1-15-324/31 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

3. oktoober 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-324

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 8. septembri 2016 määrus

süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Stanislav Maškini (Stanislav Maškin,

isikukood 37903152235) ja tema kaitsja advokaat Aivar

Kello, määruskaebused

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 8. septembri 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebused jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In

Jure OÜ kaudu 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot) advokaat Aivar Kellole

apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

4. Stanislav Maškinilt mõista välja menetluskulud, s.o kaitsjatasu advokaat Aivar Kello

poolt ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest 24 eurot riigituludesse.

5. Stanislav Maškinil tuleb tasuda väljamõistetud kaitsjatasu määrusele lisatud makseinfo

alusel.

6. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates

makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 10.03.2004 otsusega tunnistati Stanislav Maškin süüdi KrK § 15 lg 2 - § 101

p 8 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati S. Maškini

karistust Ida-Viru Maakohtu 10.02.1999 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra. Talle

mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 18 aastat 7 kuud 1 päev vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas

10.03.2004 ja lõpeks 10.10.2022.

2. Tartu Maakohtu 08.09.2016 määrusega jäeti S. Maškin tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamata. Kohus pidas otsustuse tegemisel oluliseks järgmisi asjaolusid.

Vangistuses on S. Maškin tegelenud kuriteoriskide maandamise ning taasühiskonnastavate

tegevustega. Ta on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, sh viimati sotsiaalprogrammi „Õige hetk.“

Kinnipeetav töötab alates 05.02.2013 vanglatööstuses, millega on tagatud regulaarne sissetulek.

Pikaajalise vangistuse viibimise kestel on ta küll toime pannud distsiplinaarsüütegusid, mis aga on

käesolevaks ajaks juba kustunud. Samas kannab S. Maškin praegu vangistust tapmise eest, mis oli

toime pandud huligaansel ajendil ja eriti julmal viisil, samuti kaaskinnipeetava tapmiskatse eest.

Tema ära kantud karistusaeg on seda arvestades ebaproportsionaalselt väike. S. Maškini vangistusest

vabastamine käesoleval ajal oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna õiglustundega.

Veel juhtis kohus tähelepanu sellele, et äärmiselt raske kuriteo pani S. Maškin toime vähem kui 2

kuud pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Talle mõisteti karistuseks vangistus, mille kandmise

ajal sooritas S. Maškin uue samalaadse üliraske kuriteo. Seega ei ole tema teod juhuslikku laadi. Tal

on kindlad iseloomu- ja käitumuslikud eripärad, lisaks ka probleemid alkoholi tarvitamisega. Kuigi

käesolevalt S. Maškin alkoholi tarvitamist enese jaoks probleemina ei näe, võib väita, et tema

väärtushinnangud ning arusaamad on välja kujunenud ega allu kergelt muutustele. Järelikult on suur

oht, et S. Maškin võib vabaduses alkoholi tarvitanuna käituda ettearvamatult ja olla vägivaldne.

Seega eksisteerib ka kõrgendatud oht uute isikuvastaste kuritegude toimepanekuks. Ka elektroonilise

valve kohaldamine ei vähendaks käesoleval juhul kuritegude toimepaneku ohtu. Kuigi S. Maškin

vabaneks tingimustesse, mis toetaksid tema taasühiskonnastumist (tal on kindel elukoht ja lähedaste

toetus), on kohtu arvates oluline, et käesoleval ajal puudub S. Maškinil Eestis elamise õigus.

Rahvastikuregistri andmetel puudub tal elamisluba. Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel

(www.politsei.ee) Elamisloa taotluse staatuse päringu vastuse kohaselt taotletud dokumenti talle ei

vormistata.

3. Tartu Maakohtu määruse vaidlustasid nii S. Maškin ise kui tema kaitsja A. Kello, soovides

lahendi tühistamist ja kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

3.1

Advokaat oma kaebuses toonitab, et S. Maškinil on vabanemisel olemas elukoht, talle on

broneeritud töökoht, ta ei samasta ennast kriminaalse subkultuuriga, tahab edaspidi elada

seaduskuulekalt ja vana tutvusringkonnaga enam suhelda ei soovi. S. Malaškin on karistuse

kandmise ajal osalenud sotsiaalprogrammis, jätkanud haridusteed ja omandanud riigikeele.

3.2

S. Maškin enda määruskaebuses märgib kõigepealt, et tema vabastamata jätmisel ei saa

takistuseks olla tal Eestis elamise õiguse puudumine. Politsei- ja Piirivalveametist väljastatud vastuse

kohaselt on tal tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise korral seaduslik alus Eestis viibimiseks

kuni katseaja lõpuni. S. Maškin usub, et saab ka elamisloa, kuna ta on sündinud ja terve elu elanud

Eestis, samuti on seda tema naine ja laps. S. Maškin toonitab sedagi, et ta ei ole alkoholi tarvitanud

juba kaua aega, kuna ta ise on sellele kategooriliselt vastu. Ta ei soovi oma elu hävitada. Kinnipeetav

leiab sedagi, et elektrooniline valve oleks meetmeks, mis tema kuriteod või isegi seadusvastaselt

mõtlemise välistaks. S. Maškin toonitab veel, et ta siiralt kahetseb seda halba, mida ta on elus teinud.

S. Maškin on enda edasikaebusele lisanud ka kaks tunnistust koos psühholoogi iseloomustusega selle

kohta, et ta on läbinud sotsiaalprogrammid „Õige Hetk“ ja „Eluviisitreening.“ Samuti selgub viidatud

tunnistustelt, milliseid teemasid programmide raames puudutati.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebused jäävad tagajärjetuks. Seejuures nõustub kriminaalkolleegium maakohtu

argumentatsiooniga, mida juhinduvalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea otstarbekaks korrata ning vastab

seega vaid edasikaebuse argumentidele.

5. Kõigepealt on apellatsioonikohus seisukohal, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamise kaalumisel ei saa kohtud tugineda üksnes isiku kohta käivale positiivsele

teabele, vaid arvestama peab kõiki KarS § 76 lg 4 (kuni 31.12.2014 kehtinud KarS § 76 lg 3) loetelus

toodud punkte nende kogumis. Lisaks tuleb silmas pidada sedagi, et nimetatud asjaolud ei ole

tingimata ühe kaaluga, vaid kohtutel on õigus keelduda süüdlase vabastamisest ka vaid näiteks tema

kuriteo raskuse ja süü suuruse, samuti tema varasema karistatuse motiivil. Selliselt on maakohus S.

Maškini puhul õigesti ka toiminud.

6. Nimelt leiab ka ringkonnakohus, et ehkki S. Maškinit positiivselt näitavaid argumente tõesti

esineb (distsiplinaarkaristuste puudumine, kursustel ja sotsiaalprogrammides osalemine,

vanglateenistuses töötamine, riigikeele õppimine, samuti toetava perekonna ning elu- ja töökoha

olemasolu), ei ole need tema vabastamiseks ligikaudu 6 aastat enne temale mõistetud karistusaja

lõppu piisavad. S. Maškini praeguse vabastamise välistabki tedmine tema korduvatest karistamistest,

sealhulgas on teda karistatud tapmise eest raskendavatel asjaoludel ja samuti raskendavatel

asjaoludel toime pandud tapmiskatse eest. Nimelt selgub kohtutoimikust, et Ida-Viru Maakohtu

10.02.1999 otsusega karistati S. Maškinit KrK § 101 p-de 2, 7 järgi 15-aastase vangistusega. Selle

karistuse kandmise ajal 06.05.2002 pani ta kinnipidamiskohas on toime uue kuriteo, milles ta

tunnistati süüdi Harju Maakohtu 10.03.2004 otsusega KrK § 15 lg 2 - § 101 p 8 järgi. Ehk siis

eelmärgitud negatiivset teavet arvesse võttes peab ütlema, et määruskaebuste väited, mis toonitavad

kinnipeetava vangistusaegse käitumise ja vabanemisjärgsete elutingimuste positiivsust,

ringkonnakohut S. Maškinit vabastama kindlasti ei veena. Seejuures ei oma kolleegiumi hinnangul

tähendust küsimus, kas süüdimõistetu võimalus elamisloa saamiseks on reaalne või ei ole.

7. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

8. S. Maškini kaitsja advokaat A. Kello esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal

määruskaebuse koostamine aega 30 minutit, mille eest ta soovib tasu 24 eurot (sealhulgas käibemaks

4 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus tuleb rahuldada. Kuna kohus teeb KrMS § 337

lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 24 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel S. Maškini kanda.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus