2-16-7177/24 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada hageja OSAÜHING LERON HOLDING ja kostja Exxx Uxxxxxx vahel 28.09.2016. a sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: 1.1.Exxx Uxxxxxx maksab LERON HOLDING OÜ-le summa 4266,50 (neli tuhat kakssada kuuskümmend kuus eurot 50 senti) esitatud nõude täitmiseks. Exxx Uxxxxxx maksab summa ühe osamaksena 4. novembriks 2016.a.
Legislator headnote
AI generated2-16-7177/24 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist. Kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Selline kokkulepe on tavapärane ja seaduslik.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-16-7177
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 29.september 2016. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-7177 Tsiviilasi OSAÜHINGu LERON HOLDING hagi Exxx Uxxxxxx vastu laenulepingust tuleneva põhivõla, intressi ja viivise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OSAÜHING LERON HOLDING (registrikood 10916800); Hageja lepinguline esindaja: Kxxxx Kxxxxx (Õiguslahendused OÜ; asukoht Estonia pst 1, Tallinn 10143; epost: kerli@cavere.ee); Kostja: ExxxxUxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; epost: ) Lepinguline esindaja: Axxxx Axxxxxx, Õigusbüroo AVASAR OÜ, registrikood 10388502, telefon 56 452923, e-post: alariavamagi@gmail.com
Kohtuistungi aeg
Menetlustoiming 29.08.2016, 28.09.2016
Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON
1. Kinnitada hageja OSAÜHING LERON HOLDING ja kostja Exxx Uxxxxxx vahel 28.09.2016. a sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:
1.1.Exxx Uxxxxxx maksab LERON HOLDING OÜ-le summa 4266,50 (neli tuhat kakssada kuuskümmend kuus eurot 50 senti) esitatud nõude täitmiseks. Exxx Uxxxxxx maksab summa ühe osamaksena 4. novembriks 2016.a.
1.2. Kokkulepitud summa makstakse LERON HOLDING OÜ kontole nr . EE612200221021598040 Swedbank pangas.
1.3. kokkulepitud summa tasumata jätmisel kokkulepitud tähtpäevaks arvutatakse tasumata summalt viivist 0,15% päevas .
1.4. hageja taotleb tasutud riigilõivu tagastamist ½ ulatuses. Muud poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 1.5.Pooled on leppinud kokku lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevale arvates määruse kättetoimetamisest.
2. Menetlusega puutumuses olev isik Mxxxxx Kxxxxxkinnitab, et ExxxxUxxxxxx poolt kompromissi täitmise korral ei oma Mxxxxx Kxxxx mingeid nõudeid Exxx Uxxxxxx vastu
3. Lõpetada tsiviilasja nr 2-16-7177 menetlus LERON HOLDING OÜ hagis Exxx Uxxxxxx vastu põhivõlgnevuse, intresside ja viivise nõudes.
Menetluskulude jaotus
1. Jätta kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud nende endi kanda.
2. Tagastada LERON HOLDING OÜ-le pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o summas
225 eurot. Tagastatav summa kanda LERON HOLDING OÜ pangakontole nr EE612200221021598040.
Määrus saata hagejale ja kostjale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 3 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. OSAÜHING LERON HOLDING esitas 06.05.2016. a kohtule hagiavalduse Exxx Uxxxxxx vastu laenulepingust tuleneva põhivõla, intressi ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale Txxxxx Koolihooneelamu kinnistu ostmiseks laenu. Hageja tasus kinnistu müüjale kostja eest 60 300 krooni, mis vastab 3853,87 eurole ja samuti kattis tehinguga seotud notaritasu summas 1233 krooni, mis vastab 78,87 eurole. Pooled leppisid kokku, et kui kostja kinnistu edasi võõrandab, siis maksab ta hagejale laenu tagasi ja pooled jagavad müügitehingust saadava kasumi. Kostja sai Txxxxx Koolihooneelamu kinnistu omanikuks 04.08.2004. a ja võõrandas selle hagejaga kooskõlastamata edasi 17.04.2014. a. Pärast kinnistu võõrandamist alates 24.11.2014. a on kostja tagastanud hagejale igakuiste osamaksetena kokku 2200 eurot. Pärast 2015. a maid kostja makseid teinud ei ole. Hageja leiab, et kostja raha tagastamise kohustus muutus sissenõutavaks pärast kinnistu müügilepingu sõlmimist. Hageja on arvestanud laenult intressi 10 % aastas alates laenu andmisest kuni selle sissenõutavaks muutumiseni kokku summas 3866,19 eurot. Kostja poolt laenulepingu järgi tagastatud 2200 eurot on hageja arvestanud intressi katteks. Vaatamata hageja nõudmisele ei ole kostja laenu põhiosa ega intressi suuremas ulatuses hagejale tähtaegselt tagastanud. Põhinõude tasumisega viivitamise eest arvestab hageja viivist seaduses ettenähtud määras kuni nõude täitmiseni. Eeltoodu alusel palub hageja kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista 6247,72 eurot, sh 3932,68 eurot tagastamata laenu põhiosa, 1666,19 eurot tasumata intress ja 648,85 eurot 03.05.2016. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks palub hageja kostjalt tema kasuks välja mõista alates 04.05.2016. a sissenõutavaks muutuva viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni. 2.Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule taotluse hagi tagamiseks. Kohus jättis hagi tagamise taotluse määrusega 11.05.2016 rahuldamata. Kohus tagastas hagejale määrusega 14.06.2016 hageja poolt tasutud tagatisesumma 328,22 eurot.
3. Kostja vastas hagile 21.06.2016. Kostja nõuet ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata.
4. Kohus pidas asjas kohtuistungi 29.augustil 2016 ja 28.septembril 2016.a. Kohtuistungi teisel poolel avaldasid pooled valmisolekut sõlmida kompromiss ja esitati ühistaotlus asjas menetluse lõpetamiseks kompromissi sõlmimise tõttu. Pooled sõnastasid kohtule kompromissi tingimused, mille kohus protokollis. Pooled kohtuistungil kinnitasid, et nad sõlmivad selliste tingimustega kompromissi. Kostja avaldas soovi ja hageja nõustus sellega, et kompromissi võetakse tingimus asjaga puutumuses oleva isiku Mxxxxx Kxxxx kohta. Kohtuistungil viibinud ja tunnistajana küsitletud Mxxxxx Kxxxx kinnitas nõustumist, et sellesisuline punkt kompromissi sisse võetakse.
KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus sel alusel lõpetada. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi kinnitamata jätmise aluseid. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise kohta tehtud kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevale. Kohus leiab, et TsMS § 661 lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada.
Kostja on avaldanud soovi, sellega nõustus hageja ja tunnistajana küsitletud isik, et kompromissi võetakse sisse tingimus seoses tunnistajana küsitletud Mxxxxx Kxxxxxxx. Kohus leiab, et sellise tingimuse sissevõtmine ei kahanda kompromissi väärtust ega muuda õiguslikku tähendust, tingimuseisiku kinnitusevõib kompromissis kajastada.
Menetluskulude jaotus
6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist. Kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Selline kokkulepe on tavapärane ja seaduslik.
7. Hageja taotleb, et kohus tagastaks temale pool menetluses tasutud riigilõivust. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus riigilõivu
450 eurot ( 04.05.2016, maksekorraldus nr . 779). Lisaks riigilõivule hagisummalt on hageja tasunud riigilõivu 50 eurot hagi tagamise taotluselt (maksekorrraldus nr . 778 04.05.2016). Asjas tuleb tagastada ½ riigilõivust, mille hageja tasus hagi esitamiselt. Summast 450 eurot tuleb tagastada 225 eurot. Hagi tagamiselt tasutud riigilõivu ei tagastata, kuna kohus jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Raag Kohtunik