3-13-1987/196 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karin Kalmiste

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.10.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-13-1987

Haldusasi

A. L. (L.) kaebus SA Erametsakeskuse 19.04.2013 käskkirjale nr

6-1/13/3 teda puudutavas osas (p 359 ja lisa 359) 08.10.2014

käskkirja nr 6-1/14/13, so Käskkirja nr 6-1/13/3 lisa 359 osaline

muutmine tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – A. L.

Vastustaja – SA Erametsakeskus,

Kaasatud haldusorgan – Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Amet (PRIA)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil (istungid toimusid 25.04.2014, 11.09.2014 ja

30.06.2015). Suuline ja kirjalik menetlus.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus läbi vaatamata osas, milles kaebaja ei ole

kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud, so toetuse

vähendamine „cc“ nõuete rikkumise eest summas 28,49

eurot.

2. Muus osas jätta A. L. kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul arvates selle avalikult

teatavaks tegemisest, s.o hiljemalt 02.11.2016, esitada

apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule.

Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist

kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 23.09.2013 esitas A. L. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõuab SA Erametsakeskuse

/edasiselt EMK/ 19.04.2013 käskkirja nr 6-1/13/3 tühistamist kaebajat puudutavalt käskkirja rea 359

ja lisa 359 osas. 07.11.2013 määrusega võttis Tallinna Halduskohus A. L. kaebuse SA

Erametsakeskuse (edasiselt EMK) 19.04.2013 käskkirja nr 6-1/13/3 tühistamise nõudes menetlusse,

tunnistas vastustajaks SA Erametsakeskuse.

2. A.L. esitas 04.05.2012 EMK-le Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse taotluse

nr 6/5/12/471. EMK pädevuses on Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse taotluste

rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuste tegemine.

A. L. oli esitanud 03.05.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 28.11.2012. a kontrollakti nr 120482-

82-0001 tühistamiseks, PRIA 20.12.2012. a otsuse nr 12-6/1666, 22.01.2013. a otsuse nr 12-6/77 ja

24.01.2013. a otsuse nr 12-6/100 tühistamiseks toetuste vähendamise osas ning PRIA peadirektori

05.04.2013 vaideotsuste nr 12-4/223 ja nr 12-4/224 tühistamiseks. Kaebaja leidis, et toetuste

vähendamisel on tuginetud PLK toetuse määramata jätmise otsusele, mille aluseks oli 28.11.2012. a

kontrollaruanne, toetuste vähendamiseks puudus otsuste tegemise ajal alus. Kaebaja loobus

vaideotsuste tühistamise nõudest ning selles osas menetlus lõpetati.

Põllumajandusministri 11.03.2010. a määruse nr 26 „Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava

toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edasiselt määrus nr

26) § 3 lg 9 sätestab: „«Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 58 lõike

2 kohaselt täidab taotleja metsaalal, mille kohta ta toetust taotleb, põllumajandusmaal ja

põllumajanduslikus tegevuses «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse»

§ 23 lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi ning

sama paragrahvi lõike 3 kohaselt avaldatud kohustuslikke majandamisnõudeid.“ Eelnevast tulenevalt

nõuti A.L. taotluste alusel, et Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse taotleja on

(analoogselt muude pindalapõhiste toetuste taotlejatega) kohustatud täitma kogu majapidamise

põllumajandusmaal ja põllumajanduslikus tegevuses nõuetele vastavuse raames häid põllumajandus-

ja keskkonnatingimusi.

Info selle kohta, et kaebaja majandusüksuses on tuvastatud nõuetele vastavuse tingimuste rikkumine

(edasiselt „cc” nõuete rikkumine) ning rikkumisele vastav kindlaksmääratud toetuse vähendamise

protsent lähtudes rikkumise tõsidusest, ulatusest, püsivusest ning asjaolust, et antud juhtumil oli

tegemist korduva rikkumisega, millisel juhtumil korrutatakse kindlaksmääratud protsent kolmega

(komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 art 71 lg 5), edastati PRIA poolt EMK-le enne vaidlusaluse

otsuse tegemist.

3. A. L. oli esitanud vaide nimetatud käskkirja peale, mille SA Erametsakeskus 21.08.2013

vaideotsusega jättis rahuldamata. Seda vaideotsust kaebaja kohtus ei vaidlustanud.

SA Erametsakeskus andis käesolevas asjas vaidlustatud käskkirjaga seotult välja 08.10.2014 käskkirja

nr 6-1/14/13, so käskkirja nr 6-1/13/3 lisa 359 muutmine (A. L.) osas, millega kaebajale esitatud

taotluse alusel toetuse määramisel muudatusi ei tehtud, mistõttu kaebaja taotlus on rahuldatud osaliselt.

4. SA Erametsakeskus esitas 10.10.2014 Tallinna Halduskohtule taotluse haldusasja nr 3-13-1987

menetluse peatamiseks kuni Tartu Halduskohtus haldusasjas nr 3-13-942 menetluse lõppemiseni. A.

L. oli esitanud 03.05.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 28.11.2012. a kontrollakti nr 120482-

82-0001 tühistamiseks, PRIA 20.12.2012. a otsuse nr 12-6/1666, 22.01.2013. a otsuse nr 12-6/77 ja

24.01.2013. a otsuse nr 12-6/100 tühistamiseks toetuste vähendamise osas ning PRIA peadirektori

05.04.2013 vaideotsuste nr 12-4/223 ja nr 12-4/224 tühistamiseks. Kaebaja leidis, et toetuste

vähendamisel on tuginetud PLK toetuse määramata jätmise otsusele, mille aluseks oli 28.11.2012. a

kontrollaruanne, toetuste vähendamiseks puudus otsuste tegemise ajal alus. Kaebaja loobus

vaideotsuste tühistamise nõudest ning selles osas menetlus lõpetati. Käesolev kohus rahuldas EMK

taotluse menetluse peatamiseks.

A. L. ei nõustunud 11.10.2014 haldusasja menetluse peatamisega ja palus määruskaebuses Tallinna

Halduskohtu 26.11.2014 määruse tühistada. Tallinna RK 09. 01.2015 määrusega tühistas Tallinna

Halduskohtu 26. 11. 2014. a määruse haldusasjas nr 3-13-1987.

5. Tartu Halduskohtu 05.06.2014. a otsusega ja Tartu Ringkonnakohtu 20. 03.2015 otsusega ei

nõustunud kohtud A. L. väitega, et kontrollaruandes nr 120482-82-0001 vormistatud kontrolli

tulemused oleksid fiktiivsed ja et kaebaja kasutuses olevate poollooduslike koosluste alade niitmine

toimus 2012. a nõuetekohaselt. Otsuses märgitakse, et KKA 28.11.2012 kontrollimine viidi läbi

plaanivälise ehk erakorralise kontrollina ja ameti töötajad on tuvastanud, et kaebaja majandusüksuses

olevad PLK alad 2,68 ha olid täies ulatuses hooldamata. Märgitud kohtuotsused on jõustunud.

6. 01.06.2015 määrusega kaasas kohus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edasiselt

PRIA) ning palus kaasatud haldusorganil esitada omapoolne seisukoht.

KAEBAJA NÕUE JA SEISUKOHAD

7. A.L. leiab, et vastustaja EMK on käskkirjas võltsinud taotluses esitatud andmeid, millega vähendas

taotletud erametsatoetust. Kaebaja ei nõustu väitega, et metsaalade tabeli osas „jagunenud objektid” ei

tähenda seda, et EMK on tuvastanud, et on veel XXX mü-l mingi metsaala. Taotlusest nähtub selgelt, et

taotlus on esitatud 3 metsaala kohta, kuid vastustaja on katastritunnuse lõpuga : 0343 ala jaganud ise

kaheks, millega vähendas toetust ning mille tulemusena üks jagatud aladest muutus

mittetoetusõiguslikuks. Aluseks tuleb võtta need alad, mis on katastriplaanil; ta oli oma taotluses

märkinud, et katastritunnuse lõpuga : 0343 metsaala nr 1 ja 2 on vastavalt 1,50 ja 0,80 ning

katastritunnusega lõpuga :0344 nr 1 suurusega 0, 42.

A.L. leiab, et käskkirjas märgitud jagunenud objektid näitavad, et vastustaja moonutas metsaalade

andmeid. Õige ei ole väide, et kaebaja pole senini selgitanud, millistele andmetele tuginedes ja milliseid

skeeme analüüsides ta ise leiab, et EMK poolt käskkirjas aluseks võetud tegelik metsa pindala ei ole

õige. Käskkirjas toetuse vähendamise alused puuduvad, seetõttu tuleb käskkiri tühistada. Kaebuse

rahuldamisel tuleb jätta menetluskulud vastustaja kanda. Esialgse käskkirja muutmise käskkiri on antud

ajal, mil 2012 a taotlusvoor oli lõppenud ja selle käskkirjaga ei pea ta arvestama.

Vastustaja väide on väär, et kaebaja soovib saada suuremat toetust. Maa-amet on kinnitanud, et nemad

ei ole XXX katastriüksuse pindala muutnud, seega on kehtivad andmed, mis kaebaja 04.05.2012 a

taotluses esitas. Metsaala kaardilt nähtub, et tegemist on eaka metsaga, mistõttu on kogu metsaala

toetusõiguslik.

8. Vaidlusaluses käskkirjas on toetust vähendatud 3 põhjusel ( tlk 38-39 II kd).

1) PLK koosluste ja metsapindalade kattuvuses (kaebaja viitab tlk 116-117 kaartidele, millelt nähtub

kattuvus ja samamoodi on märgitud vaideotsuses). 2) pindalade erinevuse tõttu väitega, et metsapindala

on võetud keskkonnaregistri kaardilt, kuid see pole tõene, kuna see kaart ei sisalda metsapindalasid

katastrite lõikes ja pole vormistatud MA poolt. Pole selge, kust pärinevad metsapindalad. Toimikus on

olemas MA kaart, millel on pindalade suuruseks 0,80 ha ja 0,42 ha ja kaebaja on selle alusel teinud

oma taotuse kanded. Temale tehti ettepanek metsapindalade suuruse muutmiseks 2012.a. kohta, kuid

see pole nõue, vaid ettepanek, mida ta võib arvestada, kuid ei pea. Ettepaneku tegemise ajal ei teostanud

vastustaja mõõtmist ning lähtuma peab 2011.a mõõtmisest. Vastustaja on andmeid võltsinud, kui

vähendas pindala 5 metsaala leiutamisega. Vaideotsust, mis seda küsimust vastustaja väitel käsitleb,

vaidlustab ta hoopiski 2013.a. taotlusvoorus, mitte käesolevas asjas, vastustaja esitatud materjalid ei

ole asjassepuutuvad. 3) Toimus vähendamine nn „cc“ nõuete rikkumise eest, mida aga erametsmaa

toetuse puhul teha ei saa.

9. Vale on väide, et ei arvestatud PLK alade ja metsaala kattuvust ja et see ei toonud kaasa pindala

vähenemist, kuna pindalade vähendamise kohta on tõendiks see materjal, mis vastustaja ise esitas, so

kaardid ja vaideotsus. Vastustaja esitatud kaart pole õige, sealt ei nähtu 2012 a taotluse esitamise aja

pindala, selle tõttu pole vaja asja juurde 20.03.2013 a parandatud andmetega kaarti.

10. Vähendus tehti nn cc nõuete rikkumise eest. Kuna PLK alade toetusega seonduv otsus oli

vaidlustatud, siis puudus alus teiste toetuse liikide puhul arvesse võetud cc nõuete rikkumisega

arvestada, lähtuma peab käskkirja väljastamise ajast 19.04.13.a.

11. Kaebaja enda esitatud metsapindalad olid taotluse esitamise ajal õiged, so 0,80 ja 0,42. EMK andis

kaardid ja taotlejal puudus alus neid muuta. MA tegi kaardiparandused oktoobris 2011.a, kuid EMK

tegi parandusettepaneku alles märtsis 2013.a, seega kehtivad pindalad, mis olid enne

parandusettepanekut. Vastustaja parandas oma tegemata töö; ettepanek ei ole nõue andmeid muuta.

12. Vastustaja esindaja Reinapu viibis maaüksusel 2012.a. augusti lõpul koos teiste töötajatega, so ajal,

mil toetuse taotlus oli juba esitatud. Maa-amet tegi kaardi parandused oktoobris 2011, kui maa-ala

looduses kaardistati selle asukoha järgi, kuid EMK ei olnud sellega arvestanud (vastus 23.04.14).

13. Kaebajale jääb arusaamatuks, kust võtab vastustaja käskkirjas olevad metsa pindalad. Vastustaja

esitas ise kohtule tlk 116-117 kaardid, millel on punase joonega ära näidatud metsapindala ja PLK ala

kattuvus on nimetatud vaideotsuses, ent vastustaja väide on siis vale, et nemad pole tõstatanud

kattuvuse probleemi. Pindala kattuvuse ala on arvutatud maha toetusõiguslikust pindalast ja selle eest

toetust ei makstud, mis põhjustas taotletud ja välja makstud pindalade erinevuse.

14. Kaebaja jääb seisukohale, et vastustaja väide ei ole tõene, et metsapindalad on võetud

keskkonnaregistri kaardilt, kuna nimetatud kaart ei sisalda metsapindalasid katastrite lõikes ja pole ka

vormistatud Maa-ameti poolt. Maa-ameti väitel tellivad nad Kaardikeskusest andmed (aerofotod

selgitustega) põhikaardi koostamiseks. Vastustaja tunnistab, et mõõtmisi ei teostatud, seega tekib

küsimus, kuidas vastustaja sai tema poolt esitatud vaidlustatud alade metsapindalad. Maa-ameti kaart

on toimikus pindaladega 0,80 ja 0,42 ha. Maa-amet ei tegele keskkonnaregistri kaardi koostamisega,

nemad koostavad ainult põhikaardi. 2012a keskkonnaregistri kaardi oleks vastustaja saanud kohe

kohtuistungil arvuti ekraanil näidata, kui kohus tegi ettepaneku. Vale on vastustaja väide nagu nemad

ei tegele metsaala kaartidega, sest nähtub, et metsaregistrit haldab EMK, keskkonnaregistrit aga

Keskkonnaamet.

15. Väide, et ta on vaidlustanud EMK 25.07.13 a teostatud kontrolli, on alusetu (vastus 19.04.13).

25.07.2013 kohapealse kontrolli tulemusi ei saa arvestada 2012 a taotluse menetlemisel. „Kohapealse

kontrolli akt“ koostati 30.07.2013 EMK poolt. Vastustaja on ise selgitanud, et kohapealses kontrollis

tuvastatud kindlaksmääratud pindala on siduv alles 2013. a taotluse menetlemisele. EMK 25.07.13

kohapealne kontroll on nn iseenda tegevuse kontroll, sest MA tegi parandused oktoobris 2011, millega

aga EMK ei arvestanud.

16. Käskkiri ei ole nõuetekohaselt vormistatud, kuna ta ei sisalda tema toetuse andmeid, see nähtub

toetuse summadest. Lisaks ei olnud käskkirja väljaandmise ajal toetuste nõuete rikkumiste eest cc

nõuete kontroll lõppenud, kuna ta esitas vaidluse Tartu Halduskohtusse ja sel ajal ei olnud jõustunud

otsust, seega on vähendatud erametsa toetust etteruttavalt. Vastustaja 08.10.2014 käskkirja nr 6-1/13/3

osas, millega on tehtud muudatus esialgse käskkirja nr 6-1/13/3 muutmiseks, ta vaidemenetluses ei

vaidlustanud, kuna ta ei arvesta selle otsusega.

17. Andmete võltsimise tulemusel on vähendatud pindala toetust 36,38 eurot, vähendades pindala 0,33

ha, lisaks 28,48 eurot, kokku 64,77 eurot. PLK koosluste hooldamise eest ei ole tasu makstud, seda

kinnitab ka PRIA töötaja kiri. Käskkirja lisa tabel 3 on esitatud eksitamiseks. Kuna ta taotles toetust 3

alale pindalaga 0,8 ha, 0,42 ha ja 1,99 ha, kokku 3.21 ha, siis saanuks ta 352,87 eurot. Kaebaja järeldab,

et toetust vähendati pindalade kattuvuse arvelt 352,87 eurot- 288,10 eurot-28,49 eurot, see võrdub

36,28 eurot, kokku vähendati toetust (28,49 pluss 36,28 eurot) 64,77 eurot. Vastustaja püüab tabelis

näidata, et toetust ei vähendatud pindalade erinevuse tõttu vaid ainult cc nõuete rikkumise eest. Samas

esitab vastustaja oma kirjalikes seisukohtades 07.05.14 lk 5 tabelis nr 2 kolm metsaala, seega on

esitanud vastustaja vastuolulisi andmeid.

18. Metsa pole võimalik aparaadiga mõõta, lähtuda tuleb aerofotodest ehk MA andmetest. Kogu tema

metsaala on toetusõiguslik.

19. Vaidlustatud käskkirjas on vähendatud toetust cc nõuete rikkumiste eest, milleks puudub seaduslik

alus, st ühestki seadusest see ei tulene. Nõuete rikkumine ei ole erametsa (metsamaa) puhul võimalik,

kuna tegemist pole põllumaaga. Erametsatoetus on iga-aastane toetus ning piiritletav aasta ulatuses.

Põllumajandusministeerium ei reguleeri metsaga seonduvat ja ei saa anda välja käskkirja, millele

toetuda. Keskkonnaministri poolt pole seadustatud cc nõuete rikkumise süsteemi. PM regulatsioonis

sõna mets ehk sõnaselgus.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

20. SA Erametsakeskus (EMK) ei nõustu A. L. esitatud kaebusega ja vaidleb sellele vastu. EMK leiab,

et vaidlustatud käskkiri 6-1/13/3 ja selle muutmise käskkiri 6-1/14/13 on vastu võetud kooskõlas

toetuse andmise nõuetega ning kooskõlas haldusemenetluse seaduses haldusaktile sätestatud nõuetega.

Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ning jätta kohtukulud poolte endi kanda

21. Käskkirja kohaselt maksti A. L. vastavalt põllumajandusministri 11.03.2010 määruse nr 26

„Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja

taotluse menetlemise täpsem kord“ Natura 2000 toetust erametsamaale kogusummas 288,10 eurot

vastavalt keskkonnaregistrisse kantud metsaalade suurusele.

Toetust ei olnud võimalik maksta kaebaja poolt EMK-le 04.05.2012 esitatud toetuse taotluses näidatud

metsaalade suhtes, kuna sellised metsaala suurused ei olnud kantud toetusõiguslikule keskkonnaregistri

kaardile. Toetuse menetluse käigus muudeti keskkonnaregistri kaardi andmeid, millega vastustaja

arvestas. 27.10.2011 korrigeeris Maa-amet kontrollmõõdistamise tulemusel maakatastri andmeid ning

sellest teada saades tegi EMK keskkonnaregistrile muutmisettepaneku, et kiirendatud korras juba samal

toetusaastal muuta XXX maaüksuse kaarti, et nende andmete alusel saaks kaebajale toetust maksta.

Selleks, et muudatus saaks kajastuda kaebaja toetuse maksmisel, tegi EMK 20.03.2013 kirjas kaebajale

ettepaneku muuta tema taotlust vastavalt muutunud tulemustele. Kaebaja suurendas vaid temale

sobiliku metsaala suurust ning seetõttu muutus tema taotluse suurus 2,72 hektarilt 3,21 hektarini.

Kaebaja soovis toetust saada 36,28 eurot enam kui see eespool viidatud määruse ja keskkonnaregistri

kaardi järgi võimalik oli.

22. Kaebaja pole oma taotluses nimetatud andmete tõenduseks esitanud mitte ühtegi arvestatavat

tõendit, mis kinnitaksid tema taotluses näidatud metsaalade suuruseid, samuti ei ole ta senini esitanud

avaldust looduses nende metsaalade mõõtmiseks. Keskkonnaregistri toetusõiguslik kaardid ning

maakatastrikaardid ei ole samased, kuna nende koostamist reguleerivad erinevad õigusaktid.

23. Käesolevas haldusasjas ei saa olla vaidlust küsimuses, kas kaebaja on rikkunud 2012. a nn „cc“

nõudeid või mitte, sest Tartu Ringkonnakohtu jõustunud otsusega haldusasjas nr 3-13-942 on selline

rikkumine tuvastamist leidnud. Vaidlustatava käskkirja ja selle muutmise käskkirja kohaselt vähendati

A. L. arvestatud Natura metsatoetuse summat 9% võrra „cc“ nõuete rikkumise tõttu, mille tuvastas

KKA ning vähendamise % leidis PRIA. Häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi pidi A. L. täitma

lisaks metsaalale, millele toetust taotletakse, ka kogu tema põllumajandusmaal ja põllumajanduslikus

tegevuses olevatel aladel. Rikkumise tuvastamise korral ei näe „cc“ nõudeid puudutavad õigusaktid

ette EMK ega ka PRIA kaalutlusõigust toetussumma vähendamata jätmiseks.

24. EMK ei ole vaidlustatavas käskkirjas määranud kahte sanktsiooni.

25. Vastustaja viitab Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-39-14 ning 3-3-1-77-12 ja selgitab, et riigilt rahalise

toetuse taotlemisel ja toetuse saamiseks isikul subjektiivne õigus puudub. See toob kaebajale kaasa

suurema tõendamiskoormuse, haldusorganile piiratud põhjendamiskohustuse ning lisaks kohtuliku

kontrolli ahenemise.

26. 25.07.2013 välikontrolli tulemusi ega ka „cc“ nõuete eest vähendamist (kui sanktsiooni) pole A. L.

senini vaidlustanud vaidemenetluses ehk kaebeõigus on tänaseks nende osas juba möödunud.

27. Kaebaja ei ole rahul käskkirja vormiga, kuid EMK märgib, et metsatoetuse taotlejaid on igal aastal

ca 4000 isiku ringis, mistõttu on EMK-l loodud taotluste infosüsteem EMKIS, mis aitab taotlusi

menetleda ja genereerib ka käskkirjad. Iga toetuse käskkiri koosneb sisuliselt kahest osast (eraldi

lehtedel). Kaebaja jaoks on vajalik käskkirjast esitatud väljavõte käskkirja vastavast reast. Et tagada

HMS kohane haldusakti kontrollitavus, esitati kaebajale käskkirja lisa selgitus (tlk 111 I kd), milles on

selgitused lisas toodud tabeli kohta koos viidetega õigusaktidele. Kaebaja on mõistnud oma

toetussumma kujunemist.

28. Vastustaja ei ole moonutanud andmeid kaebaja metsa-alade arvu kohta. Käskkirja tabeli osas

märgitakse jagunenud objektid, mis aga ei tähenda, et on veel mingi XXX maaüksusel asuv metsaala.

Selline kajastus nagu on käskkirjas, on vajalik infosüsteemi toimimiseks ja jagunemisega ei

moodustata toetusõiguslikku metsaala. Kuna kaebaja näitas metsaala pindala suuremana, siis oli vajalik

keskkonnaregistri kaardiga mittekattuva osa eraldi väljatoomine, et selle kohta oleks võimalik esitada

põhjendused, miks toetust ei maksta.

29. Kaebaja taotles 04.05.12.a. esitatud taotluses nr 6-5/12/471 (tlk 26-30 II kd) metsatoetust

sihtkaitsevööndis olevatele metsaaladele, kuid ei lähtunud keskkonnaregistri kaardi andmetest.

Kaebaja eiras nõuet (Määruse nr 26 § 3 lg 2), et toetust saab taotleda keskkonnaregistri kaardil näidatud

metsaalale. Taotluse juurde esitatud kaardil on ta punasega tähistatud pinnad märkinud suuremana, kui

keskkonnaregistri kaardil näidatud. Keskkonnaregistri kaardil (NAM2012) olevate pindalade suurused

on võimalik võrrelda Keskkonnaagentuurilt (KAUR) väljanõutud kaartide andmetega. KAUR andmed

kinnitavad NAM2012 mai 2012 seisu, so 20.04.12 seisuga kaebaja metsaalade suurusi ja ka muudatusi

05.03.13 seisuga, mille alusel arvestati toetussumma ja koostati käskkiri. KAUR on keskkonnaregistri

volitatud töötlejaks, kes teeb muudatusi keskkonnaregistri kaardi kihtides.

2013 a, kui asuti koostama käskkirja, selgus, et Maa-amet oli 28.09.11 kontrollmõõdistamisega

täpsustanud XXX katastriüksuse asukohta katastrikaardil.

Kui taotluse menetlemisel avastatakse taotluses puudus, siis puuduse avastamisel teeb EMK

järelpärimise taotlejale ja palub puuduse kõrvaldada. Nii paluti seda teha vastustaja kirjas 30.07.12 nr

6-5/1/471-4 ja vastata paluti hiljemalt 13.08.12.

06.08.12 teatas kaebaja kirjaga, et taotluses puudusi pole. Samal ajal esitas kaebaja erinevatele

asutustele arvukalt kaebekirju, et teostataks XXX mü katastrimõõdistamine-katastriplaani muutmine.

Talle selgitati erinevate asutuste poolt, et uue katastriüksuse plaani vormistamiseks tuleb teostada –

tellida maamõõtjalt katastrimõõdistamine. Kontrollmõõdistamise joonis on koostatud 05.10.11 ja

kontrollitud 25.10.11.a ja Geoportaalis on MA kontrollmõõdistamise tulemused XXX mü osas

vastavusse viidud 27.10.11.a. Kuna neid andmeid ei olnud kantud Keskkonnaregistri kaardile, siis

leidis EMK, et kaebaja suhtes saab erandkorras võtta arvesse MA teostatud kontrollmõõdistamise

tulemused, tavapäraselt rakendatakse keskkonnaregistrikaardi muutmist vaid kohustusaastale järgneva

kalendriaasta taotluse menetlemisel. Seetõttu tegi vastustaja kaebajale ettepaneku 20.03.13, et ta oma

2012.a. taotlust muudaks, so viiks selle vastavusse õigete andmetega. Kaebaja nõustus taotlust muutma

osaliselt, so : 0343 metsaala 1 osas, mis suurenes 1,50-lt 1,99-le (kaebaja kiri 08.04.13 tlk 117 pöördel

I kd). Muus osas ta muudatusi ei soovinud ehk kaebaja suurendas selliselt metsaalade pinda, mis ei

vastanud ettepanekule.

Seega kaebaja metsaala pindalade suurust mõjutas MA poolt 28.09.11.a. läbiviidud XXX mü

katastriüksuse asukoha täpsustamine katastrikaardil 27.10.11.a., mille tulemusel EMK tegigi

ettepaneku kaebajale taotluse andmeid muuta ja muuta keskkonnaregistri kaarti NAM2012.

30. Kuna toetust makstakse vaid keskkonnaregistrisse kantud metsaalade pinna suuruse järgi, siis sai

toetust maksta seisuga 05.03.13 muudetud keskkonnaregistri andmetele tuginedes, lähtudes

kogupindalast 2,88 ha, vastavalt 1,99, 0,57 ja 0,32 ha. Käskkirjas lisa 359 tabelis veerus nr 6 ongi

märgitud toetusõiguslik pindala taotluselt. Käskkirja lisa selgitus on antud (tlk 111 I kd veerg 5 ja 6);

toetussumma arvestati keskkonnaregistri pinna suuruses 2,88 ha lähtudes NAM2012 seisuga

05.03.13.a. Selle arvestuslik summa oleks kujunenud ilma nn „cc“ nõuete rikkumisest tuleneva

vähenduseta 316,60 eurot. Seda summat otse käskkirja lisas 359 tabel ei näidanud, kuid selle saab, kui

lõplikule toetussummale lisada cc vähendamise summa 316,00 eurot. Nõuete rikkumise tõttu (nn „cc“)

oli vähendus 28,49 eurot (lisa 359 tabeli veerg 14), mille tagajärjel kujunes toetussummaks 288,10

eurot. Sellises summas toetust on kaebajale ka välja makstud.

31. Kaebaja toetub käesolevas asjas Maa-ameti ( MA) kirjadele ja skeemidele kui õigetele ent samas

on ta Tartu HK-s asjas nr 3-13-397 esitanud hoopiski nõude MA ebaõigete andmete muutmiseks.

Selline kaebaja tegevus on raskesti jälgitav ning ebaselge, vastuolulised väited ka muudes küsimustes

on muutnud kaebaja seisukohad ebaselgeks, mitteusaldusväärseteks. Vastustaja on usaldades kaebaja

soovi saada täiendavaid selgitusi andnud välja teisegi käskkirja, so motiveerinud oma haldusakti veelgi

selgemalt, kuid ka see ei rahulda kaebajat.

32. Vaidlust ei ole selles, et MA viis läbi kontrollmõõdistamise ja XXX katastriüksuse asukoht

katastrikaardil täpsustati. Andmed on täpsustatud seega pädeva riigiasutuse poolt, kes teostab

järelevalvet maamõõtjate töö üle ning on Eesti maakatastripidajaks. MA ei ole täpsustanud ega

mõõdistanud mü kõlvikute ehk metsa osa suurust ja kaebaja ei saa nende andmete alusel lükata ümber

toetussumma määramisel aluseks võetud metsaala pinda. EMK on vaideotsuses pikalt selgitanud XXX

mü metsaala kontrolli, spetsialistide pädevust, protseduure ja mõõtmisvahendeid.

33. Metsatoetuse puhul on tegemist EK määruse nr 1698/200513 p b ap iv sätestatud Natura 2000

toetusega; Eesti maaelu arengukava 2007-2013 mõistes on tegemist meede 2.7. toetusega; Euroopa

ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) mõistes on tegemist ühise

põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu toetusega, so pt 6 II jagu. EMK on asutus kellele on

delegeeritud PRIA poolt kogu metsatoetuse menetlemine ja vaidlust ei ole selles, et käskkirja andis

välja pädev asutus.

Kaebaja osas on toetust vähendatud 2 juhul ja sanktsioonide ulatus tuleneb reeglina otse EK

õigusaktidest, EMK kaalutlusõigus on piiratud, kuid oma protseduuris on EMK liigitanud erinevad

vähendamise liigid kuude erinevasse gruppi. Kaebaja puhul vähenes toetussumma üledeklareeritud

pinna osas ilma sanktsioonideta.

Kuna osa alast pole kantud metsaalana keskkonnaregistrisse (Määrus nr 26 § 3 lg 2, § 7 lg 1, EK määrus

65/2011 art 16 lg 1), siis kaebaja taotluse alusel kujunes üledeklareeritud pinnaks 0,33 ha ja toetust

vähendati 36,28 eurot.

Teiseks oli kaebaja osas tuvastatud nõuetele vastavuse rikkumised ehk „cc“ nõuete rikkumine. CC

nõuete kohta on antud käskkirjas selgitus, see selgitus esitati ka vaideotsuses. Nõuetele vastavus

koosneb kahest osast ja vastavuse süsteemi alused tulenevad Nõukogu määrusest (EÜ) 73/2009 art 4-

6 ning II ja III lisast ning ELÜPS § -dest 23-26. Kui nõudeid on rikutud, siis vähendatakse toetust

Määruse § 7 lg 2 ja lg 3, komisjoni määruse 65/2011 art 21 ja ELÜPS § 26 lg 1-3 järgi esmase rikkumise

korral 1-5%, esmase korduva rikkumise korral kuni 15 % ja tahtliku rikkumise korral kuni 100%

arvestades rikkumise ulatust, püsivust ja tõsidust. Vastustaja on andnud täpsemad seletused „cc“ nõuete

rikkumisele oma seisukohtades 07.05.14 (tlk 49-75 II kd p 1.4). Nõuete täitmise kohustus tuleneb

Määruse nr 26 § 3 lg 9, ELÜPS § 23 -26 ja § 58 lg 2 ja vastavatest EK õigusaktidest.

Määruse § 3 lg 9 kohaselt on Natura metsa taotleja kohustatud ELÜPS § 58 lg 2 kohaselt täitma

metsaalal, mille kohta toetust taotletakse, põllumajandusmaal ja põllumajanduslikus tegevuses ELÜPS

§ 23 lg 4 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud häid põllumajandus-ja keskkonnatingimusi ning sama

paragrahvi lõike 3 kohaselt avaldatud kohustuslikke majandamisnõudeid. Viidatud normist tuleneb, et

häid põllumajandus –ja keskkonnatingimusi ei pea taotleja täitma ainult metsaalal, millele toetust

taotletakse, vaid lisaks kogu tema põllumajandusmaal ja põllumajanduslikus tegevuses. Nõukogu

määrusest (EÜ) nr 1698/2005 ja ELÜPS –ist tulenevad kehtivad „cc“ nõuded iga pindala-ja

loomapõhise MAK toetuse puhul ning seda kogu põllumajandusettevõttes. Natura toetus on nõukogu

määruse (EÜ) nr 1698/2005 art 36 p b ap iii ja art 45 sätestatud toetus. Asjaolu, et osa ühtseid pindala

toetuse taotlusi esitatakse erinevatele haldusorganitele, antud juhul PRIA ja EMK, ei muuda Natura

toetust eraldiseisvaks toetuseks, PRIA on vaid halduslepinguga delegeerinud enda kui makseagentuuri

osa ülesandeid EMK-le. Vastustaja ja PRIA seisukohad selles osas ühtivad ja EMK on viidanud

õiguslikele alustele, mis kinnitab, et kaebaja väited ei ole asjakohased, et PLK niitmisel aset leidnud

rikkumine ei saa mõjutada metsatoetuse toetussummat või nõudeid. Seadusandja on imperatiivselt

kohustanud metsatoetuse saajat täitma nõudeid kõigil nimetatud maadel, mitte valikuliselt. Kaebaja on

sellest teadlik, sest ka 2011.a. vähendati tema taotletud metsatoetust „cc“ nõuete rikkumise tõttu, mis

tuvastati mitte metsamaal. Kaebaja oli käskkirja andmisest teadlik „cc“ nõuete rikkumisest, kuid ei

pidanud vajalikuks vaidlustada seda vaidemenetluses ega kohtule esitatud esmastes kohtukaebustes.

EMK sai andmed ja vähendamise protsendi PRIA töötaja J.Leib e-kirjaga, so teavituskiri 04.02.13 tlk

18-19 II kd. EMK viib läbi kogu metsatoetuse taotluse menetluse, sh valimispõhise kontrolli ning seda

ei saaks teha ükski teine organ. Peale EMK otsust teostab PRIA toetussumma väljamakse. Nõuete

rikkumist tõendavad PRIA koostatud dokumendid: 14.12.12 PRIA kontrollakt ja PRIA 2012 a

kontrollaruanne tlk 10-15 II kd; PRIA otsus 24.01.13, so 2012 a taotletud poolloodusliku koosluse

hooldamise toetuse osaline määramine -tlk 16 pöördel ja 17 II kd. Tartu HK haldusasjas nr 3-13-942

dokumendid.

A.L. on vaidlustanud PRIA otsused, milles on tuginetud eelnevale kontrollile ja milles nõuete

rikkumise teavitamismenetluse ja vaidemenetluse viis läbi PRIA. Usutav ei ole väide, et kaebaja ei

saanud aru, et toetust on vähendatud seotult „cc“ nõuete rikkumise tuvastamisega.

Kaebaja on käesolevas haldusasjas vaidlustanud EMK 19.04.2013 käskkirja nr 6-1/13/3, millega

vähendati kaebaja 2012. a Natura 2000 erametsamaa toetust 9% ulatuses nõuete rikkumise tõttu, samuti

jäeti taotlus osaliselt rahuldamata metsamaa pindala ebaõige märkimise tõttu. A.L. on valesti mõistnud,

justkui toimuks vähendamine seetõttu, et PLK ja metsa-alad kattuksid. Kaebaja taotles Natura 2000

alal asuva erametsamaa kohta antavat toetust ning sellise toetuse taotleja on analoogselt muude

pindalapõhiste toetuste taotlejatega kohustatud täitma kogu majapidamise põllumajandusmaal ja

põllumajanduslikus tegevuses nõuetele vastavuse raames häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi.

Nõuetele vastavuse süsteemiga soovitakse tagada põllumajandustoetuste maksmine täies mahus vaid

neile põllumajandustootjatele, kes täidavad erinevatest seadustest laienevaid nõudeid ning hoiavad

põllumajandusmaad heades põllumajandus –ja keskkonnatingimustes. Nõuded on kohustuslikud ja

sätestatud kõikide PRIA toetuste sh Natura metsatoetuste taotlejatele. Kuna nende täitmist kontrollib

PRIA, siis on nõuetele vastavuse selgitused esitatud PRIA kodulehele. Kuna püsirohumaadele esitatud

nõuded on osa „cc“ nõuetest, siis nende nõuete rikkumist arvestatakse ka metsatoetuste

väljamaksmisel. ELÜPS § 26 lg 2 alusel kohustub EMK toetuse vähendamise otsuse tegemisel aluseks

võtma PRIA kontrollide tulemust, sh rikkumise tõsiduse, ulatuse ja püsivuse hindamise tulemusi.

Hindamise tulemusel leiti, et toetust tuleb vähendada 9 %, toetussumma osakaalu edastas PRIA oma

teavituskirjaga 04.02.13. PRIA poolt on nii 2011 a kui ka 2012 a tuvastatud cc nõuete rikkumine PLK

alade nõuetekohaselt hooldamata jätmisest. PRIA kontrollaruande esitas vastustaja kohtule 15.04.14.a.

PRIA 14.12.12.a kontrollakti kohaselt olid XXX mü alad hooldamata 100 % ulatuses ning tegemist on

korduva rikkumisega. PLK koosluste toetust on vähendatud 2012.a. taotluse osas ja sellest rikkumisest

tulenevalt on vähendatud ka Natura metsatoetust 9 %. Taotleja peab täitma ka nõuetele vastavuse

küsimustiku, mille täitis ka A.L., seega pidi kaebaja olema teadlik „cc“ nõuetest ja nõuetele vastavuse

süsteemist.

Vastustaja siiski ei nõustu seisukohaga, et haldusasjad nr 3-13-1987 ja nr 3-13-942 pole seotud.

Käskkirja õiguspärasuse puhul on oluline nõuete rikkumise tuvastamise fakt, sellest tuleneb

toetussumma vähendamine. Nende aluseks on Keskkonnaameti poolt 28.11.2012 läbi viidud

kohapealse kontrolli käigus tuvastatud nõuete rikkumine, so 14.12.2012 heade põllumajandus- ja

keskkonnatingimuste kontrollakt nr 120482-82-0001. Kontrollakti kohaselt olid kaebaja

majandusüksuses olevad poollooduslikud kooslused täies ulatuses hooldamata. 13.05.2013. a viis

Keskkonnaamet kaebaja majandusüksuses asuvatel poollooduslike koosluste aladel läbi täiendava

kontrolli, mille tulemused on vormistatud lisakontrolli aktil nr 120483-82-0001, mil kontrolli käigus

tuvastati taas, et kaebaja alad olid 2012 a hooldamata.

Ka kohtus on vastustaja andnud kokkuvõtvalt selgitused, et lähtudes Määruse § 3 lg 9, so et Natura

metsa taotleja on kohustatud ELÜPS § 58 lg 2 kohaselt täitma metsaalal, mille kohta toetust taotletakse,

põllumajandusmaal ja põllumajanduslikus tegevuses ELÜPS § 23 lg 4 alusel kehtestatud õigusaktis

sätestatud häid põllumajandus-ja keskkonnatingimusi ning sama paragrahvi lõikes 3 kohaselt

avaldatud kohustuslikke majandamisnõudeid. Nõukogu määrusest (EÜ) nr 1698/2005 ja ELÜPS –ist

tulenevalt kehtivad „cc“ nõuded iga pindala-ja loomapõhise MAK toetuse puhul ning seda kogu

põllumajandusettevõttes. Natura metsa toetus on nõukogu määruse nr 1698/2005 art 36 p b ap iii ja

artiklis 45 sätestatud toetus. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 art 50 a lg 1 kohaselt järgib artikli

36 punkt a alapunktide i,iv ja v kohaselt toetust saav abisaaja kogu põllumajandusettevõttes

kohustuslikke majandamisnõudeid ning häid põllumajandus –ja keskkonnatingimusi, mis on sätestatud

määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklites 5 ja 6 ning II ja III lisas. Sama sätestab ELÜPS § 58 lg 2 kaudu, sj

on ELÜPS § 23 lg 1 nimetatud nõueteks kohustuslikud majandamisnõuded ning head põllumajandus

–ja keskkonnatingimused. A.L. osas on PRIA poolt nii 2011 (19.10.11 kontrollaruanne) kui ka 2012.a.

tuvastatud cc nõuete rikkumine, so et 19.01.12 a PRIA kontrollaruande kohaselt tuvastati rikkumine 2

alal, hooldamata alade tõttu vähendati 40 % toetussummast ja sellest tulenevalt vähendati Natura

metsatoetuse summat 3%. PRIA 2012 a kontrollaruannet vaidlustas kaebaja Tartu HK-s haldusasjas nr

3-13-942. 14.12.12 PRIA kontrollakti kohaselt olid XXX mü PLK alad hooldamata 100% ulatuses,

tegemist oli korduva rikkumisega. Seetõttu on vähendatud PLK taotletud toetust 24.01.13 PRIA

otsusega. See tõi kaasa kaebaja Natura metsatoetuse vähendamise 9 % ning vastava teavituskirjaga

saadud andmete arvestamise käesoleva käskkirja andmisel. Nõuete rikkumisel vähendatakse taotleja

kõikide eelnevalt loetletud toetuste summat.

Kui „cc“ nõuete rikkumine langenuks ära, siis oleks EMK oma otsust muutnud. Tartu Halduskohus ja

Tartu Ringkonnakohus on tuvastanud, et läbi viidud kontrollid ja nende alusel koostatud

kontrollaruanded kinnitavad, et kaebaja kasutuses olevad poollooduslikud kooslused jäeti 2012. a

hooldamata ja rikkumine ei ole selliselt ära langenud. Ühtse pindalatoetuse, ebasoodsamate

piirkondade toetuse, poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse ning Natura 2000 alal asuva

erametsamaa kohta antava toetuse andmise regulatsioonid on nõuetele vastavuse osas analoogsed.

EMK käskkiri on ka selles osas, millega vähendati kaebaja 2012 a Natura 2000 alal asuva erametsamaa

kohta antavat toetust 9% ulatuses nõuetele vastavuse nõuete rikkumise tõttu, õiguspärane.

KAASATUD HALDUSORGANI PRIA SEISUKOHT

34. PRIA on seisukohal, et A. L. kaebus tuleb jätta rahuldamata. PRIA põhjendab seda järgnevalt.

35. Põllumajandusministri 11.03.2010. a määruse nr 26 „Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta

antava toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edasiselt

määrus nr 26) § 3 lg 9 sätestab: „«Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse»

§ 58 lõike 2 kohaselt täidab taotleja metsaalal, mille kohta ta toetust taotleb, põllumajandusmaal ja

põllumajanduslikus tegevuses «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse»

§ 23 lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi ning

sama paragrahvi lõike 3 kohaselt avaldatud kohustuslikke majandamisnõudeid.“ Eelnevast tuleneb, et

Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse taotleja on (analoogselt muude

pindalapõhiste toetuste taotlejatega) kohustatud täitma kogu majapidamise põllumajandusmaal ja

põllumajanduslikus tegevuses nõuetele vastavuse raames häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi.

2012. aastal kehtinud head põllumajandus- ja keskkonnatingimused on sätestatud Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edasiselt ELÜPS) (RT I 2009, 56, 375) § 23 lõike 4

alusel kehtestatud põllumajandusministri 17.02.2010. a määruses nr 11 “Head põllumajandus- ja

keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord, püsirohumaa

pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohumaa säilitamiseks vajalike

abinõude rakendamise täpsem kord”. Määruse nr 11 § 5 lg 2 sätestab: „Enne taotluse esitamise aastat

rajatud rohumaad on vähemalt üks kord enne 31. juulit niidetud või on seal karjatatud loomi. 31. juuliks

on niide koristatud või hekseldatud. Karjamaana kasutatava rohumaa hooldamine tagatakse asjakohase

loomkoormusega karjatades, kuid ebapiisava tulemuse korral niidetakse rohumaa üle. Nimetatud

toimingute tegemist peab kogu taotlusel märgitud maa-alal olema võimalik visuaalselt tuvastada.“

Määruse nr 11 § 5 lg 5 sätestab: „”Eesti maaelu arengukava 2007–2013” raames poolloodusliku

koosluse hooldamise toetuse taotlemise korral on rohumaal, mille kohta toetust taotletakse, niitmise ja

niite

koristamise

või

loomade

karjatamise

tähtpäev

1. oktoober

või

kaitse-eeskirjas,

kaitsekorralduskavas või liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavas sätestatud tähtpäev. /../” Määruse nr 26

§ 7 lg 2 sätestab: „Kui § 6 lõikes 2 nimetatud asutused on kontrolli käigus teinud kindlaks, et taotleja

on kohustuseaastal rikkunud § 3 lõikes 9 nimetatud nõudeid, või on teinud § 3 lõikes 9 nimetatud

nõuete rikkumise eest taotlejale puuduse kõrvaldamiseks ettekirjutuse või on taotleja suhtes jõustunud

süüdimõistev süüteo otsus, otsustab EMK taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EL) nr

65/2011 artikli 21 ja „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse” § 26 lõigete

1–3 kohaselt.“

36. Keskkonnaameti poolt 28.11.2012. a läbi viidud kohapealse kontrolli käigus tuvastati, et kaebaja

on rikkunud nõuetele vastavuse tingimust, s.o määruse nr 11 § 5 lõigetes 2 ja 5 nimetatud head

põllumajandus- ja keskkonnatingimust. Kuivõrd ELÜPS (RT I 2009, 56, 375) § 25 kohaselt

kontrollivad nõuetele vastavuse nõuete täitmist PRIA ning oma pädevuse piires erinevad asutused ja

rikkumise fikseerimine ning selle kohta kontrollakti koostamine on antud juhtumil PRIA pädevuses,

kes lähtus vastava heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste kontrollakti koostamisel ning

rikkumise hindamisel KKA poolt kohapealses kontrollis tuvastatud asjaoludest. PRIA juhib tähelepanu

ELÜPS (RT I 2009, 56, 375) § 26 lõikele 2, mille kohaselt arvestatakse nõuetele vastavuse nõuete

rikkumiste korral toetuse vähendamise otsuse tegemisel ELÜPS (RT I 2009, 56, 375) §-s 25 nimetatud

asutuste või teiste kontrolliasutuste poolt ELÜPS-is (RT I 2009, 56, 375) ja muudes seadustes

sätestatud kontrollide käigus saadud teavet. Seega oli nii PRIA õigustatud lähtuma KKA poolt kontrolli

käigus kogutud teabest ning EMK omakorda PRIA-lt saadud teabest.

37. Kaebaja ja PRIA vahel oli kohtuasjas nr 3-13-942 samasisuline kohtuvaidlus, mis käesolevas

kohtuvaidluses. Kohtuasjas nr 3-13-942 tehtud Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2015. a otsus, millega

jäeti A. L. apellatsioonkaebus rahuldamata, on jõustunud 21.04.2015. a. Kohtuasjas nr 3-13-942 leidsid

Tartu Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus, et läbi viidud kontrollid ja nende alusel koostatud

kontrollaruanded kinnitavad, et kaebaja kasutuses olevad poollooduslikud kooslused jäeti 2012. a

tegelikult hooldamata. Samuti on kohtud leidnud, et PRIA oli tulenevalt tuvastatud nõuetele vastavuse

rikkumisest õigustatud tegema 2012 a taotletud toetuste (ühtse pindalatoetuse, ebasoodsamate

piirkondade toetuse, poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse) osalise määramise ja vähendamise

otsused.

38. PRIA lisab, et ühtse pindalatoetuse, ebasoodsamate piirkondade toetuse, poolloodusliku koosluse

hooldamise toetuse ning Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse andmise

regulatsioonid on nõuetele vastavuse osas analoogsed.

39. EMK käskkiri on osas, millega vähendati kaebaja 2012. a Natura 2000 alal asuva erametsamaa

kohta antavat toetust 9% ulatuses nõuetele vastavuse nõuete rikkumise tõttu, õiguspärane.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

40. Kohus, analüüsinud poolte esitatud seisukohti ning uurinud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et

kaebus tuleb jätta rahuldamata.

41. Kaebeõiguse sisustamisel tuleb lähtuda HKMS § 44 lõikest 1, mis sätestab, et kaebaja võib

halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebeõiguse tuvastamisel tuleb kontrollida,

kas vaidlustatav haldusakt võib kaebaja õigusi rikkuda. Kohus ei saanud kaebaja subjektiivsete õiguste

rikkumise võimalust kaebaja poolt kaebuses toodud asjaoludel välistada ilma asjaolusid kontrollimata,

kuna menetlusosalised olid vastuoluliste selgitustega loonud eelkõige faktiliste asjaolude osas ebaselge

olukorra, mistõttu tuli kohtul uurida kaebaja teisi kaebusi, mis olid sarnaste etteheidetega. Kui

kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning

kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata.

42. Käskkirja kohaselt maksti A. L. vastavalt põllumajandusministri 11.03.2010 määruse nr 26

„Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja

taotluse menetlemise täpsem kord“ Natura 2000 toetust erametsamaale kogusummas 288,10 eurot

vastavalt keskkonnaregistrisse kantud metsaalade suurusele. Kaebuse esitaja oli soovinud saada toetust

suuremale metsaalale, kuid vastustaja leidis, et toetust ei ole võimalik maksta kaebaja poolt EMK-le

04.05.2012 esitatud toetuse taotluses näidatud metsaalade suhtes, kuna sellised metsaala suuruseid ei

olnud kantud toetusõiguslikule keskkonnaregistri kaardile. Toetust maksti toetuse taotluse menetluse

käigus muudetud keskkonnaregistri kaardi andmete alusel. Nimelt korrigeeris 27.10.2011 Maa-amet

kontrollmõõdistamise tulemusel maakatastri andmeid ja nendest andmetest vastustaja ongi

toetussumma määramisel lähtunud.

43. Esmalt märgib kohus, et kohtule nähtub, et kaebaja on ilmselt vastustaja selgitustest teinud mitmeid

ekslikke järeldusi selles mõttes, justkui oleks tema suhtes rakendatud sanktsioone, kui vastustaja

kõneleb pinna märkimisel nn üledeklareerimisest ja toetuse vähendamisest. Nn üledeklareeritud pinna

osas kaebaja suhtes ei ole rakendatud käesoleval juhul karistuslikke sanktsioone, vaid tasumine toimus

metsaala kindlaksmääratud suuruses ehk kaebaja ja vastustaja on saanud erinevad toetusõigusliku

metsaala pinna suurused, mistõttu on kumbki saanud erineva nö maksimaalse toetuse ulatuse. Seega

tuleb käesolevas asjas kontrollida, kas toetusõiguslik metsaala suurus on vastustajal määratud õigesti.

EMK alustaski oma tegevust sellest, et määras toetusõigusliku metsaala suuruse.

44. Samuti on kaebaja ekslikult leidnud, justkui oleks toetussummat vähendatud seetõttu, et A. L. on

taotlenud osale metsaalast ka PLK toetust ja tekkis nn kattuvuse probleem.

Nagu käesoleva haldusakti andmetest nähtub, ei ole nn kattuvuse probleemi tekkinud ja selline asjaolu

oli arutlusel siis, kui A. L. esitas SA Erametsakeskus 10.05.2011 käskkirja peale teda puudutavas osas

vaide, mis jäeti SA Erametsakeskus 15.08.2011 vaideotsusega nr 6-5/10/106-6 rahuldamata. See

puudutas A. L. 2010. a metsatoetuse taotluse lahendit, mil kaebaja viitas, et läbi oli viidud kohapealsed

kontrollimised: kohapealse kontrolli kvaliteedi hindamine 25.01.2011 ning kohapealne täiendav

kontroll 29.07.2011, mil kohapeal viibis ka A.L. Kohapealse kontrolli eesmärgiks oli tuvastada, kas

metsaala, millele kaebaja toetust taotles, vastab õigusaktides sätestatud nõuetele. Märgitud korral

kontrolliti metsaala tähistamise nõudeid (tulenevalt Natura määruse § 3 lg-test 3-5) ja hinnatava nõude

rikkumisega kaasnes taotlejale toetussumma vähendamine ehk sanktsioneerimine määratud protsendi

võrra. Metsaala ja PLK ala keskkonnaregistri kaartide võrdluses tuvastas SA Erametsakeskus

25.01.2011 kohapealse kontrolli käigus, et A. L. on taotlenud osale metsaalast ka PLK toetust. Natura

määruse § 3 lg 3 p 1 järgi ei saanud taotleda toetust metsaalale, millele taotletakse toetust

põllumajandusministri 08.03.2010 määruse nr 19 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse

saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007-2013“ (PLK

määrus) alusel. Kattuvus metsaala ja PLK ala osas tuvastati katastriüksuse 77901:004:0344 metsaalal

1-2 0,05 ha ja katastriüksuse XXXXX:XXX:XXXX metsaalal 2-2. Tolle juhtumi korra selgitati A. L.,

et samale alale mõlemat toetust ei saa ja edastati kattuvust selgitav kaart. Väites, et kattuvust pole,

tugines kaebaja Keskkonnaameti töötaja J. Ruukeli esialgsetele selgitustele, kuid hiljem selgus, et J.

Ruukeli vastus kattuvuste puudumise kohta anti 2011 a, mitte aga 2010 esitatud taotluste kohta.

Probleem tekkis sellest, et 2011 a taotlusvooruni oli võimalik, et PLK ja metsaala toetusõigusliku ala

kaardid võisid kattuda ja taotlejal oli endal õigus valida kumba toetust ta soovib. PLK ala (nt puisniit)

on võimalik kvalifitseerida teatud juhtudel metsaalana ning ala võib vastata mõlema toetuse saamise

nõuetele, kuid taotleda võib ainult ühte. EMK oligi märkinud, et kaebajal endal on kohustus välja

selgitada, et kattuvusi poleks.

Käesolevalt midagi sellist ei ole kohtule esitatud üheski dokumendis kaebajale ette heidetud.

Eeltoodut kinnitab kohtute infosüsteemist kättesaadava haldusasja nr 3-11-2283 materjal ning asjas

tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsus 11.06.2012. a, milles märgitakse, et PLK ala ja metsaala

kattuvuse korral ei arvestata seda rikkumisena, ehk siis kattuvat ala ( 0,18 ha) ei võeta arvesse toetuse

vähendamisel pindala erinevuste tõttu. A. L. puhul pole seda rikkumisena arvestatud, kuid kuna kattuva

ala osas maksti talle PLK toetust, siis vastavas osas ei makstud metsatoetust. Kuna A. L. taotles 2010.

a PLK toetust alale, mis asus metsaala sees ja poolitas selle, siis jagas see ühe metsaala kaheks

metsaalaks, millest üks oli väiksem kui 0,3 ha (katastriüksusel XXXXX:XXX:XXXX metsaala 2-3).

Natura määruse § 3 lg 2 kohaselt võib aga toetust taotleda vähemalt 0,3 ha suuruse metsaala kohta,

mistõttu vähenes A.L. metsatoetuse summa ka maa-ala võrra, mis jäi alla 0,3 ha.

45. Kohtule nähtub, et kaebaja, kirjeldades erinevaid olukordi on jätkuvalt ekslikel seisukohtadel,

millest tulenevalt ei ole käesolevalt ka asjakohane nõuda välja täiendavalt erinevate aegade

kaardimaterjale või arutleda jätkuvalt nn „PLK koosluste kattuvuse” teemal. Kaebaja on sj ise

korduvalt kinnitanud, et ta on esitanud PRIA-le alates 2008 a igal aastal Natura 2000 poolloodusliku

koosluse hooldamise toetuse taotlusi ja märkis ka käesolevalt, et ta arvestas, et Natura määrusest ja

PLK määrusest tulenevalt ei või Natura 2000 alal maksta samaaegselt kahte erinevat toetust. Seega ei

nähtu kohtule, et kaebaja peaks käesolevalt püstitama sama probleemi või kahtlema, et tema suhtes

rakendati sanktsioone tulenevalt PLK koosluste kattuvusest.

Veel võib siinkohal märkida, et kui Keskkonnaameti (KKA) pädevuses oli PLK alade kaardi

koostamine ja kattuvuse väljaselgitamiseks edastas KKA vastustajale pärast PLK taotluste esitamist

andmed toetuse taotlemise kohta (kaardimaterjali), mille alusel vastustaja selgitas välja kattuvused, siis

ka selle kohta on kohtud juba kaebajale vajalikud selgitused andnud. Nimelt on eelmärgitud

ringkonnakohtu lahendis selgitatud, et Vastuseks apellandi väitele, et kaartide ühtlustamine toimub iga

aasta alguses, st enne toetuste vormistamist, on vastustaja selgitanud, et apellant ajab segamini

keskkonnaregistri kaardi (so toetusõigusliku – Natura 2000 toetus erametsamaale kaart) koostamise

ning taotletud metsaalade ja PLK alade kattumise kaartide koostamise toimingud. Esimese puhul on

tegemist keskkonnaregistri kaardiga, mida haldab Maa-amet ja kus on märgitud toetusõiguslikud alad.

Teise puhul on tegemist Keskkonnaameti ja SA Erametsakeskus vahel kaardiandmete vahetamisega,

kus kontrollitakse, ega taotleja pole esitanud samale maale taotlust toetuse saamiseks nii PLK kui ka

metsaala kohta. Viimase toimingu tulemusena ongi käesoleval juhul selgunud metsaala ja PLK ala

kattuvus, mistõttu nende alade eest jäeti kaebajale metsaala eest toetus maksmata. Kaebaja taotlus oli

kontrollitud EK määruse 1975/2006; 1122/2009; ELÜPS ja Natura määruse ja Euroopa Komisjoni

suunisdokumendi DS/2008/15 alusel ja maa-ala kohapealse kontrolli osas juhinduti komisjoni määruse

(EÜ) nr 1122/2009 art 27-34 (juhised maa-ala kohapealseks kontrollimiseks ja mõõtmiseks). 25.01.11

a oligi viidud läbi (ilma A.L. osaluseta) tema metsaalade valimipõhine kohapealne kontroll (spetsialist

R.Raud ja M.Hendrikson) ja kohapealse kontrolli kvaliteedi hindamine (spetsialist G.Reinapu). Juba

siis selgitati kaebajale, et A.L. võttis aluseks toetuse taotlemisel keskkonnaregistri kaardi ja selgitati

välja, et katastriüksuse lõpuga :0343 metsaala 2-1 osas selgitas ka A.L. ise (kohtumisel 28.07.11), et

selgus, et PLK poolitas metsaala, üks metsaala moodustas alla 0,3 ha ja taotleja oli välikontrollis nõus,

et üks jagunenud ala jääb alla 0,3 ha ( kaebaja nõustus, et on heinamaa ja et vahe on üle 4 m kahe

metsaala vahel).

Seega ei peaks olema kaebajale üllatuseks, et metsaala pindala kohapealse kontrolli vajalikkuse

otsustamisel see viiakse läbi ning looduses kohapeal tehtud kontrolli andmetega tuleb arvestada (EK

määrus 1975/2006, 1129/2009 ja Natura toetuse määrus ja erinevad EK poolt esitatud detailsed

suunised kontrollide läbiviimiseks, mida EMK peab täitma. Sj saab märkida, et kaebaja oli püstitanud

küsimuse 29.07.11.a. kontrollaruande võltsimises ja isegi pöördunud Tartu Politseiprefektuuri poole,

ent viimane keeldus kriminaalmenetluse alustamisest. Kaebajale oli selgitatud ka aerofotogeodeetilise

mõõdistamise olemust ning mõõtmist spetsiaalse aparaadiga (GPS Promark 3 seadme kasutamist, mis

tagab mõõtmistulemused ca 2m täpsusega) ning et arvestatakse ka kahekordset mõõtmishälvet. Maa-

amet ei olnud läbi viinud kontrolli lähtudes Natura metsa või PLK toetuskõlbuliku ala määramise

nõuetest ning kontrollidel on erinevused (tulenevalt eesmärkidest ja sisust). Kuigi kaebaja heidab

kohtule ette, et kohus on tutvunud ka Maa-ameti kirjavahetusega, saab kohus siinkohal märkida, et

mõistmaks kaebaja erinevaid etteheiteid, oli see vajalik, et jälgida ja kontrollida, miks kaebaja üks või

teine väide ei ole enam õigustatud. See asjaolu ning dokumentide olemasolu toimikus ei saa kuidagi

rikkuda kaebaja õigusi. Kuna kaebaja oli ka viidanud Maa-ameti kirjadele, siis nt 26.10.11. kirja alusel

saab järeldada, et kui katastrimõõdistamine ei olnud lõpule viidud, siis oli kaebajale antud muuhulgas

ka soovitus OÜ-lt Elker RMT tellitud katastrimõõdistamine lõpule viia, et maastikul olevad piirimärgid

korda teha.

Käesolevas haldusasjas on oluline uurida keskkonnaregistri kaarti, mida haldab Maa-amet ja kus on

märgitud toetusõiguslikud alad. Seega ei eksisteeri tegelikku lahkheli vastustajaga toetuse taotlustega

hõlmatud poolloodusliku ala ja metsaala väidetavas kattuvuses.

46. Samuti ei saa seotult kaebaja väidetega, mis puudutasid PLK alade kattumist, segamini ajada neid

seisukohti, mis A. L. oli esitanud 03.05.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 28.11.2012. a

kontrollakti nr 120482-82-0001 tühistamiseks, PRIA 20.12.2012. a otsuse nr 12-6/1666, 22.01.2013. a

otsuse nr 12-6/77 ja 24.01.2013. a otsuse nr 12-6/100 tühistamiseks toetuste vähendamise osas ning

mida käsitles PRIA. Kaebaja leidis seal vaidluses, et toetuste vähendamisel on tuginetud PLK toetuse

määramata jätmise otsusele, mille aluseks oli 28.11.2012. a kontrollaruanne, toetuste vähendamiseks

puudus otsuste tegemise ajal alus. Märgitud aruande suhtes oli kaebajal pretensioone, ent need ei ole

arvestatavad käesolevas vaidluses ning leidsid lahendi jõustunud kohtuotsustega (Tartus). Kaebaja

seisukohtadest ei olnud enam äratuntav, kas ta jõustunud Tartu Ringkonnakohtu otsust tunnustab või

mitte, ent käesolevalt saab märkida, et see olukord enam ei muutu, et on tuvastatud, et kaebaja

majandusüksuses olevad poollooduslikud kooslused täies ulatuses olid hooldamata. Natura

metsatoetus ei ole ebasoodsamate piirkondade toetuse, poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse

ega ühtse pindala toetuse osa ning kõigi nende toetuste osas on põllumajandusminister kehtestanud

eraldi toetuse määrad. Kohus nõustub kokkuvõttes kaebajaga ka selles, et pindala suuruse küsimus ei

ole seotud eelmärgitud haldusasjaga, kuid nagu nähtub, siis seda vastustaja ka ei väida. Vastustaja

leidis, et nii haldusasja nr 3-13-1987 kui ka haldusasja nr 3-13-942 on aluseks Keskkonnaameti

(edasiselt KKA) poolt 28.11.2012 läbi viidud kohapealse kontrolli käigus tuvastatud nõuete rikkumine

(14.12.2012 heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste kontrollakt nr 120482-82-0001).

Kontrollakti kohaselt olid kaebaja majandusüksuses olevad poollooduslikud kooslused täies ulatuses

hooldamata. Tartus lahendada olnud haldusasjas tehtud otsusega on kinnitatud PLK koosluste

hooldamata jätmist. Kuigi kaebaja nimetas veel, et käesolev otsus on tehtud nn etteruttavalt ja ta

märkis, et ta oli algatanud vaidluse „cc nõuete rikkumise kohta”, järelikult ei saanud käesolevat otsust

teha, ent kohus siinkohal nimetab, et kaebaja oli ilmselt ekslikult oma seisukoha sõnastanud ning sellest

tulenevalt tekkis kõrvalteema. Kaebaja ei ole käesolevalt käskkirja vaidlustamisel vaidemenetluses aga

esitanud kaebust põhjusel, et ta ei nõustu toetuse vähendamisega nn „cc” nõuete rikkumise alusel. EMK

on mõistet nõuetele vastavus ehk „cc” nõuete rikkumine selgitanud täpsemalt 07.05.14.a. vastuses (tlk

49-75 II kd p 1.4), mil nõuete täitmise kohustus tuleneb Määruse § 3 lg 9 ja ELÜPS § 23-26 ja § 58 lg

2 ja EK õigusaktidest. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei pidanud vajalikuks püstitada

vaidlusküsimust ka kohtule esitatud kaebuses ning tegi seda hiljem (03.03.14 a tlk 173 I kd)). Kaebaja

oli küll selgitanud, et ta käsitleb seda teemat hiljem, esmalt tuleb lahendada pindala suuruse määramise

küsimus, ent see ei tähenda, et tähelepanuta saab jätta vastustaja taotluse, mille kohaselt kaebaja ei

vaidlustanud kohtueelselt toetussumma vähendamist nn „cc” nõuete rikkumise eest. Ehk HKMS § 47

lg 1 kohaselt võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud korrast ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras

tähtaegselt rahuldatud. Kuna EMK leiab, et selles osas ei ole kaebaja läbinud ELÜPS § 98 sätestatud

vaidemenetlust, siis tuleb jätta nõue läbi vaatamata. Kaebaja vaie on kohtule esitatud tlk 112 I kd ja

sellest nähtub, et vaidluses vastustajaga ei ole toetussumma vähendamist kahtluse alla seatud seotult

asjaoluga, et toetussumma tuli vähendada nn „cc“ nõuete rikkumise tõttu. Samuti on kohtule esitatud

vaideotsus ja selle arutelu käik ja tulemused, mis ka kinnitavad, et kaebaja ei ole sellel alusel

vaidemenetlust alustanud ega läbinud ning kaebajal ei ole selliselt võimalik tugineda käesolevalt

märgitud vähenduse osas, ehkki ta kohtukaebust selles osas sai täpsustada.

47. Käesolevalt on vaidlus selles, kas Natura 2000 alal erametsamaa toetuse saamiseks taotluse

esitamisel on kaebaja märkinud metsaala pinnad õigesti ning milline on toetusõiguslik pindala.

Kuna osa kaebaja toetuses märgitud alast pole kantud metsaalana Keskkonnaregistrisse (Määrus nr 26

§ 3 lg 2, § 7 lg 1, EK määrus 65/2011 art 16 lg 1), siis kaebaja taotluse alusel kujunes deklareeritud

pinnaks 0,33 ha ja toetus maksti välja kindlaksmääratud pinna alusel ehkki kaebaja oli arvestanud, et

saab 36,28 eurot rohkem. Kaebaja vaidlustas käskkirja vaidemenetluses ja vaideotsusega jäeti see

rahuldamata. Taotlus oli kaebaja poolt esitatud 04.05.12 a. Vastustaja ei nõustu sellega, et lähtuda tuleb

kaebaja taotluses esitatud andmetest.

Vaidlust ei ole küsimuses, et kehtiva õiguse kohaselt võib toetust taotleda erametsaomanik enda

omandis oleva metsaala kohta, mis on kantud looduskaitseseaduse § 91 lõike 6 alusel Vabariigi

Valitsuse korraldusega kinnitatud Euroopa Komisjonile esitatavate Natura 2000 võrgustiku alade

loetelusse. Natura 2000 võrgustiku alad määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2009/147/EÜ artikli 4 lõigete 1 ja 2 ning nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ artikli 4 lõike 1 nõuete

kohaselt. Samuti peab toetusõiguslik ala olema vähemalt 0,30 ha suurune ja kantud metsaalana

keskkonnaregistrisse.

Kohus nõustub vastustajaga, et Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 kohaselt on pindala

kindlaksmääramisel oluline osa kohapealsel kontrollil (art 11; art 15) ja kui toetust määravale organile

saavad teatavaks toetusõigusliku metsaala pinna andmed, siis toetust määrava organina tuleb tal nende

andmetega arvestada. Kui EMK on kontrolli käigus teinud kindlaks, et metsaala tegelik pindala erineb

taotlusel märgitud pindalast, otsustab EMK taotletud toetuse vähendamise ehk määrab toetuse tegeliku

pinna järgi ja käesolevalt niimoodi tehti. Toetust ei maksta ka sel juhul, kui pärast taotluse rahuldamist,

kuid enne toetuse maksmist on selgunud, et taotleja ei ole täitnud toetuse saamise nõudeid või kui

tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused. Arvestades Natura 2000 toetuse erametsamaale

andmise eesmärki, ei ole toetuse eesmärk maksta kompensatsiooni alale, kus toetusõiguslikku metsa

ei ole. Kuna toetust saab taotleda isik, kellel on metsamaa, siis tehakse kindlaks metsamaa suurus, mis

eeldab kaebaja esitatud taotluse andmete õigsuse kontrolli.

Kohus nõustub seega kokkuvõttes vastustajaga, et kaebaja ei saa nõuda toetust suuremas summas, kui

toetuse andmise tingimused õigusaktides ette näevad ning kohus ei leia, et vastustaja oleks rikkunud

kaebaja õigusi seeläbi, kui ta tegi ka ettepaneku muuta toetustaotluse andmeid peale seda, kui kaebaja

oli oma toetustaotluse juba esitanud ja kui tuvastati, et esineb pindalade erinevus. Ka vastustaja

ettepanekuta tulnuks ikkagi lähtuda tegelikust pindalast, mille saab kindlaks teha lähtudes kohapealse

kontrolli tulemustest. Kaebaja leiab seega ekslikult, justkui ei oleks võimalik toetuse taotluse

kontrollimine kogu kontrolliperioodi vältel. Kaebaja ei ole nimetanud sj ühtegi õiguslikku alust, mis

kinnitaks, et arvestama peab vaid taotluses märgitud andmetega.

Lisaks saab märkida, et käesolevalt on kaebaja kaebuse alusel haldusasjas nr 3-14-51198 juba teostatud

kontroll selle üle, kas lähtuda tuleb üksnes kaebaja taotlusest ja tema esitatud kaardimaterjalidest või

tuleb arvestada kohapealse kontrolli andmeid. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-5-16 kinnitanud kohtute

seisukoha õigsust selles, et EMK-l tuleb toetuse määramisel arvesse võtta kohapealse kontrolli

tulemusi, see tuleneb Määruse nr 26 § 7 lg 1, mille kohaselt juhul, kui EMK teeb kohapealse kontrolli

käigus kindlaks, et metsaala tegelik pindala erineb taotlusel märgitud pindalast, mille kohta toetust

taotleti ja vähendamine otsustatakse komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 art 16 kohaselt. Määruses ei

ole sätestatud, et kohapealse kontrolli tulemusi saab arvesse võtta ainult konkreetse aasta toetuse

määramisel. Viidatud otsuses on ka selgitatud, et toetuse määramist reguleerivad õigusaktid ei näe ette

iga toetuse taotlemise aasta osas uue kohapealse kontrollmõõtmise läbiviimist. Ka käesoleval juhtumil

ei ole teistsugune olukord.

Natura 2000 toetus erametsamaale taotlemist ja andmist reguleerib PM 11.03.10.a. määrus nr 26 Natura

2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse

menetlemise täpsem kord (Määrus). Määrus kehtestati Euroopa ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse, EL komisjoni määruse nr 65/2011, millega kehtestatakse EÜ nõukogu määruse

nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollmenetluse rakendamisega ning

nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas ning kooskõlas EÜ nõukogu määruse nr

1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuse

kohta art 18 lg 4 alusel heaks kiidetud Eesti Maaelu arengukavaga 2007-2013. EMK on kehtestanud

toetuste menetlemise siseprotseduurid halduskontrolli teostamiseks ja kohapealse kontrolli kohta ning

kohtule ei nähtu, et neid reegleid oleks rikutud.

Kohus nõustub vastustaja selgitustega, mille kohaselt erametsaomanike õigus riigi toetusele tekib

isikul, kas vastab asjakohastes EL õigusaktides sätestatud toetuse saamise nõuetele ja kui isik ei vasta

mõnele õigusnormis seatud tingimusele, siis võidakse jätta taotlus rahuldamata.

Kuigi kaebajast võib aru saada, et talle pole selge, miks erametsaga seotult tuleb arvestada

põllumajandusministri seatud õigusnormidega, ei teki kohtul siiski kahtlusi selles, et kaebajale pole

olnud selge ja teada, kuidas on saadud tema metsapindalade suurused ja et kohapealne kontroll on

arvestatav. Vaatamata korduvatele selgitustele ei ole kaebaja oma seisukohta muutnud, mis aga ei

tähenda, et kaebajale polnud ette prognoositav või teada, millistest andmetest lähtutakse

toetusõigusliku metsaala määramisel. Küll aga võiks nõustuda kaebajaga, et kaebajale võis jääda

mõnevõrra ebaselgeks, kuidas kujunes 9 % määra rakendamine nn “cc“ nõuete rikkumise eest. Samas

ei tähenda see, et kaebajal puudus võimalus vaidlustada toetussumma vähendamine vaidemenetluses

põhjusest, et ta ei nõustu vastustaja lähenemisega õigusnormidele ja et vähendamine oli alusetu.

Kaebaja seda ei teinud. Kohus jätab kordamata vastustaja (ja käesolevalt ka PRIA) esitatud täpsemad

selgitused õiguslikele alustele, millest lähtuti ning selgitab lisaks, et õiguslikud alused on selle kohta

vaidlustatud käskkirjas olemas.

Kuna aga kaebajale jäi väidetult ebaselgeks, millistest andmetest lähtuti toetusõigusliku metsaala

määramisel, siis leiab kohus, et vastustaja on piisavalt tõendanud, et tema väited on õiguspärased.

Kuigi kaebaja leiab, et ta esitas vormi kohase taotluse ja lisaks tuli esitada EMK-le

keskkonnaregistrisse kantud metsaala kaart, millele on märgitud metsaala katastritunnus, metsaala

number ja metsaala piirid, mille kohta toetust taotletakse, siis kaebaja väidetest võib aru saada, et

kaebaja jätkuvalt leiab, et vastustaja pidanuks arvestama kogu maakatastrisse kantud metsamaaga.

Põhimõtteliselt ei jäänud kohtu arvates siiski vaidlust selles, et taotluse esitamisel teeb EMK taotleja,

taotluse ja toetatava tegevuse kontrolli ning et selline õigus tal on. EMK vaatab läbi taotluse ja muud

esitatud dokumendid ning kontrollib nendes esitatud andmete õigsust ning taotleja, metsamaa ja

taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele. EMK teeb ka kohapealset kontrolli, sealhulgas kontrollib

looduskaitseseaduse ja metsaseaduse nõuete täitmist. Arvestades Natura 2000 toetuse erametsamaale

andmise eesmärki, ei ole toetuse eesmärk maksta kompensatsiooni alale, kus metsa ei ole, kuigi ala on

nt kantud metsamaa kõlvikuna maakatastrisse.

Kohtule nähtub, et arusaamatusi on põhjustanud ilmselt asjaolu, et kaebaja on arvestanud, et ta soovis

täpsustada maakatastri andmeid ning toetuda neile, kuid nagu nähtub, ei ole maakatastri kõlvikuline

koosseis alati ajakohane, seda ka ei hoita tänasel päeval ajakohasena. Maakatastri andmed on

fikseeritud maamõõtmise aegse seisuga ja neid kasutatakse Maa-ametis erinevatel eesmärkidel. Nagu

kohus juba nimetas, oli 2010 oli seotult kaebaja metsatoetuse taotlusega läbi viidud kolm kohapealset

kontrollimist: valimipõhine kontrollimine kohapeal 25.01.11, kohapealne kontroll kvaliteedi

hindamiseks 25.01.11 ning kohapealne täiendav kontroll 29.07.11.a. Maa-amet on 28.09.11

välikontrolli käigus teostanud kontrollmõõdistamise, millega täpsustati XXX katastriüksuse asukohta

katastrikaardil. Vaidlust selles osas ei ole, et katastriüksuse asukohta katastrikaardil selliselt kajastati.

Kaebaja on ka ise märkinud, et Maa-amet tegi kaardi parandused oktoobris 2011, kui maa-ala looduses

kaardistati selle asukoha järgi (vastus 23.04.14). Vastustaja ongi märkinud, et kaebaja metsaala

pindalade suurust mõjutas MA poolt 28.09.11.a. läbiviidud XXX mü katastriüksuse asukoha

täpsustamine maakatastrikaardil 27.10.11.a. Selle tulemusel tegi EMK ettepaneku keskkonnaregistrile

(volitatud töötlejale KAUR) 2012.a. mai seisuga keskkonnaregistri kaardi muutmiseks, so tuginedes

uutele MA kontrollmõõdistamise andmetele ehk uutele maakatastri andmetele. Kuigi kaebaja heidab

vastustajale ette, et nende andmetega oleks pidanud arvestama juba siis, kui need andmed saadi ja

tegemist on vastustaja nn tegemata tööga, ei ole sellel asjaolul määravat tähendust. Nende andmete

muutmisest ja EMK ettepanekust suurenes XXX mü Natura toetusõigusliku ala suurus. Kohus märkis,

et kuna kaebaja ise neid andmeid vähemalt osaliselt tunnustab, siis ei ole kaebaja jaoks põhimõtteliselt

midagi muutunud, kui nende andmete alusel tehti talle ettepanek oma toetuse taotlust muuta peale seda,

kui ta oli oma toetuse taotluse juba esitanud. Saadud andmed ei muutunud ajavahemikust 28.09.11.a.

kuni 27.10.11.a. ja jääb arusaamatuks, miks kaebaja heites ette, et nende andmetega EMK ei arvestanud

koheselt, jõuab ikkagi järeldusele, et vastustaja ei saanud talle teha ettepanekut toetuse andmete

muutmiseks ja võtta kontrolli tulemusel arvesse. Nagu juba kohus nimetas, siis taotluse hindamisel ei

ole rakendatud mingeid sanktsioone selle eest, et kaebaja oma taotlust lähtudes ettepanekust või uutest

andmetest ei muutnud.

Samas heidab kaebaja ette ka seda, et vastustaja tugines lisaks veel ka 25.07.13.a. mõõtmise

tulemustele. EMK on aga siinkohal selgitanud, et ta pidi kaebaja 2013 a taotluse hindamisel lähtuma

25.07.2013 a mõõtmise tulemustest ning on saanud metsaalade suurused, mis annaksid kaebajale

õiguse Natura 2000 metsaala toetust saada. Haldusasjast nr 3-14-51198 nähtubki, et otsustati A. L.

2013a taotluse rahuldamata jätmine ning nõuti A. L. tagasi 04.04.2014 käskkirja alusel välja makstud

toetussumma 279,22 eurot ja märgitud kohusasjas leiti, et kui kaebaja poolt taotletud metsaala pindala

ja tegelikkuses kindlaksmääratud pindala erinevus on üle 20%, siis tuleb EMK-l jätta taotlus üldse

rahuldamata. Seega olid 25.07.13.a. mõõtmistulemused aluseks juba järgmise aasta taotluse

lahendamisel ja toetussumma nõuti tagasi (käsitleti rikkumisena) ning vastustaja ei ole neile andmetele

tuginenud käesolevas haldusasjas oma otsuse tegemisel, kaebaja on vastupidise väitmisel eksinud.

Käesolevas haldusasjas ei jäetud kaebaja taotlust rahuldamata (rahuldati osaliselt) ega nõutud

toetussummat tagasi, vaid arvestati toetuse määramisel tegeliku toetusõigusliku pinna suurusega.

Kaebaja ajab ilmselgelt segi kahe erineva haldusakti sisu ja resolutiivosa.

Seetõttu ei ole vale vastustaja väide, et ei enne ega pärast käesolevas haldusasjas kindlaksmääratud

andmete esitamist vastustaja poolt ei eksitud vastustaja esitatud andmetes, need ei ole muutunud

valeks. Hilisemad kontrollid saavad vaid täiendavalt kinnitada, kas kontrollandmed langevad ära või

mitte ja kaebaja on ka ise märkinud, et ta on vaidlustanud hilisemat kontrolli juba järgmise aasta

taotlusvooru üle kulgenud vaidluses.

Vastustaja on käesolevas haldusasjas toetunud enda käskkirja andmisel kaebaja 04.05.12.a. taotlusele

nr 6-5/12/471. Nii kaebaja kui ka vastustaja on märkinud õigesti, et MA oli viinud läbi

kontrollmõõdistamise 28.09.11 ja MA korrigeeris saadud andmete tulemusel maakatastri kaardi

andmeid 27.10.11.a. Kaebaja on ka ise nimetanud, et Maa-amet tegi kaardi parandused oktoobris 2011,

kui maa-ala looduses kaardistati selle asukoha järgi, kuid EMK ei olnud sellega arvestanud (vastus

23.04.14). Nagu nähtub, on EMK sellega arvestanud. EMK on esitanud Maa-ameti kirja 26.10.11.a. nr

12.3-2-/5319 Katastriüksuse kontrollmõõdistamisest (tlk 140-141), milles selgitatakse, et XXX mü on

mõõdistatud 1997.a. aerofotogeodeetilisel meetodil ehk mitte täppismõõdistamisel ja kohapealsel

kontrollkäigul tehti võrdlused algdokumentidega, MA ei mõõdistanud kõlviku ehk metsaalade piire

looduses, vaid andis oma kaartidel kõlviku orienteeruva välispiiri, millelt tuletas kõlviku kogu suuruse

XXX katastriüksuste kaupa. MA tuvastas, et XXX katastriüksuste looduses ja dokumentidel olevad

üldpindalad on võrreldavad, kuid erinevus on 0,1 ha. 77901:004:0344 asukoht maastikul on kooskõlas

katastrikaardiga aga 77901: 004:0343 asukoht maastikul erineb katastriüksuse asukohast

katastrikaardil kuni 30 m. Kirjale on lisatud kaart, millelt see on jälgitav. Kuna EMK tegi ettepaneku

Keskkonnaregistrile XXX mü katastriandmete muutmiseks tuginedes juba MA kontrollmõõdistamise

tulemustele ehk uutele maakatastriandmetele, siis selle muudatuse kajastamiseks kaebaja toetuse

maksmisel oligi tehtud ettepanek taotlust muuta.

Tlk 53 II kd on kajastatud tabelina, millises osas kaebaja taotlust muutis ja milline ettepanek oli tehtud,

sj esitatud Keskkonnaregistri kaardi muudatuse andmed. Vaidemenetluses tehti aga täiendav kontroll

XXX kinnistul 25.07.13 ja vormistati kohapealse kontrolli akt 25.07.13 ja protokoll 30.07.13.a. Ka

selle tulemused kinnitavad käskkirjas aluseks võetud toetusõigusliku ala suurust, kuid nagu nähtus, oli

ettepanek tehtud 2013.a. taotluse suhtes, millega kaebaja juba tuli järgnevalt arvestada, et toetust ei

tuleks tagasi maksta. Kuna selle kontrolli tulemusi arutati teise haldusasjas, siis võib siinkohal lisada,

et ka teises haldusasjas kohus ei tuvastanud, et ettepanek oleks olnud vale ja et kaebajal on tekkinud

hilisemalt tõsikindlad andmed ja tõendid, mis kontrollandmed ümber lükkavad.

Käesolevas asjas on kaebaja oma kirjaga vastanud 09.04.13, et ta on nõustunud ettepanekus tehtud

muudatusega vaid osaliselt. Seetõttu võttis vastustaja kaebaja seisukoha arvesse ning vormistas otsuse

kaebaja taotluse osalise rahuldamise kohta kõigi tõendite ja asjaolude kogumis. Eelnev materjal ei

kinnita kaebaja väidet, et käskkirjas vähendati toetust PLK alade kattuvuse tõttu sest Keskkonnaregistri

kaardi koostamisel juba välistatakse kattuvused selle koostaja poolt. Toetuse summa vähenes seotult

asjaoluga, et kaks osa metsaaladest, mille kohta A.L. esitas taotluse, ei olnud kantud

keskkonnaregistrisse toetusõigusliku alana, teiseks vähendati toetust 9% nn „ cc“ nõuete rikkumise

tõttu.

48. Vaidlus kulges edasi Määruse nr 26 kohaldamisest. Vastustaja on kohtu arvates kaebajale

ammendavalt selgitanud metsaalade suuruse küsimuses Määruse nr 26 § 3 lg 2 ja 2.1. 1 nõudeid, so et

toetust võib taotleda taotleja omandis oleva metsaalana keskkonnaregistrisse kantud metsaala kohta.

Kuna kaebaja ei olnud vastustajale selgitanud, millistest andmetest tema lähtub, siis võis aru saada, et

kaebaja leiab, et vastustaja pidanuks arvestama kogu maakatastrisse kantud metsamaaga ja ta saab

metsamaa kohta teistsugused pindalade suurused.

Määruse nr 26 § 3 lg-st 2 nähtuvalt saab toetust taotleda metsaala, mitte metsamaa kohta. Määruse nr

26 § 1 lg-st 2 nähtuvalt on metsamaa laiem mõiste kui metsaala. Seetõttu märkiski vastustaja õigesti,

et kaebaja näidatud metsaalade pindade suurus ei vasta tegelikele andmetele, Keskkonnaregistrisse

kantud Natura 2000 toetusõiguslikule metsaala kaardi andmetele, so NAM2012 andmetele. EMK-l

puudub õigus kalduda kõrvale toetuse maksmisel tegelikest andmetest ehk selle kaardi andmetest. Selle

kaardi koostamisel on arvestatud, et metsalaad ei kattu PLK kooslusena keskkonnaregistrisse kantud

aladega ega põllumassiividega. Sellise kaardi koostamisel võetakse aluseks erinevad kaardid (ETAK

kaardid, sh Eesti Põhikaart, ortofotod, kaitselade üldpinnalise inventeerimise andmed, Natura alade

piiride kaart, piirangu –ja sihtkaitsevööndite, hoiualade, projekteeritava keskkonnaregistrisse kantud

alade piirid jms) teatud kuupäeva seisuga. NAM2012 kaardil automaatselt uuendusi ei toimu,

muudatusettepanekud teeb EMK, kui saadakse kohapealsed kontrolli andmed või siis taotleja esitab

ise EMK-le avalduse, kui on selgunud täiendavad asjaolud. Selline avaldus tuleb esitada Natura

metsatoetuse osas EMK-le hiljemalt toetusaasta 31.detsembriks, et sellega saaks arvestada järgneva

toetusaasta kaardi koostamisel. Eelnevast juba nähtus, et kuna MA kontrollandmeid ei olnud kantud

keskkonnaregistri kaardile, siis leidis EMK, et kaebaja suhtes saab võtta arvesse MA teostatud

kontrollmõõdistamise tulemused ehkki tavapäraselt rakendatakse keskkonnaregistrikaardi muutmist

vaid kohustusaastale järgneva kalendriaasta taotluse menetlemisel. Kohtule ei nähtu, kuidas saaks

rikkuda kaebaja õigusi asjaolu, et kontrollandmed võeti arvesse ning kaebaja osas sanktsioone ei

rakendatud. Kaebaja nõustus taotlust muutma vaid osaliselt, so : 0343 metsaala 1 osas, mis suurenes

1,50-lt 1,99-le (kaebaja kiri 08.04.13 tlk 117 pöördel I kd). Vaidluse all ei ole metsapindala muutmine

ühe katastriüksuse pindala suurenemises, kuna kaebaja nõustus, et : 0343 metsaala 1 osas, mis suurenes

1,50-lt 1,99-le (kaebaja kiri 08.04.13 tlk 117 pöördel I kd) ei ole vaidluse all.

Kohus nõustub ja kordab ka siinkohal, et kaebaja jäi selliselt vastuoluliseks, kuna ta sisuliselt ühes osas

tunnustab eelmärgitud korras läbiviidud kontrolli tulemust ja keskkonnaregistrikaardi andmeid, kuid

soovib jätta selle tulemused arvestamata teiste pindalade osas, vastustaja pidi aga arvestama kõigi

nende andmetega, mis kontrolli tulemusel kanti kaardile ja mis selliselt vastasid tegelikkusele (Määruse

§ 3 lg 2). Kuna aga kaebaja muus osas muudatusi ei soovinud, siis selles mõttes suurendas kaebaja

metsaalade pinda alusetult, millega vastustaja ei saanud arvestada. Kaebaja metsaala pindalade suurust

mõjutas selliselt MA poolt 28.09.11.a. läbiviidud XXX mü katastriüksuse asukoha täpsustamine

katastrikaardil 27.10.11.a., mille tulemusel EMK tegigi ettepaneku kaebajale taotluse andmeid muuta

ja siis sai muuta ka keskkonnaregistri kaarti NAM2012. See selgitabki, miks vastustaja ei saanud

toetuda kaebaja esitatud andmetele.

Kaebaja on nimetanud ka erinevaid pretensioone seotult 25.07.13.a. kohapealse kontrolliga, kuid nagu

kaebaja ise märgib, on ta selle kontrollakti vaidlustanud siiski teises haldusasjas, mida kinnitab ka juba

jõustunud ja eelnevalt viidatud kohtuotsus. Käesolevas asjas ei ole selliselt oluline, mida kaebaja

väidab selle kohta, mida ta kuulis märgitud kontrolli käigus MA mõõtjate seletustest jms.

Seega saab kohus arvestada tegelike andmetega, mis tulenevad Keskkonnaregistri kaardile kantud

andmetest ja kohtul puudub vajadus koguda veel mingeid täiendavaid andmeid. Vastustaja ei ole

moonutanud andmeid kaebaja metsa-alade arvu kohta. Käskkirja tabeli osas märgitakse jagunenud

objektid, mis aga ei tähenda, et on veel mingi XXX maaüksusel asuv metsaala ning et vastustaja on

pannud toime võltsimise. Kohus ei nõustu A.L. seisukohaga, et ta juba on esitanud tõendid, millest

lähtuvalt metsaala suurused on tegelikkuses suuremad ja kaebaja on valesti aru saanud ka käskkirjas

tabeli osast „Jagunenud objektid“ tähendusest. Jagunemisega ei moodustu eraldiseisvaid metsaalasid,

seega on kaebaja väited, et vastustaja varjab tegelikke andmeid ja tekitas selliselt õigusvastase

olukorra, alusetu. Vastustaja on keskkonnaregistri kaardiga mittekattuva osa käskkirjas eraldi välja

toonud, kuna see võimaldas esitada põhjendused, miks toetust ei maksta ning ka seetõttu, et

infosüsteem genereeriks õige toetussumma suuruse käskkirjale.

Selline vormistus kaebaja õigusi ei riku ja tema õiguslikus seisundis muutusi kaasa ei too. Vastustaja

on korduvalt selgitanud asjaolude kulgu ning näidanud, et selline kajastus käskkirjas on vajalik

infosüsteemi toimimiseks ja jagunemisega ei moodustata toetusõiguslikku metsaala. Kuna kaebaja

näitas metsaala pindala suuremana, siis oli vajalik keskkonnaregistri kaardiga mittekattuva osa eraldi

väljatoomine, et selle kohta oleks vastustajal võimalik esitada põhjendused, miks toetust ei maksta.

Keskkonnaregistri kaardil (NAM2012) olevate pindalade suurused on võimalik võrrelda

Keskkonnaagentuurilt (KAUR) väljanõutud kaartide andmetega. KAUR on keskkonnaregistri

volitatud töötlejaks, kes teeb muudatusi keskkonnaregistri kaardi kihtides. Kohtule esitatud materjali

põhjal nähtub, et kaebaja püüdis välja selgitada nt Maa-ameti kaudu temale olulisi küsimusi, mistõttu

ta esitas arvukalt kaebusi, et teostataks XXX mü katastrimõõdistamine-katastriplaani muutmine.

Erinevate asutuste poolt on selgitatud, et uue katastriüksuse plaani vormistamiseks tuleb tellida

maamõõtjalt katastrimõõdistamine. Mistahes põhjusel kaebaja pöördumise alusel protsessid ka ei

veninud, nähtub, et enne toetussumma väljamakset olid tegelikkusele vastavad andmed välja selgitatud

ja sellega sai vastustaja arvestada.

PÕM määruse nr 26 kohaselt ei tulene metsaala toetusõiguslik suurus ei maakatastri kaardilt, kus on

näidatud metsakõlviku suurused (reguleerib Maakatastriseadus), ega maaregistri kaardilt, kus on

näidatud metsaeraldise suurused (reguleerib Metsaseadus) ega ka ametnike või maamõõtjate

arvamusest. Toetuse andmist reguleerib Määrus, mis tugineb ELÜPS sätetele ning EL õigusaktidele.

Kuna toetust makstakse vaid keskkonnaregistrisse kantud metsaalade pinna suuruse järgi, siis sai

toetust maksta muudetud keskkonnaregistri andmetele tuginedes, lähtudes kogupindalast 2,88 ha. Nii

ongi märgitud käskkirjas lisa 359 tabeli veerus 6 toetusõiguslik pindala taotluselt. Käskkirja lisa

selgitus on antud (tlk 111 I kd veerg 5 ja 6); toetussumma arvestati keskkonnaregistri pinna suuruses

2,88 ha lähtudes NAM2012 seisuga 05.03.13.a. Selle arvestuslik summa oleks kujunenud ilma „cc“

nõuete rikkumisest tuleneva vähenduseta 316,60 eurot. Kuigi seda summat käskkirja lisas 359 tabel ei

näidanud, oli see tuletatav ja kontrollitav. Kohus juba nimetas, et nõuete rikkumise tõttu oli vähendus

28,49 eurot (lisa 359 tabeli veerg 14), mille tagajärjel kujunes toetussummaks 288,10 eurot. Sellises

summas toetust on kaebaja saanud ja see on tõendatud.

49. Kaebaja muud väited ja haldusakti motiveerimise küsimus.

Kuivõrd kaebaja oli korduvalt nimetanud, et ta ei saa aru toetussummade kujunemisest (käskkiri on

ebapiisava vormistuse ja motivatsiooniga), siis oli vastustaja pidanud vajalikuks anda välja veel

täiendava motivatsiooni. Kuigi kohtu arvates antud puudus ei oleks saanud tuua kaasa käskkirja

tühistamist, kuna käskkirjaga tasumisele kuulunud toetussummade kujunemine oli põhimõtteliselt

kontrollitav, on kokkuvõttes toetussummade väljamaksmiseks vajalikud andmed täpsustavalt esitatud

ning need jäid ka peale muudetuste tegemist samaks. Kohus leiab, et iseenesest ei riku kaebaja õigusi

täiendava motivatsiooni esitamine, kuna muutunud käskkirja andmed selle sisu osas vastavad

tegelikkusele ning ei muudetud resolutsiooni, vaid ainult täpsustati põhjendusi. Kohus leidis, et

kaebajale ei saaks panna täiendavat kohustust läbida seetõttu veelkord vaidemenetlus, kui vastustaja

tegevusest tingitult täpsustati esimest käskkirja.

Kohus siinkohal märgib, et kui kaebaja õigusi ei rikuta ja toetussumma määrati õigesti, siis ei oma

eraldiseisvalt tähendust menetluslikud rikkumised või haldusakti motivatsiooni puudulikkus.

Kuna vaidlust ei ole selles, et MA viis läbi välikontrolli käigus kontrollmõõdistamise, siis XXX

katastriüksuse asukoht katastrikaardil täpsustati. Andmed on täpsustatud pädeva riigiasutuse poolt.

EMK on ka vaideotsuses pikalt selgitanud XXX mü metsaala kontrolli, spetsialistide pädevust,

protseduure ja mõõtmisvahendeid. Kohus on eelnevalt leidnud, et vastustaja on selliselt arvesse võtnud

tegelikud andmed. Juhul, kui ka MA tegevuse kontrolli andmed oleks koheselt kajastatud

keskkonnaregistris, oleks tulemus olnud ikkagi sama, st pindade tegelik suurus ei vastanud kaebaja

esitatud andmetele. Seetõttu leiab kohus, et vastustaja kokkuvõttes märkiski õigesti toetudes Määruse

§ 3 lg 2, et metsaala, mis pole kantud taotluses märgitud ulatuses metsalana keskkonnaregistrisse, ei

vasta toetuse saamise tingimustele, kuna toetust võib taotleda metsaalana keskkonnaregistrisse kantud

ala kohta. Kõikide toetusetaotluste, maksenõuete ning muude deklaratsioonide suhtes, mida

toetusesaaja või kolmas isik peab esitama, teostatakse halduskontrolli, mis hõlmab kõiki võimalikke ja

asjakohaseid elemente, mida on võimalik haldusmeetmetega kontrollida, menetlusega tuleb tagada

tehtud kontrollimistöö, kontrollimise tulemuste ja lahknevuste korral võetud meetmete registreerimine.

EMK on lähtunud temale usaldusväärsetest MA kontrollandmetest, mille alusel tehti muudatus

kaardiandmetes.

Et kaebaja ei olnud siiski kaardi andmetest eksitatud kinnitab asjaolu, et kaebaja keeldus ka oma 2013

a taotlust vastavalt juba 25.07.201 a läbi viidud kohapealse kontrolli tulemustele muutmast. Kaebaja

soovimatus võtta arvesse tegelikke andmeid ei tähenda, et EMK oleks pidanud lähtuma taotluse

andmetest.

Tegemist ei ole ka andmete võltsimisega, mida kaebaja on vastustajale ette heitnud. Andmete

võltsimisele või moonutamisele ei saa tugineda asjaolust, et käesolevas asjas oli teostatud

vaidemenetluse käigus kontroll veel ka 2013 a suvel ning ka mitte see, et Maa-amet viis läbi

kontrollmõõdistamise juba 2011a ning et kaebaja arvates saanuks teha kaardimuutused varem.

Kohus ei nõustu kaebajaga, justkui oleks vastustaja jätnud esitamata keskkonnaregistri kaardi

väljavõtte ja et nt tlk 76 II kd kaart ei kajasta õigeid andmeid. EMK on selgitanud, kuidas kujunevad

Keskkonnaregistri kaardi andmed- tlk 60 II kd p 1.5.1. Kohtule on esitatud ka EELIS infosüsteemist

tehtud XXX mü kohta tehtud keskkonnaregistri kaardi e NAM2012 kaardi, mis oli esitatud kaebaja

poolt taotluses (tlk 28-29 II kd). Kaebaja ei esitanud kohtule KKA-ilt saadud KAUR kaarte, mille esitas

vastustaja. KAUR andmed kinnitavad NAM2012 mais 2012 seisu metsalaade suhtes ja muudatusi

05.03.13.a. Metsaalade pindala mõõtmine toimub EK määruse 1122/2009 art 34 lg 1 kohaselt.

EMK on möönnud, et NAM2012 kaardil metsaala, maakatastris metsa kõlviku ja metsaseaduses

metsamaa mõisted on erinevad ning seetõttu ei ole neid võimalik käsitleda nii nagu seda teeb kaebaja.

Vastustaja on nii vaidemenetluses kui ka oma vastustes kohtule oma seisukohti selgitanud

üksikasjaliselt ning kohus siinkohal nimetab kokkuvõtvalt olulisemad momendid.

Metsaala, mõiste tuleb Määrusest nr 26 ning täpsemalt selle § 1 lg 2, § 3 lg 2 ja 2.1.1. Määruse kaudu

kirjeldatakse Natura 2000 toetuse toetusõiguslikku pinda erametsamaale ja nähtub, et see mõiste ei

kattu metsamaa mõistega Metsaseaduses (MS) ega ka kõlviku mõistega Maakatastriseaduse

tähenduses. Metsaregister on metsaressursi arvestuse riiklik register ning see on küll osa

keskkonnaregistrist (volitatud töötlejaks on KAUR), kuid selle andmebaas ei põhine samal programmil

ning selle regulatsioon tugineb muudele õigusaktidele. Metsaregistri avalikust kaardirakendusest

nähtus, et A.L. on tellinud Metsabüroo OÜ-lt XXX mü metsa korraldamise, mille inventeerimise

andmed on kantud registrisse 15.09.08.a. Nende inventeerimisandmete põhjal on metsaeraldisi XXX

kinnistul moodustatud 5. Kui neid võrrelda Natura 2000 toetusõiguslike metsaaladega, siis vaieldavate

metsaalade kindlaks määratud pindala ja metsaeraldiste pindala on sarnane (tlk 71 II kd), kuigi A.L.

leiab ise, et pindalad on hoopiski 0,42 j 0,80 ha.

Kohus leiab, et ilmselt häirib kaebajat ka vastustaja selgitus, et arvestatud on 05.03.13 muudetud

keskkonnaregistri kaarti, kuid kaebaja jätab tähelepanuta, et muudatus vastab MA varasematele

toimingutele. Maa-ameti kirjadele ja skeemidele ei ole aga kaebaja toetunud õigesti, nagu eelnevalt on

esile toodud, seega MA 28.09.11 mü kontrollandmed on arvestatavad. MA ei mõõdistanud XXX mü

kõlvikute ehk metsa osa suurusi, nende andmetega ei saa ümber lükata toetuse maksmisel aluseks

võetud metsaala pinda. Tegemist on eri õigusaktide alusel registrisse kantavate andmete ja skeemidega,

mis ei ole täielikus kooskõlas metsaala mõistega ehk toetusõigusliku ala mõistega Määruse nr 26

mõttes, siis kaebaja esitatud tõendid ei ole asjakohased. Asjaolu, et kaebaja arvates on tema XXX

maaüksuse küpse metsa pindala suurem, ei oma toetusõigusliku metsala määramisel tähtsust, kuna siin

arvestatakse lisaks mitmeid muid asjaolusid, kui vaid looduses kasvavad puud (erinev metoodika ja

mõõtmise täpsusaste, poolloodusliku alaga kattuvus, ortofotol varjud kaardil, katastriplaani andmed

jms). Kohus nõustub vastustajaga, et sisuliselt eirab kaebaja EMK selgitusi, et tema metsaalade suuruse

kontroll on läbi viidud eri metoodikat ning eri mõõtmisvahendeid kasutades, mille tulemusi ei ole

võimalik võrrelda. Määruse nr 26 § 3 lg-st 2 nähtuvalt saab toetust taotleda metsaala, mitte metsamaa

kohta. Määruse nr 26 § 1 lg-st 2 nähtuvalt on metsamaa laiem mõiste kui metsaala. Vastustaja on õigesti

leidnud, et Määruse nr 26 § 1 lg 2 ja § 3 lg 2 koostoimest järeldub, et toetuskõlbulik ei ole kogu

metsamaa. Määruse nr 26 § 3 lg 2 järgi saab arvestada maakatastrisse kantud metsamaa kõlviku

suurusega. Kaebaja väide, et toimikusse ongi esitatud vastustaja enda poolt tema väiteid kinnitavad

tõendid, ei vasta selliselt tõele, kuna vastustaja ei ole nõustunud kaebaja erinevatel aegadel esitatud

järjepidevuseta väidetega ja seisukohtadega, sj kaartide tähendusega ja nendes sisalduvate andmete

kaebajapoolsete tõlgendustega.

50. PRIA oli teinud otsused enne käesolevat käskkirja. A. L. oli esitanud 03.05.2013 Tartu

Halduskohtule kaebuse PRIA 28.11.2012. a kontrollakti nr 120482-82-0001 tühistamiseks, PRIA

20.12.2012. a otsuse nr 12-6/1666, 22.01.2013. a otsuse nr 12-6/77 ja 24.01.2013. a otsuse nr 12-6/100

tühistamiseks toetuste vähendamise osas ning PRIA peadirektori 05.04.2013 vaideotsuste nr 12-4/223

ja nr 12-4/224 tühistamiseks. PRIA otsused olid tehtud enne vaidlusalust käskkirja ja kehtisid selle

väljaandmise ajal ehkki kaebaja need kohtus hiljem vaidlustas. Kaebaja õiguste rikkumisel, st juhul,

kui „cc“ nõuete rikkumine langenuks ära, oleks EMK saanud ka oma otsust ise muuta.

51. Vastustaja on motiveerinud ka selle, et tal tuli lähtuda Põllumajandusministri 11.03.2010. a

määruse nr 26 „Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse saamise nõuded, toetuse

taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“, mille § 3 lg 9 sätestab: „«Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 58 lõike 2 kohaselt täidab taotleja metsaalal, mille

kohta ta toetust taotleb, põllumajandusmaal ja põllumajanduslikus tegevuses «Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud häid

põllumajandus- ja keskkonnatingimusi ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt avaldatud kohustuslikke

majandamisnõudeid.“ Nõuetele vastavus koosneb headest põllumajandus- ja keskkonnatingimustest

(HPK, sh püsirohumaa säilitamine) ja kohustuslikest majandamisnõuetest (KM). Kohus nõustub

vastustajaga, et nõuetele vastavuse süsteemiga tagatakse põllumajandustoetuste maksmine täies mahus

vaid neile põllumajandustootjatele, kes täidavad erinevatest seadustest tulenevaid nõudeid ning

hoiavad põllumajandusmaad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. Seadusandja on

kohustanud metsatoetuse saajat täitma nõudeid kõigil nimetatud maadel, mitte valikuliselt. Seega ei

ole vastustaja oma käskkirjas jätnud arvestamata olulise PRIA poolt tuvastatud asjaoluga ja küsimus

ei jäänud lahendamata.

Arvestades aga, et kaebaja on kaebuses lisaks vaides püstitatud küsimustele välja toonud täiendavaid

puuduseid käskkirja osas, mida ta aga vastustajale esitatud nõudes märkinud ei ole, on vastustajal

õigus, et seega ei ole kaebaja selles osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. HKMS § 121

lg 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud

kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kaebaja ei vaidlustanud

vaidemenetluses toetuse vähendamist „cc“ nõuete rikkumise eest summas 28,49 eurot (ehk 9%). Kui

selline nõue on juba menetlusse võetud, jätab kohus nõude läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 1 p 1).

Seega tuleb jätta läbi vaatamata kaebus osas, milles kaebaja ei ole kohustuslikku kohtueelset

menetlust läbinud.

52. Menetluskulude hüvitamise taotlust EMK ja PRIA ei esitanud. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis

jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kalmiste

Kohtunik