2-16-14096/14 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S

Riigi õigusabi andmine

Määruse tegemise koht ja aeg.

Viljandi kohtumaja

04. oktoober 2016

Tsiviilasi

(number ja menetlus)

nr 2-16-14096

R.V. taotlus

hagita menetlus

Avalduse ese

riigi õigusabi saamine

Menetluse staadium

eelmenetlus

Kohtunik

Kalev Kuningas

Avaldaja

R.V.(isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxx xxxx,

xxxxxxxx xxxx)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused.

Otsustused

1. Võtta avaldus menetlusse ja rahuldada R. V. riigi õigusabi taotlus osaliselt.

2. Anda R. V. menetlusabina riigi õigusabi. Riigi õigusabi antakse õigusnõustamise ja muu

esindamisena, mille käigus võib antud õigusabi üle kanduda muuks Riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 4 lõikes 3 sätestatud riigi õigusabi liigiks vastavalt RÕS §-s 17 sätestatule.

3. Riigi õigusabi anda R. V. kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud

25 % ulatuses võrdsete osamaksetena ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulude

hüvitamise kindlaksmääramist.

4. Edastada määruse koopia õigusabi osutava advokaadi nimetamiseks Eesti Advokatuurile,

Rahandusministeeriumile ja pärast advokaadi nimetamist avaldajale ja Eesti Advokatuuri

nimetatud advokaadile.

Selgitused

Selgitada:

TsMS § 660 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik

määruskaebus Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule;

TsMS § 661 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määrus-

kaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

R.V.on esitanud kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks ja taotlenud riigi õigusabi isiku

esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus seoses üürilepingu lõpetamise

küsimuses (väljatõstmises). R. V. puuduvad vastavad õigusteadmised, et saaks ise

nõudeesitamisega hakkama ja oma huve kaitsta. Avaldaja on pensionär. Taotlejal puuduvad

oma õiguste kaitseks vajaminevad vahendid ja ka vastavad õigusalased teadmised.

Avaldaja väitel on ta riigi õigusabi saama õigustatud isik riigi õigusabi seaduse (RÕS) koha-

selt. Avaldaja väitel on riigi õigusabi saamine vajalik õiguste kaitseks. Avaldaja on viidanud

asjaolule, et õigusabi osutajaga on ta võimeline suhtlema eesti keeles.

Avaldaja on lisanud taotlusele teatise oma majandusliku seisundi kohta.

Kohus on õigusabi taotluse lahendamiseks ja taotleja maksevõime hindamiseks välja nõudnud

asja juurde Maksu- ja Tolliametilt, krediidiasutustelt ja kinnisturegistrilt teatised R. V. kohta.

Kohtu põhjendused

Kohtul tuleb otsustada riigi õigusabi andmine ning õigusabi andmisel selle liik ja viis.

Riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline

isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku

õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle

majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

RÕS § 14 lg 5 kohaselt riigi õigusabi andmise määruses määratakse kindlaks RÕS § 8 kohane

riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt RÕS §-le 16.

TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit

pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise

kohustus.

Asjas toimunud menetluse järel peab kohus võimalikuks asja sisulise lahendamise

kohtuistungit pidamata.

Lähtuvalt riigi õigusabi taotleja esitatud asjaoludest tema majandusliku olukorra kohta ja

kohtu välja nõutud teatistest on R. V. riigi õigusabi saama õigustatud isik vastavalt RÕS § 6

lg-le 1. Kohus ei tuvastanud ajaolusid, mis tingiksid riigi õigusabi andmisest keeldumise.

Tulenevalt asja olemusest ja abivajadusest, samuti hinnates taotleja majanduslikku seisundit,

peab kohus põhjendatuks RÕS § 15 lg 5 ja § 8 p 3 alusel määrata R. V. riigi õigusabi

andmine. Kuivõrd R.V.on pensionär, siis asub kohus seisukohale, et R.V.on võimeline

edaspidi oma kulutusi planeerides hüvitama 25 % ulatuses riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi

kulud, tehes seda võrdsete osamaksetena kord kuus ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu

suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist.

Riigi õigusabi taotlusest nähtuvalt soovib R.V.riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja

kohtueelses menetluses ja kohtus.

Kohus asub seisukohale, et riigi õigusabi vajava probleemi lahendamise perspektiivikuse

esmaseks hindamiseks tuleb R. V. anda riigi õigusabi õigusalase nõustamisena. Seega määrab

kohus R. V. riigi õigusabi muu õigusalase nõustamisena.

Õigusnõustamise käigus võib antud õigusabi üle kanduda muuks Riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 4 lõikes 3 sätestatud riigi õigusabi liigiks vastavalt RÕS §-s 17 sätestatule.

Kohus selgitab, et riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel

mõneks teiseks riigi õigusabi seaduse § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning

varasemalt määratud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist.

RÕS § 27 lg 1p 1 kohaselt riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi

kulusid hüvitama ning temale tagastatakse hüvitamiskohustuse täitmiseks tasutud ettemaks,

kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt

– selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool.

Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse (TsMS § 172

lg 1). Asja menetlemisel kohtukulu ei esinenud.

RÕS § 15 lg 5 kohaselt otsuse või määruse ärakiri saadetakse Eesti Advokatuurile ja

Rahandusministeeriumile või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi

valitsemisala asutusele justiitsministri määrusega kehtestatud korras.

Riigi õigusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse

kohtumenetlust reguleerivates seadustes sätestatud korras (RÕS § 15 lg 8).

TsMS § 660 lg 3 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik

määruskaebus Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

TsMS § 661 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määrus-

kaebuse esitajale kättetoimetamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik