1-13-7739/63 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

3. oktoober 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-7739

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 6. septembri 2016

määrus Ivan Martalovi (ik 37909170350) enne

tähtaega tingimisi vangistusest vabastamata jätmises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Ivan Martalovi kaitsja jurist Monica

Meristo-Dmitrijev, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 6. septembri 2016 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. I. Martalov tunnistati Harju Maakohtu 13. septembri 2013 otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 2

järgi ja mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 69 lg 7, § 65 lg 2 alusel suurendati

mõistetud karistust Harju maakohtu 11. detsembri 2012 otsusega mõistetud karistuse ära

kandmata osa, s.o 7 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja mõisteti I. Martalovile liitkaristuseks

kohtuotsuste kogumis 4 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti

KarS § 68 lg 1 alusel I. Martalovi kahtlustatavana kinnipidamine, s.o 7. mai 2013. Karistusaja

kandmine lõpeb 4. jaanuaril 2018.

2. Tartu Maakohus jättis oma 30. oktoobri 2015 määrusega I. Martalovi Harju Maakohtu 13.

septembri 2013 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt

elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Tartu Maakohtu määrus jõustus 18. jaanuaril 2016

ning õigus taotleda uuesti tingimisi ennetähtaegset vabastamist tekkis 18. juulil 2016.

3. Tartu Vangla esitas 14. juulil 2016 Tartu Maakohtule materjalid I. Martalovi kohta tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamisest otsustamiseks.

4. Tartu Maakohus jättis 6. septembri 2016 määrusega I. Martalovi tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata.

5. Maakohtu seisukohalt ei ole I. Martalovi vabastamine tingimisi enne tähtaega põhjendatud. I.

Martalovit on 8 korda kriminaalkorras karistatud ning kannab seitsmendat vangistust, seekord

suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omamise ja valdamise ning mootorsõiduki

juhtimise eest joobeseisundis. Varasemalt on teda karistatud narkootikumidega seotud

kuritegude ja varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kuritegude toimepanemise

soodusteguriks on olnud joovastavate ainete tarvitamine.

6. I. Martalovi puhul on positiivseteks faktoriteks distsiplinaarkaristuste puudumine, samuti on

ta osalenud vanglas mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes – keeleõppes,

sõltuvusteemalistel loengutel ning osalenud sotsiaalprogrammides „12 sammu“,

„Eluviisitreening“ ja „Tagasilanguse ennetamise grupp“. I. Martalov on läbinud aktiivse

rehabilitatsiooni seoses sõltuvusainete tarvitamisega ning ta on huvitatud ka vabaduses

rehabilitatsiooniga jätkamisest. I. Martalovil on vabanedes võimalik asuda elama oma ema

juurde Maardusse, kellega ta on heades suhetes. Kriminaalse taustaga tuttavad on I. Martalovi

ema sõnul kas surnud või viibivad välismaal. Vabaduses I. Martalovil püsivat töökohta ei

olnud, tegi ehitusalaseid juhutöid, samuti on tal pikaaegne ametlik töökogemus mootoriõlide

operaator-paigaldajana. Vangistuse ajal on ta saanud õppe- ja töötasu ning samuti on I.

Martalovit toetanud tema ema, kes on valmis jätkama I. Martalovi toetamist ka pärast

vabanemist.

7. Samas tuleb arvestada, et ametliku töökoha puudumine võib viia uute kuritegude

toimepanemiseni. Seda esiteks seetõttu, et I. Martalovil on hulgaliselt tasumata nõudeid,

summas üle 10 000 euro, vabanemisfondis on hetke seisuga üle 600 euro. Teiseks seetõttu, et

I. Martalovil on olnud pikaaegsed narkoprobleemid, mis mõjutasid vabaduses tema igapäevast

majanduslikku toimetulekut. Narkootiliste ainete tarbimine algas I. Martalovil 17-18aastaselt.

Arvestades narkoprobleemide pikaajalisust ei ole võimalik hinnata, kas I. Martalovi

motivatsioon neist loobumiseks on piisav, et ta suudaks jätkata oma elu ilma narkootikumide

tarbimiseta.

8. Lisaks tarbis I. Martalov enda sõnul enne vangistust narkootikumidega paralleelselt ka

alkoholi, igapäevaselt lahjat alkoholi. I. Martalov on alkoholijoobes põhjustanud avarii, mille

tagajärjel kannatanu suri. Positiivne on, et I. Martalov on avaldanud valmisolekut alkoholist

loobumiseks, kuid seda ei ole võimalik hinnata enne vangistusest vabanemist.

9. Maakohus võttis arvesse ka riskihindamise tulemusi, mille kohaselt on vangla hinnanud I.

Martalovi ohtlikuks ühiskonna jaoks tervikuna. Ohtlikkus seisneb nii rahvatervise

kahjustamises, raskete tagajärgedega liiklusavariide tekitamises kui ka kaasliiklejate

turvalisuse ohtu seadmises. Ohu realiseerumine on tõenäoline, kui I. Martalov jätkab

narkootikumide ja alkoholi tarvitamist. I. Martalovi puhul on uue üldise korduva kuriteo

toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 31%, st suhteliselt kõrge.

10. Korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud ja katseajal uued kuriteod toime pannud I.

Martalovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole seega põhjendatud.

Määruskaebus

11. Tartu Maakohtu 6. septembri 2016 määruse peale esitas määruskaebuse I. Martalovi kaitsja

jurist M. Meristo-Dmitrijev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja I. Martalovi

vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

12. Määruskaebuse kohaselt on maakohus täielikult jätnud tähelepanuta vangla iseloomustuse

positiivse osa, kuigi kaitsja seisukohalt ainult positiivsed faktorid ongi I. Martalovi puhul

võimalik välja tuua, kuna negatiivsed praktiliselt puuduvad. Maakohus ei ole arvestanud, et

varasemate vangistuste ajal ei viidud läbi sotsiaalprogramme, mis on nüüd kõik läbitud I.

Martalovi poolt. Samuti on I. Martalov paigutatud avavanglasse, mis näitab, et tema suhtes on

usaldus kasvanud ja riskid vähenenud.

13. Maakohtu määrusest nähtuvalt on I. Martalov suure riskiprotsendiga, kuid see ei vasta tõele,

kuna protsent ei ole kõrge ning hindamise kriteeriumid ei pruugi alati olla objektiivsed. I.

Martalovi karistuse lõpuni on jäänud natuke üle 1 aasta ning enamus karistusest on

õiguskuulekalt kantud. Riske saab maandada lisakohustustega vabaduses. Asjaolu, et I.

Martalov on varem rikkunud katseaja nõudeid, ei saa olla mittevabastamise põhjuseks.

14. Maakohus pole arvestanud kõrgemalseisvate kohtute seisukohti, mille kohaselt ainult

toimepandud kuritegude raskus ei saa olla mittevabastamise põhjuseks. Lisaks tuleb

arvestada, et isik on vanemaks saanud ja hinnanud ümber oma väärtushinnangud. Maakohus

ei ole arvestanud Eesti riigi poliitikat ennetähtaegselt vabastamise osas ja seda, et positiivseid

asjaolusid esineb oluliselt rohkem.

15. Vabastades kinnipeetava käesoleval ajal on tema üle võimalik teostada kontrolli kahe aasta

vältel. Katseajal saaks I. Martalov kinnistada oma positiivseid hoiakuid, tähtaegsel

vabanemisel ei oleks tal aga võimalust saada kriminaalhooldaja abi resotsialiseerumiseks, tal

tuleks saavutada kõik ise ilma riigi abita.

16. I. Martalovil on motivatsioon varasemat käitumist muuta, edaspidine vangistus ei anna

ühiskonnale ega ka I. Martalovile enam midagi, sest ta on aru saanud oma teost ja selle

tagajärgedest. Kui ka esimest korda vangistuses viibivale isikule ei anta kõigi eelduste

olemasolul võimalust ennetähtaegselt vabaneda, saab ühiskonna õiglustunne riivatud.

17. Lisaks on kaebaja viidanud Riigikohtu üldkogu otsuse nr 3-3-1-509 punktile 31, selgitades

vangistuse täideviimise eesmärke. Kaebaja leiab, et uue kuriteo toimepanemise riske on

võimalik vähendada kriminaalhooldusele allutamisega, mis piirab isiku liikumisvabadust ja

elukvaliteeti.

18. Maakohus pole põhjendanud, miks ta ei arvesta ühtegi positiivset asjaolu I. Martalovi puhul.

Määrus on ühekülgne, motiveerimata ja kantud soovist I. Martalovit ennetähtaegselt

vabastamata jätta. I. Martalov on viibinud piisavalt kaua vangistuses, edaspidine vangistus

võib mõjuda hoopis vastupidiselt ja I. Martalov kaotada motivatsiooni.

Ringkonnakohtu seisukoht

19. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab Tartu Maakohtu 6.

septembri 2016 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata, juhindudes KrMS §-st 390

ja § 337 lg 1 p-st 1. Tartu Maakohus on määruses kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid

hinnanud, seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele vaid järgmist.

20. Määruskaebuses toodud väite kohaselt ei ole maakohus oma määruses põhjendanud, miks ei

ole arvestatud ühtegi positiivset asjaolu I. Martalovi puhul. Ringkonnakohus peab oluliseks

märkida, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid

kogumis järgides KarS § 76 lg-s 2 p-s 2 toodud formaalseid ning lg-s 4 toodud materiaalseid

nõudeid. Maakohus on hinnanud asjaolusid kogumis ning negatiivsed faktorid ei kaalu üle

positiivset, mistõttu ei ole maakohus I. Martalovit ennetähtaegselt vangistusest vabastanud.

Tema ennetähtaegse vabastamise välistavad KarS § 76 lg-t 4 hinnates eelkõige kuriteo

toimepanemise asjaolud, varasem elukäik ja süüdlase isik. Jättes isiku ennetähtaegselt

vabastamata, kuigi teda positiivselt iseloomustavaid tegureid on palju, peab kohus seda

veenvalt põhjendama (Riigikohtu nr 3-1-1-59-14, p 10.2). Tartu Maakohus on määruses

selgelt põhjendanud, millised asjaolud on I. Martalovi puhul teguriteks, mille tõttu tuleb ta

jätta ennetähtaegselt vabastamata.

21. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus arvestanud kõrgemalseisvate kohtute seisukohti,

mille kohaselt ei saa olla ainult toimepandud kuriteo raskus mittevabastamise põhjuseks.

Ringkonnakohus ei nõustu antud väitega, kuna maakohtu määrusest nähtub, et maakohus on

hinnanud ka teisi KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid ning leidnud kogumis, et I. Martalov

tuleb jätta ennetähtaegselt vangistusest vabastamata, kuna I. Martalovi puhul on kuriteo

toimepanemise soodustavaks teguriks joovastavate ainete tarvitamine, ta on varasemalt

korduvalt kriminaalkorras karistatud ning puudub kindel töökoht vabanedes. Seega on alusetu

väide, mille kohaselt ei ole maakohus arvesse võtnud teisi olulisi asjaolusid. Maakohus on

positiivsena välja toonud, et I. Martalovil puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on läbinud

mitmeid taasühiskonnastavaid sotsiaalprogramme ja rehabilitatsiooni narkosõltuvuse osas,

lisaks on tal toetav lähivõrgustik ema näol, kindel elukoht pärast vangistusest vabanemist ja

varasem töökogemus mootoriõlide operaator-paigaldajana.

22. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses toodud väitega, mille kohaselt praktiliselt

negatiivsed faktorid puuduvad ning seetõttu on Tartu Maakohtu määrus ühekülgne ja lähtunud

soovist jätta I. Martalov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Nähtuvalt asjaoludest on I.

Martalov korduvalt kriminaalkorras karistatud, käesoleval hetkel kannab ta seitsmendat

reaalset vangistust. I. Martalovil on 25 kehtivat väärteokaristust, kriminaalhooldaja

seisukohalt on teod toime pandud sõltuvusvajaduse rahuldamiseks ja mõtlematusest. Seega ei

ole ringkonnakohtule arusaadav ka kaitsja väide, mille kohaselt kui ka esimest korda

vangistuses viibivale isikule ei anta kõigi eelduste olemasolul võimalust ennetähtaegselt

vabaneda, saab ühiskonna õiglustunne riivatud. I. Martalov ei viibi esimest korda vangistuses

ning samuti ei esine kõiki eelduseid ennetähtaegseks vabastamiseks. I. Martalov on olnud

neljal korral kriminaalhooldusel, teisel korral pani katseajal toime uue kuriteo ja ei täitnud

käitumiskontrolli nõudeid. Kolmandal korral pöörati karistus täitmisele ning neljandal korral

ei teinud I. Martalov üldkasulikku tööd. Seetõttu on I. Martalovi varasemast käitumisest

nähtav, et ta karistused ei ole täitnud karistuseesmärki ja I. Martalov on jätkanud kuritegude

toimepanemist.

23. Kuigi I. Martalovil on soov loobuda narkootiliste ainete tarbimisest ja alkoholist, ei ole seda

võimalik kontrollida enne vangistusest vabanemist. I. Martalov on tarbinud narkootilisi aineid

17-18-aastaselt alates ning vabaduses viibides igapäevaselt lahjemat alkoholi.

Ringkonnakohtul ei ole tõsikindlat veendumust selles, et isik, kes on varasemalt korduvalt

karistatud joobeseisundis juhtimise ning narkokuritegude eest, ei tarvita vabanedes

joovastavaid aineid ning sellest lähtuvalt ei pane toime uusi kuritegusid. Kuna uute kuritegude

toimepanemise tõenäosus on sõltuv soodustavate tegurite tarbimisest (risk uue üldise korduva

kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 31%), leiab ringkonnakohus, et kuna

ohutegur on endiselt kõrge, ei ole I. Martalovi ennetähtaegselt vangistusest vabastamine

põhjendatud ja oleks käesoleval hetkel ennatlik. I. Martalovi käitumismustrid ning

joovastavate ainete tarbimine ja narkokuritegude toimepanemise arvukus näitab, et

käitumismustrid on I. Martalovis kinnistunud. Seetõttu on I. Martolovi puhul karistuse

eesmärk täidetav üksnes vangistuses viibimisega.

24. Viimaks märgib ringkonnakohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest

tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on ringkonnakohus

seisukohal, et mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad

peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. I. Martalovi

narkokuritegu ning muud eelnevalt mainitud tegurid ei anna alust I. Martalovi

ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas