1-14-8251/24 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4. oktoober 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-8251

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 31. augusti 2016. a

määrus, karistuse täitmisele pööramine

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu

Sergei

Zagorodni

(isikukood

39510272225) kaitsja Vitali Denikin, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 31. augusti 2016. a määrus muutmata.

Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sergei Zagorodni tunnistati Viru Maakohtu 05.11.2014 kohtuotsusega süüdi KarS § 184

lg 1 järgi ja karistati 2-aastase vangistusega. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel jäeti karistus täitmisele

pööramata ning S. Zagorodni allutati katseajale kestusega 18 kuud. Katseaja kestel pidi S.

Zagorodni täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja lg 2 p-s 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

2. Kuna süüdimõistetu rikkus alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeldu, pikendati

Viru Maakohtu 29.12.2015 määrusega S. Zagorodnile Viru Maakohtu 05.11.2014

kohtuotsusega määratud katseaega 6 kuu võrra, s.o. kuni 04.11.2016, ja määrati täiendav

kohustus – läbida sotsiaalabiprogramm „Eluviisitreening“.

3.

10.06.2016 kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt S. Zagorodni ei

allu talle määratud kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning seda järgnevalt:

- 10.05.2016 teostas kriminaalhooldusametnik kontrolli indikaatorvahendiga, mille tulemus

näitas amfetamiini tarvitamist S. Zagorodni poolt. S. Zagorodni ei olnud nõus nimetatud

tulemusega, kuid tunnistas, et oli eelnevalt suitsetanud kanepit. 13.05.2016 saadi PPA Ida

prefektuurist vastus päringule, millest selgub, et S. Zagorodnile on politseipatrulli poolt

aadressil Jõhvi Kooli 2a teostatud indikaatorvahendiga narkootikumide tarvitamise kontroll,

mille käigus tuvastati narkojoove (THC kannabinoidid) ning S. Zagorodnit karistati NPALS

§ 151 lg 1 järgi.

4.

25.07.2016 vastuses kohtu päringule teatas kriminaalhooldusametnik, et saatis S.

Zagorodnile kutse 15.07.2016, millele süüdimõistetu ei reageerinud. Ametnik püüdis

korduvalt ühendust võtta nii S. Zagorodniga kui ka tema emaga, mis aga ei õnnestunud.

Venna sõnul pidi S.

Zagorodni olema Tallinnas kursustel, vend edastas

kriminaalhooldusametnikule ka süüdimõistetu ja ema uued telefoninumbrid. Telefonivestluses

S. Zagorodni ei osanud nimetada enda täpset asukohta Tallinnas ning teatas, et ei ole nõus

minema sõltuvusvastasele ravile. Eelnevale tuginedes asus kriminaalhooldusametnik

seisukohale, et S. Zagorodni rikub KarS § 75 lg 1 p-s 4 sätestatud nõuet, mille kohaselt tuleb

saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. Samuti on S. Zagorodni rikkunud kohustust

mitte tarvitada alkoholi ning narkootikume. Kriminaalhooldusametnik taotles kohtult

karistuse täitmisele pööramist.

Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja ettekandes esitatud põhjenduste juurde, kuid ei taotlenud

enam karistuse täitmisele pööramist, vaid süüdimõistetule määratud katseaja 4 kuu võrra

pikendamist KarS § 74 lg 4 alusel kuni 04.03.2017 või süüdimõistetu suhtes elektroonilise

valve kohaldamist. Ametnik selgitas, et ta tegi 25.07.2016 vastuse kohtu päringule kiirustades

ning kuna hiljem küsis süüdimõistetu luba elukoha muutmiseks ja Tallinnas elamiseks, siis

seda ei loe ametnik rikkumiseks. Ametniku seisukohalt rikkus S. Zagorodni vaid

narkootikumide tarvitamise keeldu. Teisi õigusrikkumisi süüdimõistetul ei olnud.

5. Maakohus asus seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele. Samas ei nõustunud maakohus kriminaalhooldusametniku

ettepanekuga katseaja pikendamise osas ning leidis, et S. Zagorodnile Viru Maakohtu

05.11.2014 kohtuotsusega mõistetud tingimisi vangistus tuleb pöörata täitmisele.

Kohus luges tõendatuks, et S. Zagorodni ei täitnud KarS § 75 lg 2 p 2 alusel talle kohtu poolt

määratud kohustust - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 10.05.2016 indikaatorvahendi

kasutamise protokollist nähtub, et 10.05.2016 tuvastati S. Zagorodnil positiivne reaktsioon

narkootikumidele. Maakohtukohtu arvates on kriminaalhooldus S. Zagorodni suhtes

ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle määratud kohustusi. S. Zagorodni ei ole

küsinud kriminaalhooldusametnikult luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

rikkudes ka KarS § 75 lg 1 p 4 alusel talle määratud kontrollnõuet. Kuigi

kriminaalhooldusametnik ei tuginenud oma taotluses sellele rikkumisele, leidis maakohus, et

tagantjärgi antud nõusolek elukoha muutmiseks ei muuda rikkumist olematuks ning tegemist

on käitumiskontrolli nõuete rikkumisega. S. Zagorodni suhtumisest kontrollnõuete ja

kohustuste täitmisesse võib järeldada, et katseaja pikendamine või täiendava kohustuse

määramine ei ole otstarbekas.

MÄÄRUSKAEBUS

6. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Zagorodni lepinguline kaitsja V.

Denikin. Määruskaebuses palutakse peatada 31. augusti 2016 Viru Maakohtu poolt

kriminaalasjas nr 1-14-8251 tehtud kohtumääruse täitmine kuni käesolevas asjas tehtava

lahendi jõustumiseni, kuna 31. augusti 2016 kohtumääruse edasise täitmisega võib kaasneda

S. Zagorodni õiguste raske ja pöördumatu rikkumine; tühistada Viru Maakohtu 31. augusti

2016 määrus kriminaalasjas nr 1-14-8251 (14240102070), millega pöörati Viru Maakohtu

05.11.2014 kohtuotsusega S. Zagorodnile mõistetud karistus 2 aastat vangistust täitmisele;

teha uus määrus, millega kriminaalhooldusametniku erakorralise aruande alusel S.

Zagorodnile karistuse täitmisele pööramisele asemel panna lisakohustusi KarS § 75 nimetud

käitumiskontrolli raames, arvestades S. Zagorodni poolt antud nõusolekuid tema suhtes

elektroonilise valve kohaldamiseks ning sõltuvusravile allumiseks. Määruskaebuse väited on

kokkuvõtlikult alljärgnevad.

7. Kaitsja on seisukohal, et S. Zagorodnile mõistetud karistuse täitmisele pööramine ei ole

antud juhul põhjendatud, vajalik ega mõõdukas vahend isiku seaduskuuleka käitumise

stimuleerimiseks, sest puudub reaalne oht, et isik võiks toime panna uusi kuritegusid. Nimelt

käesolevas menetluses ei ole tuvastatud, et isik oleks narkootikume käidelnud või kujutanud

ohtu avalikkusele.

8. Süüdimõistetu arvates on tekkinud inimlik arusaamatus Tallinnas viibimise ja

kriminaalhooldusametnikuga kontakti hoidmise asjaolude osas. S. Zagorodni ei ole lahkunud

elukohast Ida-Virumaal korraga enam kui 15 päevaks, viibides Tallinnas üksnes Eesti

Töötukassa poolt korraldatud kursuste läbimise eesmärgil ning tema ühekordse visiidi kestvus

korraga ei ületanud 15 päeva. Tegemist oli arusaamatusega ning vastava asjaolu avastamisel

vormistati koheselt ka kõik vajalikud dokumendid. Arusaamatust võis tekitada ka see, et

kriminaalhooldusametniku juurde määratud visiitide kuupäevad olid 07.07.2016. a ja

27.07.2016. a ja S. Zagorodni ei osanud oodata, et kriminaalhooldusametnik saadab temale

vahepealsel perioodil mistahes kirja.

9. Kohus ei ole hinnanud ega kontrollinud teiste võimaluste kasutamise võimalikkust ja

kaalukust süüdimõistetu käitumise parandamiseks ning ei ole küsinud süüdimõistetult

seisukohta tema poolt sõltuvusravi läbimise kohta. Käitumiskontrolli ning käesoleva

menetluse raames ei tuvastatud, et mistahes rikkumine oleks S. Zagorodni poolt toime pandud

kavatsetult, seda nii elukohast lahkumise keelu kui ka narkootikumide korduva tarvitamise

osas. Kaitsja hinnangul aitab täiendavate meetmete kohaldamine tagada katseaja eesmärkide

täitmist paremini kui karistusele täitmisele pööramine.

10. Kaitsja hinnangul annab elektroonilise valve kohaldamine täiendava garantii isiku

õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Seetõttu on välistatud võimalus süüdimõistetu poolt uue

kuriteo toimepanemiseks. Lisaks on võimalik kohustada süüdimõistetut mitte viibima kohtu

määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega ning saata isik sõltuvusravile.

11. Kaitsja viitab kõrvalepõikena, et karistusseadustiku § 75 lg 6 kohaselt kui süüdlane on

katseajal vähemalt kuue kuu jooksul järginud karistusseadustiku § 75 lõigete 1–4 alusel

määratud kontrollnõudeid ja täitnud talle pandud kohustusi, võib kohus vabastada süüdlase

edasisest kontrollnõuete järgimisest ja talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste

täitmisest. Sellisel juhul säilib süüdlasel katseaja lõpuni kohustus hoiduda uue kuriteo

toimepanemisest. Süüdimõistetu ei ole küll sellist taotlust esitanud, kuid kaitsja arvates,

arvestades eeltoodud regulatsiooni võimalusi, oleks vajalik, mõistlik ja süüdimõistetu huvides

siiski seda süüdimõistetule võimaldada et suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja

distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglitest kinni pidama.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

12. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud Viru Maakohtu 31.08.2016 määrusega ja esitatud

määruskaebusega, asub seisukohale, et maakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud. Seetõttu

võtab apellatsioonikohus seisukoha üksnes määruskaebuses esitatud väidete osas.

13. Kaitsja väidab, et S. Zagorodni osas mõistetud karistuse täitmisele pööramine ei ole

antud juhul põhjendatud, vajalik ega mõõdukas vahend isiku seaduskuuleka käitumise

stimuleerimiseks, sest puudub reaalne oht, et isik võiks toime panna uusi kuritegusid, käidelda

narkootikume või kujutada ohtu avalikkusele. Kaitsja märgib, et käesolevas menetluses ei ole

tuvastatud, et isik oleks narkootikume käidelnud või kujutanud ohtu avalikkusele.

Ringkonnakohus selgitab, et käesolevas menetluses ei arutata küsimust, kas S. Zagorodni

kujutab endast ühiskonnale uute kuritegude toimepanemise kaudu ohtu või ei. Selline küsimus

võiks päevakorda tõusta näiteks sellisel juhul, kui otsustatakse isiku vahistamist kohtueelses

menetluses KrMS § 130 järgi. Praeguses menetluses aga analüüsitakse küsimust, kas pöörata

süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele. S. Zagorodni on juba süüdi

mõistetud, tegemist on kohtuotsuse täitmise staadiumiga. KarS § 76 lg-s 7 sätestatud

küsimuste vaagimisel on peamine küsimus selles, kuidas tagada kohtuotsuse täitmine ning

kuidas parimal võimalikul moel süüdimõistetu tagasi õiguskuulekale teele suunata. Kas

karistuse täitmisele pööramine on põhjendatud või ei, on kohtu diskretsiooniotsustus.

14. Süüdimõistetu arvates on tekkinud inimlik arusaamatus Tallinnas viibimise ja

kriminaalhooldusametnikuga kontakti hoidmise asjaolude osas. Süüdimõistetu hinnangul

maakohus on hinnanud faktilisi asjaolusid ekslikult ja vääralt, kuna S. Zagorodni ei suutnud

kohtuistungil kaitsja puudumise tõttu end nõuetekohaselt kohtule väljendada seoses Tallinnas

viibimisega. Tallinnas viibis süüdimõistetu Eesti Töötukassa poolt korraldatud kursustel.

Apellatsioonikohus leiab, et isegi kui arvestada Tallinnas viibimist inimlikuks eksituseks,

esineb ikkagi alus S. Zagorodni karistuse täitmisele pööramiseks, kuivõrd isik on rikkunud

korduvalt talle pandud kohustust mitte tarvitada narkootikume.

15. Kaitsja on seisukohal, et kohus ei ole hinnanud ega kontrollinud teiste võimaluste

kasutamise võimalikkust ja kaalukust süüdimõistetu käitumise parandamiseks ning ei ole

küsinud süüdimõistetult seisukohta tema poolt sõltuvusravi läbimise kohta enne niivõrd

rangete meetmete kohaldamist.

Kaitsja ei vaidlusta iseenesest asjaolu, et S. Zagorodni on rikkunud talle määratud kohustust

mitte tarvitada narkootikume. Kohus on seisukohal, et S. Zagorodni on tarvitanud

narkootikume tahtlikult, sest kohtu küsimusele selle kohta, kuidas narkootikumid tema kätte

sattusid, vastas S. Zagorodni: „kostitati, ei suutnud ära öelda“ (vt lk 184). Lisaks on

süüdimõistetu korduvalt väljendanud mittenõustumist sõltuvusvastase raviga. Nii nähtub

31.08.2016 kohtuistungi protokollist ja 25.07.2016 kriminaalhooldaja vastusest maakohtu

päringule, et süüdimõistetu on piisavalt selgelt ja arusaadavalt ennast väljendanud

mittenõustumist. Kohtu küsimusele, miks S. Zagorodni keeldus ametniku pakkumisest läbida

narkosõltuvusvastane rehabilitatsiooniravi, vastas süüdlane: „Ma ei arva, et ma sõltlane olen

ja juba saan sellega hakkama“(vt lk 184, pöördel). Ringkonnakohus leiab seega, et kuna ravile

allutamine eeldab süüdlase nõusolekut, mida aga ei olnud, ei saanud kohus sellist kohustust

süüdlasele panna. Asjaolu, et S. Zagorodni on nõusoleku sõltuvusravi kohaldamiseks andnud

ringkonnakohtus kaebuse menetlemise ajaks, maakohtu lahendi muutmiseks alust ei anna.

Isiku allutamine ravile oleks ringkonnakohtu hinnangul otstarbekas siis, kui ta

sõltuvusprobleemi tunnistaks. S. Zagorodni puhul sellist asjaolu täheldada ei saa.

Märkimist väärib, et S. Zagorodnile juba anti üks võimalus oma probleemkäitumisega

tegeleda, kui Viru Maakohtu 29.12.2015 määrusega pikendati katseaega 6 kuu võrra ning

pandi S. Zagorodnile ka lisakohustus läbida sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“. Maakohus

märkis oma eelmises määruses, et S. Zagorodnile on selgitatud katseajal kehtivaid reegleid ja

tal tuleb teha pingutusi neist kinnipidamiseks. Katseaja pikendamine ning sotsiaalprogrammis

osalemine annab S. Zagorodnile veelkord võimaluse õigete järelduste tegemiseks (Viru

Maakohtu 29.12.2015. a määrus, lk 136). Ringkonnakohus märgib, et S. Zagorodni on

vaatamata talle antud võimalusele kanda karistus tingimisi ning ka talle antud uuele

võimalusele taas rikkunud katseaja tingimusi, tarvitades narkootikume ajal, mil ta juba osales

sotsiaalprogrammis. Seega ei oleks täiendava lisakohustusena sotsiaalprogrammi panemine

mõttekas.

16. Ehkki kaitsja hinnangul tagaks S. Zagorodni õiguskuuleka käitumise ka elektroonilise

valve kohaldamine, leiab ringkonnakohus siiski, et kuna varasemalt on S. Zagorodni

katseaega juba pikendatud, kuid see ei avaldanud positiivset mõju, siis tõenäoliselt ei anna

soovitud tulemust ka elektroonilise valve kohaldamine. Elektrooniline valve kohaldamisega

on võimalik kontrollida süüdimõistetu viibimiskohta, kuid ei saa jälgida tema tegevust, nt kas

ta tarvitab narkootikume või mitte. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus määruses

piisavalt analüüsinud võimalikke alternatiivseid mõjutusvahendeid ning jõudnud järeldusele,

et kuna S. Zagorodni on korduvalt rikkunud kaitseaja tingimusi ning ei ole oma käitumist

parandanud, siis on õigustatud karistuse täitmisele pööramine. On ilmselge, et S. Zagorodni ei

ole suutnud talle kaitseaja kestel määratud kohustusi täita ning kohtutel on piisav alus

järeldada, et süüdimõistetu ei asu ka tulevikus katseaja nõudeid täitma.

17. Kaitsja viitab kõrvalepõikena, et karistusseadustiku § 75 lg 6 kohaselt kui süüdlane on

katseajal vähemalt kuue kuu jooksul järginud karistusseadustiku § 75 lõigete 1–4 alusel

määratud kontrollnõudeid ja täitnud talle pandud kohustusi, võib kohus vabastada süüdlase

edasisest kontrollnõuete järgimisest ja talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste

täitmisest.

Apellatsioonikohus rõhutab, et kuna nii maa- kui ka ringkonnakohus on seisukohal, et S.

Zagorodni osas tuleb karistus täitmisele pöörata, siis ei tõusetu küsimust kontrollnõuetest

vabastamisest. Ilmselgelt ei ole käesoleval juhul põhjendatud süüdimõistetule kergemate

tingimuste loomine kontrollkohustuste eemaldamise näol. S. Zagorodni on katseaja kestel

korduvalt rikkunud narkootikumide ja alkoholi tarvitamise keeldu ning seega on õigustatud

karistuse täitmisele pööramine.

18. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 lg 1, 2, 3 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Tiit Lõhmus