetähtaega vabaneda.

töökoht. Soovib asuda tööle autojuhina xxx. On olemas professionaalse juhi load. Elukaaslane

ootab vabaduses ja soovib olla temaga koos. Elukaaslane töötab kasiinos. Suhtlusringkonda kuuluvad normaalsed, mitte kriminaalse taustaga inimesed. Soovib oma eluviisi täielikult muuta ja kuritegevusega enam mitte seotud olla. Vangistuses õpib riigikeelt. Tööd ei pakuta.

Kaitsja toetas oma kaitsealust. Vabaduses on .S garanteeritud elu ja töökoht. Soovib A - oma eluviisi muuta. Prokurör ja vangla toetavad vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud

kinnipeetava, leiab, et A.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua

tingimi

si enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud

kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. A.S on korduvalt

kriminaalkorras karistatud (valdavalt varavastaste kuritegude eest). Vanglakaristust kannab

neljandat ja kelmuse eest. korda. Käesoleval ajal kannab karistust varguste Jätkuv süütegude

toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud

tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. puhul on olemas tõenäoline

A.S-i kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik

tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Riskihindamise kohaselt on A.S elatunud taskuvargustest juba aastaid ning tema varasemat eluviisi võib pidada teisi ärakasutavaks.

Kohus leiab, et arvestades kuritegude korduvust ja iseloomu ei ole A.S-i ennetähtaegne

vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna

õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Siinkohal võtab kohus arvesse süüdimõistetu seletused eluviisi muutmise ja elukaaslasega koos olemise soovist, kuid kohtu arvates on need väited paljasõnalised. .S on varem 8 korral A kriminaalkorras karistatud, see on tema 4 reaalne vangistus. Ka varem oli tal elukaaslase toetus

ja legaalse töötamise võimalus, kuid selle asemel jätkas .S kuritegude toimepanemist. A Tuleb tähele panna, et .S on üks kehtiv distsiplinaarkaristus – A noomitus ning vastavalt

kehtivale kohtupraktikale ennetähtaegse vabastamise üheks eelduseks on süüdimõistetu õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal, mis antud juhul täidetud ei ole.

Kohus võtab arvesse ka seda, et nii vangla, kui prokurör toetavad .S i vabastamist, kuid A -

kohtu arvates ei kaalu need asjaolud üles eeltoodud põhjendusi. Kohus ei ole vangla ega prokuröri arvamusega seotud ja teeb lahendi oma siseveendumuse põhjal.

4

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu A.S-i vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

/ / Deniss Minzatov Kohtunik