1-16-3194/25 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4. oktoober 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-3194

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 9. septembri 2016

määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Raigo Roose (isikukood 39103016017),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 9. september 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel

teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Raigo Roose on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 18.04.2016 otsusega KarS § 4231 järgi ja

karistatud vangistusega 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu

22.10.2015 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 4 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ja

mõisteti liitkaristuseks 8 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg

karistusaja hulka ja loeti kandmata karistuseks vangistus 8 kuud 25 päeva. R. Roose karistusaeg

algas 18.04.2016 ja lõpeb 12.01.2017.

2. Tartu Maakohtu 09.09.2016 määrusega jäeti R. Roose vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata. Kohtu põhistused olid kokkuvõtlikult järgmised.

Kohus leidis, et positiivse asjaoluna tuleb märkida R. Roosel vangistuse ajal distsiplinaarkaristuste

puudumist, elukoha olemasolu ning ema toetust. Samas puudub isikul vabanemisel töökoht.

Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud korduvalt s.o kuuel korral, neist varasemad neli

kuritegu olid seotud vägivallaga. R. Roose on mitmel korral olnud kriminaalhooldusel. 02.03.2016

koostatud erakorralisest ettekandest nähtuvalt ei täitnud ta viimase kriminaalhoolduse ajal

sotsiaalprogrammis osalemise kohustust ega üldkasuliku töö ajakava, mitmeid kordi eiras ta

kriminaalhooldajaga kokkulepitud kuupäevi ja ei ilmunud õigeaegselt registreerimistele ning

sooritas uusi kuritegusid. Lähtudes eeltoodust ei teki piisavat veendumust ei selles, et karistus on

oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ega ka

selles, et R. Roose suudab katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita nõuetekohaselt.

Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt esineb R. Roose puhul kõrge risk uue vägivaldse kuriteo

toimepanemise osas. Korduv kriminaalkorras karistamine viitab R. Roose riskeerivale ja

hoolimatule elustiilile ja käitumisele ning annab tunnistust sellest, et tal puudub valmisolek

ühiskonnas kehtivaid norme järgida.

3. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse R. Roose ise, kes taotleb lahendi tühistamist ja

enda tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. Samuti soovib ta, et kohus saadaks talle peale

edasikaebuse registreerimist sellest templiga koopia.

R. Roose leiab, et kohus ei ole arvestanud faktiga, et ta kannab esimest reaalset vanglakaristust.

Kohus on jätnud kaalumata vangistuse mõju ja kuritegude dünaamika kergemaks muutumise. R.

Roose kinnitab, et vangistusaeg on talle mõjunud šokivangistusena. On igati mõistetav, et esimest

vangistust kandvale inimesele mõjub vanglas viibimine kõige efektiivsemalt. Ta on enda jaoks

edasised prioriteedid paika pannud ja soovib oma käitumist muuta. Antud vangistus on täitnud igati

oma eesmärgi. Samuti palub ta arvestada, et alla üheaastast vangistust kandvale vangile ei ole ette

nähtud ühtegi hõivetegevust. Ennetähtaegse vabastamise korral saaks ta kriminaalhoolduse all

mõned programmid läbida ja tõestada, et on oma mõttemaailma ning käitumismustrit muutnud.

Programmide läbimine ja kriminaalhooldusel olemine annaks talle positiivse tõuke. Ta lubab, et

täidab ka lisakohustusi. R. Roose palub ka arvestada, et vabaduses on tal toetav tugivõrgustik,

lähedased ja kodu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses

esitatud seisukohtade ja põhistustega ning leiab niisamuti, et R. Roose vangistusest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti

käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, kohtumäärus on seaduslik ja piisavalt

motiveeritud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud argumentidel puudub alus.

Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei pea

vajalikuks neid korrata ja märgib täiendavalt vaid järgnevat.

5. Apellatsioonikohtu hinnangul on maakohus õigesti ja veenvalt argumenteerides asunud

seisukohale, et R. Roose tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamist ei võimalda tema varasem

elukäik, s.o tema korduv kriminaalkorras karistatus ning asjaolu, et varasemalt kriminaalhooldusel

olles jättis ta täitmata kontrollkohustused, ei pidanud kinni üldkasuliku töö ajakavatest ja pani toime

uued kuriteod.

6. Määruskaebuse argumendid ei veena ringkonnakohut selles, et R. Roose on mõnekuuliselt

kantud karistusest vajalikud järeldused juba teinud, samuti et erinevalt varasemast oleks tema

käitumise mõjutamine kriminaalhoolduslike vahenditega nüüd võimalik. Siinjuures ei ole

kriminaalkolleegiumi selline seisukoht tingitud mitte esmase vangistuse mõju alahindamisest, vaid

asjaolust, et R. Rooset on vaatamata tema 25. eluaastale kriminaalkorras karistatud juba kuuel

korral, sealhulgas neljal korral vägivallaga seotud kuritegude eest. Tõsi, viimased kaks karistust olid

talle mõistetud süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, s.o kuritegude dünaamika

on muutunud kergemaks, kuid oluline on tähele panna, et tema kuritegelik käitumine on jätkunud.

Veel tuleb siinkohal ära märkida seegi, et tulenevalt R. Roose vangistusaja jäämisest alla ühe aasta

temale vanglas täitmiskava ei koostata ning rehabiliteerivaid või hõivetegevusi talle ei määrata, s.o

kinnipeetava riskikäitumist mingitegi tegevustega ei maandata. Ehk siis kriminaalkolleegiumi

hinnangul peab R. Rooset mõjutama vangistus just oma ajalises kestuses. Ringkonnakohus märgib

veel, et R. Roosel vabaduses lähedaste ja kodu olemasolu tema tingimisi enne tähtaega vanglast

vabastamist kaasa ei too. Nimetatud hüved olid kinnipeetaval olemas ka varasemalt, kuid tema

kuritegelik käitumine jätkus sellele vaatamata.

7. Viimaseks käsitleb ringkonnakohus R. Roose taotlust saata talle registreeritud koopia tema

enda määruskaebusest ja jätab selle rahuldamata. Kolleegium selgitab, et kohtutel ei ole kohustust

väljastada koopiaid isiku enda esitatud kaebustest ja pöördumistest. Seda juba sel põhjusel, et

kirjutatu sisu on isikule teada. Samuti, R. Roose edasikaebust silmas pidades, kajastub selle tekst ka

käesolevas määruses.

8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau