3-16-1853/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

3. oktoober 2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-1853

Haldusasi

Aktsiaseltsi ERTS EKKA kaebus Maksu- ja Tolliameti

30. augusti 2016. a otsuse nr 8-3.1/27295 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19. septembri 2016. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi ERTS EKKA määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja aktsiaselts ERTS EKKA

Esindaja v.-adv Helmut Pikmets

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

Jätta aktsiaseltsi ERTS EKKA määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.

septembri 2016. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts ERTS EKKA esitas 24. augustil 2016 Maksu- ja Tolliametile (MTA) taotluse

tekkinud enammakse tagastamiseks summas 9356,40 eurot.

8. augusti 2016. a maksuotsusega nr 12.2-3/020104-64 kohustas MTA aktsiaseltsi ERTS

EKKA tasuma maksusumma 140 332,08 eurot. Kaebaja tasus selle maksusumma ning

vaidlustas nimetatud otsuse (haldusasi nr 3-16-1602).

MTA esitas 30. augusti 2016. a otsusega nr 8-3.1/27295 aktsiaseltsile ERTS EKKA

intressinõude 77 413,29 eurot, jättis intressi tagastusnõude rahuldamata ning tasaarvestas

tagastusnõude summa 9356,40 eurot intressinõudega. Maksuhaldur kohustas aktsiaseltsi

ERTS EKKA tasuma intressivõlga summas 68 056,89 eurot kümne päeva jooksul otsuse

saamise päevast arvates.

2. Aktsiaselts ERTS EKKA esitas Tartu Halduskohtule kaebuse eelnevalt nimetatud otsuse

tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on vastustaja arvestanud kaebajale intressi, mis on osaliselt

aegunud ning kuulub olulises osas kustutamisele. Koos kaebusega esitas aktsiaselts ERTS

EKKA esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovis nimetatud otsuse kehtivuse peatamist.

Taotluse kohaselt võib intressinõude sundtäitmise peatamata jätmine tuua kaebajale suure

tõenäosusega kaasa pöördumatud kahjulikud tagajärjed. Kaebajal ei ole rahalisi vahendeid

kohustuse täitmiseks. Lisaks halveneksid kaebaja majandusnäitajad. Kohustuse kohene

kajastamine kaebaja raamatupidamises annab vale signaali kreeditoridele ning mõjutab

kaebaja igapäevast majandustegevust. Intressinõude täitmise peatamata jätmine võimaldab

makshalduril arestida kaebaja arvelduskontod. Taotluse rahuldamata jätmine võib kaasa tuua

kaebaja pankrotistumise. Kaebaja hinnangul on kaebus perspektiivikas.

3. Tartu Halduskohtu 19. septembri 2016. a määruse resolutsiooni p-ga 1 jäeti aktsiaseltsi

ERTS EKKA esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruses leiti, et kaebust ei saa hetkel

küll ilmselgelt perspektiivituks pidada, kuid samas ei ole see ka ilmselgelt perspektiivikas.

Taotluse rahuldamata jätmise poolt on asjaolu, et veenvalt ei ole põhjendatud ega tõendatud

pöördumatult kahjulike tagajärgede oht kaebajale. Üksnes majandusliku olukorra raskenemine

ei saa olla aluseks esialgse õiguskaitse kohaldamisele. Lisaks võib hilisemalt osutuda

raskendatuks või võimatuks intressinõude sissenõudmine. Kaebaja õiguste hilisem kaitse ei

ole võimatu ega raskendatud, kuna kaebajale positiivse kohtuotsuse korral on tal võimalik

lisaks maksusummale nõuda ka intressi vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) §-dele 116

ja 117. Kaebajal on võimalik oma õiguste riivet vähendada, taotledes maksuvõla ajatamist.

Vastustaja on 13. septembri 2016. a otsusega nr 12.2-3/020104-65 tunnistanud vaidlusaluse

otsuse osaliselt kehtetuks, vähendades kaebajalt välja nõutavat intressisummat 25 892,76 euro

võrra. Seega on vaidlusaluse otsusega nõutavast intressinõudest vaja tasuda veel 42 164,13

eurot. Halduskohus leidis, et avalik huvi maksude laekumise tagamiseks kaalub käesoleval

juhul üles kaebaja õiguste mõningase riive.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Aktsiaselts ERTS EKKA esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu

19. septembri 2016. a määruse resolutsiooni p 1 tühistada ning esialgset õiguskaitset

kohaldada. Määruskaebuse põhjendused:

4.1. Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, kuna intressinõue on osaliselt kehtetuks

tunnistatud, mis annab alust kahelda intressinõude õiguspärasuses.

4.2. Halduskohus ei ole määruses analüüsinud kaebaja finantsolukorda. Kaebajal puuduvad

intressinõude täitmiseks rahalised vahendid. Kaebaja on vahetult enne intressinõude esitamist

tasunud 8. juuli 2016. a maksuotsusega nr 12.2-3/020104-64 määratud maksukohustuse, mis

on niigi suur koormus äriühingu eelarvele. Kaebaja ei ole ette näinud täiendavalt umbes

50 000-eurost intressi ja sellega kaasnevat tulumaksu tasumist oma eelarves. Niivõrd suure

täiendava kohustuse kohene kajastamine kaebaja raamatupidamises tähendaks kaebaja jaoks

täiendava kahjumi tekkimist viidatud summas. See aga annab ebaõige pildi kaebaja

kreeditoridele, eelkõige Danske Bankile, kellele kaebaja esitab seoses laenusuhetega

perioodilisi aruandeid. Lisaks kaasneb intressinõude täitmise peatamata jätmisega ka

maksuvõla avalikustamine, mida esialgse õiguskaitse kohaldamise kaudu oleks võimalik

vältida. Maksusumma ajatamine seda aga ei väldiks.

4.3. Alusetu on väide, et hilisem intressinõude sissenõudmine võib osutuda raskendatuks või

võimatuks, kuna kaebaja kavatseb jätkata oma majandustegevust.

4.4. Intressivõla kohene laekumine ei kaalu üles põllumajandussektoris tegutseva ettevõtja

huvi jätkata majandustegevust.

5. MTA vastuses määruskaebusele leitakse, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu määrus muutmata. Vastuse kohaselt:

5.1. Vastustaja ei tunnistanud 13. septembri 2016. a otsusega nr 12.2-3/020104-65

vaidlusalust otsust osaliselt kehtetuks mitte seetõttu, et intressinõue oleks õigusvastane, vaid

seetõttu, et maksumenetluse kestus oleks MTA hinnangul pidanud olema lühem.

5.2. Intressinõude aluseks on maksuotsus, mille kohaselt on kaebaja oma maksuarvestuses

valeandmeid esitanud, mistõttu on õiglane ka maksuvõla avalikustamine.

5.3. Kuigi kaebaja on väitnud, et jätkab oma tegevust, on ta esialgse õiguskaitse taotluses

viidanud ka sellele, et taotluse rahuldamata jätmine võib kaasa tuua äriühingu pankrotistumise

ja lõpetamise. See viitab sellele, et intressinõue võibki jääda tasumata. Lisaks on

maksumenetluses selgunud, et kaebaja on ka varasemalt maksuarvestuses ebaausalt käitunud,

seega ei ole tema väited jätkamise kohta usutavad.

5.4. Äriühingul ei ole kinnisvara, registervarana omab ta ainult 2003. a väljalaskega laadurit.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lg-de 1 ja 3 alusel tuleb esialgse õiguskaitse

taotluse lahendamisel analüüsida, kas taotluse rahuldamata jätmise tõttu võib kaebaja õiguste

kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Lisaks tuleb arvestada

avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hinnata kaebuse perspektiive ja esialgse

õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

8. Aktsiaseltsi ERTS EKKA hinnangul toob esialge õiguskaitse kohaldamine äriühingule

kaasa majanduslikud raskused ning võib viia äriühingu pankrotistumiseni. Ühtlasi ei näe

äriühing, et tal oleks piisavalt rahalisi vahendeid veel ühe täiendava kohustuse tasumiseks,

kuna ta on ära tasunud MTA 8. juuli 2016. a maksuotsusega nr 12.2-3/020104-64 nõutud

maksusumma 140 332,08 eurot. Nimetatud maksuotsuse on kaebaja ka vaidlustanud ning see

on registreeritud haldusasjana nr 3-16-1602. Lisaks on määruskaebuses märgitud, et

maksuvõla avalikuks tegemine võib mõjuda negatiivselt kaebaja suhetele panga ning

äripartneritega.

9. Analüüsides kaebaja finantsolukorda, leiab ringkonnakohus, et kaebajal puudub esialgse

õiguskaitse vajadus. Kaebaja bilansist ja kasumiaruandest (tl 16), mis on esitatud koos

esialgse õiguskaitse taotlusega ja kajastab 2016. a esimest kaheksat kuud nähtub, et kaebajal

on käibevara kokku 824 922 eurot. Kui võrrelda seda eelmise majandusaasta aruandest

nähtuva käibevaraga seisuga 31. detsember 2015, mil kaebajal oli käibevara 788 185 eurot, on

hetkeseisuga käibevara isegi suurenenud. Samas on kaebaja lühiajalised kohustused võrreldes

31. detsembri 2015. a seisuga suurenenud – kui tollal oli kaebajal lühiajalisi kohustusi

summas 232 328 eurot, siis 31. augusti 2016. a seisuga on neid 484 972 eurot. Teisalt on

kaebaja eelmiste perioodide jaotamata kasum 560 842 eurot. Eelnevast järeldub, et nõutava

intressisumma 42 164,13 eurot tasumise järgselt ei ähvarda äriühingut majandustegevuse

lakkamine ega majanduslikesse raskustesse sattumine.

10. Esialgse õiguskaitse kohaldamise kahjuks räägib ka asjaolu, et kaebaja ei ole taotlenud

maksuvõla tasumise ajatamist (MKS § 111 lg 1). Ka maksuvõla avalikustamine ja võimalik

maine kahjustamise oht ei too kaasa esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist. Tegemist on

pelgalt abstraktse väitega, mida ei toeta konkreetsed asjaolud. Maksukohustuslase huvi

maksuvõla avalikustamise edasilükkamise kohta peab olema konkreetne ja oluline (Tallinna

Halduskohtu 23. märtsi 2012. a määrus haldusasjas nr 3-12-595, p 7). Juhul kui kaebaja peab

maksuvõla avalikustamist väga kaalukaks negatiivseks tagajärjeks, on tal selle vältimiseks

võimalik maks tasuda (Tartu Ringkonnakohtu 1. augusti 2013. a määrus haldusasjas

nr 3-13-1364, p 11).

11. Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei esine antud juhul kaebajal esialgse õiguskaitse

vajadust, puudub vajadus avalike ja kaebaja huvide analüüsimiseks ning kaebuse

perspektiivikuse hindamiseks.

12. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtades jääb aktsiaseltsi ERTS EKKA määruskaebus

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. septembri 2016. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene