2-13-4531/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

3. oktoober 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-13-4531 Tsiviilasi Telia Eesti AS-i (endine ärinimi AS EMT) hagi Inga Kulešova vastu võlgnevuse saamiseks Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 7. septembri 2016 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Telia Eesti AS-i määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja) Telia Eesti AS (endine nimi AS EMT; registrikood 10234957), esindaja Monika Paade Kostja Inga Kulešova (isikukood XXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 7. septembri 2016 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse õiguslikku põhjendust.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud Telia Eesti AS-i enda kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD

1. AS EMT (praegune ärinimi Telia Eesti AS; hageja) esitas 29. jaanuaril 2013 Pärnu Maakohtule Inga Kulešova (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 170 euro 94 sendi saamiseks. Kostja kohtu tehtud makseettepanekule vastuväiteid ei esitanud. Maakohus tegi 13. märtsil 2013 maksekäsu, millega kohustas kostjat tasuma hagejale põhinõude 57 eurot 63 senti, kõrvalnõuded

48 eurot 31 senti ning hüvitama riigilõivu 45 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Kostja esitas maksekäsu peale määruskaebuse. Maakohus rahuldas 20. juuni 2016 määrusega määruskaebuse, tühistas maksekäsu ja andis hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas maakohtule hagiavalduse, märkides, et kostja on maksekäsu alusel nõutud

170 eurot 94 senti hagejale tasunud. Arvestades, et hageja on tasunud riigilõivu 75 eurot (maksekäsu riigilõiv 45 eurot ja hagiavalduse riigilõiv 30 eurot), palus hageja teha riigilõivu osas tasaarvestuse, mille puhul tuleks kostjalt välja mõista riigilõiv 10 eurot, tasaarvestuse võimatuse korral mõista aga kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 75 eurot. MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus jättis 7. septembri 2016 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel hagiavalduse menetlusse võtmata ning jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kostja maksekäsu alusel nõutud raha tasunud. Toimikust nähtuvalt on hageja esindaja edastanud 20. mail 2016 maakohtule teate, et tsiviilasjas nr 2-13-4531 on kohtutäituri vahendusel kogu võlgnevus 170 eurot 94 senti 11. mail 2016 hagejale tasutud. Kuna kostja on nõutud võlgnevuse tasunud, ei ole hagejal kostja vastu nõuet. Hageja tasus riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel 30 eurot. Hageja palub kohtul teha tasaarvestuse menetluskuludega (maksekäsu riigilõiv

45 eurot ja maksekäsu menetluskulu 20 eurot) ja mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendava riigilõivu 10 eurot. Tasaarvestuse tegemiseks tuleb hagejal pöörduda kostja poole. Hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel õigus saada tagasi hagiavalduselt tasutud riigilõiv 30 eurot. Sel juhul on hageja tasunud menetluses kokku riigilõivu 45 eurot. Selle on kostja tasunud ning hagejal ei tekigi täiendava riigilõivu osas tasaarvestuse olukorda. TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi on hagejal õigus tasutud riigilõiv tagasi saada, kui avaldust ei võeta menetlusse, esitades sellekohase avalduse.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule tagasi hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus jättis ebaõigesti hagi menetlusse võtmata, kuigi kostja on hageja nõutud võlgnevuse tasunud. Kostja leidis maksekäsu peale esitatud määruskaebuses, et ta ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Pooled saanuks sellekohased küsimused (sh võimalikud nõuete tasaarvestamise ja vastunõude küsimused) lahendada hagimenetluses. TsMS §-st 371 tulenevaid hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseid asjas ei ole. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel jätta muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.

6. Maakohus keeldus hagiavaldust menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel. Viidatud sätte järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. TsMS § 371 lg 2 p 1 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Hageja õiguste rikkumise võimalikkuse all selle sätte tähenduses mõeldakse hagis esitatud nõude ehk hagi eseme õiguslikku põhjendatust, mida hindab kohus, olemata seotud hageja esitatud õigusliku põhjendusega (vt Riigikohtu 5. juuni 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-07, p-d 10-11). Kuna hageja esitatud asjaolud võimaldavad seaduse järgi nende asjaolude tõendamise korral avaldust rahuldada, siis keeldus maakohus ebaõigesti kõnealuse sätte alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest.

7. Ringkonnakohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohane alus on praegusel juhul TsMS § 371 lg 2 p 2. Selle sätte kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Antud juhul pöördus hageja kohtusse eesmärgiga, et kostja tasuks pooltevahelisest liitumislepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise. Kuna kostja on hageja enda väitel kohtutäituri vahendusel nõutud võlgnevuse (põhinõue ja kõrvalnõuded) 105,94 eurot tasunud, on hagiga taotletud eesmärk saavutatud ning hagejal puudub õigus või huvi, mida kohtus kaitsta.

8. Hagiavalduse väited riigilõivu 75 eurot kostjalt väljamõistmise või selle tasaarvestamise kohta ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Hagiavalduses märgitu kohaselt on kostja kohtutäituri vahendusel tasunud kogu nõutava summa, sh on hüvitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 45 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Eeltoodust lähtudes on hageja palunud välja mõista kostjalt riigilõiv 10 eurot (summa saadud tasaarvestuse tulemusena). Siinkohal on asjakohane maakohtu viide TsMS § 150 lg 1 p-le 2, mille kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. Antud juhul on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel täiendavalt riigilõivu 30 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel on tasutud riigilõivu

45 eurot). Kuna maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest, siis on hagejal õigus taotleda riigilõivu 30 eurot tagastamist (s.o suuremas summas, kui hageja on taotlenud kostjalt väljamõistmist). Arvestades eeltoodut nõustub ringkonnakohus maakohtu lõppjäreldusega, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata.

9. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Andra Pärsimägi

Viivi Tomson