2-14-15752/41 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

3. oktoober 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-14-15752

Tsiviilasi

Aleksandr Dak hagi Robert Bota vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 31. mai 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksandr Daki määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Aleksandr Dak (isikukood:

XXXXXXXXX); esindaja vandeadvokaat Roman Levin

Vastustaja (kostja): Robert Bota (isikukood: XXXXXXXX);

esindaja vandeadvokaat Olev Kuklase

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aleksandr Daki määruskaebus hagi läbivaatamata

jätmise osas rahuldamata. Rahuldada Aleksandr Daki

määruskaebus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise

osas osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 31. mai 2016 määrus Robert

Bota menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

osas.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada

Robert Bota avaldus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrata Robert Bota

menetluskulude rahaliseks suuruseks 1440 (üks tuhat

nelisada nelikümmend) eurot (sh käibemaks) ning mõista

nimetatud summa Aleksandr Dakilt Robert Bota kasuks

välja.

4. Lugeda kohtumääruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

4.1. Jätta läbi vaatamata Aleksandr Dak hagi Robert Bota

vastu võla nõudes.

4.2. Jätta menetluskulud Aleksandr Daki kanda.

4.3. Rahuldada osaliselt Robert Bota menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus.

4.4. Määrata Robert Bota menetluskulude rahaliseks

suuruseks 1440 (üks tuhat nelisada nelikümmend) eurot

(koos käibemaksuga).

4.5. Välja mõista Aleksandr Dakilt Robert Bota kasuks

menetluskulud 1440 (üks tuhat nelisada nelikümmend) eurot

(koos käibemaksuga).

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud

poolte endi kanda

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses oli Aleksandr Daki (hageja) hagi Robert Bota (kostja) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

Tartu Maakohus rahuldas 29. jaanuari 2016 määrusega (I kd, tl 150–151) osaliselt kostja

taotluse tagatise andmiseks menetluskulude katteks ja kohustas hagejat andma kostja

eeldatavate menetluskulude katteks tagatise summas 400 eurot. Tartu Ringkonnakohus tühistas

13. aprilli 2016 määrusega (I kd, tl 185–186) Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2016 määrusega

määratud kostja eeldatavate menetluskulude katteks antava tagatise tasumise kohustust ning

võimaldas hagejal tasuda tagatise summas 400 eurot kahe osamaksena. Makseinfo kohaselt tuli

esimene osamakse tasuda hiljemalt 28. aprilliks 2016 ja teine osamakse 20. maiks 2016.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus jättis 31. mai 2016 määrusega hagi läbi vaatamata ning menetluskulud

hageja kanda. Maakohus rahuldas osaliselt kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse,

määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1800 eurot koos käibemaksuga ning mõistis

nimetatud summa hagejalt kostja kasuks välja.

Maakohus leidis, et hagi tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 197 ja § 423 lg 1 p 12

alusel jätta läbi vaatamata. TsMS § 197 teise lause kohaselt kui hageja tähtaja jooksul tagatist

ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 1 p 12 järgi jätab kohus

hagi läbi vaatamata, kui hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja

eeldatavate menetluskulude katteks. Hageja ei ole kohtule esitanud andmeid tagatise esimese

osamakse tasumise kohta. Kohtute infosüsteemist ei nähtu tagatise esimese osamakse

laekumist. Kostja on esitanud taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks, juhul kui hageja kohtu

määratud tähtajaks tagatist ei anna.

Maakohus jättis TsMS § 168 lg 2 alusel seoses hagi läbi vaatamata jätmisega menetluskulud

hageja kanda. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 21,5 tunni eest

tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 2580 eurot, millele lisandub käibemaks

516 eurot, kokku 3096 eurot. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu.

Maakohus leidis, et kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada

osaliselt. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse

ja mahukusega (Riigikohtu 6. mai 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Hageja

lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot ilma käibemaksuta on kooskõlas kohtupraktikaga ning

sellist määra saab lugeda põhjendatuks. Maakohus nõustus hagejaga, et tegu ei ole keeruka ega

mahuka tsiviilasjaga. Hagiavaldusele vastuse koostamine 3,5 tundi ning kohtuistungil

osalemise aeg 3 tundi on põhjendatud. Samas ülejäänud õigusabi ajamaht on ülepaisutatud.

Maakohus leidis, et õigusabikulu on vajalik ja põhjendatud kokku 12,5 tunni ulatuses, mistõttu

kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele lepingulise esindaja kulu 1500 eurot (12,5 x

120), millele lisandub käibemaks 300 eurot, kokku 1800 eurot.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määrus täies ulatuses, jätkata menetlust hageja võla nõudes kostja vastu, alternatiivselt hagi läbi

vaatamata jätmisel jätta kostja menetluskulud täies ulatuses või osaliselt tema enda kanda või

vähendada kostja kindlaksmääratavaid ja hagejalt väljamõistetavaid menetluskulusid.

Määruskaebuse kohaselt hagi läbi vaatamata jätmine põhjusel, et hagejal ei ole majanduslikke

võimalusi tasuda tagatist, võtab hagejalt võimaluse oma õiguste kaitsmiseks kohtumenetluses.

Selliselt piiratakse oluliselt hageja põhiseaduses sätestatud õigust pöörduda õiguste rikkumise

korral kohtusse ning esitada kostja vastu tema kohustuste rikkumisest tulenev nõue. Tagatise

määramine ning selle tasumata jätmisel hagi läbi vaatamata jätmine välistab hageja nõude

edasise menetlemise.

Menetluskulude kindlaksmääramisel oli kohtul võimalik arvestada TsMS § 162 lg 4, mille

kohaselt võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik. Hageja majanduslikku olukorda arvestades on ebamõistlik ning ebaõiglane mõista

temalt kostja menetluskulud täies ulatuses välja. Kostja menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses

või alternatiivselt osaliselt kostja enda kanda. Hageja rasket majanduslikku olukorda arvestades

tuleb TsMS § 175 lg-st 1 lähtudes kaaluda kostja menetluskulude täiendavat vähendamist.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata.

Vastuse kohaselt oli samade poolte vahel samaaegselt sisuliselt analoogne vaidlus tsiviilasjas

nr 2-15-11021, kus kohus rahuldas osaliselt kostja tagatise taotluse, kuid hageja poolt jäeti see

samuti täitmata. Hageja esitas ka eelviidatud menetluses määruskaebusi ja põhistas neid samade

asjaoludega. Nimetatud tsiviilasjas otsustas Tartu Ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu tegevus

tagatise määramisel oli õiguspärane ja hageja soov menetleda tsiviilasju ilma riskita ei ole

põhjendatud. Tsiviilasjas nr 2-15-11021 jäeti samuti kostja menetluskulud hageja kanda.

Tagatise andmise määramine kostja eeldatavate menetluskulude katteks ei ole vastuolus

põhiseadusega. Tagatise andmise määramine on kohtu kaalutlusotsus, kus peab arvestama

mõlema poole huvidega. Tagatise andmise määramisel on eesmärgiks kaitsta kostjat juhuks,

kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel võib kostja menetluskulude

sissenõudmine hagejalt osutuda raskendatuks (Riigikohtu 1. veebruari 2010 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-158-09, p 16). Antud juhul on maakohus arvestanud ja kaalunud mõlema poole

huvisid. Lõplik tagatise suurus ei ole niivõrd suur, et välistaks igasugused võimalused selle

maksmiseks ja hageja soov on vaid saada riskivabalt kohtumenetluses osaleda. Hageja ei ole

seoses vaidlusaluste lepingutega ja käesolevas tsiviilasjas teinud senini rahalisi kulutusi,

mistõttu ei saa rääkida vara või mõne muu õiguse kaotamisest. Hageja tegevust saab tõlgendada

ettevõtlusena, mistõttu lepingutest tulenevate kohustuste täitmata jätmine on hageja äririsk.

Äririski ei saa pidada raskeks tagajärjeks TsMS § 196 lg 21 tähenduses.

Maakohus on oluliselt vähendanud kostja menetluskulusid, mistõttu on kostja menetluskulude

suurus igati põhjendatud ja täiendavale vähendamisele ei kuulu. Hageja halb majanduslik

olukord ei ole selline erandlik asjaolu, mis annaks aluse TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus hagi läbi vaatamata jätmise osas tuleb jätta

rahuldamata

ja

maakohtu

määrus

muutmata.

Ringkonnakohus

rahuldab

osaliselt

määruskaebuse menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus tühistab

maakohtu määruse väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ja teeb TsMS § 659 ja § 657 lg

1 p 2 alusel tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab kostja taotluse menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. Ringkonnakohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja

menetluskuluna 1440 eurot, s.o lepingulise esindaja kulu 1200 eurot, millele lisandub

käibemaks 240 eurot.

6. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei too ühtegi asjaolu, miks hagi läbi vaatamata jätmine tema

suhtes on põhjendamatu. Kõiki määruskaebuses esitatud väiteid on nii maakohus kui ka

ringkonnakohus tagatise määramise otsustamisel analüüsinud ning põhjendatult leidnud, et

hageja kohustamine maksta kostja kulude katteks tagatis ei riku hageja õigust pöörduda

kohtusse. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata.

Hagi läbi vaatamata jätmine hageja poolt kostja kulude katteks tagatise mitte maksmisel ei piira

hageja õigust oma nõude maksma panekuks. TsMS § 426 lg-te 1 ja 2 kohaselt loetakse hagi

läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda

hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kui kohus jättis

hagi läbi vaatamata hagejast tulenevatel põhjustel ja hagi esitatakse uuesti, võib kostja jätta

hagile vastamata ja menetluses osalemata, kuni on tasutud tema senised menetluskulud, mille

hüvitamist ta on nõudnud ja mis on jäetud hageja kanda. Kostja peab menetluskulude tasumata

jätmisest kohtule viivitamata teatama.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kostja menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel

ületanud diskretsioonipiire ning maakohtu määrus tuleb selles osas tühistada.

Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma

käibemaksuta) on kooskõlas senise kohtupraktikaga ning on põhjendatud. Maakohus on

põhjendatult leidnud, et tegemist ei olnud keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Samuti on

maakohus põhjendatult leidnud, et osa kostja lepingulise esindaja õigusabi ajamahust on

ülepaisutatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta maakohtu poolt põhjendatuks loetud kostja

esindaja õigusabi teenuse ulatus 12,5 tundi asja keerukusele ega mahule.

Maakohus luges põhjendatuks hagiavalduse koostamise aja 3,5 tunni ulatuses ning

kohtuistungil osalemise aja 3 tunni ulatuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist

on vajalike toimingutega ning nendele kulunud aeg on põhjendatud. Maakohus leidis, et

e-toimikus dokumentidega tutvumise ja kliendile ülevaate andmisega, kohtule täiendava

seisukoha esitamisega ja kohtuistungi protokolli parandamiseks vastuse koostamisega seotud

lepingulise esindaja aeg on ülepaisutatud. Maakohtu määrusest ei selgu, kas maakohus rahuldab

kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks nimetatud toimingute osas osaliselt või

jätab täielikult rahuldamata selle ebamõistliku suuruse tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul peab

aga dokumentidega tutvumine ning kliendile ülevaate andmine üldreeglina olema hõlmatud

menetlusosalise esindamiseks vajaliku toiminguga, s.o eelkõige kohtule esitatava kirjaliku

dokumendi koostamisega. Sellest tulenevalt ei ole üldjuhul nende toimingute, s.o

dokumentidega tutvumise ja kliendiga suhtlemise eest vastaspoole poolt kulude hüvitamine

põhjendatud.

Kostja taotles 9. mai 2016 menetluskulude nimekirja kohaselt kulude hüvitamist esindaja 5

töötunni ulatuses seoses kohtule täiendava seisukoha (vastuväidete kujundamine seoses

võimaliku käsunduslepinguga, seltsingulepinguga ja leppetrahvi nõudega) esitamisega

20. jaanuaril 2016. Maakohtu määruse põhjendustest ei selgu, kas maakohus jättis nimetatud

toiminguga kostja lepingulise esindaja kulu täielikult rahuldamata või vähendas seda.

Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja esindaja ei ole kohtule nimetatud dokumenti esitanud.

Kuivõrd dokumenti ei ole kohtule esitatud, ei ole põhjendatud kohustada vastaspoolt hüvitama

selle väidetava koostamisega kaasnenud kulu.

Ringkonnakohtu hinnangul tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades on kostja lepingulise

esindaja kulu põhjendatud kokku 10 töötunni ulatuses, s.o rahaliselt 1200 eurot, millele

lisandub käibemaks 240 eurot. Nimetatud ajakulu hõlmab hagiavaldusele vastuse koostamist,

kohtuistungil osalemist ja selleks ettevalmistust ning vajalikul määral hageja taotlustele ja

kaebustele vastuste ja seisukohtade koostamist.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et kohaldada tulnuks TsMS § 162 lg-t 4.

TsMS § 162 lg 4 kohaldub üksnes erandlike asjaolude esinemisel. Ringkonnakohtu hinnangul

sedavõrd erandlikke asjaolusid praeguses asjas ei esinenud. Üksnes menetluskulusid kandma

kohustatud isiku raske majanduslik olukord ei ole TsMS § 162 lg 4 kohaldamise aluseks.

8. Seoses määruskaebuse osalise rahuldamisega tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud

kulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke