1-16-6940/23 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedp-de 4 ja 5 toimepanemises ning teda ning § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate süütegude karistati KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 sätteid kohaldades 2 aasta pikkuse vangistusega. Karistusaja alguseks loeti 03.06.2016. Kohtuotsusega rahuldati B N esitatud tsiviilhagi ning OÜ tsiviilhagi, jäeti läbi vaatamata TÜ mõisteti välja menetluskulud sundraha ja kaitsjatasu näol. Menetluskulud kohustub süüdistatav tasuma kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Resolutiivotsuses märkis kohus, et tulenevalt asjaolust, et tegemist on resolutiivotsusega, tuleb apellatsioonõiguse soovist maakohut teavitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates päevas, mil kohtuotsus on kohtumenet Kohus selgitas ka luse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
Legislator headnote
AI generated1-16-6940/23 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: - - Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 315 lg st 7 ja § 326 lg 2 p st 3 jätab ringkonnakohus apellatsiooniõigusest loobumise tõttu K.O apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle K.O-le.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1(3)
1-16-6940
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht
03. oktoober 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-6940 Kohtunik Julia Katškovskaja Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. septembri 2016 resolutiivotsus K.O
199 lg 2 p-de süüdimõistmise kohta KarS §
4 ja 5 ning § 209 lg 2 p 1 järgi Kaebuse esitaja ja kaebuse liik s statav (ik XXX, üüdi K.O viibib Põhja prefektuuri arestimajas), apellatsioonkaebus RESOLUTSIOON
Jätta otsuse peale läbi K.O apellatsioon Harju Maakohtu 14. septembri 2016 vaatamata ja tagastada see kaebuse esitajale.
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale või määruskaebus b esitada advokaadi vahendusel e Riigikohtule
Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohtu 14.09.2016 K.O
199 lg 2 resolutiivotsusega mõisteti süüdi KarS §
p-de 4 ja 5 toimepanemises ning teda ning § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate süütegude karistati KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 sätteid kohaldades 2 aasta pikkuse vangistusega. Karistusaja alguseks loeti 03.06.2016. Kohtuotsusega rahuldati B N esitatud tsiviilhagi ning OÜ tsiviilhagi, jäeti läbi vaatamata TÜ mõisteti välja menetluskulud sundraha ja kaitsjatasu näol. Menetluskulud kohustub süüdistatav tasuma kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Resolutiivotsuses märkis kohus, et tulenevalt asjaolust, et tegemist on resolutiivotsusega, tuleb apellatsioonõiguse soovist maakohut teavitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates päevas, mil kohtuotsus on kohtumenet Kohus selgitas ka luse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
apellatsioonitähtaegade rikkumisega kaasnevaid tagajärgi ning võimalust taotleda tähtaja ennistamist.
2. K.O sai kohtuotsuse resolutiivosa .09.2016 (kd II tl 31) ning loobus kätte 14
apellatsioonõiguse kasutamisest, mille kohta andis allkirja ( tl 32). Apellatsioonõiguse kd II kasutamisest loobus ka prokurör (kd II 32). Samuti on toimikus kaitsja 14.09.2016 koostatud tl
2(3)
dokument, mille kohaselt ka kaitsja loobus apellatsiooniõigusest. Kohtuotsus jõustus 23.09.2016.
3. 23.09.2016 registreeris Harju Maakohus I. Peenra teate apellatsiooniõiguse kasutamise kohta.
4. Harju Maakohtu 26.09.2016 määrusega jättis maakohus apellatsiooniteate läbi vaatamata ja tagastas esitatud teate selle esitajale.
5. 26.09.2016 registreeris Tallinna Ringkonnakohus K.O apellatsiooni, milles
K.O esitab oma seisukohad maakohtu otsuse osas ning taotleb talle kokkuvõtvalt tingimusliku karistuse mõistmist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus, tutvunud K.O apellatsiooni ja kriminaaltoimikuga, asub seisukohale, et K.O apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgnevatel põhjustel.
KrMS § 315 lg 7 sätestab, et kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui KrMS § s 2 sätestatud tähtaja jooksul ei ole ükski kohtumenetluse pool teatanud
315 lg 5 p-
apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, märgitakse kohtuotsuses üksnes KrMS §-des 311 ja
313 või 314 sätestatu.
Toimiku materjalide kohaselt on vaadeldaval juhul kohtumenetluse poolteks kõrvuti süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröriga olnud ka kannatanud, kes kriminaalasja arutamisele ei ilmunud. Toimiku materjalidest nähtub ka see, et kohtuotsuse kuulutamise järgselt on K.O loobunud apellatsiooniõigusest – loobumine on kantud nii kohtuistungi protokolli, kuid kõnealust õigust on K.O korranud ka kohtuotsus kättesaamist kinnitavas e dokumendis ning täiendavalt ka apellatsiooniõiguse loobumist otsesõnu kajastavas dokumendis (vt kd II tl 27 pö, 31, 32). Lisaks K.O-le on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist loobunud ka prokurör ja teatavate mööndustega ka kaitsja. KrMS § 319 lg 1 esimene lause sätestab, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Vaadeldaval juhul ei nähtu, et apellatsiooniõigust oleks soovinud realiseerida apellatsiooniõigusest mitteloobunud isikud kannatanute näol. Küll nähtub, et ainsa menetlusosalisena gust on soovinud apellatsiooniõi realiseerida süüdistatav, kes on esitanud apellatsiooniteate (kd II tl 45). Vaidlus puudub selles, et kõnealune teavitus on esitatud tähtaegselt. , nagu märgitud, loobus K.O apellatsiooniõigusest Samas
.
Tekkinud õiguslikus olukorras selgitab rin menetluspooltel on õigus gkonnakohus, et kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni korras kaevata kriminaalmenetluse seadustikus kehtestatud korras, mida selgitati pooltele ka kohtuotsuse kuulutamisel.
Kriminaalmenetluse seadustik gusliku aluse apellatsiooni esitamiseks juhuks, kui annab õi
apellatsiooniõigusest ei ole menetluspooled loobunud (KrMS 315 lg 5 p 2, lg 6).
Apellatsiooniõigusest loobumine tähendab seda, et isik kaotab õiguse kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada (analoogset s juuni 2005. eisukohta on Riigikohus väljendanud 1. a määruses väärteoasjas nr 3 Kõnealust õigust realiseeritakse tagasivõetamatult ehk -1-1-60-05).
kui vastavast õigusest loobutakse, siis seadusandja ei ole ette näinud võimalust kõnealuse loobumise tagasivõtmiseks. Seega isegi juhul, kus keegi apellatsioonõigusest mitteloobunud kohtumenetluse pooltest oleks avaldanud soovi apellatsioonõiguse realiseerimiseks, ei võimaldaks see apellatsioonõigust realiseerida K.O kui isikul, kes loobus apellatsiooniõig apellatsiooniõigusest usest - st, kuna vaadeldaval juhul loobus K.O , kaotas ta ka õiguse apellatsiooni esitamiseks.
3(3)
Seaduse kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub apellatsiooniõigus. Kuna K.O loobus apellatsiooniõigusest, millega kaotas ka õiguse apellatsiooni esitamiseks, siis puudub ringkonnakohtul seaduslik alus tema apellatsio . S
oni sisuliseks läbi vaatamiseks ee
toob omakorda kaasa tema esitatud apellatsioon vaatamata apellatsiooni i läbi jätmise ja tagastamise isikule.
7. - - Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 315 lg st 7 ja § 326 lg 2 p st 3 jätab ringkonnakohus apellatsiooniõigusest loobumise tõttu K.O apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle K.O-le.
/allkirjastatud digitaalsel
t/