1-15-2614/36 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

3. oktoober 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-2614

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 2. septembri 2016

määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu

Pavel

Hissamutdinov

(isikukood

38012072228), määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 2. septembri 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohus 07.07.2015 otsusega karistas Pavel Hissamutdinovi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi

3 kuu ja KarS § 200 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi 3 aasta pikkuste vangistustega. KarS § 64 lg 1 alusel

mõistis kohus tema liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas

kestuseni 2 aastat. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel luges maakohus tema liitkaristuseks kohtuotsuste

kogumis 4 aastat 2 kuud 24 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuse karistusaja hulka

lugemisel jäi lõplikuks vangistuseks 4 aastat 1 kuu 6 päeva. Karistusaeg algas 02.10.2013 ja lõpeb

08.11.2017.

2. Viru Maakohus 02.09.2016 määrusega jättis P. Hissamutdinovi tingimisi enne tähtaega

vanglast vabastamata. Kohtumääruses sisalduvad seisukohad on järgmised.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud üheteistkümnel korral, millest seitse karistust on

arhiveeritud, reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus

viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud. Tähelepanuta ei saa

jätta sedagi, et P. Hissamutdinov kannab liitkaristust mh esimese raskusastme varavastaste

kuritegude, s.o röövimiste eest. Varasemalt on ta kolmel korral rikkunud kriminaalhooldusel olles

kontrollnõudeid. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus ning tal on olnud probleeme alkoholi

kuritarvitamisega. Eeltoodust tulenevalt puudub kindlus, et P. Hissamutdinov sel korral suudab

järgida käitumiskontrolli nõudeid ja talle määratavaid lisakohustusi ning hoiduda uute kuritegude

toimepanemisest. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus tema poolt järgmise 2 aasta

jooksul on vangla hinnangul 69% ning vägivaldse kuriteo tõenäosus on 43%, milliste näol on

tegemist arvestatavate riskidega. Süüdimõistetu vabastamine tingimisi enne tähtaega käesoleval

ajal, kui tema karistusaja lõpuni on jäänud enam kui 1 aasta 2 kuud, ei vastaks tulenevalt

toimepandud kuritegude tehioludest ühiskonna ega kannatanute õiglustundele ega karistuse

mõistmise eesmärkidele. Positiivsena võib välja tuua selle, et P. Hissamutdinov on

distsiplinaarkorras karistamata. Vangistuses on ta osalenud tööhõives ning töötab käesoleval ajal

väljaspool vanglat OÜ-s Värimal, kus talle on garanteeritud töökoht ka ennetähtaegsel vabanemisel.

Vangistuse jooksul on ta osalenud erinevates taasühiskonnastavates tegevustes, läbinud

sotsiaalprogramme ja õppinud riigikeelt. Vabanemisel on tal olemas elukoht ning lähedaste toetus.

Eeltoodud asjaolud ei tähenda seda, et kinnipeetav tuleks tingimata vangistusest enne tähtaega

vabastada. Kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad andmed ei kaalu üles negatiivseid, milliseid

peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

3. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse P. Hissamutdinov, kes taotleb lahendi tühistamist

ja enese tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Edasikaebuse argumendid on järgmised.

P. Hissamutdinov toonitab, et tal on elukaaslane ja 2-aastane laps, kes on tema ülalpidamisel. Naine

ei tööta ja ta on olnud pere ainuke toitja. Ta töötab keevitajana ning tal on garantiikiri töökoha

garanteerituse kohta. Ta oli 9 kuud narkorehabilitatsiooni sektsioonis, läbides kõik vajalikud

programmid kahel korral. Hetkel on ta Anonüümsete Alkohoolikute grupi üheks juhiks. Samuti viib

ta läbi erinevaid spordiüritusi. Ta lõpetas ka riigikeele kursused, käib Anonüümsete Narkomaanide

tugigrupis ning suhtleb psühholoogide ja sotsiaaltöötajatega. Vangla subkultuuri ta ei toeta. Ta on

töötanud vangla territooriumil koristajana, AS-s Eesti Vanglatööstus keevitajana ning alates

17.11.2014 tasub ta hagisid ja kõiki võlgnevusi. Enne seda, kui teda viidi avavanglasse, käis ta

igakuiselt naise ja lapsega pikaajalistel kohtumistel. Rikkumisi Viru Vanglas viibimise ajal tal ei ole.

Hetkel suhtleb ta vaid oma perega. Ta taastas head ja usaldavad suhted vanematega. Ta osaleb

aktiivselt ühiskondlikus tegevuses. Administratsiooniga ja kolleegidega tööl käitub ta korrektselt.

Läbitud programmid aitasid tal mõista oma vigu, mida ta saab edaspidi vältida. Ta tahab tagasi

normaalse elu juurde. Ta on muutnud oma suhtlusringi, mõtlemist, aga peamiselt oma eluviisi.

Positiivne dünaamika on tema puhul ilmne. Ta on nõus ka elektroonilise valve kohaldamisega,

samuti on ta valmis täitma kõiki tingimusi ja kohustusi.

P. Hissamutdinov on määruskaebusele lisanud temal töökoha olemasolu tõendava garantiikirja

Värimal OÜ-lt, sotsiaalprogrammide ja kursuste läbimist kinnitavad tunnistused ja diplomid, eriala

omandamist näitavad sertifikaadid, tema sportlikke saavutusi kajastavad diplomid ja K-Raha

väljavõtte hagide tasumise kohta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et P. Hissamutdinovi tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamine põhjendatud ei ole. Määruskaebus jääb täielikult tagajärjetuks. Oma

seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.

5. Apellatsioonikohus toonitab kõigepealt, et P. Hissamutdinovi kuritegelik käitumine on olnud

korduv ning varasemad hulgalised karistused, sealhulgas kolm (käesolev vangistus on kinnipeetaval

neljas) reaalset vanglakaristust, sellele piiri pannud ei ole. Ehk siis negatiivne prognoos, s.o

süüdimõistetu P. Hissamutdinovi poolt uute kuritegude toimepanemise suur tõenäosus, on selgelt

nähtav juba tema varasemates karistamistes, samuti selgub see ka tema kuritegude asjaoludes

(kuriteod on suures osas olnud seotud vägivallaga, teiste hulgas on süüdimõistetu kahel korral toime

pannud röövimisi). Lisaks kinnitab sellist seisukohta vanglas läbi viidud P. Hissamutdinovi

riskihindamine, mille järelduste kohaselt on temast lähtuv uute kuritegude risk järgneva kahe aasta

jooksul hinnatav märkimisväärsena. Samuti esineb praeguselt alus kahelda süüdimõistetu

suutlikkuses läbida ennetähtaegse vabastamisega seonduv katseaeg korrektselt, kuivõrd varasemalt

on tal sellega probleeme olnud korduvalt.

6. Määruskaebuse argumendid ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena. Nimelt ei

ole süüdimõistetu väljendatud lubadused ja eesmärgid, teda vabaduses ees ootavad hüved ning tema

vangistusaegne käitumine asjaoludeks, mis veenaksid ringkonnakohut, et isiku karistuse eesmärgid

on täidetud juba enam kui aasta enne temale mõistetud karistuse lõpptähtaega. Samuti ei võimalda

sellisele positsioonile asumist P. Hissamutdinovi poolt vanglas erinevate programmide, kursuste ja

tugigruppide läbimine ega spordiüritustel osalemine. Olgu veelkord toonitatud, et kinnipeetava

varasemad karistused viitavad üheselt sellele, et väljaspool kinnipidamisasutust võib tema

kuritegelik käitumine tõenäoliselt korduda.

7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Maarika Kuusk