2-14-51400/75 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-51400

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Marget Henriksen, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-51400

Tsiviilasi

Jaagor

Grupp

OÜ

hagi

Eesti

Vabariigi

(Kaitseministeeriumi kaudu) vastu võlgnevuse summas

140 646,60 euro ja leppetrahvi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.03.2016 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

405 889,92 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Jaagor Grupp OÜ apellatsioonkaebus

Hageja: Jaagor Grupp OÜ (registrikood 11479000, asukoht

Õpetaja 9, 51003 Tartu)

Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Kristina

Laarmaa ja Vitali Šipilov (e-post: XXX)

Kostja:

Eesti

Vabariik

(Kaitseministeeriumi

kaudu)

(Kaitseväe registrikood 70008641, asukoht Juhkentali 58,

15007 Tallinn, e-post: XXX)

Kostja

lepingulised

esindajad:

vandeadvokaadid

Priit

Palmiste ja Stig Hendrikson (e-post: XXX)

Kohtuistungi aeg

08.09.2016

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 29.03.2016 otsus tühistada osas, milles maakohus jättis hagi

täielikult rahuldamata, Eesti Vabariigilt Jaagor Grupp OÜ kasuks välja

mõistmata põhivõla 42 187,52 eurot ja viivised 61 066,37 eurot ning

2(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-51400

menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas, ülejäänud osas jätta

maakohtu otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Jaagor Grupp OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine.

3.1.Hagi rahuldada osaliselt.

3.2. Mõista välja Eesti Vabariigilt (Kaitseministeeriumi kaudu) Jaagor Grupp

OÜ kasuks põhivõlg 42 187,52 eurot ja viivised summas 61 066,37 eurot.

3.3 Jätta Jaagor Grupp OÜ menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tema enda

kanda. Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi kaudu) menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus jätta 35 % ulatuses Jaagor Grupp OÜ kanda, ülejäänud osas

tema enda kanda.

4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning vastuväited kostja seisukohtadele

1. Hageja esitas 23.04.2014 kohtule hagiavalduse, mille kohaselt nõuab hageja kostjalt

põhivõlgnevuse tasumist summas 140 646,60 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga viivise

(leppetrahvi) tasumist summas 136 903,30 eurot ja alates 24.04.2014 kuni põhivõla

tasumiseni viivise (leppetrahvi) tasumist määras 0,25% päevas põhivõlalt.

2. Hageja ja kostja sõlmisid 20.06.2013 töövõtulepingu nr KVLogK-0.4-2.1/13/765, mille järgi

kohustus hageja teostama tööd Tapal ja Jõhvis asuvate kasarmute ümberehitamiseks, kostja

aga maksma selle eest tasu.

3. Lepingu punkti 1.1. järgi oli tööde teostamise esialgne tähtaeg 5.09.2013. Hageja esitas

kostjale 30.08.2013 taotluse tööde tähtaja pikendamiseks kuni 16.10.2013. Oma 11.09.2013

kirjas nõustus kostja lepingu tähtaja pikendamisega kuni 23.09.2013. Hageja esitas

30.08.2013 kostjale taotluse lepingu tähtaja pikendamiseks, mitte puuduste kõrvaldamiseks

täiendava tähtaja andmiseks. See nähtub nii 30.08.2013 teatisest kui ka e-kirja tekstist,

millega teatis kostjale saadeti.

4. Hageja ümberehitatud kasarmud olid kasutusvalmis juba 2013. a septembri alguses ning

samal ajal asus kostja neid ka kasutama. 20.09.2013 ja 23.09.2013 toimunud lepingu objekti

ülevaatustel tuvastati pisipuudused, mille hageja kõrvaldas viivitamatult. Lisaks

pisipuudustele esitas kostja ülevaatustel pretensiooni täppiskonditsioneeride paigalduse

kohta ja Tapa kasarmu ventilatsioonisüsteemide osalise rekonstrueerimise kohta, mille eest

hageja ei vastuta. Hageja paigaldas täppiskonditsioneerid 22.10.2013 ning ehitas ümber

ventilatsioonisüsteemi, mille kostja võttis vastu 1.11.2013 ja 4.11.2013 toimunud

ülevaatusel.

5. Lepingujärgsete tööde lõppmaksest summas 937 498,34 eurot arvestas kostja 19.12.2013

avaldusega maha leppetrahvi summas 140 624,60 eurot hageja lepinguliste kohustuste

väidetava rikkumise eest, viidates muu hulgas 6.09.2013 leppetrahvi nõudele ning esitades

3(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-51400

leppetrahvi kohta arve nr RMUU2864, mille tasumise tähtajaks on arvel märgitud

10.01.2014. Hageja ei olnud leppetrahvi nõuet enne 19.12.2013 saanud. Kostja lõppmakse

laekus hagejale 23.12.2013. Hageja on seisukohal, et kostjal ei ole õigust leppetrahvi nõuda,

kuna kostja on leppetrahvi nõude esitamisega ebamõistlikult viivitanud ja seeläbi leppetrahvi

nõudeõiguse kaotanud. Samuti on kostja leppetrahvi arvestanud valesti kogu lõppmakse

summalt, mitte üksnes puudustega tööde maksumuselt ning täiendavalt kuulub leppetrahv

kahju puudumise tõttu vähendamisele nullini. Kostjal ei olnud õigust oma leppetrahvi nõuet

tasaarvestada hagejale tehtava lõppmaksega. Käesoleval juhul kuulub kostja leppetrahvi

nõue, isegi kui see oleks olemas, VÕS § 162 lg 1 järgi vähendamisele nullini. Kostja on oma

vastusele lisanud 6.09.2013 kuupäeva kandvast kirjast vaid pdf- koopia, mistõttu ei ole

kostja tõendanud seda, et 6.09.2013 kuupäeva kandev kiri on üldse sel ajal digitaalselt

allkirjastatud ega seda, et nimetatud kiri on üldse hagejale edastatud.

6. Hageja teavitas kostjat leppetrahvi nõudmise kavatsusest korduvalt alates 12.10.2013

väljastatud arve maksetähtaja saabumisest 10.11.2013 lepingujärgse tasunõude ja

leppetrahvi nõude esitas hageja kostjale uuesti 11.03.2014 nõudekirjas. Oma 18.03.2014

vastuses nõudekirjale kostja hageja nõudeid ei tunnustanud. Seetõttu oli hageja nõuete

maksmapanekuks sunnitud pöörduma kohtusse.

7. Hageja on seisukohal, et lepingu muudetud tähtajaks on hageja oma kohustused täitnud ilma

oluliste puudusteta ning kostja tuleb lugeda tööd vastu võtnuks hiljemalt 23.09.2013. Kostja

seevastu ei ole oma tasu maksmise kohustust täielikult ega tähtaegselt täitnud, mistõttu on

hagejal lepingu järgi õigus nõuda kostjalt tasu saamata osa ja leppetrahvi maksmist. Kostja

enda leppetrahvi nõue hageja vastu ja selle tasaarvestamine on alusetu.

8. Tööde teostamise uueks tähtajaks 23.09.2013 viis hageja lõpule kõik tööd, välja arvatud

pisipuudused, mis ei takistanud mitte mingil moel lepingu objektide sihipärast kasutamist ja

mille väärtus võrreldes lepingujärgsete tööde koguväärtusega oli kaduvväike. Lisaks lõpetas

hageja pärast lepingu pikendatud tähtaja möödumist 23.09.2013 ventilatsioonisüsteemide ja

täppiskonditsioneeride tööd. Nimetatud tööde teostamisel esinenud viivituse eest hageja ei

vastuta, kuna täppiskonditsioneeride paigaldamisel tekkinud viivituse põhjustas kostja ning

ventilatsioonisüsteemi ümberehitustööd kostja nõutud tingimustel väljusid lepingu

raamidest.

9. Täppiskonditsioneeride osas märgib hageja, et juba 4.07.2013 juhtis hageja kooskõlas VÕS

§ 641 lg 3 kostja tähelepanu sellele, et täppiskonditsioneerid ei sobi kasarmute vastavatesse

ruumidesse. Kostja esindaja kinnitas esmalt, et soovib just täppiskonditsioneere, kuid hiljem

võttis oma soovi telefonivestluses hagejaga tagasi.

Lõpliku otsuse paigaldada

täppiskonditsioneerid langetas kostja alles 30.07.2013. Paigaldamisel 5.08.2013 selgus, et

täppiskonditsioneerid ei mahu kasarmu ruumidesse, mis oli tingitud projekteerijast, mitte

hagejast. 6.08.2013 objekti nõupidamise protokollist nr 8 nähtuvalt täpsustati alles 6.08.2013

täppiskonditsioneeride paigaldamise kohad ning otsustati, et kostja peab paigaldamise

võimaldamiseks

pöörama

serverit.

Kostja

pööras

serveri

ehk

võimaldas

täppiskonditsioneeride paigaldamise alles 10.09.2013, st pärast lepingu täitmise esialgse

tähtaja möödumist. Teisisõnu ei olnud täppiskonditsioneeride paigaldamine kostjast

tulenevalt lepingu esialgseks tähtajaks isegi mitte võimalik. See kinnitab hageja seisukohta,

et kostja oma 11.09.2013 avaldusega pikendas lepingu täitmise tähtaega kuni 23.09.2013 ja

pikendatud tähtaja eest ei ole kostjal võimalik hageja suhtes sanktsioone rakendada. Ebaõige

on vastuse punktis 3.2.2 toodud väide, mille järgi pidi ühe ruumi kohta jääma kahe

täppiskonditsioneeri asemele üks täppiskonditsioneer. Hageja selgitab, et objekti

algnõupidamisel 13.06.2013 palus hageja kostjal konditsioneeride paigaldamiseks

täpsustada kõnealuse ruumi (serveriruumi) klass. Järgmisel, 25.06.2013 nõupidamisel vastas

kostja, et serveriruumi klass on R3. Nõue, et ruumis oleks kaks konditsioneeri, tulenes küll

sõjaväe turvaklassi standardnõuetest (üks konditsioneer peaks julgeoleku huvides olema n-ö

4(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-51400

varuks – puhuks, kui teine konditsioneer läheb rikki), kuid kõnealusesse ruumi, mille

pindala oli ligikaudu 1,5 m2, kahe konditsioneeri paigaldamine ei olnud füüsiliselt võimalik.

Seetõttu lähtusid pooled sellest, et paigaldada tuleb üks täppiskonditsioneer. Erinevalt

vastuse punktis 3.2.2 väidetust ei saa see olla käsitletav kostja vastutulekuna hagejale, kuna

kahe konditsioneeri paigaldamist ei saanud kostja VÕS § 101 lg 3 tõttu nõuda ning ühe

konditsioneeri paigaldamine oli seega kostja jaoks sundkäik. Täppiskonditsioneeri

paigaldamisel selgus, et serveriruumis puudus konditsioneeri paigaldamiseks vajalik

kanalisatsiooniühendus, mistõttu pidi kostja täiendavalt tellima ülevoolupumplad.

Kanalisatsiooniühenduse väljaehitamine väljub lepingu raamest ning sellest tingitud

lepingujärgsete tööde venimise eest täppiskonditsioneeri paigaldamisel hageja VÕS § 101 lg

3 järgi ei vastuta.

10. Ventilatsioonisüsteemi osas seisnes kostja pretensioon selles, et õhuvahetus Tapa kasarmus

pidi olema 10 l/s, mitte 6 l/s nagu hageja välja ehitas. Hageja lähtus väljaehitamisel lepingu

lähteülesandele lisatud ventilatsiooniprojektist, mille järgi õhuvahetuse projekteerimine

põhines kehtivatel normidel. Kehtiv standard EVS 845-2:2004 näeb ette õhuvahetuse 6 l/s

inimese kohta ning vastavalt sellele teostas hageja ka ventilatsiooniprojekti. Hageja esitas

standardile vastava ventilatsiooniprojekti kostjale juba 9.07.2013 nõupidamisel. Lepingu

punkti 5.4. kohaselt oli kostja kohustatud esitama vastuväited töö mittevastavuse suhtes

hiljemalt 14 tööpäeva jooksul. Kostja ei esitanud tähtaegselt pretensioone hageja poolt

9.07.2013 esitatud ventilatsiooniprojekti kohta, mistõttu ei saa hageja vastutada kostjast

tingitud viivituse eest tööde teostamisel VÕS § 101 lg 3 järgi. Alles 3.09.2013, kui hageja

oli ventilatsioonisüsteemi esitatud projektiga kooskõlas juba välja ehitanud ning lepingu

esialgse tähtajani oli jäänud vaid 2 päeva, avaldas kostja soovi ventilatsioonivõimsuse 1,5-

kordseks suurendamiseks, mis nõudis ventilatsioonisüsteemi ümberehitamist. Seeläbi taotles

kosja hagejalt lepingu raamidest väljuva töö tegemist ja ventilatsioonisüsteemi, mis tagaks

õhuvahetuse 10 l/s inimese kohta, projekteerimiseks ja ehitamiseks oli hageja nõustumusega

seeläbi sõlmitud täiendav, lepingu raamidest väljuv kokkulepe, mille lepingujärgne tööde

valmimise tähtaeg ei kohaldunud. Seda, et tegemist on lepingu raamidest väljuvate

lisatöödega, teatas hageja oma 25.09.2013 kirjas ka kostjale. Sellest lähtuvalt ei ole hageja

ventilatsioonisüsteemide ümberehitamisel lepingut rikkunud. Kostja 3.09.2013 e-kirjas

taotletud täiendavad kokkulepped ventilatsioonisüsteemi tööde teostamiseks väljusid lepingu

raamidest ning neid teostas hageja üksnes heast tahtest, tulles kostjale vastu ja soovides

vältida vaidlusi.

11. Hageja on kasarmute kasutusvalmiduse fikseerinud 10.09.2013 tehtud fotodega. Sellises

olukorras tuleb kostja lugeda tööd vastu võtnuks hiljemalt 23.09.2013. Riigikohtu praktikast

(3-2-1-32-01) tuleneb, et kasutusele võtmisega tuleb ehitis lugeda vastuvõetuks. Riigikohus

on praktikas korduvalt leidnud, et kostja keeldumine töö vastuvõtmisest on õigustatud vaid

erandlikel asjaoludel. Nii on vastuvõtmisest keeldumine ainuüksi ebaolulise puuduste tõttu

vastuolus hea usu põhimõttega (3-2-1-80-08, 3-2-1-73-10, 3-2-1-126-13). Kostja

keeldumine töö vastuvõtmisest oleks õigustatud vaid juhul, kui töö on täiesti

kasutuskõlbmatu ning puudused ei ole kõrvaldatavad (3-2-1-55-99, 3-2-1-13-04, 3-2-1-16-

06). See tähendab, et isegi kui kostja poolt kasarmute kasutuselevõtt poleks käsitatav tööde

vastuvõtmisena, oli kostja keeldumine tööde vastuvõtmisest pärast 20.09.2013 ja 23.09.2013

ülevaatust, mil tuvastati üksnes pisipuudused, vastuolus hea usu põhimõttega ja seega

õigusvastane. Seega tuleb kostja lugeda lepingujärgsed tööd vastu võtnuks hiljemalt

23.09.2013.

12. Hageja esitas 12.10.2013 kostjale arve 2013-29 summas 915 897,34 eurot. Kooskõlas

lepingu punktiga 6.1. oli arve maksetähtajaks 30 päeva, st arve maksetähtpäev oli

10.11.2013. Kuna kostja tasus lõppmakse alles 23.12.2013, siis on hagejal lepingu punkti p

6.2. järgi õigus ajavahemiku eest 11.11.2013-22.12.2013 (41 päeva) nõuda kostjalt

5(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-51400

leppetrahvi 915 897,34 eurolt summas 93 879,48 eurot. Lisaks esitas hageja kostjale 2013. a

oktoobris teostatud tööde eest 31.10.2013 arve nr 2013-31 summas 21 600 eurot, mille

maksetähtpäev oli 29.11.2013. Kuna kostja tasus lõppmakse alles 23.12.2013, siis on hagejal

lepingu punkti 6.2. järgi õigus nõuda kostjalt leppetrahvi ajavahemiku eest 30.11.2013-

22.12.2013 (22 päeva) 21 600 eurolt, mille suurus moodustab 1 188 eurot.

13. Kostjal puudus õigus teha 23.12.2013 tasaarvestus, mille tulemusena kostja arvestas

lepingujärgsete tööde lõppmaksest summas 937 498,34 eurot maha leppetrahvi 140 624,60

eurot. Tasaarvestuse tegemiseks on VÕS § 197 lg 1 järgi vajalik, et tasaarvestaval poolel

oleks õigus nõuda teiselt poolelt tema kohustuste täitmist ehk VÕS § 82 mõttes sissenõutav

nõue. Kostja 19.12.2013 leppetrahvi nõudele lisatud 5.12.2013 arvest nr RMUU2864 nähtub

aga, et kostja leppetrahvi nõude tasumise tähtaeg oli 10.01.2014, st hageja väidetav kohustus

maksta leppetrahv muutus sissenõutavaks alles 10.01.2014. See tähendab, et 23.12.2013 ei

olnud tasaarvestuse eeldused täidetud ning kostjal ei olnud õigust tasaarvestust teha.

14. Väär on kostja vastuse punktis 3.1.2 märgitu, mille kohaselt kostja väitel olevat kostja

6.09.2013 kirjas nr KVLog- 0.4-1.2/13/49515-1 hagejat teavitanud, et hageja poolt

5.09.2013 tööde lõpetamata jätmine on oluline lepingurikkumine, mille eest kostja kavatseb

leppetrahvi nõuda – kuigi vastav 6.09.2013 kuupäeva kandev kiri on pdf-formaadis

tõepoolest kostja vastuse lisade hulgas, on esiteks tõendamata, et kostja sellise dokumendi

tõepoolest 6.09.2013 on digitaalselt allkirjastanud ning teiseks, millal ja kas üldse on kostja

6.09.2013 kuupäevastatud kirja hagejale saatnud. Hageja ei ole 6.09.2013 kirja kostjalt

saanud ning esmakordselt esitas kostja hageja suhtes leppetrahvinõude alles 19.12.2013 –

kostja ei ole vastupidist tõendanud. Hagejale jäi kostja 11.09.2013 vastusest lepingu

pikendamise tähtaja ettepanekule mulje, et pooled on kokku leppinud lepingu tähtaja

pikendamises kuni 23.09.2013.

15. Kostja väide, et tema pööras serveri ära vahetult pärast 6.08.2013 koosolekut, on

paljasõnaline ja tõendamata. Kui kostja oleks tõepoolest serverit pööranud juba 6.08.2013

koosolekul, oleks vastav asjaolu ka koosoleku protokollis olnud kajastatud. Alles

10.09.2013 koosoleku protokollis on märge serveri pööramise kohta „tehtud“– seega on

dokumentaalsete tõenditega tõendatud, et kostja teostas serveri pööramise ja tegi seeläbi

võimalikuks täppiskonditsioneeri paigaldamise alles 10.09.2013 ehk pärast lepingu algse

tähtaja saabumist. Seega lisaks pea 2-kuulisele viivitusele konditsioneeride osas juhiste

andmisel põhjustas kostja viivituse lepingu täitmisel ka seeläbi, et tegi konditsioneeri

paigaldamise füüsiliselt võimalikuks alles alates 10.09.2013 ehk pärast lepingu algse tähtaja

möödumist.

16. Ebaõige on väide, et hageja ei ole tänaseni allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise

akti (lõppakti). Akti vorm ei ole lepingus ette nähtud, mistõttu oli lõppakti koostamine

võimalik mis tahes vormis, mis pooltele sobis. Hageja esitas kostjale 14.11.2013 aktid kõigi

lepingu järgi tehtud tööde eest, kuid kostja keeldus neid allkirjastamast. Hageja seevastu

allkirjastas kostja poolt 17.12.2013 esitatud lõppakti.

17. Hageja ei nõustu kostja väitega, et lepingu punktist 6.1 tulenev 30-päevane maksetähtaeg

sai hageja tasunõude puhul hakata kulgema alles 19.12.2013, mistõttu oli maksekohustuse

täitmine kostja poolt 23.12.2013 korrektne. Kostja väide, et tasunõue sai tekkida alles pärast

lõppakti allkirjastamist 19.12.2013, on ebaõige esiteks põhjusel, et lepingu p 6.1 reguleerib

üksnes üldjuhtumit ehk tasu maksmist pärast lõppakti allkirjastamist. Käesoleval juhul ei ole

lõppakti, millele mõlemad lepingupooled oleksid oma allkirja andnud, aga olemas ja seda

põhjusel, et kostja ise on keeldunud lepingujärgsete tööde teostamist korrektselt kajastavat

akti allkirjastamast, ning rakenduma peab VÕS § 637 lg 4, mis reguleerib muu hulgas

spetsiifilist juhtumit – töö vastuvõetuks lugemist – ning mis järelikult on lepingu p 6.1

suhtes eriregulatsiooniks. Seega ei saa käesoleval juhul lepingu punktist 6.1 lähtuda.

Teiseks, isegi kui lähtuda kostja enda väidetest, mille kohaselt kostja luges lepingu-järgsed

6(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-51400

tööd lõpetatuks ja üleantuks 4.11.2013, oleks loogiliselt pidanud kostja teostama ka

lõppmakse hagejale 30 päeva möödudes ehk 4.12.2013.

18. Kostja on käesolevas menetluses väitnud, et lepingu muutmine, sh ventilatsiooniprojekti ja

lepingu tähtaja muutmine ei saanud põhimõtteliselt olla võimalik sellepärast, et leping oli

hankeleping. Selline seisukoht on õiguslikult väär. RHS § 69 lg 3 kohaselt on piiratud vaid

oluliste hankelepingu muudatuste sõlmimine. Hageja hinnangul ei saa lepingu tähtaja

pikendamine 18 päeva võrra, serveriruumi turvaklassi täpsustamine ja ventilatsiooniprojekti

täiendamine tagamaks kooskõla projekti seletuskirjaga, arvestades lepingu esemeks olevate

kõikide tööde mahtu, juba põhimõtteliselt olla käsitatavad oluliste hankelepingu

muudatustena, mille suhtes RHS § 69 lg 3 piirangud kohalduksid. Isegi kui kohus peaks

leidma, et lepingu tähtaja pikendamine 18 päeva võrra, serveriruumi turvaklassi

täpsustamine ja ventilatsiooniprojekti täiendamine on käsitatavad hankelepingu oluliste

muudatustena RHS § 69 lg 3 tähenduses, oleksid RHS § 69 lg 3 eeldused hankelepingu

muutmiseks täidetud – nimelt ei olnud objektiivsetel asjaoludel võimalik hankelepingu

sõlmimisel ette näha, et ventilatsioonitööde teostamine hankedokumentides sisaldunud

projekti alusel ei ole võimalik, ega seda, et täppiskonditsioneeridega seotud juhiste

andmisega viivitamise tõttu ei olnud hankelepingu täitmine esialgseks tähtajaks võimalik,

samuti

tulenes

vajadus

serveriruumi

turvaklassi

täpsustamiseks

üksnes

kostja

siseregulatsioonidest ja kostja algatusest.

Kostja vastuväited hagile ja hageja seisukohtadele

19. Kostja ei tunnista hagi ning vaidleb hagile täies ulatuses vastu.

20. Lepingus oli fikseeritud täitmise tähtaeg 05.09.2013.a. Tehtavad tööd ja tööde tegemise tähtaeg

tehti olulise tingimusena teatavaks juba riigihanke korraldamisel, mistõttu oli hageja konkursil

osalemise, lepingu sõlmise ja täitmise ajal täielikult teadlik sellest, milliseid töid ja milliseks

tähtajaks ta peab lepingu kohaseks täitmiseks tegema. Hageja võttis endale kohustuse

garanteerida, et poolte vahelises lepingus nimetatud tööd oleksid tähtaegselt (so. hiljemalt

05.09.2013.a.) tehtud ja kostjale üle antud. Nimetatud asjaolu väljendus ka lepingu lisaks nr 3

olnud hageja pakkumises, mis oli riigihanke võitmise ja hagejaga sõlmitud lepingu sõlmimise

eeldusteks. Hageja nimetatud kohustust ei täitnud ning tähtaegselt töid tehtud ega kostjale üle

antud ei suutnud. Kuivõrd antud juhul hageja viivitas täitmisega, siis on ta kohustust rikkunud

ning kannab selle eest VÕS § 103 kohast vastutust. Üks lepingulise vastutuse liike on

leppetrahvi nõudmine.

21. Asjaolu, et lepingu sõlmimiseks viidi läbi riigihange on oluline. RHS § 69 lg 3 keelab

sõlmitud hankelepingu hilisema muutmise, välja arvatud üksnes juhul, kui muutmise

tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud hankijal võimalik hankelepingu sõlmimise

ajal ette näha ja hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas

ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. Antud juhul selliseid objektiivseid

asjaolusid, mida ei olnud hankijal e. kostjal võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette

näha ei esine. Kooskõlas RHS § 69 lg 4 ei või hankija hankelepingu muutmises kokku

leppida, kui muutmisega taotletavat eesmärki on võimalik saavutada uue hankelepingu

sõlmimisega. Antud juhul oli selgelt võimalik tegemata ja üleandmata tööde tegemiseks

viia läbi uus hange ja sõlmida uus hankeleping. Seega tuleneb riigihangete seadusest teatud

tehingu (hankelepingu hilisem muutmine, sh tähtaja pikendamine) tegemise keeld.

22. Hageja esitas vähem kui üks nädal enne lepingu täitmise tähtpäeva saabumist kostjale

taotluse puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja saamiseks kuni 16.10.2013.a., kuid

kostja on vastanud sellele eitavalt. Kostja oli seotud enda kohustusega majutada kindlal

kuupäeval (24.09.2013.a.) ajateenistusse saabuvad kaitseväelased. Kostja käsitles antud

juhul hageja soovi puuduste kõrvaldamiseks lisaaja saamiseks heastamisettepanekuna ning

sai sellega nõustuda ainult kuni ajateenijate saabumiseni e. tähtajaga kuni 23.09.2013.a.

Sellest tulenevalt andis kostja hea usu põhimõttest lähtudes hagejale lepingu täitmisel

7(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-51400

ilmnenud puuduste (tähtaegselt ja nõuetekohaselt tegemata tööd) heastamiseks täiendava

mõistliku tähtaja kuni viimase päevani enne ajateenijate kasarmusse saabumist

(23.09.2013.a.). Hageja on ekslikult väitnud, et nimetatud tähtaega on poolte kokkuleppel

pikendatud. Sellist kokkulepet ei eksisteeri. Kostja 11.09.2013.a. e-kirjas on kostja selgelt

väljendanud, et tööde pikendamise taotluses esitatud tähtajad ei sobi kostjale ning hagejale

anti tähtaeg heastamiseks. Kaitseväe logistikakeskuse 06.09.2013.a. kirjas nr KVLog-0.4-

1.2/13/49515-1 märkis kostja selgelt, et hageja poolt kohustuste täitmata jätmise tõttu on

häiritud Kaitseväe planeeritud tegevused ning juhindudes pooltevahelise lepingu p 6.2 ja

VÕS § 158 lg 1 teavitati hagejat, et tema suhtes rakendatakse õigust nõuda viivitavalt

poolelt lepingus sätestatud leppetrahvi. Leppetrahvi rakendatakse seisuga 06.09.2013.a.

lõpetamata tööde maksumusest.

23. Tööde vastuvõtmise ajaks ei ole võimalik lugeda hageja märgitud aega, so 23.09.2013.a.

Objektiivselt viimane objekti ülevaatus toimus 04.11.2013.a, seega ei saa lugeda tööde

vastuvõtmise ajaks varasemat tähtaega. Kostja loeb tööde vastuvõtmise tähtajaks 04.11.2013.a.

Kostja on seisukohal, et on kõik endapoolsed kohustused tähtaegselt täitnud. Kostja on tasunud

temale esitatud arved ning hagejal puudub õigus leppetrahvi kohaldamiseks. Kostja on teinud

tasaarveldusavalduse ja tasaarveldanud enda poolse leppetrahvi nõude, mida kostja on

rakendanud vastavalt poolte vahelises lepingus sätestatule.

24. Kostja ei nõustu hageja väidetega, et täppiskonditsioneeride paigaldamise viivitus oli

seotud kostja tegevusega ning hageja ei vastuta paigaldamisel tekkinud viivituste eest.

Õige on hageja väide, et hageja on oma 07.06.2013.a. kirjas juhtinud kostja tähelepanu

asjaolule, et täppiskonditsioneerid ei sobi vastavatesse kasarmutesse. Hageja viitas sellele,

et kahe täppiskonditsioneeri paigaldamisel ei mahu vajaminev seadmestik ära. Kostja

vastas nimetatud seisukohale 31.07.2013.a. e-kirjaga, mille p 2 andis kostja hagejale teada,

et serveriruumi täppiskonditsioneere ei asendata, kuid vähendatakse töö mahtu ja ruumi

kohta jääb kahe täppiskonditsioneeri asemele üks täppiskonditsioneer. On ilmselge, et

antud situatsioon, kus töömahtu vähendati kergendas oluliselt hageja olukorda.

Täppiskonditsioneeri asukohtade täpsustamise järgselt selgus vajadus täppiskonditsioneeri

paigaldamiseks pöörata serverit. Kostja pööras serveri ära vahetult pärast 06.08.2013.a.

koosolekut, mitte 10.09.2013.a. nagu väidab hageja. Serveri pööramine ei toimunud

viidatud koosoleku ajal vaid serveri pööramine oli selleks ajaks tehtud. Kostja on

seisukohal, et konditsioneeride paigaldus oli võimalik esialgse tähtaja jooksul ja kostja

soovib juhtida tähelepanu sellele, et hageja ei olnud täppiskonditsioneeride paigaldamisega

lõpule jõudnud isegi mitte 04.11.2013.a, mil toimus objekti viimane ühine ülevaatus

hageja, kostja ning omanikujärelevalve esindajate osalusel. Ka 12.11.2013.a. ei olnud

täppiskonditsioneeride kasutamine veel võimalik, kuivõrd puudusid kondensvee äravool ja

ülepumpla ehitus. Nimetatud asjaolu on hageja ise kinnitanud oma 12.11.2013.a. e-kirjas

kostjale, milles hageja märgib, et Jaagor Grupp annab teada et esitatud vaegtööd on

likvideeritud, v.a. täppiskonditsioneeride kondensi äravool, mis ehitatakse vastavalt Tellija

soovile ülepumplaga ja teostatakse 13.11.2013.a. kuna oli vaja juurde tellida ülevoolu

pumbad. Eeltoodust lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et täppiskonditsioneeride korrektse

paigalduse ja töökorda seadmisega viivitamine ei ole toimunud kostja süül vaid tegemist

on hageja poolsete viivitustega ning sellest tulenevalt on hageja väited ebaõiged.

25. Hageja on õigesti leidnud, et kostja poolsed pretensioonid hagejale seisnesid selles, et

õhuvahetus Tapa kasarmus pidi olema 10 l/s inimese kohta, kuid hageja ehitas välja

süsteemi, mille õhuvahetus oli 6 l/s inimese kohta. Ventilatsiooniprojekti hanke aluseks on

Tüüpkasarmu I renoveerimise ehitusprojekti KV tööprojekt ning selles toodud väärtused.

Kostja

esitas

ventilatsioonisüsteemi

renoveerimiseks

lähteülesandega

koos

OÜ

Arhitektuuribüroo Allan Strus poolt 05.2010.a. koostatud „Soojusvahetus, küte ja

ventilatsioon“

tööprojekti.

Vastavalt

lähteülesandele

tuli

hagejal

lähtuda

OÜ

Arhitektuuribüroo Allan Strus poolt 05.2010.a. koostatud „Soojusvahetus, küte ja

8(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-51400

ventilatsioon“ tööprojektist. Hageja vähendas omavoliliselt magamisruumide õhuhulki,

ehk kui kostja lähteülesandes soovis õhuvahetust suurendada 2,16 korda, siis hageja

ehitatud lahenduse järgi suurenes see ainult 1,3 korda ehk ei suurenenud õhuhulk inimese

kohta (kasarmute renoveerimise käigus suurendati oluliselt inimeste majutuskohtade arvu).

Õhuvahetuse kordarvu on vähendatud ilma kostjaga kooskõlastamata. Õhuhulgad peavad

vastama inimeste arvule selliselt nagu kostja projektlahendus ette nägi. 25.09.2013.a. esitas

hageja veel ka SV-1 ventilatsioonisüsteemide muudatus ettepanek, mille kostja

25.09.2013.a. kooskõlastas. Nimetatud asjaolu on eriti kahetsusväärne, sest vastavalt

Töövõtulepingu tingimustele pidi hageja kõigepealt koostama ventilatsioonisüsteemide

ümberehituse tööprojekti, seejärel selle kooskõlastama kostjaga ning alles seejärel

alustama

ehitusega.

Paraku

alustas

hageja

kõigepealt

ventilatsioonisüsteemide

ümberehitustöid viidates lühikesele ehitusperioodile ja ignoreeris pikka aega kostja ja

omanikujärelevalve nõudeid kütte ja ventilatsiooni muudatusprojektide esitamiseks. Kostja

on seisukohal, et ventilatsioon on oluline hoone osa ning ilma selle toimimiseta ei ole

hoone eesmärgipärasel kasutatav erinevalt hageja vastupidisest seisukohast.

26. Kaitseväe logistikakeskuse 06.09.2013.a. kirjaga nr KVLog-0.4-1.2/13/49515-1 teavitati

hagejat, et alustatakse leppetrahvi rakendamist alates 06.09.2013.a. Viidatud kirjas märkis

kostja järgmist: „Juhindudes pooltevahelise lepingu p 6.2 ja VÕS § 158 lg 1 teavitame, et

rakendame Teie suhtes õigust nõuda viivitavalt poolelt lepingus sätestatud leppetrahvi.

Leppetrahvi rakendame seisuga 06.09.2013.a. lõpetamata tööde maksumusest.“ Hageja

väited, et nõue esitati alles 19.12.2013.a. on ebaõige, hageja on ise oma e-kirjades

kinnitanud, et on teadlik leppetrahvi esitamise nõudest. Kostja esitas 18.12.2013.a.

hagejale tasaarveldusavalduse koos kalkulatsiooniga ja tasaarveldas nõude. Kostja on

teatanud hagejale mõistliku aja jooksul (1 päev pärast lepingu rikkumist) leppetrahvi

rakendamisest ning esitas ka vastava teate hagejale. Teatis edastati hagejale 06.09.2013.a,

hageja on ise oma 13.10.2013.a. teatises kinnitanud, et on teadlik leppetrahvi nõudest.

Hageja ei ole küll nõustunud leppetrahvi nõudega, kuid oma kirjas on ta selgelt kinnitanud,

et on nõudest teadlik. Viidatud kirja viimases lõigus on hageja märkinud järgmist: „OÜ

Jaagor Grupp ei nõustu Tellijapoolse leppetrahvi nõudega“.

27. Hageja väited, et hageja poolt on teostatud lisatööd ülevoolupumpade soetamise ja

paigaldamise näol ei ole õige, sest kõikide selliste seadmete näol tuleb kondensvesi ära

juhtida ja ilma antud vee äravooluta ei ole antud seadme töö võimalik. Vastavalt

lähteülesandele on nõutud täppiskonditsioneeri paigaldamise projekti koostamine, mille

alusel oleks olnud kostjal võimalik puudusele viidata, kuid projekti hageja ei ole tänaseni

esitanud. Protokoll nr 5 (16.07.2013) punkt nr 6 lg 2 kohustab töövõtjat teostama

konditsioneerile vajalikke vee ja kanalisatsiooni ühendusi. Tegemist on projektijärgsete

töödega, kuna nimetatud ühenduste puudumisel ei ole konditsioneeride töötamine

võimalik.

Esimese astme kohtu otsus

28. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud jäid hageja kanda. Hagejalt mõisteti

kostja kasuks välja menetluskulud summas 16 280 eurot ning viivis alates kohtulahendi

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

29. Poolte vahel on vaidlus selles, kas pooled pikendasid lepingu täitmise tähtaega, kas hageja

on oma lepingulised kohustused nõuetekohaselt täitnud ja millal on kostja tööd vastu

võtnud. Pooled vaidlevad ka vastastikku esitatud leppetrahvide nõudeõiguste ja selle üle,

kas kostjal oli õigus tasaarvestada oma leppetrahvi nõuet hageja tasu nõudega.

30. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Tapal ja Jõhvis asuvate kasarmute ümberehitamiseks

kuulutas kostja hankijana välja riigihanke, millel edukaks pakkujaks osutus hageja.

9(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-51400

20.06.2013 sõlmis kostja hankijana RHS sätestatud korras ning riigihanke eesmärki ja

korraldamise üldpõhimõtteid järgides läbiviidud riigihanke tulemusena hagejaga

(pakkujaga) hankelepingu (töövõtuleping) nr KVLogK-0.4-2.1/13/765 Tapal ja Jõhvis

asuvate kasarmute ümberehitamiseks vastavalt lepingu lisaks olevale lähteülesannetele

(lisa 1 ja 2), pakkumusele (lisa 3) ja ajagraafikutele (lisa 4 ja 5) (I kd, tl 13-16, sama II kd,

tl 2-5).

31. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punktis 1.1. on sätestatud, et lepingu objektis

kokkulepitud tööde lõpetamise ja üleandmise tähtaeg on hiljemalt 05.09.2013. Hageja

väitel on poolte kokkuleppel töövõtulepingu punktis 1.1. sätestatud tähtaega muudetud

ning uueks tööde teostamise tähtajaks tuleb lugeda 23.09.2013. Kostja on seisukohal, et

lepingu tähtaega pikendatud ei ole.

32. Kohtu hinnangul on töövõtulepingu olulisteks tingimusteks nii lepingu maksumus kui ka

lepingu täitmise tähtaeg. Kohtu hinnangul oleks hankelepingu täitmise hilisem tähtaeg

(23.09.2013) võimaldanud riigihankel osaleda veel täiendavatel pakkujatel, kes aga

hankedokumentides sätestatud lepingu täitmise tähtaja 05.09.2013 tõttu ei teinud mingil

põhjusel (nt hindasid lepingu täitmise tähtaega 05.09.2013 liiga lühikeseks) oma

pakkumust. Kostja lubades antud juhul lepingu täitmise tähtaja pikendamist rikuks

riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid (riigihange ei oleks läbipaistev ning kostja

kohtleks isikuid ebavõrdselt). Hankelepingu tähtaja pikendamine oleks RHS § 69 lg 3 ja 4

kohaselt lubatud, kui vastav hankelepingu tähtaja pikendamise tingimus oleks sätestatud

hankedokumentides koos tähtaja muutmist sätestavate konkreetsete alustega. Kohtule

eelnimetatud asjaolusid teada ei ole. Objektiivseteks asjaoludeks, mis tingivad

hankelepingu muutmise on loetud nt muinsuskaitsega või arheoloogiliste leidudega

seonduvat, mis takistavad ehitustööde tähtaegset teostamist. Antud juhul ei nähtu, et

esineksid hankelepingu muutmist tingivad asjaolud. Hankelepingu muutmata jätmisel ei

satuks täielikult või osaliselt ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine, st

pakkuja lõpetaks oma tööd esimesel võimalusel ning hankijal on õigus tähtaja ületamise

korral kasutada lepingust ja seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.

33. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja esitas kostjale 30.08.2013 kuupäeva kandva teatise,

milles avaldas soovi lepingu tähtaega pikendada kuni 16.10.2013 (I kd, tl 17-18; II kd, tl

129) ning selle üle, et kostja vastas hagejale 11.09.2013 (I kd, tl 19). Hageja on seisukohal,

et kostja 11.09.2013 kirja tuleb lugeda nõustumuseks hageja pakkumusega pikendada

lepingu täitmise tähtaega. Kostja on seisukohal, et lepingus märgitud lõpptähtaega ei ole

poolte kokkuleppel pikendatud ning kostja on andnud hagejale tähtaja lepingu rikkumise

heastamiseks. Kohtu hinnangul kostja poolt hagejale 11.09.2013 edastatud kirjas kostja

poolt märgitud kuupäeva 23.09.2013 ei saa pidada hankelepingu täitmise pikendatud uueks

tähtpäevaks.

34. Hageja vastuväitele, et objektiivsetel asjaoludel ei olnud võimalik hankelepingu sõlmimisel

ette näha, et ventilatsioonitööde teostamine hankedokumentides sisaldunud projekti alusel ei

ole võimalik, märgib kohus järgmist. Pakkuja osaledes riigihankel ja tehes pakkumust peab

olema veendunud, et pakkuja suudab edukaks tunnistamise korral tööd nõuetekohaselt täita.

Hagejal oli võimalus tutvuda objektiga ja hankedokumentidega, sh esitada täpsustavaid

küsimusi või projekti vaidlustada enne pakkumuse tegemist, mida hageja ei teinud

35. Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et pooled ei olnud kokku leppinud

töövõtulepingus

sätestatud

tähtaja

(05.09.2013)

pikendamises,

kuivõrd

tähtaja

pikendamisega oleks kostja hankijana rikkunud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning

RHS § 69 lg 3 ja lg 4 sätestatud hankelepingu muutmise lubamise eeldused ei ole kohtu

hinnangul täidetud. Eeltoodust tulenevalt, ei ole kohtu hinnangul olnud ka kostja käitumine

selline, mille alusel sai hagejal tekkida õigustatud mulje, et kostja on lepingu tähtaja

muutmiseks/pikendamiseks andnud nõusoleku. Seega tuli hagejal lepingus kokkulepitud

10(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-51400

tööd lõpetada ja üle anda hiljemalt 05.09.2013.

36. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja teostas täppiskonditsioneeridega seotud tööd,

ventilatsioonitööd ja elektripaigaldiste kontrolli kooskõlas lepinguga või mitte.

37. Töövõtjal töövõtulepingu p 3.1 kohaselt teostada oma tööjõu ja vahenditega kõik lepingus

ettenähtud tööd ning hankida oma kulul selleks vajalikud seadmed, materjalid ja

seadusandja poolt ettenähtud load ning p 3.3. kohaselt oli töövõtja kohustatud teostama

lepingu punktis 1 kokkulepitud tööd vastavalt RYL 2000 sätestatud kvaliteedi nõuetele ja

eeskirjadele, lähteülesannetele ning heale ehitustavale. Eelnevalt on avaldatud ka see, et

pooled ei vaidle selle üle, et hagejal tuli töid teostada vastavalt töövõtulepingule ja lepingu

lisadeks olevatele lähteülesannetele ja ajagraafikutele ning, et tööde teostamisel olid

kasutatavad projektid koos plaanidega.

38. Esmalt märgib kohus, et vaidluslaused tööd on lepingujärgsed tööd, see nähtub kohtu

hinnangul nii lepingu lisadeks olevatest dokumentidest kui ka hageja enda poolt koostatud

ajagraafikutest.

38.1. Hageja seisukoha kohaselt põhjustas täppiskonditsioneeridega seotud tööde viivituse

kostja, millega kostja ei nõustu.

Lähteülesanntes (p 8) on kirjas, et projektis ja lähteülesandes tööde kirjete erinevuste

korral tuleb lähtuda lähteülesandest. P-s 11.2 on kirjas, et serveriruumi projekteerida ja

paigaldada täppiskonditsioneer (jahutusvõimsus vastavalt aktiivseadmete soojuseraldusele)

(II kd, tl 55, 59, 67, 71). 30.07.2013 toimunud objekti nõupidamise protokollist nähtub, et

lisa-

ja

muudatustöödena

on

tehtud

ettepanek

töövõtja

poolt

välja

võtta

täppiskonditsioneeri asendamine splitiga ning otsustatud on, et täppiskonditsioneere ei

asendata. Jääb üks konditsioneer ruumi kohta, mille võimsus ja tüüp enne paigaldamist

kooskõlastada (I kd, tl 38-39). Hageja oli teadlik sellest, et tuleb paigaldada

täppiskonditsioneer vastavalt lähteülesandele. Asjaolu, et kostja on võtnud mõtlemisaega

hageja ettepanekut kaaluda, ei tähenda, et kostja oleks vastutav viivituse osas seonduvalt

täppiskonditsioneeri paigaldamisega. Kuivõrd 30.07.2013 nõupidamisel fikseeriti ka nõue

konditsioneeri tüübi kooskõlastamiseks enne paigaldamist, mida hageja ei teinud, siis on

kohtu hinnangul ka arusaadav, et kostja ei saanud serverit nihutada varem ja serveri

ümberpaigutamine tuli kõne alla pärast paigutatava seadme kooskõlastamist kostjaga.

Hageja 30.08.2013 kirjast kostjale nähtub, et hageja ei arvestanud täppiskonditsioneeride

tellimisel nende eeldatavat tarneaega. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul võimalik

täppiskonditsioneeride tellimusega seonduvat viivitust omistada kostjale, vaid kohus saab

hageja eelnimetatud kirjast järeldada, et tehas lubas esmalt toodet tarnida 30.08.2013, kuid

siis teavitas tootjatehas, et täppiskonditsioneerid tarnitakse 07-11.10.2013. Seetõttu on

kohtu hinnangul tegemist küll tarneprobleemiga, kuid selle vastutuse kannab siiski hageja,

mitte kostja kuna hageja kohustus oli lepingu järgi hankida oma kulul vajalikud seadmed.

Lisaks nähtub 16.07.2013 toimunud objekti nõupidamise protokolli punktis 6 alapunktis 3,

et töövõtja kohustub seadmele, so täppiskonditsioneerile teostama vajalikud ühendused.

Tegemist on projektijärgsete töödega, kuna nimetatud ühenduste puudumisel ei ole

konditsioneeride töötamine võimalik. Kondensvee ärajuhtimine ja ülepumpla ehitus

kuuluvad

täppiskonditsioneeri

juurde,

kuna

vajalikud

süsteemid

on

vajalikud

konditsioneeri töö tagamiseks. Need tööd kuuluvad lepinguliste tööde hulka (IV kd, tl 102

pöördel). Eelolevaga on kohtu hinnangul tuvastatud, et täppiskonditsioneeridega seonduva

töö tegemise viivitus ei olnud põhjustatud kostja poolt.

38.2. Seonduvalt ventilatsioonitöödega, peab kohus esmalt vajalikuks märkida, et kohus

saab lähtuda kostja poolt menetluses esitatud seisukohast, et õhuvahetus Tapa kasarmus

pidi olema 10 l/s, mitte 6 l/s, mitte kostja käsitlusest 10 l/s asemel 9 l/s (millise seisukoha

11(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-51400

on kostja esitanud esmakordselt alles kohtuvaidlustes). Kostja esitas ventilatsioonisüsteemi

renoveerimiseks lähteülesandega koos OÜ Arhitektuuribüroo Allan Strus poolt mais

2010.a. koostatud „Soojusvahetus, küte ja ventilatsioon“ tööprojekti ( I kd, tl 194-200, II

kd, 62-64, II kd tl 108-114, III kd tl 65-67). Vastavalt lähteülesandele (II kd, tl lk 55-77)

tuli hagejal lähtuda OÜ Arhitektuuribüroo Allan Strus poolt mais 2010.a. koostatud

„Soojusvahetus, küte ja ventilatsioon“ tööprojektist, milles on kirjas, et õhuvahetuse

projekteerimisel on lähtutud kehtivatest normidest, sh EVS 845 (hoone ventilatsiooni

projekteerimine), kuid on kirjas ka, et õhuhulgad on antud ventilatsiooni plaanidel (I kd, tl

196-198, II kd, tl 110-112, IV kd, tl 32). Kohus nõustub kostja poolt menetluses esitatud

vastuväidetega, et hageja on õhuvahetuse kordarvu vähendatud ilma kostjaga

kooskõlastamata. Kuigi kostja oli hageja ventilatsiooniprojektist teadlik, ei nõustunud

kostja hageja poolse projekti muutmisega (ei ole seda ka vaikides heaks kiitnud) ning

nõudis lepingu täitmise tähtajal ventilatsioonisüsteemide väljaehitamisel (võimaliku

projekti muutmisel) siiski lähteülesandest ja hanke aluseks olevatest projektidest

kinnipidamist. 03.09.13 protokollist (I kd, tl 183) nähtub, et tööd ei valmi lepingujärgseks

tähtajaks 05.09.13. Tellija tagastas töövõtjale paberkandjal ventilatsiooniprojektid

täiendamiseks. Eeltooduga, on kohtu hinnangul tuvastatud, et hagejal puudus õigus

ventilatsioonisüsteemi projekti õhuvahetuse puudutava osa muutmiseks, mida hageja on

teinud ning millega seonduvalt on hageja lepingut rikkunud.

38.3. Elektripaigaldiste kontrolli osas seisnes kostja pretensioon selles, et lepingu tähtajaks

ei teostanud hageja kogu kasarmute elektripaigaldiste tehnilist kontrolli ega esitanud

kontrolliakti. Hageja on seisukohal, et esiteks ei kuulunud kogu kasarmute

elektripaigaldise tehnilise kontrolli teostamine hageja kohustuste hulka ning teiseks ei

olnud hagejal selleks ka vajalikke dokumente. Kohus hageja eelnimetatud seisukohaga ei

nõustu. Nimelt hankedokumentide osaks olevate lähteülesannete (II kd, tl 55-77) punktist

11.3 (elektripaigaldis ja hooneautomaatika) nähtuvalt tuli tööd teostada vastavalt

projektile. Vormistada säilitatava ja lisatud elektripaigaldise kohta tegelikkusele vastavad

skeemid ning teostusjoonised. Teostada kogu elektripaigaldise tehniline kontroll ning

kõrvaldada

tehnilise

kontrolli

käigus

avastatud

puudused.

Anda

objekt

üle

käidukorraldajale ja esitada nõuetekohasuse tunnistus tellijale. Kohtu hinnangul on

võimalik eelolevaid punkte mõista selliselt, et hagejal tuli teostada kogu elektripaigaldise

tehniline kontroll, mitte üksnes hageja enda poolt ümberehitatud elektripaigaldiste

tehniline kontroll. Seega, on eeltoodu alusel kohus jõudnud järeldusele, et kasarmute

elektripaigaldiste tehnilise kontrolli teostamine kuulus samuti hageja lepinguliste

kohustuste hulka ning hageja ei olnud lepingu lõpptähtajaks, so 05.09.2013 ka elektritöid

nõuetekohaselt lõpetanud.

39. Kokkuvõtvalt, on kohus eelneva alusel jõudnud järeldusele, et hageja ei teostanud

täppiskonditsioneeridega seotud töid, ventilatsioonitöid ja elektripaigaldiste kontrolli

kooskõlas lepinguga. Seega ei vasta hageja poolt teostatud tööd lepingutingimustele ning

hageja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest.

Apellatsioonkaebus

40. Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse paludes maakohtu otsuse tühistada

ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi, menetluskulud jätta kostja kanda.

41. Apellatsioonkaebuse kohaselt pole maakohus tuvastanud töölepingu tähtaja pikendamise

kokkuleppe fakti, vaid hinnanud tähtaja pikendamise lubatavust riigihangete seaduse

tähenduses. Hageja hinnangul pikendas kostja oma 11.09.2013 kirjaga töövõtulepingu

tähtaega kuni 23.09.2013, ent eriseadmete ja automaatika osas veelgi pikemalt. Maakohtu

12(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-51400

arvates ei saanud lepingu pikendamine olla kooskõlas riigihangete seadusega ning seetõttu

tähtaja pikendamine võimalik ei olnud. Kohus oleks pidanud tuvastama, kas faktiliselt

leppisid pooled kokku tähtaja pikendamises, asjaolu, kas tähtaja pikendamine on kooskõlas

riigihangete seadusega ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel mingisugust tähendust.

42. Maakohus hindas tähtaja pikendamisega seotud tõendeid ebaõigesti ja läbipaistmatult,

kuna maakohus ei tõlgendanud kostja 11.09.2013 kirja sõnastust. Hageja on seisukohal, et

lepingu pikendatud tähtajaks 23.09.2013 teostas hageja ilma oluliste puudusteta kõik

lepingujärgsed tööd, välja arvatud ventilatsiooni- ja elektripaigaldise kontrolliga seotud tööd

ning täppiskonditsioneeridega seotud tööd. Seepärast ei olnud kostjal õigust keelduda

23.09.2013 seisuga tööde tervikuna vastuvõtmisest.

43. Täppiskonditsioneeridega seotud tööde viivituse tingis kostja, sest esiteks langetas kostja

lõpliku otsuse paigaldatavate täppiskonditsioneeride osas alles 30.07.2013, teiseks olid

täppiskonditsioneerid paigaldamiseks vaja pöörata serverit, mida kostja tegi alles 10.09.2013

ja kolmandaks ehitas hageja vastutulekuna kostjale välja uue kanalisatsiooniühenduse.

44. Kohus ei ole analüüsinud, milles seisnes täppiskonditsioneeride paigaldustööde viivituse

olulisus ega ole arvestanud apellandi poolt esiletoodud asjaolusid ja tõendeid. Viivitus

täppiskonditsioneeridega seonduvate tööde teostamisega ei saanud kasarmute kasutamist

takistada, kuna kasarmu vajaduste rahuldamiseks oli piisav ka eelnev jahutusseade, mis ka

töötas ja rahuldas serveri vajadusi.

45. Hageja ei saanud pakkumuse esitamisel arvestada, et ventilatsiooniprojekt on puudulik.

Maakohus jättis täielikult tähelepanuta hageja esiletoodud konkreetsed ventilatsiooniprojekti

puudused: ventilatsioonitorustiku mittemahtumine ruumidesse, õhuhulkade tasakaalu, sh

sisse ja väljapuhke ebaselge kajastamise, uste avamise vastu seina ja Jõhvi kasarmu jooniste

täieliku

puudumise.

Hageja

lähtus

ventilatsiooni

väljaehitamisel

õigustatult

ventilatsiooniprojektis viidatud kehtivast standardist EVS 845-2:2004, mis näeb kasarmu

jaoks ette õhuvahetuse 6 l/s. Kuna kostja ventilatsiooniprojekt oli Tapa kasarmute osas

oluliste puudustega ning Jõhvi osas puudus üldse, palus kostja hagejal 02.07.2013 esitada

ventilatsiooni muudatusprojekti Hageja esitas projekti 7 päeva pärast kostjalt sellekohase

palve saamist. Kostja ei esitanud ventilatsiooniprojektile vastuväiteid ning asus selle alusel

kontrollima hageja poolt tehtud töid. Alles 03.09.2013 esitas kostja oma pretensioonid

09.07.2013 ventilatsiooniprojekti kohta ning avaldas soovi õhuhulkade suurendamiseks, mis

nõudis ventilatsioonisüsteemi ümberehitamist. Tegelikkuses kulus projekti muutmiseks

kolm nädalat ning ventilatsioonitööde lõpuleviimiseks ligi kaks kuud. Kohtu seisukoht,

mille järgi ilma ventilatsiooni toimimiseta ei ole hoone eesmärgipäraselt kasutatav, on

põhjendamata. Käesoleval juhul omab tähtsust, kas hoone oli kasutatav sellise

ventilatsioonisüsteemiga, mille apellant ehitas välja 23.09.2013.

46. Apellant teostas elektripaigaldise kontrolli enda ümberehitatud elektripaigaldise osas

kooskõlas lepinguga. Kogu hoone elektripaigaldise kontrollimise vajadus lepingu järgi

hagejal puudus. Hageja poleks saanud seda ka teha puuduvate dokumentide tõttu.

47. Hageja on seisukohal, et kostja poolt nõutud ventilatsioonitööd ja elektripaigaldise kontroll

kogu hoone ulatuses väljusid lepingu raamidest ehk olid lepinguvälised tööd, mille suhtes ei

saanud kohalduda lepingulised tähtajad ja lepingulised sanktsioonid.

48. Maakohus eiras hoone kasutuselevõtu tähendust töödes esinevate puuduste olulisuse

hindamisel. Ilmselgelt sõltub hinnang puudustele töös mh sellest, kas vaatamata etteheidetud

puudustele oli hoone sihtotstarbeliselt kasutatav ja reaalselt ka kasutuses või mitte. Kui töös

oleksid esinenud sellised puudused, mis tõesti oleksid hoone sihtotstarbelise kasutuse

välistanud, siis poleks Eesti Vabariik sellisesse hoonesse ka ajateenijaid paigutanud.

49. Kohtuotsus on vastuoluline ka küsimuses, kas ja millised puudused saavad õigustada töö

tervikuna vastuvõtmisest keeldumist. Kohus ei ole analüüsinud ega hinnanud, kas kostja

seisukoht, et ta keeldub tööde tervikuna vastuvõtmisest seni, kuni kõik puudused on

13(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-51400

likvideeritud, on õiguspärane.

50. Kohus on väljunud poolte poolt tuginetud asjaolude ja argumentide piiridest, leides

üllatuslikult, et kohtu hinnangul tuleks tööd lugeda vastuvõetuks alates 18.12.2013. Kumbki

pooltest pole sellele asjaolule tuginenud – kostja on menetluses läbivalt väitnud, et tema

luges tööd vastuvõetuks alates 04.11.2013.

51. Kohtu järeldus otsuse punktis 50 on vastuolus kohtuotsuse punktis 49.2 tehtud analüüsiga

sellest, millal saab töö lugeda vastuvõetuks – kui kohtu hinnangul on töövõtja tasunõude

vältimatuks eelduseks tellija poolt lõppakti allkirjastamine nagu kohus märgib otsuse

punktis 50, siis puudub mistahes mõte analüüsida töö vastuvõetuks lugemise tingimusi ja

hinnata selles osas tõendeid nagu kohus eelnevas punktis 49.2 tegi.

52. Kohus on vääralt analüüsinud kostja leppetrahvinõude eeldusi. Kostja ei ole tuvastanud

06.09.2013, 23.09.2013 ega mistahes muu hetke seisuga apellandi poolt teostamata või

puudustega tööde väärtust. Selle asemel on kostja lähtunud ainuüksi 31.07.2013

vaheakteerimise järel akteerimata jäänud tööde väärtusest, tuvastamata seda, millises

väärtuses oli apellandil teostamata või puudustega tööde väärtust. Hageja hinnangul saab

23.09.2013 seisuga tegemata tööde väärtuseks koos käibemaksuga lugeda 21600 eurot, mis

moodustab vaid 2 % summalt, millelt kostja tegelikult leppetrahvi arvestas.

53. Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul on leppetrahvi vähendamine põhjendatud

ainuüksi seetõttu, et kostjal ei tekkinud ega saanud tekkida apellandi töös esinevatest

puudustest mingit kahju.

54. Kohus on tõendite hindamisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja poolte võrdse

kohtlemise põhimõtet. Kohus on kohtuotsuses läbivalt hinnanud tõendeid valikuliselt ja

läbipaistmatult, eelistades ilma põhjenduseta tunnistajate ütlusi muudele tõenditele, sh

dokumentaalsetele tõenditele. Seejuures ei ole kohus arvestanud kostja tunnistajate ütluste

usaldusväärsust. Kohtuotsuses on kohus tõendite hindamisel valdavalt lähtunud tunnistajate

kvantiteedist, olles ise eelnevalt andnud kostjale ebaõige eelise ja ilmse ülekaalu tunnistajate

arvu poolest.

Vastus apellatsioonkaebusele

55. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata,

menetluskulud jätta apellandi kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

56. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 29.03.2016

otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis hagi täielikult rahuldamata, Eesti

Vabariigilt Jaagor Grupp OÜ kasuks välja mõistmata põhivõla 42 187,52 eurot ja viivised

61 066,37 eurot ning menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas, ülejäänud

osas jätta maakohtu otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

57. Hagis nõuab hageja kostjalt lepingujärgsete tööde eest tasumist, väites, et tööd tehti

kokkulepitud tähtajaks. Hageja töövõtulepingujärgse tasunõude suurus, selle tasumisega

viivitamisel võimalik viivisenõudeõigus (hageja on märkinud selle leppetrahvina) ja kostja

õigus arvestada leppetrahvi sõltub sellest, milline oli poolte kokkulepe töö valmimise aja

suhtes.

58. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nende vahel 20.06.2013 sõlmitud töövõtulepingu p

1.1. järgi oli tööde lõpetamise ja üleandmise tähtaeg hiljemalt 05.09.2013, vaidlus on selles,

kas pooled leppisid kokku lepingu täitmise tähtaja pikendamises. Asja materjalidest nähtub,

et 30.08.2013 esitas hageja kostjale taotluse lepingu täitmise tähtaja pikendamiseks (II kd,

tlk 129 ja I kd, tlk 17-18). Taotluse kohaselt palus hageja lepingu tähtaega pikendada kuni

16.10.2013, tuues taotluses esile ka lepingu tähtaja pikendamise põhjused. 09.09.2013 teatas

14(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-51400

kostja hagejale, et kuna lepingujärgsed tööd on osaliselt kostjale üle andmata, siis

rakendatakse seisuga 06.09.2013 leppetrahvi lõpetamata tööde maksumusest (II kd, tlk 79).

Nimetatud kirjast võib järeldada, et kostja ei pikendanud lepingujärgset tööde tegemise

tähtaega. Siiski on sellel järgnevalt, so 11.09.2013 saadetud lepingus kostja esindajana

nimetatud SP poolt hageja tahteavaldusele lepingu pikendamiseks vastus. Selles vastuses

väljendatakse seisukohta, et (I kd, tlk 19), et töövõtja poolt tööde tähtaja pikendamise

taotluses esitatud tähtajad ei sobi tellijale, kuna need ei kattu Kaitseväe tegevustega. Tellija

poolseks viimaseks kuupäevaks tööde üleandmisel on 23.09.2013, kui töövõtja ei suuda ette

antud kuupäevaks võetud kohustusi täita (va eriseadmed ja automaatika, mille tarneajad

ületavad selle kuupäeva), siis on tellija seisukohal, et tõenäoliselt rakendatakse lepingu p

12.2 alusel lepingu ülesütlemist.

59. Poolte vahel on vaidlus selles, kas nimetatud 11.09.2013 kirjas väljendas kostja osaliselt

aktsepti hageja taotlusele lepingu pikendamiseks. Maakohus on asus seisukohale (otsuse p

43), et pooled ei leppinud kokku töövõtulepingus sätestatud tähtaja pikendamises, kuivõrd

tähtaja pikendamisega oleks kostja hankijana rikkunud riigihanke korraldamise

üldpõhimõtteid. Kuigi maakohtu otsuse p-st 43 nähtuvalt on maakohus lähtunud tähtaja

pikendamise kokkuleppe kindlakstegemisel riigihangete seaduses sätestatust, nähtub otsuse

p-st 41, et maakohus on hinnanud ka teisi tõendeid. Oma lõppseisukohas ei ole maakohus

siiski uuritud tõenditest tehtud järeldusi esitanud.

60. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osas, milles maakohtule

heidetakse ette, et poolte tahte väljaselgitamisel tugines maakohus põhiliselt riigihangete

seaduses sätestatule. Ringkonnakohus nõustub sellega, et riigihangete seaduses sätestatu

võib olla üks argument, et kindlaks teha, kas kostja andis nõusoleku lepingu tähtaja

pikendamiseks, kuid see ei saa olla põhiline argument, sest riigihangete seaduse § 65 lg 5

järgi ei sõltu hankelepingu muudatuste kehtivus sellest, kas muudatus on tehtud kooskõlas

riigihangete seadusega või mitte.

61. Poolte tahte väljaselgitamisel selles, kas lepingu tähtaega pikendati, tuleb lähtuda VÕS §

29 lg 1 järgi esmalt lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui lepingupoolte ühist

tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingutingimuste kindlakstegemiseks esitatud

tõendeid VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel

asjaoludel pidi mõistma. Tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 1–6

nimetatud asjaolusid, mh võimaliku kokkuleppe sõlmimise asjaolusid.

62. Eeltoodu järgi on lisaks kostja 11.09.2013 kirjas väljendatule ringkonnakohtu arvates

kostja tahte väljaselgitamiseks oluline põhjuste tuvastamine, miks hageja lepingu täitmisega

üldse 05.septembriks 2013 viivitusse jäi.

63. Hageja on asjas väitnud, et viivitus tulenes kostjast. Apellatsioonkaebuses tugineb hageja

sellele, et täppiskonditsioneeriga seotud tööd viibisid seetõttu, et kostja langetas lõpliku

otsuse täppiskonditsioneeri osas alles 30.07.2013. Samuti põhjustasid hageja väitel tööde

viibimise ventilatsiooniprojekti puudused, hageja poolt vastutulekuna kostjale uue

täppiskonditsioneeriga seotud uue kanalisatsiooniühenduse ehitamine ja hageja poolt kogu

hoonete elektripaigaldise kontrolli teostamine.

64. Hinnates esitatud tõendeid, leidis maakohus (otsuse p 48.1), et hageja oli teadlik vajadusest

paigaldada täppiskonditsioneer vastavalt lähteülesandele. Asjaolu, et tellija kaalus hageja

ettepanekut asendada täppiskonditsioneer splitiga, ei tähenda kostja poolset viivitust

seonduvalt täppiskonditsioneeri paigaldamisega, sest kostja ei takistanud hagejal

täppiskonditsioneeri tellimist ja/või selle paigaldamist. Ringkonnakohus maakohtu

seisukohaga ei nõustu, sest ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus täppiskonditsioneeri

tellimisega seotud kõiki tõendeid hinnanud igakülgselt ja vastastikuses seoses.

Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

65. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p 3.3 järgi on töövõtja kohustatud teostama lepingu

15(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-51400

punktis 1 kokkulepitud tööd vastavalt RYL 2000 sätestatud kvaliteedi nõuetele ja

eeskirjadele, lähteülesannetele (Lisa nr 1 ja Lisa nr 2) ning heale ehitustavale.

Lähteülesannete p-st 11.2 (I kd, tlk 59 ja 71) nähtub, et serveriruumi tuli projekteerida ja

paigaldada täppiskonditsioneer (jahutusvõimsus vastavalt aktiivseadmete soojuseraldusele).

Asjast nähtub, et hageja palus täpsustada tööde teostamise ajal 13.06.2013, milline peaks

olema serveriruumi turvaklass (II kd, tlk 106). 25.06.2013 teatas kostja, et serveriruumi

turvaklass peab olema R3 (II kd, tlk 82). Asjas puudub vaidlus, et serveriruumi turvaklass

R3 nõuab 2 täppiskonditsioneeri, kuid füüsiliselt ei olnud võimalik projektijärgsesse

serveriruumi kahte täppiskonditsioneeri paigaldada. 16.07.2013 nõupidamise protokollist nr

5 (I kd, tlk 36) nähtub, et töövõtjale pandi kohustuseks täiendada muudatuskalkulatsiooni

selliselt, et täppiskonditsioneerid asendatakse splittidega. Kostja on tuginenud sellele, et

sama koosoleku protokollist nähtuvalt võeti vastu otsus, et seadmeruumi tuleb paigaldada

lähteülesandele vastav täppiskonditsioneer. Nimetatu on aga vastuolus hilisema, so

23.07.2013 koosoleku protokolliga (II kd, tlk 92), millest nähtuvalt otsustati, et otsus

täppiskonditsioneeri asendamise võimalikkuse kohta splitiga tuleb sel nädalal. 30.08.2013

nõupidamise protokollist (I kd, tlk 38) nähtub otsus, et täppiskonditsioneeri asendamist

splitiga ei toimu. Seega on põhimõtteliselt õige kostja seisukoht, et lõpptulemusena tuli

serveriruumi paigaldada vastavalt lähteülesandele üks täppiskonditsioneer, kuid see ei lükka

ümber asjaolu, et kostja poolt teatatud serveriruumi turvaklassi nõudest tulenevalt ootas

hageja kostja juhiseid kuni 30.07.2013. Tunnistajate SP (IV kd, tlk 91 pöördel), AV (VI kd,

tlk 106) ja MH (IV kd, tlk 113) ütlustest nähtub kokkuvõtvalt, et serveriruumi turvaklassiks

oli R3, mis nõuab kahte täppiskonditsioneeri, kuid nende paigaldamine olemasolevasse

ruumi oli võimatu, seejuures nähtub AV ütlustest lisaks, et täppiskonditsioneeri asendamist

splitiga kaaluti veel 23.07.2013. Kostja ei ole asjas väitnud, et arutelu täppiskonditsioneeri

asendamiseks splitiga põhjustas mingi teine asjaolu, kui kostja avaldatud serveriruumi

turvaklassi nõue. Seega ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud maakohtu seisukoht,

kostja käitumine ei takistanud hagejal täppiskonditsioneeri varasemat tellimist. Kui tellija ei

anna õigeaegselt juhiseid ja seadme tarne pikast tähtajast tulenevalt ületatakse lepinguliste

kohustuste täitmise tähtaega, ei saa seda pidada töövõtja kohustuste rikkumiseks. Kuna

hageja osutas täppiskonditsioneeride paigaldamise võimatusele juba 07.06.2013 (selle väite

on kostja õigeks võtnud 09.06.2014 menetlusdokumendis; I kd, tlk 119), kuid kostja andis

juhise täppiskonditsioneeri osas alles 30.07.2013, ei saa hagejale täppiskonditsioneeri

paigaldamisega hilinemist ette heita, sest selle põhjustas kostja õigeaegselt antud juhiste

puudumine. Vaidluse lahendamisel ei ole ringkonnakohtu arvates oluline tuvastada

täppiskonditsioneeride kanalisatsiooniühenduse väljaehitamise aega, kuigi asjas nähtub, et

neid töid tehti veel 2013.a novembri keskel (I kd, tlk 147), sest kostja on asjas õigeks

võtnud, et tööd loeti vastuvõetuks 04.11.2013. Asjas puudub vaidlus, et hageja nimetatud

tööde eest eraldi tasu ei nõua.

66. Hageja on asjas väitnud, et tööde valmimise viivituse põhjustasid ventilatsiooniprojekti

puudused, millest tulenevalt tegi hageja projektimuudatused ning kuigi kostja kiitis

muudatused konkludentselt heaks, nõudis ta hiljem ventilatsioonitööde ümbertegemist.

Maakohus tuvastas, et hagejal puudus õigus ventilatsioonisüsteemi projekti õhuvahetuse

puudutava osa muutmiseks, millega seoses rikkus hageja lepingut.

67. Kostja on menetluses esitanud seoses ventilatsioonitööde projekteerimisega vastuolulisi

väiteid.

Esiteks

on

kostja

väitnud,

et

hagejal

puudus

vajadus

ventilatsiooni

projekteerimiseks, kuna ventilatsioonisüsteemi renoveerimiseks esitati lähteülesandega koos

OÜ Arhitekibüroo Allan Strus poolt mais 2010.a koostatud tööprojekt „Soojusvahetus,

küte, ventilatsioon“ ning tööde teostamise lähteülesanne nõudis süsteemi väljaehitamist

vastavalt viidatud tööprojektile. Samas on kostja esile toonud, et 30.07.2013

ehitusprotokollis nr 7 (I kd, tlk 40) sisaldub sõnaselgelt kostja nõue hagejale esitada kütte- ja

16(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-51400

ventilatsioonisüsteemi muudatusprojekt paberkandjal, kuna varasemalt esitatud projekt ei

vastanud lähteülesandes nõutule.

68. Lepingu p-st 3.3 tulenevalt tuli hagejal lähtuda lähteülesannetest ja lähteülesannete p 11.2

järgi oli hagejal kohustus projekteerida lisanduva ventilatsiooniseadme jaoks kaloriiferiga

seonduv (II kd, tlk 18 ja 70). Tunnistaja SP ütlustest nähtub, et hagejaga sõlmitud leping ei

näinud ette ventilatsiooni projekteerimist ning projekt, mille järgi pidi hageja ehitama, oli

hankedokumentides olemas, kuid hageja asus omavoliliselt ventilatsiooni ümber

projekteerima ja selle järgi ehitama. Seega tuleb ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale,

et kogu ventilatsiooni projekteerimiskohustust hagejal ei olnud. TR ütlustest (IV kd, tlk 95)

nähtub, et lepingu järgi tuli hagejal osaliselt teostada ka projekteerimistööd, kuid osaliselt

selgus projekteerimistööde vajadus tööde käigus, sest ripplagede avamisel selgus, et

olemasoleva projekti järgi ettenähtud torustikud ei mahtunud hoonesse ära, puudu olid

tuletõkkelapid ning projektist ei olnud võimalik välja lugeda õhuhulkade tasakaalu ruumis.

02.07.2013 objekti nõupidamise protokollist nähtub, et hagejal tuleb esitada ventilatsiooni ja

kütte muudatusprojekt (II kd, tlk 86). Seega on eelnevaga ringkonnakohtu arvates tõendatud,

et lisaks lepingus kirjalikult märgitud kohustusele projekteerida ventilatsiooniseadmete

kaloriiferitega seonduv, tekkis tööde käigus hagejal kohustus muuta osaliselt ka lepingu

lisaks olnud ventilatsiooniprojekti.

69. Hageja väidetel pidi lepingu kohaselt õhuvahetus ruumides olema 6 l/s, mida näeb ette

standard 845-2:2004 ning kuna lepingu lisaks olnud ventilatsiooniprojektis olid õhuhulkade

sisse-

ja

väljapuhke

tasakaalud

paigast

ära,

siis

märkis

hageja

muudetud

ventilatsiooniprojekti

ka

õhuvahetuse

vastavalt

standardile

EVS

845-2:2004.

Ringkonnakohus on seisukohal, et sellise standardi järgimise kohustust lepingu

dokumentidest ei tulene. OÜ Arhitektibüroo Allan Strus ventilatsiooniprojekti kirjelduses on

esile toodud, et: „Õhuvahetuse projekteerimisel on lähtutud kehtivatest normidest.

Õhuhulgad on antud ventilatsiooni plaanidel.“ (I kd, tlk 198; II kd, tlk 112) ning

üldandmete kohaselt on hoone ventilatsioon projekteeritud vastavalt normile EVS 845 (I kd,

tlk 196; II kd, tlk 110). Ringkonnakohus osutab, et ventilatsiooni vastavuse norm EVS 845

kehtestab alajaotusena erinevad nõuded olenevalt sellest, kas ventilatsioonisüsteem on ette

nähtud eluruumidesse, majutusasutustesse või mujale. Kuna lepingudokumentides polnud

konkreetselt esile toodud, millisele normile konkreetselt peab ehitatav ventilatsioon vastama

ning hageja arvates oli ventilatsiooni plaanil (IV kd, tlk 32) õhuhulkade tasakaal paigast ära,

tulnuks hagejal vastavalt VÕS § 641 lg-le 3 küsida tellijalt juhiseid kohalduvate normide, sh

õhuhulkade kohta.

70. Hageja väidetest nähtuvalt tuli ventilatsioonitööd ümber teha seetõttu, et kostja nõudis

õhuhulkade vastavusse viimist normistiku ja plaaniga. Kuna hageja kostja käest tööde

teostamise käigus ilmnenud ebaselguse kõrvaldamiseks juhiseid ei küsinud, tõi see kaasa

ventilatsioonisüsteemi ehituse, mis ei vastanud kostja vajadustele. Seega ei ole põhjendatud

hageja väide, et kostja soov ventilatsioonivõimsuse 1,5 kordseks suurendamiseks oli lepingu

raamidest väljuva töö tegemise nõudmine.

71. Asjas omab tähtsust ka see, kas mittenõuetekohaste ventilatsioonitööde ümbertegemise

vajadus oli põhjustatud ainult hagejast tulenevatest asjaoludest. Hageja on asjas väitnud, et

ta esitas kostjale ventilatsiooni muudatusprojekti ning asus selle järgi ehitama. Kuna hageja

tehtud töid kontrolliti muudetud ventilatsiooniprojekti järgi, siis kiitis kostja muudetud

ventilatsiooniprojekti konkludentselt heaks.

72. Ringkonnakohus hageja väidetega ei nõustu. 06.08.2013 nõupidamise protokollist

nähtuvalt tuvastati, et ventilatsioonitööd pole teostatud projekti järgi. 19.08.2013

nõupidamise protokolli (II kd, tlk 95-96) kohaselt heideti hagejale ette, et ventilatsioonitööd

pole tehtud projekti kohaselt, sama etteheide sisaldub ka 27.08.2013 nõupidamise

protokollis (tlk 98). Eeltoodust nähtuvalt on kostja tööde käigus korduvalt hagejale osutanud

17(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-51400

tööde mittevastavusest projektile. Seega ei tekkinud ventilatsioonitöödega hilinemine

kostjast tulenevate asjaolude tõttu.

73. Elektripaigaldise osas on poolte vahel vaidlus selles, kas hageja oli poolte vahel sõlmitud

lepingu järgi kohustatud teostama elektripaigaldise tehnilist kontrolli kogu hoone osas või

osas, milles hageja elektripaigaldise ümber ehitas. Maakohus on ringkonnakohtu arvates

õigesti leidnud, et kasarmute elektripaigaldiste tehnilise kontrolli teostamine kuulus hageja

lepinguliste kohustuste hulka. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda

neid TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda

teistsugusele seisukohale. Hageja väide, et temal polnud kontrolli teostamiseks vastavat

dokumentatsiooni, ei ole põhjendatud, sest vajadusel oleks hageja saanud seda kostjalt

küsida. Lepinguliste kohustuste täitmata jätmine põhjendusega, et puudus tellija poolt

edastatud dokumentatsioon, kuigi seda ei küsitudki, ei ole veenev. Nagu MM ütlustest (IV

kd, tlk 125 pöördel) nähtub, esitati kostjale hageja poolt nõutud tunnistus. Seega oli hagejal

võimalik lõpptulemusena nõutud tööd teha. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus

seisukohal, et elektripaigaldise tehnilise kontrolli tööd ei viibinud kostjast tulenevate

asjaolude tõttu.

74. Lepingut võib VÕS § 20 lg 1 järgi muuta poolte kokkuleppel. Kokkuleppel lepingu

muutmiseks on vaja sellekohaseid tahteavaldusi. Arvestades kostja 11.09.2013 kirjas

sisalduvat ning seda, et osaliselt põhjustas kostja tööde tähtajaks mittevalmimise

(täppiskonditsioneeridega seonduv), siis leiab ringkonnakohus, et veenvamalt on tõendamist

leidnud hageja väide, et poolte kokkuleppel pikendati lepingu täitmise tähtaega kuni

23.09.2013. Kostja väljendas 11.09.2013 e-kirjas oma tahteavalduse ja sellega muutus tema

tahteavaldus siduvaks. Tahteavaldust ei saa hiljem ühepoolselt tagasi võtta. Sellest

tulenevalt ei lükka tunnistajana ülekuulatud SP ütlused, mille kohaselt lepingu tähtaja

pikendamist ei toimunud, ümber 11.09.2013 kirjas sisalduvat.

75. Hageja on seisukohal, et lepingu pikendatud tähtajaks 23.09.2013 teostas hageja ilma

oluliste

puudusteta

kõik

lepingujärgsed

tööd,

välja

arvatud

ventilatsiooni-

ja

elektripaigaldise kontrolliga seotud tööd ning täppiskonditsioneeridega seotud tööd ning

seepärast ei olnud kostjal õigust keelduda 23.09.2013 seisuga tööde tervikuna

vastuvõtmisest ja selle eest tasumisest.

76. Asja materjalidest nähtub, et 17.09.2013 teatati tööde omanikujärelevalve poolt kostjale, et

objektid on saavutamas põhilist valmidusastet (I kd, tlk 134-135), va eriseadmed ja

automaatika. Viimistlustöödest on jäänud teha silikoonimise ja liistutamise lõpetamine.

Koristustööd on jäänud teha peamiselt san.ruumides. Eritöödest on lõpetamata torustike

puuduste kõrvaldamine ja ventilatsioon. 19.09.2013 toimunud ülevaatusel, märgitud ka kui

esialgne ülevaatus (I kd, tlk 137-139), tuvastati tehtud töödes mitmed puudused. Arvestades

esiletoodud puuduste olemust, sisalduvad loetelus ringkonnakohtu arvates pisipuudused,

mille esinemisel kostja poolt tööde vastuvõtmisest keeldumine poleks olnud põhjendatud.

Samas nähtub tööde omanikujärelevalve 25.09.2013 kirjast (I kd, tlk 139) kostjale, et lisaks

eelnimetatud ülevaatusel tuvastatud puudustele peavad kogu hoone ulatuses olema tagatud

lähteülesande kohased õhuhulgad ja normidekohase mürataseme ning õhuvoolukiirusega

ventilatsioon; kogu hoone elektripaigaldisele tuleb teostada tehniline kontroll ja likvideerida

kontrolli käigus avastatud puudused ning esitada kontrolli akt; merekonteinerite

kuivatusagregaadid peavad olema uued; merekonteinerite valgustid paigaldada ruumi lae

keskele; paigaldamata täppiskonditsioneerid; lõpetamata automaatikatööd. Arvestades

omanikujärelevalve

25.09.2013

kirjas

nimetatud

puuduste

iseloomu,

ei

nõustu

ringkonnakohus hageja väitega, et 23.09.2013 oli kostja kohustatud tööd tervikuna vastu

võtma. Tööde-üleandmise ja vastuvõtmise aktist (I kd, tlk 167-169) nähtub, et

lõppakteerimise mahtusid arvestades oli ventilatsioonitööde, automaatikapaigaldise

merekonteinerite kuivatussüsteemi rahaline maksumus ligikaudu pool akteeritud summast.

18(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-51400

Seega esinesid 23.09.2013 puudused töödes, mille rahaline maksumus ja selle kaudu ka

tööde maht moodustas võrreldes teiste töödega umbes poole lõppakteerimise kogumahust.

Sellise mahuga puuduseid ei saa nimetada pisipuudusteks. Asjas puudub vaidlus, et veel

oktoobri lõpus tegi hageja lepingujärgseid töid. Nimelt nähtub tunnistaja TR ütlustest, et

ventilatsioonitööde mõõdistamine toimus 25.10.2013. Ringkonnakohus on seisukohal, et

hageja väide kostja kohustuse kohta tasuda lõppmakse enne, kui tööd tehtud, on

olemuslikult vastuolus VÕS § 637 lg-s 3 sätestatuga, mille järgi saab hageja nõuda

lõppmakse tasumist, kui kogu töö on valmis.

77. Hageja seisukoha järgi ei olnud ventilatsioonitööde viibimine oluline, sest see ei takistanud

hoonete kasutamist. Hageja viitab SP ütlustele (IV kd, tlk 104 pöördel) ja TR ütlustele (IV

kd, tlk 96). Ringkonnakohus osutab, et hageja on jätnud tähelepanuta samas SP ütlused,

mille kohaselt olid ventilatsioonitööde puudused olulised, sama on väljendanud MM (IV kd,

tlk 120). Kuna hoonete kasutuselevõtt ei väljenda seda, kas töö on tehtud olulise puudusega

või mitte, ei ole hageja seisukoht ringkonnakohtu arvates põhjendatud. Põhimõtteliselt on

hoonet võimalik kasutada ka üldse ilma ventilatsioonita ( näiteks avades vahetevahel vaid

uksi-aknaid), kuid see ei tähenda, et sellise hoone kasutamine on riskivaba, eriti kui seda

kasutab suur hulk inimesi. Kuna juba ventilatsioonitöödes esinevad puudused olid olulised

puudused, mille tõttu puudus kostjal kohustus tööde vastuvõtmiseks, siis on hageja

etteheited maakohtule selles, et maakohus ei analüüsinud, kas täppiskonditsioneeride

paigaldustööde ja elekripaigaldise tehnilise kontrolli viibimine oli oluline puudus (kas selle

tõttu oli takistatud hoonete kasutamine), põhjendamatu.

78. Kostjal puudus kohustus võtta hageja töid vastu ositi. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 5.13

ja 6.3 järgi pidi vaheakteerimine toimuma kahel korral 08.07.2013 ja 30.07.2013 ning

punktide 5.1, 5.2 ja 6.1 järgi muutus ülejäänud tasunõue sissenõutavaks peale kogu tööde

vastuvõtmist. Kuna 23.09.2013 esinesid hageja töös olulised puudused, ei ole põhjendatud

hageja seisukoht, et 23.09.2013 pidi kostja võtma vastu kõik hageja tehtud tööd tervikuna

ning kostjal tekkis tööde eest tasu maksmise kohustus.

79. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 6.2. kohaselt vastavalt lepingu punkti 1.1 alusel

kehtestatud tööde lõpetamise tähtajale on käesolevast lepingust tulenevate kohustuste

täitmisega viivitamise korral poolel õigus nõuda viivitavalt poolelt leppetrahvi 0,25 %

päevas tähtaegselt tasumata summast või tähtaegselt mittekohaselt üleantud või üle andmata

või vastu võtmata jäetud tööde maksumusest iga viivitatud päeva eest. Seega leppisid pooled

nimetatud lepingupunktides kokku nii viivise tasumises tasu maksmisega viivitamise korral

kui ka leppetrahvi nõudeõiguses lepingust tulenevate tööde mitteõigeaegsel üleandmisel.

Kostja arvestas leppetrahvi summas 140 624,60 eurot (I kd, tlk 20). Teatisest leppetrahvi

suuruse arvestamise kohta ja tasaarvestuse avaldusest (I kd, tlk 60) nähtub, et kostja arvestas

leppetrahvi ajavahemiku 06.09-04.11.2013 eest kokku 140 624,60 eurot, mille kostja

tasaarvestas hageja tasu nõudega. Leppetrahvi arvestati akteerimata töödest summas

937 497, 34 eurot. Ringkonnakohus asus käesolevas asjas seisukohale, et pooled pikendasid

lepingu täitmise tähtaega, seega ei ole kostja leppetrahvi arvestus alates 05.09.2013

põhjendatud.

80. Hageja väidete kohaselt pikendasid pooled lepingu täitmise tähtaega kuni 23.09.2013.

Ringkonnakohus nõustus hageja seisukohaga. Eelpooltoodust nähtuvalt ei teinud hageja

lepingu pikendatud tähtajaks töid valmis, mistõttu tekkis kostjal õigus arvestada leppetrahvi.

Kostja on arvestanud leppetrahvi kuni 04.11.2013, seega oli kostjal lepingu järgi õigus

arvestada leppetrahvi summas (akteerimata summast 0,25% moodustab 2 343,74x42)

98 437,08 eurot, millest tulenevalt oli kostjal õigus hageja lepingujärgsest tasust

tasaarvestada 98 437,08 eurot. Hageja tasunõue moodustab seetõttu (937 497,34-98 437,08)

839 060,26 eurot.

81. Kostja tasus hagejale 23.12.2013 (937 497,34-140 624,60) 796 872,74 eurot. Kostja luges

19(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-51400

tööde vastuvõtmise tähtajaks 04.11.2013 (I kd, tlk 119). Ringkonnakohus leiab, et tööde

vastuvõtmise tähtajaks lugemine 04.11.2013 on põhjendatud, arvestades, et kuni 25.10.2013

teostati ventilatsiooniseadmete mõõdistustöid. Hageja nõuab kostjalt tasu maksmisega

viivitamise eest viivise (hagis märgitud kui leppetrahv) tasumist. Kostja väidete järgi esitas

hageja 14.11.2013 digitaalselt allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ja arved,

kuid need ei vastanud tegelikkusele, sest arve nr 2013-29 oli kuupäevaga 12.10.2013 ja arve

2013-31 kuupäevaga 31.10.2013.

82. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3

järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt

või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi

sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.

83. Antud juhul nähtub asja materjalidest kostja õigeksvõtt, et tööd loeti vastuvõetuks

04.11.2013 ning asjas puudub vaidlus, et hageja esitas allkirjastatud aktid ja arved kostjale

14.11.2013. Kostja arvates ei pidanud ta arveid tasuma, kuna ta ei nõustunud üleandmis-

vastuvõtmisaktide ja arvetega, sest need olid võrreldes allkirjastamise ajaga varasema

kuupäevaga. Asja materjalidest nähtuvalt oli poolte vahel aktide ja arvete esitamise ajaks

vaidlus tööde tegemise mahu ja tööde tegemise eest tasumise kohustuse aja suhtes. Kuigi

poolte vahel sõlmitud lepingu p 6.1 esimese lause järgi oli kokku lepitud, et tellija tasub

töövõtja arveldusarvele pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist lepingu

punktis 2 toodud summa 30 päeva jooksul arvates arve esitamise kuupäevast, on

ringkonnakohtu arvates oluline see, et tegelikult ei erinenud mõlema poole poolt arvestatud

lõpptasu summa suurus (jättes käesoleval juhul kõrvale võimaliku kostja leppetrahvi

arvestamise õiguse). Kostja esitatud arvetel oli lõppakteerimise järgse tasumisele kuuluva

summa suurus kokku 915 896, 34+21 600= 937 497,34 (II kd, tlk 149, 151), sama summa

oli see ka kostja arvestuse järgi (I kd, tlk 169). Arvestades, et tööd olid vastu võetud,

allkirjastatud arved kätte saadud, puudus kostjal ringkonnakohtu arvates õigus tasu

maksmisest keeldumiseks mõningate üleandmis-vastuvõtmisaktides märgitud ebatäpsuste

tõttu. Seega oli kostjal kohustus tasuda hagejale tasu 30 päeva jooksul arve saamisest ehk

14.detsembriks 2013. Kostja tasus 23.12.2013 hagejale 796 872,74 eurot, kuigi arvestades

tasaarvestamise õigust oleks pidanud tasuma 839 060,26 eurot. Seega viivitas kostja

839 060,26 euro tasumisega 9 päeva. Sellest tulenevalt on põhjendatud hageja viivisenõue

summas (2097,65x9) 18 878,85 eurot. Senini on kostjal hagejale tasumata (839 060,26-

796 872,74) 42 187,52 eurot. Seega on põhjendatud hageja viivisearvestus põhivõla

tasumisega viitamise eest kuni hagiavalduse esitamiseni kokku (105,47 eurot päevas x 119)

12 550,93 eurot. Hageja nõudis viivise tasumist ka edasiulatuvalt kuni põhivõla tasumiseni

määraga 0,25 %. Käesolevaks ajaks ületab hageja viivisenõue kordades põhinõuet, so

summat 42 187,52 eurot. Kuna menetluses väitis kostja, et hagejal viivise (nimetatud kui

leppetrahv) nõudeõigus puudus ja ta taotles viivise vähendamist, siis leiab ringkonnakohus,

arvestades, et hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu, mis ületab põhivõlast suuremat

viivisesummat (vt ka Riigikohtu 26. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12), et

hageja põhjendatud viivisenõue alates 24.12.2013 moodustab 42 187, 52 eurot. Seega tuleb

rahuldada hageja viivisenõue kokku (42 187, 52 + 18 878,85) 61 066,37 eurot.

84. Hageja taotles asjas leppetrahvi vähendamist ja kostja taotles viivise vähendamist.

Leppetrahvi ja viivise vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte

huve kaaludes. Seejuures tuleb VÕS § 162 lg 1 alusel arvestada eelkõige poolte poolt nende

kohustuste täitmise, nende õigustatud huvi ja mõlema poole majandusliku seisundiga.

Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus leppetrahvi vähendamiseks ja kostja taotlus viivise

vähendamiseks alla põhivõla suurust tuleb jätta rahuldamata.

85. Hageja seisukoha järgi ei ole kostja kahju kandnud, mistõttu hagejale leppetrahvi

arvestamine ei ole põhjendatud. VÕS § 158 lg 1 järgi leppetrahv on lepingus ettenähtud

20(20)

Tsiviilasi nr: 2-14-51400

lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus

määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 1 kohaselt lepingu rikkumise korral võib kahjustatud

lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Kuna leppetrahvi funktsiooniks

lisaks tekitatud kahju hüvitamisele on ka kohustuse täitmisele sundimine, siis võimaldab

VÕS § 161 lg 1 kaitsta võlausaldaja huve ka juhul, kui tegelikult ei ole kahju tekkinud või

kui selle tõendamine on võimatu. Õige on hageja väide, et kahju puudumine võib olla

aluseks leppetrahvi vähendamisele, kuid tuleb arvestada seda, et vähendamise õigustuse

tingib see, kui leppetrahvi väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu

põhimõttega. Käesolevas asjas ei saa kostjale leppetrahvi nõudmisel hea usu põhimõtte

vastast käitumist ette heita, eriti arvestades seda, et kostja pikendas tööde valmimise

tähtaega kuni 23.09.2013.

86. Kostja on oma viiviste vähendamise taotlust põhjendanud peamiselt sellega, et viiviste

väljamõistmine oleks ebaõiglane, kuna hageja ise viivitas tööde üleandmisega.

Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei ole nimetatud põhjendused asjakohased, tööde

valmimise viibimisega seoses on kostja juba arvestanud leppetrahvi ja osaliselt tuvastas

ringkonnakohus nende põhjendatuse.

87. Kostja argumentatsioon, et hageja ei teatanud mõistliku aja jooksul viivisenõudest,

mistõttu on hageja kaotanud õiguse viivist nõuda, tuleneb ilmselt sellest, et kostja arvates

esitas hageja leppetrahvinõude. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel saab õigustatud

isik nõuda viivist, mitte leppetrahvi. Erinevalt leppetrahvist ei seo viivise regulatsioon

viivisenõudeõigust mõistliku tähtajaga. Viivise nõudmine võib teatatud juhtudel küll olla

hea usu põhimõtte vastane, näiteks juhul, kui hageja oleks oma vastuolulise käitumisega

jätnud kostjale mulje, et viivist ei nõuagi. Käesolevas asjas selliseid asjaolusid ei esine.

88. Kostja teatas hagejale leppetrahvi arvestamisest juba 06.09.2013. Seega ei ole hageja

väited selle kohta, et leppetrahvist pole teatatud mõistliku aja jooksul, põhjendatud.

89. Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

põhivõlg summas 42 187,52 ja viivised summas 61 066,37 eurot.

Menetluskulude jaotus

90. TsMS § 173 lg 3 esimese lause kohaselt kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit

või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral

vastavalt menetluskulude jaotust. Arvestades hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise ja

rahuldamata jätmise proportsioone ja vaidluse asjaolusid, leiab ringkonnakohus, et hageja

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta tema enda kanda, kostja menetluskulud

tuleb 35 % ulatuses jätta hageja kanda, ülejäänud ulatuses tema enda kanda. Kooskõlas

Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-142-15 väljendatud seisukohaga ja lähtudes TsMS § 177 lg 1

p-st 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas

lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Marget Henriksen

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik