1-16-2188/17 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4. oktoober 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-2188

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 29. augusti 2016 määrus

süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuste esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Pavel Uhvanov (isikukood 37905145218)

kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 29. augusti 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määrata Rakvere Advokaadibüroole 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot) Pavel Uhvanovile

apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest.

4. Välja mõista Pavel Uhvanovilt 48 eurot Eesti Vabariigi kasuks kaitsjale makstud tasu

katteks.

5. Õigusabi tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole.

Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pavel Uhvanov tunnistati süüdi Viru Maakohtu 17. märtsi 2016 otsusega KarS § 4231 järgi.

Teda karistati KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 2 kuud ja 3 päeva. Karistuse lõpptähtaeg

on 19. mai 2017.

2. Viru Maakohtu 29. augusti 2016 määrusega jäeti P. Uhvanov vangistusest tingimisi enne

tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohus leidis, et 16 korda kriminaalkorras karistatud

P. Uhvanovi puhul ei ole karistused oma eesmärki täitnud ning puudub usk, et ta hakkaks vabaduses

õiguskuulekalt elama. Positiivseks pidas kohus seda, et P. Uhvanov osaleb programmis

Eluviisitreening ning et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Samuti on tal elukoht, mis vastab

elektroonilise järelevalve seadme paigutamise tingimustele ning olemas on ka nõusolekud seadme

paigaldamiseks. Suureks riskifaktoriks uue kuriteo toimepanemisel pidas kohus aga garanteeritud

töökoha puudumist. Kohus arvestas veel süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteo asjaolusid ning

korduvaid karistusi ja leidis, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik. Arvestades

isiku varasemat elukäiku, oli kohus veendunud, et P. Uhvanov rikuks ühiskonnas kehtestatud

reegleid. Samuti tõi kohus välja selle, et P. Uhvanovi suhtlusringkonnas on kriminaalkorras

karistatud isikuid, kellega süüdlane võib hakata taas suhtlema ning seega esineb potentsiaalne oht

uute kuritegude toimepanemiseks.

Lisaks arvestas kohus sedagi, et P. Uhvanovil on kanda veel 8 kuud vangistust, mis on piisavalt pikk

aeg ning kuna kohtul ei tekkinud veendumust, et karistuse eesmärgid on täidetud, pidas ta

vabastamist ennatlikuks. Kohus leidis, et järelejäänud karistusaja jooksul on P. Uhvanovil võimalik

oma varasemast käitumisest järeldusi teha, töökogemust omandada ning täiendada riigikeele oskust

ja osaleda sotsiaalprogrammides.

3. Kohtumääruse peale esitas kaebuse kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi, kes taotleb määruse

tühistamist ja P. Uhvanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla

vabastamist.

Määruskaebuse esitaja hinnangul esineb piisavalt positiivseid asjaolusid P. Uhvanovi tingimisi

ennetähtaegseks vabastamiseks ning ka kinnipeetava ohtlikkus ja risk on maandatavad. Kaitsja

palub arvestada, et P. Uhvanov on vanglas tööga hõivatud ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused.

Seega on ta karistuse kohta teinud õiged järeldused. P. Uhvanov on kutsekoolis omandanud

viimistleja eriala ning töötanud ehitusalal. Seega raskusi tööleasumiseks ei ole. Samuti on tal

vajadus töötada pimeda elukaaslase hooldajana, mis maandab uue kuriteo toimepanemise riski ja

ohtu veelgi. P. Uhvanov on kinnitanud, et seoses vanemaks saamisega ning lapsevanemaks

olemisega suhtub ta oma ellu vastutustundega ning on motiveeritud elama seaduskuulekalt. P.

Uhvanovil puudub võimalus suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Viimati suhtles ta vaid

oma perekonnaliikmetega. Samuti osutab kaitsja võimalusele panna P. Uhvanovile kohustus mitte

suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Ka elektrooniline valve välistaks ülearuse suhtlemise.

Käitumiskontroll tagaks täielikult isiku seaduskuuleka käitumise. Vangla iseloomustus sisaldab

väga vähe negatiivset. Karistatust kui sellist ei saa isikule ette heita, kuna tema käitumine

vangistuses on näidanud, et ta on teinud sellest positiivsed järeldused ja soovib olla vabaduses

seadusekuulekas. Selline võimalus tuleks talle anda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud P. Uhvanovi

vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.

4.1

Apellatsioonikohus märgib, et tingimisi enne tähtaega vabastamise kriminaalpoliitiline

eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest.

Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses

toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema

käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase

isik ja tema varasem elukäik).

4.2

Praegusel juhul on maakohus analüüsinud kõiki ennetähtaegse vabastamise seisukohast

olulisi asjaolusid ning leidnud kokkuvõtlikult, et P. Uhvanov tuleb jätta talle mõistetud karistusest

tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga

selles, et P. Uhvanovi osas esineb piisavalt positiivseid asjaolusid tema vabastamiseks. Seejuures

osundab ringkonnakohus vangla iseloomustusele, mida arvestades on P. Uhvanovi puhul täheldatud

uue kuriteo ohtlikkust ning riski töö ja majandusliku toimetuleku, suhete ja elustiili, alkoholi,

mõtlemise ja käitumisega seotud valdkondades, samuti esineb risk uue kuriteo toimepanemiseks

seoses narkootikumide ja hoiakutega. Riskihindamise kohaselt on P. Uhvanov ohtlik avalikkusele ja

konkreetsele täiskasvanule. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks on kahe aasta jooksul

prognoositud 61% ning uue vägivaldse kuriteo tõenäosuseks 56%. Apellatsioonikohus hindab sellist

riskiprotsenti väga kõrgeks ning leiab, et isiku puhul, kes võib nii suure tõenäosusega lähiaastate

jooksul toime panna uue üld– või vägivaldse kuriteo, ei saa kaalutlusotsustuse tegemisel arvestada

üksnes isiku head käitumist vangistuses ning tema lubadusi hakata käituma tulevikus

õiguskuulekalt.

4.3

Ringkonnakohus leiab sedagi, et üksnes lühike karistusaeg, mis P. Uhvanov on praeguseks

ajaks viimase otsuse järgi ära kandnud, ei võimalda teha kaugeleulatuvaid järeldusi isiku

muutumise kohta. Seejuures arvestab apellatsioonikohus, et P. Uhvanovit on varasemalt 8 korral

karistatud vabadusekaotusliku karistusega (sh nii isiku- kui varavastaste kuritegude toimepanemise

eest), see aga ei ole pannud teda õiguskuulekalt käituma. Abistamiskohustust abikaasa ja lapse osas

kandis P. Uhvanov juba ajal, mil ta pani toime viimase kuriteo – seega ei saa nimetatu olla uusi

kuritegusid ärahoidvaks asjaoluks. Ka kutse omandamine ja töövõimalused vabaduses ei maanda

piisavalt uute kuritegude toimepanemise riske, kuivõrd isikul on kohtutäiturite ees suured võlad.

Seega ei kaalu P. Uhvanovit puudutavad positiivsed muutused üle karistuspoliitilisi argumente isiku

vabastamata jätmiseks.

5. Neil asjaoludel ja nõustudes maakohtu põhjendustega, jätab apellatsioonikohus juhindudes

KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata.

6. P. Uhvanovi kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi esitas koos määruskaebusega taotluse riigi

õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse

kohaselt võttis kaitsjal määruskaebuse koostamine aega 1 tund, mille eest ta soovib tasu summas 48

eurot (sealhulgas käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada.

Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 48 eurot

KrMS § 187 lg 2 alusel P. Uhvanovi kanda. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau