4-16-4772/25 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

03. oktoober 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-4772 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Pavel Gontšarov, Sten Lind Väärteoasi Kristo Kolesov väärteoasi LS § 201 lg 1; § 224 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 25 augusti 2016 otsus Kaebuse esitaja menetlusalune isik Kristo Kolesov (ik: 39212040210), apellatsioon Apellatsiooni läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 25. augusti 2016 otsus osas, millega kohustati Kristo Kolesovi ilmuma 26.09.2015 Põhja Prefektuuri arestimajja aresti kandma.

2. Määrata Kristo Kolesovile Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud arest kandmisele osade kaupa ning kohustada Kristo Kolesovit kandma korraga ära vähemalt kaks päeva aresti. Arest peab olema kantud 05. detsembriks 2016. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu otsus muutmata.

3. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 23.05.2016 koostatud väärteoprotokolli alusel süüdistatakse Kristo Kolesovi selles, et tema juhtis 23.05.2016 kell 22:33 Audru vallas Pärnu maakonnas Audru-Tõstamaa-Nurmsi 13,9 kml mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning juhtis mootorsõidukit juhile keelatus seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,49 mg/l. Eeltooduga rikkus K. Kolesov LS § 90 lg 1 p 1, § 94 lg 1 ja § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg-s 1 ja § 224 lg-s 2 sätestatud teod.

2. 15.06.2016 edastas kohtuväline menetleja K. Kolesovi väärteoasja nr 2670,16,002625 materjalid Pärnu Maakohtule. Kohtuväline menetleja taotles K. Kolesovi süüdimõistmist LS § 201 lg 1 ja LS § 224 lg 2 järgi sätestatud väärtegude toimepanemises ning palus määrata

K. Kolesovile karistuseks aresti 30 ööpäeva.

Maakohtu otsus

3. Pärnu Maakohtu 25. augusti 2016 otsusega tunnistati K. Kolesov süüdi LS § 201 lg 1 ja LS § 224 lg 2 järgi ja karistati arestiga 10 päeva. Kuivõrd K. Kolesov teavitas maakohut, et ta on kohtuistungi toimumise ajas ja kohast teadlik ning palus asja läbi vaadata ilma tema osavõtuta, arutas maakohus väärteoasja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta.

3.1. Maakohus, vaadanud läbi asja materjalid ning kuulanud ära menetlusosalise seletused, asus seisukohale, et väärteo toimepanemine K. Kolesovi poolt on leidnud tõendamist. Väärteoasjas kogutud tõenditele tuginedes leidis maakohus, et on leidnud täielikku tõendamist asjaolu, et K. Kolesov on toime pannud LS § 201 lg-s 1 ja § 224 lg-s 2 sätestatud väärteod, so juhtis 23.05.2016 kell 22:33 Audru valas Pärnu maakonnas Audru-Tõstamaa-Nurmsi 13,9 kml mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisunudis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,49mg/l. Maakohus asus seisukohale, et käesolevalt on täidetud LS § 201 lg-s 1 ja 224 lg-s 2 sätestatud tegude nii objektiive kui ka subjektiivne koosseis. Isik juhtis teadlikult mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisunudis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,49mg/l. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid maakohus eelmärgitud väärteos ei tuvastanud.

3.2. Karistuse mõistmisel nõustus maakohus kohtuvälise menetlejaga, et taotlus K. Kolesovile aresti kohaldamiseks on põhjendatud. Maakohus ei tuvastanud K. Kolesovi käitumises karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Siiski ei saanud maakohtu hinnangul jätta tähelepanuta asjaolu, et K. Kolesovi on lühikese aja jooksul korduvalt karistatud, kuid vaatamata sellele jätkab isik uute seaduserikkumiste toimepanemist. K. Kolesovil on üks kehtiv kriminaalkaristus ja kolm kehtivat väärteokaristust, mis näitab isiku suhtumist eelnevatesse karistustesse ja õiguskorda.

Maakohus leidis, et K. Kolesov on käitunud küüniliselt ja äärmiselt vastutustundetult ning isiku süüd antud väärteo toimepanemises tuleb pidada suureks, kuna isik teadlikult ja tahtlikult juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,49 mg/l. Maakohus märkis, et K. Kolesovile mõisteti 2013. aastal kriminaalasjas karistuseks rahaline karistus 399,60 eurot, millest on RTK kinnitusel tasumata 339 eurot.

Samuti on K. Kolesovil tasumata väärteokorras mõistetud kolm rahatrahvi. Maakohus leidis, et kuivõrd K. Kolesovil on tasumata eelnevate karistustena mõistetud rahalised kohustused, puudus kohtul veendumus, et määrates isikule toimepandud teo eest rahatrahvi, isik selle tasuks. Maakohtu hinnangul viitab isiku selline käitumismuster üheselt isiku ükskõiksele suhtumisele õiguskorda tervikuna, samuti sellele, et tema põhiõigusi vähemriivav karistusliik rahatrahvi näol tema õiguskuulekust ei taga. Seega isiku suhtes eelnevalt kohaldatud karistusliik ei ole K.

Kolesovile soovitud mõju avaldanud ja tema edasise õiguskuulekuse tagamiseks on põhjendatud seni tema suhtes eelnevalt kohaldatud karistusliigi muutmine ehk siis on põhjendatud K. Kolesovi karistamine arestiga. Maakohus asus seisukohale, et isikule ei ole võimalik määrata üldkasulikku tööd, kuna KarS § 69 lg 1 kohaselt asendatakse arest üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Kuivõrd K. Kolesov kohtuistungist osa ei võtnud, ei saanud ka kohus kaaluda tema suhtes karistusena üldkasuliku töö kohaldamist. Eeltoodule tuginedes leidis kohus, et K.

Kolesovi saab edaspidi mõjutada hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagada õiguskorra kaitsmise huvisid ainult K. Kolesovi arestiga karistades. Maakohus leidis, et K. Kolesovile tuleb karistusena kohaldada aresti ja seda 10 ööpäeva ulatuses. Maakohus lisas, et aresti saab kohaldada alles siis, kui muud mõjutusvahendid ei ole tulemust andnud ja isik on jätkanud rikkumiste toimepanemist. Maakohtu hinnangul kergem karistus – rahatrahv – ei kanna käesolevalt isiku suhtes karistuse eesmärki. K. Kolesov on varasemalt korduvalt nii kriminaal kui väärteokorras karistatud, kuid varasemad karistused ei ole pannud K.

Kolesovi hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest ning suunanud isikut õiguskuulekalt käituma. Maakohus leidis, et mõistes isikule 10 päeva aresti on võimalik mõjutada K. Kolesovi edaspidi õiguskuulekalt käituma.

Apellatsioon

4. 07.09.2016 esitas K. Kolesov ringkonnakohtule apellatsiooni, mille ringkonnakohus jättis 14.09.2016 määrusega käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kuni 22.09.2016. 22.09.2016 kõrvaldas K. Kolesov puudused ning esitas apellatsiooni, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning aresti asendamist rahatrahvi või üldkasuliku tööga. Alternatiivselt taotleb K. Kolesov võimalust kanda aresti kahe päeva kaupa nädalavahetuseti.

K. Kolesov märgib, et tal on väikesed lapsed ja uues elu. Samuti, et ta on aru saanud, mida on valesti teinud – tal on juba läbitud järelkoolitus ja ARK-i teooriaeksam, sooritada on veel vaja ARK-i sõidueksam, misjärel on K. Kolesovil taas juhtimise õigus olemas.

K. Kolesov tunnistab, et tal on maksmata trahve, kuid kavatseb neid siiski igakuiselt maksma hakata. K. Kolesov asutas endale firma, milles töötab hetkel veel üksinda, mistõttu tekib tal võimalus rahatrahve maksma hakata ning puhtalt lehelt alustada.

K. Kolesov selgitab, et aresti kandmine 10 päeva järjest muudab tema rahalist seisu ning tööalaseid kokkuleppeid, samuti on tööalaselt igal objektil tähtaeg ning nende mittetäitmine on võrdne kahjumiga. Kaebuse esitaja lisab, et ta ei ole kriminaal ega halb inimene, vaid seda kõike on temaga teinud alkohol ning sõbrad. K. Kolesov kinnitab, et alkoholi ta enam ei tarvita ning hakkas alkoholi joomise asemel uuesti trenni tegema, mis aitab tal täisväärtuslikku elu elada.

K. Kolesov soovis asja lahendamist kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

5. Kohtuväline menetleja esitas 29.09.2016 ringkonnakohtule kirjalikud seisukohad, milles kohtuväline menetleja apellatsiooniga osaliselt ei nõustu ja seda järgmistel põhjustel.

5.1. Kohtuväline menetleja leiab, et maakohus on väärteoasja arutanud täies ulatuses ning nii kohtuvälises menetluses, kui kohtumenetluses on tõendamist leidnud väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt. Maakohus on piisava põhjalikkusega kohtuotsuses märkinud, millele tuginedes on süüküsimuses ja karistuse mõistmises seesugustele järeldustele jõudnud. Kuivõrd teo tõendatust ei ole apellatsioonis vaidlustatud, siis kohtuväline menetleja sellel ei peatu.

5.2. Menetlusaluse isiku suhtes ei saa peale rahatrahvi leebemat karistusliiki, s.o juhtimisõiguse äravõtmist rakendada, kuivõrd juhtimisõigus puudub, mis iseenesest teeb ka alkoholi tarvitanuna sõiduki juhtimise ohtlikumaks nii temale endale kui ka teistele liiklejatele. Kuivõrd rahatrahvid sama laadi kurija väärtegude eest ei ole oma eesmärki täitnud, on raskema karistusliigi mõistmine preventsiooni huvides vajalik. Olles varasemalt sama teo eest karistatud, on K. Kolesov teadlik tagajärgedest ning temale mõistetud karistuse kandmine näitaks, et ta võtab vastutuse toime pandud teo eest. Kohtuvälisele menetlejale menetluse andmebaasist nähtuvalt on viimane trahvi tasumine toimunud 2014. aastal. Tänaseni on olnud menetlusalusel isikul võimalus asuda trahvide tasumisele, kuid ta pole seda teinud. Eeltoodu küll ei mõjuta kõnesoleva väärteoasja seisu, kuid näitab siiski isiku suhtumist talle mõistetud karistustesse. Kohtuväline menetleja nõustub apellatsiooni selle osaga, milles taotletakse aresti kandmist osade kaupa. KarS § 66 lg 1 kohaselt on aresti kandmine ositi võimalik arvestades süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit. Kohtuväline menetleja lisab, et olenemata käesolevas asjas aresti ärakandmisest, tuleb menetlusalusel isikul ka varasemalt määratud rahatrahvid tasuda, mistõttu nädalavahetustel aresti kandmine ei piira menetlusaluse isiku töötamist. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, olles tutvunud väärteoasja materjalide, maakohtu otsuse, esitatud apellatsiooni ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega leiab, et apellatsioonis esitatud väited aresti ositi kandmise taotluse osas väärivad tähelepanu. Kuivõrd ringkonnakohus maakohtu otsusega väärteo toimepanemise tuvastamise ja karistuse mõistmise põhimõtete osas nõustub ning apellatsioonis ei ole K. Kolesov väärteo toimepanemist vaidlustanud, võtab ringkonnakohus seisukoha vaid apellatsioonis vaidlustatud karistusliigi ja karistuse kandmise tingimuste osas.

7. Esmalt märgib ringkonnakohus, et apellatsioonis taotletu asendada arest rahatrahviga ei ole asjakohane, kuivõrd karistusena mõistetud aresti asendamise võimalus rahatrahviga kehtivas seadustikus puudub. Karistusena rahatrahvi mõistmise osas on maakohus põhjendatud seisukoha esitanud. Ringkonnakohus maakohtu põhjendustega selles osas nõustub ning neid uuesti kordamata leiab, et K. Kolesovi taotlus karistusena rahatrahvi mõistmiseks rahuldamisele ei kuulu.

8. Lisaks on K. Kolesov taotlenud aresti asendamist üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus jätab

K. Kolesovi taotluse asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga rahuldamata ja seda järgmistel põhjustel. Ringkonnakohus, nõustudes maakohtu ja kohtuvälise menetleja kirjalikes seisukohtades tooduga, leiab niisamuti, et varasemalt mõistetud karistused ei ole suunanud K. Kolesovi õiguskuulekale teele. Võttes arvesse K. Kolesovile mõistetud kriminaalkaristust KarS §-s 424 sätestatud süüteo toimepanemise eest ning kolme väärteokaristust, millest kaks on mõistetud liiklusalaste süütegude toimepanemise eest (LS § 224 lg 2 ja LS § 201 lg 2 ning LS § 227 lg 1 järgi), leiab ringkonnakohus, et üldkasuliku töö kohaldamisel ei oleks K. Kolesovi õiguskuulekale teele suunamisel arvestatavat mõju ning see ei täidaks antud juhul karistuse eesmärki. K. Kolesovi karistusregistri väljavõttest nähtub, et teda on ka varasemalt taoliste väärtegude toimepanemise eest karistatud, kuid K. Kolesov ei ole varasemalt mõistetud karistustest õppinud ning on taaskord juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning juhtinud mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades. Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et 10 päeva aresti asendamine üldkasuliku tööga ei aitaks suunata K. Kolesovi edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Lisaks, võttes arvesse varasemaid samaliigilisi rikkumisi ning kriminaalkaristust KarS § 424 järgi, leiab ringkonnakohus, et ka üldpreventiivse eesmärgi seisukohalt on aresti mõistmine K. Kolesovi puhul põhjendatud.

9. Alternatiivselt taotles K. Kolesov võimalust kanda aresti kahe päeva kaupa nädalavahetuseti.

K. Kolesov selgitas, et 10 päeva aresti järjest kandmine muudab tema rahalise ning tööalase olukorra keeruliseks. Kohtuväline menetleja toetas võimalust lubada K. Kolesovil kanda aresti osade kaupa. KarS § 66 lg 1 näeb ette, et kohus võib muuhulgas süüdlase tööalast seisundit arvestades määrata aresti kandmise ositi. Karistusseadustik ei piira seda, kui pika aresti puhul võib määrata selle kandmise ositi. Isiku tööalase seisundi arvestamine tähendab kohtukolleegiumi arusaama kohaselt selle hindamist, kas esineb mingisuguseid olulisi asjaolusid, mille tõttu tuleks isikul võimaldada karistust kanda nii, et tal oleks ühtlasi võimalik edasi töötada. Käesoleval juhul ringkonnakohtu hinnangul sellised asjaolud esinevad. Kuivõrd K. Kolesovi on varem karistatud rahatrahvide ning kriminaalasjas rahalise karistusega ning K. Kolesov on asunud osaliselt nõudeid tasuma ning lubanud edaspidi nõuded täielikult tasuda, samuti võttes arvesse isiku töötamist ning tööalaseid kohustusi, leiab ringkonnakohus, et aresti kandmine ositi on põhjendatud. Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul esinevad sellised asjaolud, mille tõttu tuleb süüdlasel võimaldada karistuse kandmise ajal edasi töötada.

K. Kolesov palub võimaldada tal kanda aresti nädalavahetustel kahe päeva kaupa. Vastavalt KarS § 66 lg 1 ls-le 3 peabki järjest kantava karistuse kestus olema vähemalt kaks päeva, s.t 2x24 tundi (KarS § 67 lg 2). Kuivõrd KarS § 66 lg 3 kohaselt ei tohi ositi ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat, määrab ringkonnakohus tähtaja, milleks peab arest olema kantud, 05.12.2016. Ringkonnakohus lisab, kui K. Kolesov ei ilmu ise aresti kandma, kohaldatakse tema suhtes vastavalt VTMS § 205 lg-le 4 sundtoomist.

10. Eeltoodule tuginedes ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p 4, § 148 p 4 ja § 151 lg 1 p 4 rahuldab ringkonnakohus apellatsiooni osaliselt, tühistab maakohtu otsuse osas, milles kohustati

K. Kolesovi kandma talle mõistetud 10-päevast aresti alates 26.09.2016 ning teeb selles osas uue otsuse, määrates, et K. Kolesov võib kanda aresti ositi ning karistus peab olema kantud

05. detsembriks 2016. Korraga ära kantava osa suurus on vähemalt kaks päeva aresti.

/allkirjastatud digitaalselt/