1-15-2049/23 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

3. oktoober 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-2049

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 29. augusti 2016 määrus

süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Kirill Fjodorov (isikukood 39601243717),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 29. augusti 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel

teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K. Fjodorov tunnistati süüdi ja teda karistati Viru Maakohtu 30.03.2015 otsusega KarS § 404

järgi 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti temale liitkaristuseks kohtuotsuste

kogumis Viru Maakohtu 04.03.2015 otsusega 2 aastat 6 kuud vangistust, mille kandmise algust loeti

alates 12.11.2014. Karistusaeg lõpeb 12.05.2017.

2. Viru Maakohtu 29.08.2016 määrusega jäeti K. Fjodorov vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata. Kohus märkis, et K. Fjodorovi on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja

vangistuses viibib ta esimest korda. Samas on kinnipeetav viimase karistuse saanud vanglas

sooritatud kuriteo eest ning tema suhtes on menetluses veel kaks kriminaalasja. Vabanedes

puuduvad K. Fjodorovil garanteeritud töökoht ja toetavad lähedased ning elama soovib ta asuda

statsionaarse sõltuvusravi rehabilitatsioonikeskusesse. Distsiplinaarkaristusi on kinnipeetaval kaks.

Vangla väljastatud iseloomustusest nähtub ka, et K. Fjodorov on narkosõltlane. Veel selgub, et

varasemalt oli kinnipeetav määratud ka kriminaalhooldusele, kuid see ebaõnnestus ja karistus

pöörati täitmisele. Eeltoodut arvestades ei tekkinud kohtul veendumust, et K. Fjodorovi karistuse

eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et ta ei pane toime uusi kuritegusid.

3. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse K. Fjodorov ise, taotledes enda tingimisi enne

tähtaega vanglast vabastamist. Kõigepealt teeb K. Fjodorov märkuse, mille kohaselt on

kohtumääruses kirjas, et Margus Kiis on kolmel korral kriminaalkorras karistatud. Ta ei saa aru, kas

tegemist on kohtu veaga või on otsustus tehtud teise isiku kohta. Lisaks märgib süüdimõistetu, et

17.08.2016 kohtuotsusega sai ta kaks kuud vangistust juurde. Teine kriminaalasi on lõpetatud, kuna

ta ei ole midagi toime pannud. K. Fjodorov toonitab ka, et tal on praegu viimane võimalus

ennetähtaegseks vabanemiseks ning ta saaks rehabilitatsioonikeskusesse sõltuvusravile. Hiljem ei

pruugi sellist ravivõimalust enam tulla.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus asub seisukohale, et maakohus on põhjendatult ja õigesti jätnud K.

Fjodorovi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata. Kuivõrd kohtumääruses toodud vastavad

põhistused on asjakohased ja piisavad, kasutab kriminaalkolleegium KrMS § 342 lg 3 p-st 1

tulenevat õigust jätta esimese astme kohtu määruse põhiosa asjaolud kogumahus üle kordamata ja

rõhutab määruskaebuse väidetele vastates üksnes järgmist.

5. Apellatsioonikohus toonitab kõigepealt, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalseid eeldusi kaaludes tekkima

veendumus nii selles, et isik ei pane vabaduses toime uusi kuritegusid, kui ka selles, et ta suudab

katseaja läbida edukalt. Maakohtul K. Fjodorovi puhul taolist piisavat kindlustunnet ei tekkinud ja

sellist seisukohta peab põhjendatuks ka kriminaalkolleegium. Nimelt viitavad kinnipeetava

jätkuvale ohtlikkusele ja annavad aluse kahelda katseaja edukuses isiku korduv karistatus, tema

varasemalt ebarahulavalt kulgenud kriminaalhooldus, temal distsiplinaarkaristuste esinemine, teave

kuritegude toimepanemisest isegi vangistuse tingimustes ning riskifaktorina kinnipeetaval

diagnoositud sõltuvus narkootilistest ainetest.

6. Määruskaebuse väited ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena. Kõigepealt juhib

kinnipeetav kaebuses tähelepanu asjaolule, et kohtumääruses sisaldub võõra isiku nimi.

Kriminaalkolleegium märgib, et nii see tõepoolest on. Samas on siin tegemist ilmselge

ebatäpsusega, mis lahendi ja isegi selle konkreetse lause sisu ning õigsust kuidagi ei mõjuta. Nimelt

selgub kohtutoimiku materjalidest, et K. Fjodorovi on kriminaalkorras karistatud kolmel korral.

Veel teeb kinnipeetav märke, mille kohaselt on ta süüdi mõistetud ka Viru Maakohtu 17.08.2016

otsusega. Selline tähelepanek on kahtlemata õige, kuid maakohtu poolt 29.08.2016 määruse

tegemise ajal Viru Maakohtu 17.08.2016 kohtulahend seadusjõus veel ei olnud. Viimaseks toonitab

K. Fjodorov oma kaebuses, et ta saaks praeguselt asuda ravile rehabilitatsioonikeskusesse ja

hilisemalt ei pruugi tal seda võimalust enam tulla. Ringkonnakohus, arvestades kinnipeetava suhtes

esinevat negatiivset tulevikuprognoosi, samuti käesolevaks ajaks jõustunud Viru Maakohtu poolt

augustis tehtud kohtuotsust, sel argumendil K. Fjodorovi vabastamist võimalikuks aga ei pea.

7. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus