Legislator Case Law & Legislation
1-15-5180/17 AI generated

1-15-5180/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-15-5180/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. oktoober 2016, Tartu kohtumaja Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör kirjaliku arvamuse esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo Kriminaalasja number 1-15-5180

Legislator headnote

AI generated

1-15-5180/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: oktoober 2016, Tartu kohtumaja Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör kirjaliku arvamuse esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo Kriminaalasja number 1-15-5180

Keywords

AI generated
third-party claim procedure in attachment vat fraud investigation standing of victims application for prosecution right to legal counsel value added tax liability
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. oktoober 2016, Tartu kohtumaja Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör kirjaliku arvamuse esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo Kriminaalasja number 1-15-5180

Kriminaalasi süüdimõistetu A.L-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu A.L

isikukood XXX; viibimiskoht Tartu vangla; elukoht vabanemisel XXXX Kohtuistungi toimumise aeg 03.10.2016 RESOLUTSIOON

1. Vabastada A.L temale Tartu Maakohtu 25.06.2015 otsusega

kriminaalasjas nr 1-15-5180 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

2. KarS § 76 lg 5 alusel määrata A.L-ile katseaeg kuni 31.07.2018.

KarS § 78 p 2 kohaselt hakata A.L-i katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

3. Kohustada A.L-i

alates ennetähtaegselt vabastamisest alluma

käitumiskontrollile, mis kestab kuni 31.07.2018. Käitumiskontrolli ajal on A.L kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st ta on kohustatud :

- elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o aadressil XXXX;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2

4. KarS § 75 lg 2 p-de 4, 7 alusel määrata A.L-ile katseajaks

kontrollkohustused:

- asuda tööle või võtta end Eesti Töötukassas arvele hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul

alates vangistusest ennetähtaegselt vabastamist;

- mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja

eelneva loata.

5. Määrus A.L-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks

Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele.

6. Vabastada A.L-i karistuse kandmiselt pärast kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 25.06.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-5180 tunnistati A.L süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi (2009 aasta episood) ja temale mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti A.L-ile liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud

vangistust, lugedes kergema karistuse, s.o mõistetud 1 aasta vangistust kaetuks Tartu Maakohtu 04.05.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-3075 mõistetud 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Sama otsusega tunnistati A.L süüdi KarS § 201 lg 2 p 1, §

344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ja temale mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta vangistust. Lisaks tunnistati A.L süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi (2014 aasta episood) ja temale mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõisteti A.L-ile liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti A.L-ile liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu 8 päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust, s.o 1 aasta 3 kuu pikkust vangistust KarS § 65 lg 1 järgi mõistetud liitkaristuse 2 aasta 6 kuu vangistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 10 kuu 8 päeva vangistuse võrra (03.11.2014–24.06.2015 on kantud 7 kuud 22 päeva vangistust). KarS § 68 lg 1 järgi arvati eelvangistus 13. -14.01.2014, s.o 2 päeva karistuse

hulka ja lõplikuks alates 25.06.2015 ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti A.L-ile 3 aastat 1 kuu 6 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 11.07.2015.

Kinnipeetava karistusaeg algas 25.06.2015 ja lõppeks selle täieliku ära kandmise korral 31.07.2018.

14.09.2016 esitas Tartu Vangla kohtule materjalid A.L-i tingimisi enne tähtaja

lõppemist vangistusest vabastamise kohta. Materjalidest nähtuvalt vangla toetab A.L-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Prokurör esitas A.L-i tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku seisukoha, milles nõustub vanglaga. Süüdimõistetu A.L selgitas kohtus, et selline käitumine ei olnud ilus ja normaalne ja ta soovib muutuda. Ta on vanglas viibinud piisavalt pikka aega ning on veendunud, et suudab seadusekuulekalt käituda nagu kõik teised. Saab aru, et kui ta ei täida nõudeid, siis peab vangalasse tagasi minema.

3 KOHTU SEISUKOHT

A.L kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Kuna A.L on nimetatud aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

A.L-i on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Käesolev vangistus on tal teine. Tema poolt toime pandud kuritegude dünaamika on aja jooksul jäänud samaks: A.L on reeglina toime pannud varavastaseid kuritegusid. Vangla iseloomustuse kohaselt on A.L kõik kuriteod pannud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. A.L-i enda sõnul on ta varasemalt kuritegusid toime pannud, kuna vajas rohkem raha.

Käesolevalt on A.L kinnitanud, et soovib edaspidi kuritegelikust käitumisest hoiduda. Tema sõnul on vangistus pannud teda oma elu üle järele mõtlema. Ta märgib, et

varem ta oma tegusid selliselt ei analüüsinud ega teinud neist järeldusi. Arvestades kinnipeetava käitumist vanglas, ei saa kohus välistada, et A.L on seadnud endale

eesmärgiks seaduskuuleka elu ning on selleks ka motiveeritud. Tal on küll 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid kaaskinnipeetavatega ega vanglateenistujatega ei ole tal probleeme

olnud. Ta on vangistuse jooksul läbinud individuaalse vestluse seoses probleemide lahendamise oskusega. Kinnipeetav on kindel ja motiveeritud, et suudab edaspidi hoiduda

kuritegelikul viisil majandusliku kasu hankimisest. Eelnevast võib järeldada, et kantud karistus on tema puhul praeguseks oma eesmärgi täitnud. Normaalsed on ka A.L-i taasühiskonnastumise väljavaated. Pärast vabanemist on tal olemas kindel elukoht aadressil XXXX, kus elavad ka tema ema ja alaealine vend. Suhted pereliikmetega on head ja toetavad ning ema on nõus, et kinnipeetav asub tema juurde elama ning on nõus teda toetama. A.L on head suhted ka oma täisealise õega, kes samuti on lubanud teda toetada. Järelikult on A.L olemas lähedased isikud, kes saavad teda tema püüdlustes aidata. Ennetähtaegse vabanemise korral on A.L olemas ka kindel töökoht XXXX lukksepana. Hinnanud eelnevaid asjaolusid kogumis, leiab kohus, et A.L-i saab tingimisi enne

tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. Vangistuses jätkuv viibimine ei suuda kohtu

hinnangul teda täiendavalt mõjutada, samas käitumiskontroll ning kohustuste määramine võivad tema puhul uute kuritegude toimepanemise riski mõnevõrra maandada.

KarS § 76 lg-st 5 ja § 78 p-st 2 lähtuvalt kestab A.L-i katseaeg käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni 31.07.2018. KarS § 76 lg 5 teise lause kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus leiab, et arvestades toimepandud kuritegude iseloomu ja isiku korduvaid karistamisi, tuleb A.L allutada käitumiskontrollile kogu katseajaks, s.o kuni 31.07.2018. Selline aeg võimaldab isikut maksimaalselt kontrollida ning samaaegselt ka toetada, et aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest.

4

Kuna kõik A.L-i kuriteod on olnud seotud materiaalse kasu taotlemisega, siis

majandusliku suutlikkuse parandamiseks, tuleb A.L-ile lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele käitumiskontrolli ajaks KarS § 76 lg 5 ja 75 lg 2 p 4 alusel määrata täiendav kohustus asuda tööle või võtta end arvele Eesti Töötukassas hiljemalt kahe nädala jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest. Kuna A.L-i tutvusringkond hõlmab ka kriminaalkorras karistatud isikuid, siis tuleb A.L-ile panna KarS § 75 lg 2 p 7 alusel kohustus mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik