1-15-6768/23 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. oktoober 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-6768

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 14. septembri 2016

määrus süüdimõistetu Kalev Pehapi vangistusest

tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Kalev Pehap (isikukood 38708012723),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 14. septembri 2016 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu Kalev Pehapi määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 24.08.2015 kohtuotsusega karistati Kalev Pehapit KarS § 424 järgi 1 aasta

3 kuu vangistusega.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 18.11.2014 otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa – vangistus 1 aasta 6 kuud 26 päeva – võrra ning

liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 9 kuud 26 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus 23.08.2015 ja lõpp 18.06.2018.

Maakohtu määrus

2. Tartu Maakohtu 14.09.2016 määrusega jäeti K. Pehap vangistusest tingimisi ennetähtaega

elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.

2.1. Korduvalt kriminaalkorras karistatud K. Pehap kannab kolmandat reaalset vangistust

liitkaristusena kolme kohtuotsuse alusel mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis.

Varasemalt on teda lisaks joobes juhtimisele karistatud varavastaste kuritegude, kehalise

väärkohtlemise ja alaealisena toime pandud Eesti Vabariigi riigilipu maha rebimise ja

rüvetamise eest.

2.2. Positiivne on, et K. Pehapil on olemas toetav sotsiaalvõrgustik, mis koosneb emast,

poolvennast ja kahest poolõest. K. Pehapi ema sõnul on omavahelised suhted head. K. Pehapil

on ka pikaaegsest kooselust, mis on käesolevaks ajaks lõppenud ning suhted katkenud, 2

alaealist last. Samas ei suhtle K. Pehap enda lastega tihti. Kuigi süüdimõistetu lähivõrgustik

on toetav, kuulusid K. Pehapi suhtlusringkonda enne vangistust ka alkoholilembesed isikud,

kelle seas oli ka kriminaalkorras karistatuid.

Alkoholi tarvitamine on K. Pehapi jaoks probleem, kuigi ta ise sõltuvust ega alkoholi

kuritarvitamist ei tunnista. Alkoholi tarvitanuna ei suuda ta oma käitumist kontrollida ning

võib muutuda agressiivseks ja kasutada vägivalda. Arvestades, et K. Pehap ise ei näe seoseid

alkoholi tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel, hoolimata sellest, et on alkoholijoobes

olles ka katseajal kuritegusid toime pannud, on võimatu hinnata, kas ta suudab tulevikus oma

käitumist korrigeerida ja alkoholi tarvitamist sellisel määral kontrollida, et ei jätka alkoholi

tarvitanuna kuritegude toimepanemist.

2.3. Arvestamata ei saa jätta sedagi, et K. Pehapil puudub vabanedes elukoht, kus oleks

võimalik elektroonilist järelevalvet kohaldada. Samuti puudub tal garanteeritud töökoht. Tal

on küll võimalik elama asuda oma poolvennale kuuluvasse eramusse Pärnumaal, kuid kodu

on hooldamata ning ei sobi korraliku välisukse ja valveseadme paigaldamiseks vajaliku

stabiilise koha puudumise tõttu elektroonilise valve rakendamiseks. MTÜ Lootuse Küla

asukohta ei saa pidada kriminaalhoolduse jaoks vajalikuks elukohaks.

Enne vangistust ametlikult liivapritsijana ja kopajuhina töötanud ning samuti juhutöid teinud

K. Pehapil ei ole vabanedes garanteeritud töökohta. Töökoha ja stabiilse sissetuleku

puudumist tuleb aga varem ebastabiilse ja juhusliku sissetulekuga K. Pehapi puhul pidada

riskifaktoriks, kuivõrd tal on varem ka tööalase hõivatuse korral olnud probleeme

toimetulekuga. Samuti on ta pannud toime varavastaseid kuritegusid. Riski realiseerumise

tõenäosust suurendab veelgi asjaolu, et tal on tasumata nõudeid üle 2900 euro ning

vabanemisfondis vaid natuke üle 270 euro. Arvestades tema varasemat elukäiku, tasumata

nõuete suurust ning perekonna võimetust pakkuda materiaalset tuge võib töökoha puudumine

viia uute kuritegude toimepanemiseni.

2.4. Sellele, et K. Pehap ei pruugi olla suuteline vabaduses kehtivaid norme järgima ja

seaduskuulekalt elama, annab alust ka kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu. Mitmed

distsiplinaarkaristused näitavad ilmekalt, et K. Pehap ei ole ka range kontrolli tingimustes

võimeline enda käitumist kehtiva korraga vastavusse viima ning õiguskuulekalt käituma.

Määruskaebus

3. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes leiab, et maakohtu

määrus on tehtud ebamääraselt ja eirates fakte. K. Pehap märgib, et tal on olemas garantiikiri

MTÜ Lootuse külla elama asumiseks. Süüdimõistetu toob välja, et ta peab alkoholi

probleemiks ja seetõttu soovib ta ka MTÜ Lootuse külla pöörduda. Lootuse külas on tal lisaks

võimalik töötada. Prokuröri arvamus toetub vangla poolt esitatud valedele faktidele ning oma

endise elukaaslasega suhtleb K. Pehap laste teemal jätkuvalt.

K. Pehap ei saa aru, miks üldse antakse võimalus ennetähtaegselt vabaneda, kui see toetub

vanglapoolesetele ebaõigetele faktidele, lahendus on ette teada ning ei anta võimalust ennast

tõestada, et kinnipeetav suudab elada seadusekuulekat elu. K. Pehapi soov on vabanedes

vabaneda võlgadest riigi ees ning olla toeks laste kasvatamisel. Süüdimõistetu toob veel välja,

et ta kahetseb siiralt ja südamest oma varasemat elu ja soovib elus keerata uut lehekülge.

K. Pehapi sõnul ei kanna ta kolmandat karistust joobes juhtimise eest, vaid esimest.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et K. Pehapi

vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole

põhjendatud ning selle põhjendatusele ei viidata ka esitatud määruskaebuses.

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu

määruse tühistamiseks, kuna maakohtu otsustus jätta K. Pehap enne tähtaega elektroonilise

valve kohaldamisega vangistusest vabastamata, tuginedes isikust tulenevatele asjaoludele ja

tema poolt toime pandud kuriteo iseloomule ning mõistetud karistusele, oli põhjendatud ning

põhjalikult analüüsitud. Arvestades süüdimõistetu varasemat elukäiku ning korduvalt

mõistetud karistusi, mis ei ole mõju avaldanud, sh ebaõnnestunud kriminaalhooldus, puudub

ka ringkonnakohtul veendumus, et just nüüd tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel

elektroonilise valve kohaldamisega suudaks K. Pehap käituda õiguskuulekalt. Süüdimõistetu

määruskaebus jääb edutuks.

6. K. Pehap märgib, et vangla on toetunud ebaõigetele faktiväidetele. Ringkonnakohus sellega

ei nõustu, sest süüdimõistetu poolt esitatud määruskaebus ei lükka ümber ei vangla koostatud

iseloomustuses ega ka maakohtu määruses väljatoodud asjaolusid. Isegi kui leida, et

süüdimõistetul oleks ennetähtaegse vabanemise korral olemas elukoht, mis vastaks

elektroonilise valve kohaldamise tingimustele, ei kaalu see üles muid süüdimõistetu suhtes

esinevaid negatiivseid asjaolusid.

Ka on ebaõige K. Pehapi väide, et ta ei kanna karistust kolmanda joobes juhtimise eest, vaid

esimese. Süüdimõistetut on varasemalt 3-l korral karistatud KarS § 424 järgi kriminaalasjades

nr 1-15-6768, nr 1-14-9021 ja nr 1-13-5445.

7. KarS § 76 lg 4 asjaolusid tuleb hinnata kogumis ja need on iga isiku puhul individuaalsed.

Kõik KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolud ei ole ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid

asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava

vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine.

Ringkonnakohus peab veelkord vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab

süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga,

kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna

ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks.

Maakohus kaalus kõiki asjaolusid, mis tulevad isikust ja mida näeb ette seadus ning jõudis

põhjendatult järeldusele, et K. Pehapi vabastamine ei ole põhjendatud.

8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu

Maakohtu 14.09.2016 määrus muutmata ning süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas